Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu
Nimisõnade grammatiline sugu ja mitmus Meessoost on nimisõnad, mis lõpevad sufiksitega: - er ,- der Bäcker, der Wecker NB! erandid er lõpulised võivad olla ka nais- ja kesks. das Fenster, die Nummer - ler,- der Künstler - ner,- der Redner - en,- der Kuchen NB! esineb erandeid - ling,- e der Lehrling, der Schmetterling - ich,- e der Teppich - ig, -e der Pfennig - s,- e der Knirps - lõputa,verbist tulenevad nimisõnad gehen- der Gang, fliegen der Flug võõrapäraste sufiksitega: - or,- e der Motor, der Traktor - ist, - en der Idealist - ier,- e der Offizier - ent,- en der Student, der Präsident - eur,- e der Ingenieur, der Amateur, der Monteur - ant,- en der Musikant - and,- en der Doktorand - är,- e der Aktionär,der Millionär, der Sekretär - et,- en der At...
Morfoloogia kokkuvõtlik konspekt 1. Leksikaalne ja grammatiline tähendus. Leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Näiteks: vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus on ,,tugev tunne". Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Näiteks: kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre on sisseütleva käände vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia ja foneetika on kõik keeleteaduse harud.
TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahe...
(keelepuu) Prantsuse keele lugu: enne roomlaste vallutusi Gallias kõneldi seal galli keelt(substraat). Siis hakkasid kohalikud kasutama vulgaarladina keelt(adstraat), millest kujunes välja prantsuse keel(superstaat). Diglossia e olukord, kus samas riigis on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma kasutusalad. Nt ühte kasutatakse avalikes meediakanalites, hariduses, teist igapäevases suhtlemises. Religioossete rituaalide keel. Tavaline Lähis-Ida araabiakeelsetes ühiskondades. Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatilised kategooriad esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga nt sama sõna küljes) nt ei saa esineda kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku. Grammatiliste kategooriate väljendusviisid on 1) sünteetiline väljendusviis e afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon
saavad iseseisvalt esineda, v.a artiklid millel pole tähendust), foneetilised piirid (sõna kõla osutab sellele, kus on algus ja lõpp. V.a prantsuse keeles), semantilise üksuse staatus. Mis on glossimine? Glossimine on grammatilise info lisamine morfeemidele. Mis on grammatiseerumine? Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks või grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. Mis on grammatiline kategooria? Grammatiline kategooria on komplekt või hulk morfosüntaktilisi omadusi, selle liikmed väljendavad samasse mõistelisesse valdkonda kuuluvaid tähendusi, esinevad üksteisega vastanduvalt ja väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil. Nimeta erinevad sõnaliigid. Mis neid iseloomustab? Substantiiv ehk nimisõna viitab entiteedile ehk siis olemasolevale objektile, nähtusele või mõistele. Tegusõna ehk verb viitab tegudele või sündmusele. Omadussõna ehk adjektiiv viitab millegi omadusele
rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb.
rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb
olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendusest; ekspressiivsest tähendusest ehk keelendi põhitähendusele toetuvast emotsionaalselt värvitud tähendusest ja assotsiatiivsest tähendusest ehk sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast tulenevast lisatähendusest. Tähenduse põhiliigid on leksikaalne tähendus ehk keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, st sama sõna kõigi muutevormide ühine tähendus; aktuaalne tähendus ehk keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus ja grammatiline tähendus ehk ühesuguste muutevormide (tunnused või tüveteisendid) ühine tähendus. Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga negatiivne konnotatsioon. Kollokatsioon on keeleline kontekst, milles sõna kasutada saab (nt kartuleid võtma, marju korjama, vilja koristama). Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus. (hiir `näriline' `arvuti lisaseade').
