Süsivesikud (0)

Süsivesikud ehk
sahhariidid
Mõiste
Süsivesikud ehk
sahhariidid on
orgaanilised ühendid,
mille koostises esinevad
süsinik, vesinik ja
hapnik.
Kus asuvad?
Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid.
Süsivesikud on energiarikkad ained
Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur
ja tärklis, energiaallikana.
Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke
süsivesikuid ise.
Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja
seentes 1-3%..
Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide
koostisesse.
Süsivesikud jagunevad kaheks:
Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid
Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid ehk
oligosahhariidid.
I Monosahhariidid
Ehk lihtsuhkrud, kus C arv on
3-6
Näiteks:
1. RIBOOS - C5H10O5
RNA koostises
2. Glükoos C6H12O6
ehk viinamarjasuhkur.
Kõikide organismide peamine
energiaallikas.
Tekib fotosünteesis,
loomad saavad toidust,
Rakuhingamisel vabaneb
energiat 17,6 kJ/g;
veresuhkur = glükoos veres
Insuliin reguleerib veresuhkru
sisaldust.
3.Fruktoos C6H12O6
... ehk puuviljasuhkur Leidub
ohtralt mees, puuviljades,
mahlades
Energiaallikas.
Kõige magusam suhkur.
II Oligosahhariidid
... on süsivesikud, milles 2 kuni
3 monosahhariidi on
omavahel liitunud.
1. Sahharoos ehk suhkur on
glükoosist ja fruktoosist koosnev
disahhariid keemilise valemiga
C12H22O11
Tavaline lauasuhkur, mida on rohkelt
suhkruroos ja suhkrupeedis
2. Maltoos ehk linnasesuhkur
on disahhariid, mis koosneb
kahest glükoosi molekulist, mis
on ühendatud (14) sidemega.
Keemiline valem on C12H22O11.
Linnasesuhkur looduslik süsivesik, mis
tekib seemnete idanemisel, näiteks
õlle valmistamise eelprotsessis ehk
odralinnaste valmistamisel.
3. Laktoos (piimasuhkur) -
moodustub peamiselt
piimanäärmetes.
Lõhustamiseks vajalik ensüüm
(laktaas), mis paljudel puudub.
III POLÜSAHHARIIDID
Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed
orgaanilised ühendid (polümeerid), mille
ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on
monosahhariidid.
Tärklis
Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on
(C6H10O5)n*H2O. Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat
keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne
nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu.
Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge
pulber.
Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi
polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist (enamasti on nende suhe
20:80 või 30:70).
Keemilised omadused: Tärklise põhiomaduseks on
hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks
kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis
hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide (ensüümide)
toimel.
Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine,
kogunedes seemnetesse, mugulatesse (karutlis20­24%,
teraviljas 70%, riisis üle 80%).
Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva
amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise
magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks.
Tselluloos
Tselluloos on -D-glükopüranoosi jääkidest
moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv
makromolekulis on 1000-6000.
Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on
elementaarlülide arv.
Looduses on kõige levinum orgaaniline aine Maal üldse.
Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%),
okaspuu puidus (45%)
Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab
glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi
kasutamine lähteainena piirituse (alkoholi) tootmisel.
Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate
hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab
mono-, di-, trinitrotselluloosi.
Kitiin
lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas (koosneb
glükoosijääkidest).
Glükogeen
Koosneb glükoosijääkidest.
Energiarikas varuaine loomadel.
Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga
kiiresti tagasi glükoosiks.
Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes.
Süsivesikute tähtsus:
Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks
energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse
süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil
vabaneb 17,6 kJ energiat s.o. umbes 4 kcal. Normaalne
veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l.
Struktuurne: Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad), tselluloos
(taimerakukestad)
Varuaine: Tärklis (taimedes), glükogeen (loomades)
Toite: Piimasuhkur imetajate piimas
Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine ­
kaitseb külmumise eest
Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate
ligimeelitamiseks
Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad
hormoonide koostisesse
Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil
(nukleiinhapped)