Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gordon - Tark lapsevanem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuulamine, salliv, saatja, kiida, vastuvõetav, ausa, sõnumid, vastuvõtja, probleemilahendus, lahendama, sunni, lahendust, vanemlik, võite, ehkki, tegusid, endalt, saadavad, sekkuvad, arvate, hinnangut, ausalt, niimoodi, aususe, temal, austan, teaks, lahendusvariantide, veendumused, sünnis, moraalne, avastada, tolerantsus, kindlustunnet, kahtlustal oma võimeid kasutada. Miks on vanemapoolne heakskiit lapsele nii tähtis? Seda vanemad tavaliselt ei mõista. Enamikku inimestest on kasvatatud uskuma, et kui nad hindavad last niisugusena nagu ta on, jääbki ta selliseks; et parim võimalus aidata lapsel tulevikus kellekski saada on öelda talle, millega tema juurs rahul ei olda. Enamik vanemaid kasutab laste kasvatamisel mitteheakskiitvat keelt, uskudes, et nii aitavad last kõige enam. Lisaks tekitavad negatiivsed sõnumid lastes tõrksust. Nad lõpetavad vanematega rääkimise ning mõistavad et on tunduvalt mugavam hoida oma tunded ja probleemid endale. Heakskiitev keel seevastu muudab lasped avatuks, annab neile vabaduse oma tundeid ja probleeme jagada. Õppinud sõnade abil oma heakskiitu väljendama, on vanemad omandanud töövehndi, millel võib olla tohutu mõju. Nad saavad olla lapsele toeks, kui too õpib ennast austama ja oma väärtusi tunnetama. Nad võivad kergendada tema
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Ideaaljuhul ei püüa ema armastus hoida last täiskasvanuks saamast, ei püüa teda premeerida abituks jäämise eest. Emal peaks jätkuma usku elusse, ta ei tohi olla liiga hirmul, nõnda ka last hirmuga nakatada. Üheks tema elusihiks peaks olema soov, et lapsest saaks iseseisev inimene, kes lõpuks elab omaenda elu (ibid.). Isa armastust peaksid suunama põhimõtted ja lootused, see peaks olema pigem kannatlik ja salliv kui ähvardav ja autoritaarne. See peaks kasvavale lapsele andma järjest suurema pädevuse ning võimaldama tal lõpuks muutuda rippumatuks isiksuseks, vabastama ta isa autoriteedist. Lõpuks jõuab küps inimene selleni, et ta on enesele nii ema kui ka isa. Tal on nii-öelda ema- ja isapoolne südametunnistus. Ema poolt öeldakse: "Pole olemas pahategu või kuritööd, mis jätaks su ilma minu armastusest, mu headest soovidest su eluks ja õnneks." Isa poolt öeldakse: "Sa oled valesti
kohustatuna 4) avalik tsoon (360 - 610 cm) - kasutatakse vähemametlikel koosviibimistel nt. õppejõud loengus 1.4 Käitumise hindamine Igat inimest, kellega teil on mingi suhe, vaatate te läbi akna. Läbi selle näete kõiki tema käitumisi, kõike, mida ta ütleb või teeb. Seda nimetatakse käitumise aknaks. Iga inimese jaoks on see erinev. Inimese sallivuse taset mõjutavad 3 faktorit: ,,mina", keskkond ja teine inimene. Sallitav ala (käitumine on vastuvõetav ja ei tekita probleeme teile) Mittesallitav ala (käitumine ei ole teile vastuvõetav ja tekitab probleeme) Sageli kui räägime teise inimese käitumisest, võime arvata, et kirjeldame olukordi ja inimeis objektiivselt, kuid oleme tegelikult nendele lisanud oma hinnangu ja tõlgenduse. Käitumine on midagi, mida saab pildistada või salvestada, midagi mida me näeme ja kuuleme ja millele me ei ole veel andnud oma tõlgendust. Käitumine ei ole see, mida me teistest inimestest või
siis"- sõnastus ei mõju ähvardusena? Oma tegude tagajärgi ei saa lapsed ometi ise kindlaks määrata, seda teevad ju täiskasvanud!" (Rogge 2002: 233) Karistused võivad küll lühiajaliselt mõne olukorra lahendada: ,,Kui sa nüüd kohe järele ei jäta saan ma väga pahaseks!", või tulemust anda: ,, Enne kui sa koduseid töid ära ei tee, telekat ei vaata!". Niisugune edu kestab aga vähe aega, sest karistused ei aita lastel õppida oma käitumist muutma ning probleeme iseseisvalt lahendama. Karmid karistused alandavad lapsi ja viivad soovini vanematele kätte maksta jätkuva halva käitumise kaudu, või siis hoopiski ülepingutatud ,,korralikkuseni", et kaitsta end impulsiivsete karistusaktsioonide eest. Igasuguste igapäevaste situatsioonide- jorutamine, koristamine, magamaminek, ühised söömaajad- varal, et hädavajalik on olla järjekindel, kui kokkulepitud piiridest on üle astutud (Rogge 2002: 234-235). 4.2 Karistus Kasvatab lapses sobitumis- ja meeldimisvajadust.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED...........................................................................................................