Verbid (tegusõnad) tegema Adverbid (määrsõnad) eile Substantiivid (nimisõnad) maja Interjektsioonid (hüüdsõnad) tohoh! Adjectiivid (omadussõnad) ilus Konjuktsioonid (sidesõnad) ning Numeraalid (arvsõnad) üks Adpositsioonid (kaassõnad) taga Pronomeenid (asesõnad) mina LEKSIKAALNE JA GRAMMATILINE TÄHENDUS. Mis on sõna ilusatele leksikaalne ja mis on grammatiline tähendus? Grammatiline on ilusa (om)+te (mitmuse tunnus) +le (lõpp), leksikaalne on kaunis. MORFOLOOGIA PÕHITERMINID sõna, sõnavorm, sõne, morfeem, morf. Sõna on keele vähim terviklik üksus, millel on leksikaalne tähendus. Sõnavormid on ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad grammatilise tähenduse poolest. Sõne on sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis. Morfeem on väikseim tähendusega üksus
Lause kõrvalliikmed: - nimisõna nimetavas, om. ja os. käändes.(Mees parandas autot) - - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide (Eile sadas) - nimisõna laiend (Pikk mees) Suhtlus- e. pragmaatilised funktsioonid: - subjekt paikneb lause algul ja on nimetavas käändes (Peeter sööb õuna) - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega paikne seetõttu lause alguses (Tal on raamat) e olemasolulause - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega paikne seetõttu lause alguses (Peenral kasvab lilli)
ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi
markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi
Kokku ja lahkukirjutamise üldised põhimõtted Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on tähendus, traditsioon, grammatiline vorm Liitsõnaga tähistatakse üht mõistet, üht sisulist tervikut. Liitsõna osad kirjutatakse kõikides vormides alati kokku, nt igaühele.Tavaliselt muutub liitsõna käänamisel ja pööramisel vaid põhisõna: nt raudtee - raudteele, sünnipäev- sünnipäevaks, pealkirjata, umbusaldas. Erandlikult käituvad vaid mõned liitasesõnad ja -arvsõnad. Suur osa sõnu kirjutatakse kokku vaid teatud tingimustel.
on vigase viitega, sätte asukoht seaduses ei ole normitehniliselt õnnestunud või on terminit kasutatud seadustes mitmes eri tähenduses. TÕLGENDAMISE VAHENDID Tõlgendamise vahendeid nimetatakse teoorias elementideks, kriteeriumiteks, meetoditeks, kaanoniteks, argumentideks või ka lihtsalt vahenditeks. Ka süsteemid on erinevad. Kõige vanem ja tuntum on Friedrich Carl von Savigny süsteem, mille kohaselt on olemas grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline meetod. Riigikohtu kriminaalkolleegium on esitanud omalt poolt õiguse tõlgendamise klassikaliste viiside täieliku kataloogi, nimetades grammatilist, süstemaatilis-loogilist, ajaloolist ning objektiiv-teleoloogilist tõlgendamist. Selle kataloogi eeskujuks on 20. sajandi teisel poolel Saksamaal mõjukas olnud Karl Larenzi tõlgendamiskriteeriumite kataloog, kuhu kuuluvad
ka inimese suu; akustiline foneetika uutimisobjekt on heli; auditiivne e tajufoneetika uurib heli vastuvõttu. Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause).
Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Sõnavara ideologiseerimine................................................................................................. 4 2. Grammatiline sarnastumine................................................................................................ 4 2.1. Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine.................................................................. 4 2.2. Aspektaalsete määrsõnade kasutamine............................................................................ 6 2.3 Mitmuse ülekasutamine.................................................................................................. 7
03.080. ARVESTUS (meil) 7.-8. mai 2012 NIMI: STATS I 1. Nimetage juristide sotsiolekti (rühmakeele) liike. Juristide sotsiolekti liikideks on õiguse oskuskeel ja selle argivariant ehk juura släng 2. Milline grammatiline alus on juristide slängil? Juristide slängi grammatiline alus tuleneb igapäevakeele üldistest joontest. 3. Milline keelevariant on oma olemuselt ametnike formaalne erikeel? Normitud kirjakeel. 4. Selgitage sõnapesa lahutama, lahutus, lahutamine, lahutatud näitel, mis on juriidilise tõlgenduse juures oluline. Kui üks neist juba seaduses on defineeritud, siis peavad ka teised oleme seda käänates-
Morfoloogia - http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3 1. Leksikaalne, grammatiline tähendus. Termin leksikaalne tähendus esineb veel teiseski mõistepaaris, ent avaldab ennast veidi teisest küljest: leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Nt vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus ‘tugev tunne’. Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Nt kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus -ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre (vrd küla, jõgi, meri) on sisseütleva vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika – tähendusõpetus. Keeleteaduse haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ja tähenduste
igas keeles. Grammatikaliseerumine on leksikaalsete üksuste muutumine grammatilisteks üksusteks (s.o. ,,tavaline" sõna muutub grammatiliseks sõnaks, nt prepositsiooniks, partikliks, abiverbiks jne). Selleks, et aru saada, mis toimub, tuleb rääkida tähenduse liikidest. 2. Tähenduste liigid: leksikaalne (tähendus tavamõttes, nt sõitsin 'liikusin ratta, auto, rongi, bussi jm sõidukiga') ja grammatiline (nt sõitsin lihtminevik, ainsuse 1. pööre). Lähtudes sellest, tuleb vaadata, milliseid tähendusi väljendavad erinevad morfeemid. 3. Erinevad morfeemid väljendavad erinevat liiki tähendusi: 1) Leksikaalsed (tüved) väljendavad leksikaalsed tähendust 2) Grammatilised (tunnused, lõpud, kaassõnad, abiverbid, pronoomenid, sidesõnad jne) väljendavad grammatilist tähendust Vahe kahe vahel pole alati selge
sõnarõhku, vaid liitub häälduses mõne sõnaga ega kanna ise sõnarõhku; Eesti keeles on kliitik näiteks -gi, -ki; Kliitik võib mõnikord grammatiliselt liituda fraasiga niiviisi, et ta ei ole grammatiliselt otseselt seotud sõnaga, millega ta fonoloogiliselt liitub; 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria: • hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused; • morfoloogilised väljendusviisid: o sünteetiline väljendusviis – morfeem tüvega koos; morfeemide liitmine afiksatsioon ehk aeglutinatsioon (ka reduplikatsioon - kordus) - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks
põhitähendusele toetuv emotsionaalselt värvitud tähendus. ·Assotsiatiivne tähendus - lisatähendus, mis tuleneb sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast Tähenduse liigid · - keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus; sama Leksikaalne tähendus sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. · Aktuaalne tähendus - keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus (surema: mu kingad on surnud) ·Grammatiline tähendus - ühesuguste muutevormide ühine tähendus (tunnused või tüveteisendid). Semantilised tunnused sõna tähenduse elementaarsed komponendid elementaarmõisted naine: [+ inimene + täisealine + naissoost] mees: [+ inimene + täisealine + meessoost] tüdruk: [+ inimene - täisealine + naissoost] poiss: [+ inimene - täisealine + imeessoost] pull: [+loom + veis + täisealine + isane] Assosiatiivne tähendus konnotatsioon tundmuslik lisatähendus, ·
Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. Kommunikatiivne ideaal oleks üks tähendus üks vorm. Aga: (sa) jooksid, (nemad) jooksid majasid, majja kibedale, habemele Morfoloogia põhimõisted Tüvi on sõna leksikaalset tähendust kandev morfeem. Juurtüvi, nt tööle, tööni, töödega Liitsõnatüvi, nt elutööle, elutööni, elutöödega Tuletatud tüvi, nt töölisele, tööliseni, töölistega; töökatele, töökateni, töökatega Morfoloogia põhimõisted Tunnus e grammatiline morfeem on sõna grammatilist tähendust kandev morfeem. tööle, tööni, tööde-ga Morfoloogia põhimõisted Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas. Leksikaalset tähendust kannab sõna tüvi. Morfoloogia põhimõisted Grammatiline tähendus suhestab leksikaalseid tähendusi. Grammatilist tähendust kannavad tunnused. Morfoloogia põhimõisted Allomorfid on ühe morfeemi konkreetsetes sõnavormides
Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku Funktsioonist lähtuv keeleuurimine võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid Fusioon selge piiri kadumine sõna morfoloogiliste koostisosade vahelt Genealoogiline liigitus jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel Glossimine morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika uurib keele grammatilist ehitust; keeleõpetus, keele reeglite kogu Grammatiline isik deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele Grammatiline kategooria koosneb üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest Grammatiseerumine vähem grammatiline element muutub grammatilisemaks Häälik suulise kõne väikseim üksus Häälikuseadused kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi Häälikute kvaliteet häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest
Tema funktsiooniks on leida vastus küsimusele-mida ütleb normi abstraktne koosseis? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames. 356. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? Kumulatiivne-kuhjuv 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. Loogiline
KIRJANDI ÜLESEHITUS * Sissejuhatus, teema arendus, lõpetus (kas kõik on olemas ja parajas mahus). * Sidusus (kas lõigud on omavahel loogiliselt seostatud). * Liigendatus (kas iga lõik sisaldab ühte mõtet, kas lõik on terviklik [probleem lahendatud], kas lõik algab taandrealt). 3. STILISTIKA 4. LAUSESTUS * Lauseehitus (kas on kasutatud erinavaid lauseliike, lauselühendeid) * Ühildumine (grammatiline ja sisuline). * Ühemõttelisus (kas laused on sisu poolest ühemõttelised). 5. SÕNAVARA * Sõnavalik (kas kasutatakse sünonüüme, jne) * Ei tohi olla liigseid sõnakordusi (tähelepanu asesõnadele see, ta, tegusõnale olema; tüvekordustele). * Võõrsõnad (võõrsõnu ei tohi kasutada liiga palju ega vales tähenduses). neid asju pea ka meeles. Teema arendus koosneb lõikudest, igas lõigus on üks mõte ehk probleem.