tuimaks, nüristab. Varsti ei teki tal sellega seoses enam mingeid emotsioone. Jõhkrus ja vägivald jätavad ta täiesti külmaks. Selliselt inimeselt pole loota ei abi ega kaastunnet (Vei, 2002, 331) Vanemad arvavad sageli, et lapse tegelik õpetamine algab koolis. Ometi algab emotsionaalne õppimine juba esimestel eluhetkedel ning jätkub terve lapsepõlve vältel. Kogu lapsevanema ja lapse vahelistel suhtlemisel on oma emotsionaalne alltekst ning kui sõnumid korduvad aastate jooksul ikka ja jälle, kujundab laps selle alusel välja oma emotsionaalse maailmavaate ja emotsionaalsed võimed (Riemann, 1999, 32) Lapse kasvatamine tähendab asjade ja nähtuste olemuse selgitamist, õigete käitumismallide õpetamist, aga ka käitumisreegilte kehtestamist. Küllalt sageli tulevad sellised agressiivsed lapsed perekondadest, kus karmid ja läbimõeldamatud karistused vahelduvad vanemate täieliku ükskõiksusega.
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et vanemad hakkaksid mõistma teema olulisust ning seda, kui palju nende käitumine mõjutab lapse tulevikku. Lapse jaoks on väga tähtis roll perekonnal. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Last
uskuma hakata. Ehkki kõik lapsed ja perekonnad on erinevad, võib märgata sünnijärjekorra tähtust laste arengule. Selline tähelepanek annab juurde teadmisi, mis võivad edaspidises elus abiks tulla. KOKKUVÕTE Suhe õdede-vendade vahel mõjutab meid kogu elu. Kõik lapsed on erinevad, nii on ka õed- vennad ning on oluline, et nad ei tunneks vanemate poolt ebavõrdsust. Õdede-vendade omavahelised konfliktid on perekonnaelus loomulik ja tänu nendele õpivad lapsed ka konflikte lahendama. Vanematel aga ei ole alati kerge seda vaadata ning nad väsivad ruttu. Esineb perioode, kui lapsed kaklevad rohkem, mõistlik oleks siis iga lapsega eraldi rääkida ja arutada, millest see tuleb ning mis lahendusteks oleks. Põhiliseks oleks see, et perekonnast keegi ei ärrituks, vaid lahendataks tüli rahumeelselt. Kadetsemist ja rivaalitsemist esineb lastega peredes sageli. Murega tegelemist võiksid vanemad alustada endast, proovides
Lapsevanema surma mõju. Üks raskemaid lävepakke perekonna jaoks ongi ilmselt pere liikme kaotus, eriti just lapsevanema surm. Sellel on väga erinevaid effekte inimestele, kuid alati kaasneb lein. Endiselt pööratakse vähe tähelepanu sellest üle saamisele ning selle mõjule laste ja teiste psüühikale. On mitmeid erinevaid aspekte, millest sõltub vanema surma mõju lapsele. Väga olulist rolli mängivad lapse arengu staadiumid ning hoolitsus, mida ta saab pärast surma ning leinaga leppimiseks. Kui laps on juba eas, kus ta mõitsab, et surm on igavene, siis on tal selle võrra raskem. Ta ei kujuta ette elu ilma vanemata omas rollis ja kindlate seostega lapse jaoks. Täiskasvanul on lihtsam oma vanema surmaga leppida, sest neid ei seo harilikult nii palju igapäevaseid tegevusi (magama panemine, söötmine jne) kui väikelast. Lisaks võib lapsel tekkida hirm enda surma pärast. Laps ar
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduse Instituut Lapsevanemate õigused ja kohustused Analüüs Õppejõud: Anne Rähn IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll  kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda. Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus, millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust. Vanemlus
LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Viljandi, 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Vanemlus..........................................................................................................................................4 1.1. Vanemluse liigid........................................................................................................................4 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus ...........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust.....