allofoonid 4. Sõna, sõnavorm, lekseem, sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna on ortograafias see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Suulises kõnes pause tavaliselt ei ole ja sõnapiiri määratlemine raskem. Tüüpiline sõna: • Esineb üksi • Liigub tervikuna • Omab tähendust Ebatüüpilised sõnad on artiklid, sisesõnad, ei Sõnavorm- mingi sõna muutevorm, grammatiline sõna Lekseem- sõnavormide kogum, ühe tüve paradigm Sõne- statistiline sõna Homonüüm- üks samakujulistest, kuid eritähenduslikest keeleüksustest, eelkõige sõnadest (tee-tee) Homofoon- sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad (müüja- müüa) Homograaf- sama kirjapildi, aga erineva tähendusega ja hääldusega sõnad (palk-palk) 5. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel).
- infiks (tüve keskele pannakse teine morfeem), išriq – he stole; iš-ta-riq – he stole for himself - kliitik - tüvega nõrgemini seotud, sageli ei seostugi üldse, vaid liidetakse juba muuudetud sõnavormile v hoopis tervikfraasile. ( kellelegi – kellegile) Ebatüüpiline morfeem. 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus Grammatiline kategooria – hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused. *Abisõnad e analüütiline väljendusviis – alalütlev kääne ≠ järelsõna „peale “ (dativ). Saab väljendada abisõnadega. Sõnadele liitub väha morfoloogilisi elemente * Sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) – afiksite liitmine, ühte morfeemi koondatakse erinevaid tähendusi (nii leksikaalsed kui
19. Keeletüpoloogia Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled) 1. isoleeriv (puudub morfoloogia väikseimate üksuste U), 2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20. Grammatiline kategooria Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses
. Tegusõna aspekt. Venekeelsetel tegusõnadel on eriline grammatiline kategooria, aspekt ehk laad, mida nimetekse . Aspekti järgi jagunevad tegusõnad kahte rühma: (); () väljendavad piiritlematud, kestvad, korduvad, tavapärast, kellegi või millegi omast tegevust. Vastavad küsimusele TEEN MIDA? väljendavad piiritletud, lõpetatud, viivulist, ootamatud tegevust. TEEN ÄRA MILLE? Ma lahendasin rasket ülesannet (mida?). . Ma lahendasin raske ülesande (mille?). . Ma lugesin seda raamatut (mida?) kaua aega. .
Kellelgi hoolimata east või taustteadmistest on kasutada teatud autonoomne häälikute hulk lugematu arv kordi... ...viisil, millest saab aru vähemalt üks isik (näiteks lapse keelendid, mida kasutab ainult laps ja millest saab aru oma perekond). Sõna olemusest Sõna olemust annab kõige paremini edasi Mattehewsi esitatud arusaam, millele toetub ka EKG sõnaliigikäsitelu. Sõnal on kolm kuju: prosoodiline sõna (varem termin fonoloogiline sõna) grammatiline sõna (ehk üldiselt sõnaliigikäsitelu) lekseem Prosoodilist sõna ehk kõlalist sõna ei seota selles teoorias tähendusega: tee on üks prosoodiline sõna, mis vastab kolme lekseemi teatavaile esinemiskujudele (tee ja way ehk tsai ja doroga vaste ainsuse nimetav, do/make ehk delatj/sdelatj vaste käskiv kõneviis). Põhimõisteid III Lekseem Lekseem on abstraktsioon, mis vastab inimese argiarusaamale
EE S T I K TE I S TE E E L KEELTE SE A S H äälikusüsteem Vokaalharmoonia: mänty-mänd Sõnarõhk: soome-ugri keeltes sõna esisilbil indo-euroopa keeltes liikuv Eesti keeles on muutunud fonotaktika ( foneem/f/) Sõnavara Püsivam kui häälikusüsteem Grammatiline sugu: soome-urgi keeletes ei tunta indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur Indo-euroopa keeltes flektiivne vormimoodustus Lausem oodustus soome-ugri keeltes - tagasõnad indo-euroopa keeltes – eessõnad Eesti keele sõnajärg on sarnane saksa sõnajärjega. M urded Eestikeeles 8 peam urret:
Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis, peamiselt Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus. Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Mõned külade vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning järgivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas. Rootsi keele grammatiline struktuur on küll veidi raskem norra ja taani keele omast, ent ei valmista õppijale kunagi suuremaid raskusi. Näiteks on verbil ühes kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama. Rootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara taani ning norra keelega. Kuid samas sarnaneb rootsi sõnavara kuni 90% ka lõunagermaani keelte omaga, nt saksa ja hollandi sõnavaraga. Kõneldakse Rootsis ja Soomes. Kõnelejaskond 8.3 miljonit inimest.
Minule on terrorism ja vägivald vastuvõetamatu. Enne sülearvuti saamist ma peaaegu ei käinudki arvutis, aga pärast seda kui mulle osteti see, olen seal vahest liigagi kaua. Mulle tundub, et ma hakkan sõltlaseks muutuma, sellepärast ma teengi mõnikord arvutivaba päeva. Mina mängin arvutis strateegia alaseid mänge, et arendada enda tähelepanu ja osavust. Sõjamängud mind ei huvita, need ei ole minu jaoks hasartsed. Grammatiline pool võib muutuda halvemuse poole. Teistega vesteldes läbi suhtlusportaalide halveneb sõnavara kasutus, kuna inimesed kasutavad kirjutades tavaliselt lühendeid. Ema arvab, et olen laisaks läinud, ei viitsi raamatuid lugeda; vanemate palveid täidan hiljem, kui mul on arvutis midagi pooleli; olen kauem üleval, tänu sellele olen hommikuti väsinud. Ma pean hakkama rohkem lugema, õppima ja kindlalt varem magama minema
Korduvus (Jaan.... Jaan....) Asendus (Jaan.... Ta....) Sünonüümid (suvine Pärnu, suvepealinn) Ellips väljajätt (ta oli rõõmus, kui [ta] võis teistele palli kätte tuua) 2) Ühisviitelisus näitab, üks objekt sisaldub teises või on sellega võrreldav: Modifitseeritud kordused (armas, armsus) Võrdlus Antonüümid (eile - täna, vana - uus) Hüponüümia (liikidevahelised seosed)(vedelik - vesi - allikas) Osa ja tervik Grammatiline sidusus "Vali teema, mis sind kõnetab. Ole siiras, ole sina ise. Ja tea, et sa saad hakkama. Kirjand ei ole maailma lõpp, tegelikult on see tore võimalus avaldada oma mõtteid." (Lena Jago)
Viimati uuendati infot 14. Detsembril. Uuendusteks oli kaks uudist, millest esimene oli ühe vana jalgpalluri Aleksander Kõssi 100. Sünniaastapäev, kes oli Võrumaal sirgunud. Teine uudis rääkis Võrumaa koolide 10-12. Klasside segavõrkpalli tulemustest. Veebilehel antud info toetub usaldusväärsetele allikatele, kuna paljud üritused, millest räägitakse on rahvusvahelised ning kindlalt ajaliselt paika pandud. Vsport kasutab lihtkeelt, mis on kõigile inimestele lihtsasti arusaadav. Grammatiline tase on üsna hea. Tekst ning pildid on paigutatud loogiliselt, nii et jutt oleks arusaadav. Tähtsamad osad jutust on toodud välja jämedas trükis (pealkirjad, piltide all olevad viited) ning tekst on kirjutatud lõikudena, kus iga lõik räägib kindlast teemast, mis teeb uudise lugemise lihtsamaks. Iga link juhatab kvaliteetsele ja usaldusväärsele leheküljele. Vsport veebileht mõjutab inimesi kindlasti. Näiteks reklaamib leht spordiüritusi, mis lähiajal on tulekul, see
a b v g d e (je) jo (o) z z i i (j) k l mn o p r s (ss) t u f h (hh) ts ts s sts õ e ju ja Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline, kumb", , "missugune". Grammatiline arv Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus.Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud. Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses. Mitmus Ainsus (endise duaali lõpud) Mitmus null-lõpp
ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara ØRootsi keele grammatiline struktuur on norra ja rootsi keele omast veidi raskem. ØRootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama (nt arbeta (töötama) olevikus arbetar: jag arbetar, du arbetar, han
Ridadel 1-3 on lihtsõnad. Lihtsõna koostises võib olla liiteid ja muutelõppe. Mis on sõnadele iseloomulikku? 1) Sõna määratlemiseks saab operatsioonitestina kasutada sõna omadust üksi esineda või vabadust kohta vahetada (üksikesinemine). 2) Permutatsioonitestiga saab sõna oma kohta lauses muuta ja lause säilitab oma grammatilisuse. 3) Sõna terviklikkus ehk kohesioon sõna koosseisu ei saa tuua teisi lauses esinevaid sõnu Inkorporatsioon grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa (liitsõnad) Morfid Need on väikseimad tähendust kandvad üksused. Morfidel on iseseisev tähendus või vähemalt grammatiline funktsioon ja tavaliselt esinevad nad paljudes sõnavormides. Morfianalüüsi meetod on sõnavormi segmentimine. Morfi määratlusse on lisaks tähendusele kaasatud ka grammatilise funktsiooni mõiste, sest tihti on morfide tähendust väga raske kirjeldada. Igal juhul on neil olemas grammatiline funktsioon.
Fonoloogia: Tegeleb häälikutega keelesüsteemiseisukohalt. Foneem häälikute klass, mida ühes keeles kasutatakse sõnade ülesehitamiseks v loomiseks. Allofoon üks variant foneemist, nt esinevad h tähe hääldused. (foon) lihtsalt mingid tähed/häälikud millest sõnad koosnevad Minimaalpaar kana vs kala erinevad ainult ühe hääliku poolst, aga tähendus täiesti erinev 09.10.2012 Fonoloogia strukturalismi ühe põlvkonnana. VAATA SLAIDE 16.10 Morfoloogia Grammatiline kategooria: hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused nt ainsus vs mitmus, minevik vs olevik Gr.kategooriate(morfoloogilised)väljendusviisid: - sünteetiline väljendusviis(afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) nii tüvi ise muutub kui ka lisatakse morfeeme - abisõnad e analüütiline väljendusviis. nt laual v laua peal, kapis v kapi sees. - (reduplikatsioon) kordus haigestus - sünteetiline
Nimelt peab õiguse rakendamise käigus kompetentne riigiorgan kindlaks tegema, kas konkreetsed elulised asjaolud on kooskõlas õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses tegema lõppjärelduse õigusliku tagajärje osas. 17. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte).Tõlgendamise liigid: 1 Tõlgendusvõtete järgi: a grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise) b loogiline c süstemaatiline d ajalooline 2 Tõlgendamise ulatuse järgi: a sõnasõnaline e. adekvaatne b kitsendav ja laiendav 18.Grammatiline tõlgendamine lähtub grammatikast, kirja põhjal, sõnade tähendus. Teleoloogiline tõlgendamine suuline tõlgendamine, normi mõtte tõlgendamine
- kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terveskõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa > *kanssa > *kaas > -ga täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp Miks keeled muutuvad: 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. 2
Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil 37. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme
Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil 37. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme
Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme
Diagramm- joonis, mille abil näitlikult esitatakse arve Distsipliin- korrahoidmine Dokument- ametlik apber, kindla vormi ja tähendusega informatsiooni allikas Dramaatiline- tugevaid tundeid v elamusi väljendav v pakkuv, vapustav Efekt- tagajärg, toime, üllatav mõju Entsüklopeedia- teaduslik teatmeteos. Familiaarne-tuttavlik Garaaz- ruum sõidukite hoidmiseks Garantii- tagatis Generatsioon- põlvkond, sugupõlv Globaalne- kogu maad hõlmav Grammatika- keele grammatiline ehitus Grammofon- plaadile salvestatud heli Grandioosne- suurejooneline Humaanne- inimlik Illustreerima- kujutama ette Insener- kõrgharidusega tehnikaspetsialist Intelligent- haritlane Intervjuu- usutlus, ksüitlus Invenar- loend, nimekiri Kabinet- vastuvõtu tuba Kandidaat- isik, kes on esitatud mingile kohale valimiseks Karakull- laiasabaliste buhaara ja pikasabaliste ukraina lokkisvillaga hakk Karikatuur- pilkepilt, pilapilt
Superstraat on tulemus, tekkinud keel. 8. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel on keel, mida räägib vähemus. Lingua franca argisuhtluses abikeel. Keel, milles kõik räägivad, olenemata oma emakeelest. Diglossia Olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks erinevat keelekuju, millel on oma kindlad kasutusalad. 9. Keeletüpoloogia keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. 10. Grammatiline kategooria koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Näiteks kääne, aeg, isik. 11. Keeleuniversaalid vt ette poole. 12. Häälik Väikseim kuuldeliselt erisatatav inimkõne üksus. 13. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus Tähistaja on vorm, mida antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, tähistatav on pilt.
ebastama > võltsima õigus, õigusteadus pannoo > raamitud dekoratiivne seinakompositsioon - kunst asurkond > populatsioon - bioloogia ainurakne > üherakuline, ainult ühest rakust koosnev või algloomad - bioloogia, zooloogia 6. Mida tähendab sõna ,,aspekt"? Kirjutage selle kõik tähendused ning kommenteerige nende juures olevaid erialamärgendeid. as.pekt <20:-pekti, -.pekti> vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; KEEL laad, tegevuse kestust v lõpetatust näitav grammatiline kategooria; BOT taimekoosluse aastaajaline välisilme teatud ajalõigul; ASTRPäikese ja planeedi vastastikune asend Maalt (vm planeedilt) vaadatuna Aspekt tähistab seisukohta, kust mõnda nähtust vaadata või nähtuse mingit osa ja tahku. Botaanikas (kirjeldus üleval). Astroloogias kirjeldus üleval. Keeleteadus: laad, tegevuse kestus või lõpetatust näitav grammatiline kategooria; vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk
Ainsus Mitmus Meessoost null-lõpp -ы nimisõnad -ь -и -а -е -о -(ь)я Naissoost -а -ы, -и nimisõnad -я -ь Kesksoost -о -а, -я nimisõnad -е Joonis 2. Vene keele grammatiline arv Vene keeles eristatakse kolme ajavormi: olevik, minevik ja tulevik. Tegusõnade aspekt on vene verbi grammatiliste kategooriate süsteemis erikohal. Tegusõnade aspektist sõltub partitsiibi, gerundiivi, tegumoe, tuleviku, infinitiivi, käskiva kõneviisi jt vormimoodustus. Vene keeles on kaks aspekti: perfektiivne ja imperfektiivne (Topkina, 2016). Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võiks olla: -ть- говорить (rääkima), -ти- нести
N+gen (raamat minu) gen+N (minu raamat) N+adj adj+N lausealguline Q (kas?) mitte-lausealg. Q prefiks sufiks komparatiiv+standard standard+komparatiiv neg+V V+neg 13. Morfeemide liigid. Morfeemide liigid: • Seotud – vaba. Seotud saavad esineda ainult koos teiste morfeemidega, vabad ka üksinda • Grammatiline – leksikaalne (omavad tähendust, tähistab mingit objekti vms) - Tavaliselt on seotud morfeemid grammatilised ja vabad leksikaalsed, aga on ka erandeid. 5 Sufiks – pärast tüve (tüpoloogiliselt sagedasemad) Prefiks – enne tüve infiks – tüve keskel tsirkumfiks - üks osa enne ja teine pärast tüve, saksa ge-mach-t
annaabi.ee 