4. Eakaaslastega suhte tähtsus. Eakaaslaste roll laste arengus on väga oluline, kuna kaaslased on lapsega enamasti üheealised ning samal arengutasemel. Mängides toimub suhtlemine võrdsega ja see omab olulist osa elus läbilöömisel. Eakaaslased on suhtlemisoskuste tasemelt sarnased ja neil on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised. Koos mängides ja tegutsedes tekib olukordi, kus lapsed peavad lahendama tekkinud probleeme ja lahendama need. Koolieelsesse ikka jääb lapse sotsiaalse tundlikkuse aeg ja sel ajal vajab laps teiste lastega suhtlemist. Sotsiaalsed oskused annavad lapsele võime saada hästi hakkama erinevates olukordades. Mängides on suhtlemine eakaaslastega eriti intensiivne ja selle baasil arenevadki sotsiaalsed oskused. Kui lapse käitumine on häiritud ja sotsiaalsed oskused nõrgad, ei soovi kaaslased temaga koos olla. Kahjustada võib saada lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Kui last on karistatud, siis on talle ka andestatud ja unustatud. Tagantjärele tarkus, tänitamine ja kahekeelne moraal pigem ahistab kui õhutab kedagi heategudele. Lapse suurimaks üllatuseks täiskasvanute maailmas ongi see, et räägitakse ühte ja tehakse teist. Laps järgib meie tegusid, mitte sõnu. 5.3 Et ei kasvaks lapsest eneseimetlejat · Tuleb Leida lapsele jõukohased tegevused-ülesanded. Püüda hinnata tema tegemisi õiglaselt  vajadusel kiida, vajadusel karista. Mitte anda hinnanguid lapse isiksusele. · Igasugune eksimus tuleb heastada tegudega, mitte sõnadega. Püüda ka ise lapsele eeskujuks olla. · Arutada koos lapsega erinevaid käitumisviise ja selgitada , milliseid tagajärgi toovad kaasa nii head kui halvad teod. · Heaks abiliseks enesehinnangu kujundamisel on muinasjutud, eriti kui need pole raamatust maha vuristatud, vaid ema-isa poolt oma sõnadega ümber jutustatud. ( Pere ja kodu 2009)
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
3) Sotsiaalne kontekst Kolm traditsioonilist vaatenurka suhtlemisprotsessile lähtudest interaktsioonist: 1) Suhtlemine kui lineaarne protsess – stiimul-reaktsioon=aktsioon – suhtlemiskäitumine, kus üks inimene mõjutab vaid teist inimest. 2) Kui interaktsiooniprotsess – vastastikune mõju, tagasiside. 3) Kui transaktsiooniline protsess – vastasikustm mõju vaadeldakse laiemalt: teised inimesed ja keskkond. Infovahetuse komponendid: 1) Kommunikatsiooni saatja ja vastuvõtja. 2) Teade - tähendust omav märk või märgisüsteem. 3) Kanal - vahendid mida mööda teade jõuab saatjast vastuvõtjani. 4) Tagasiside – protsessi integraarne osa, mis võimaldab suhtlejal vaadelda protsessi käiku ning hinnata selle edukust. Infovahetuse suhtlemise üks külg. 5) Müra (kõik, mis segab kuulamist; saab olla füsioloogiline). Mõiste „interaktsioon“ – inimestevahelised ehk interpersonaalsed toimingud, milles osaleb
Kommunikatsioon on suhete ilming, ilma selleta suhet ei teki. See kommunikatsioon on väga mitmekülgne ja ei piirdu ainult rääkimisega (mitte ainult, kas räägitakse või mitte). Kommunikatsiooniteooriaid on mitmeid. Neil on erinevad eesmärgid (kirjeldavad erisuguseid nähtusi inimeste vahel). See, millist mudelit uurija kasutab, sõltub tema uurimisülesandest. - 1940ndatel Shannoni mudel. Lõi suhteliselt lihtviisilise mudeli, kus ühes otsas on teate saatja, teises otsas teate vastuvõtja ja nende vahel mingisugune (info)kanal (sarnaneb telefonidega omavahelisele suhtlusele). Saadetud teade ei võrdu kunagi vastuvõetud teatega. Seda modifitseerib kanal, mida mööda kommunikatsioon toimub/levib. Pani tähele, et vastuvõetud teade muutub vastavalt kanali sumbumusele. Kõne liiasus- nende sõnade lisamine teate teksti, mis ei ole otseselt teatega seotud või
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
Ja seepärast võetaksegi mängu kui vabaaja tegevust. Tänapäeval on väga levinud, Mäng  kui õpetamis meetod. See tagab lapse huvi teema vastu ja loob meeldiva keskkonna õppimiseks. Sest kui vanem on oma lapse lasteaeda pannud siis ootab ta,et seal valmistatakse ta laps ette kooliks. Eesti inimene on väga kärsitu ja loodab kohe näha muutusi ja arenemist oma lapses, kuid ise tehakse selleks väga vähe. Seega ei kiida lapsevanemad heaks kui õpetajad kasutavad mängimist kui õpetamist. Mäng on oluline! Lapse huvi on palju suurem tegevuse vastu kui tingimused on lõbusad ja kergesti arusaadavad. Samuti on oluline,et laps saaks võimalikult palju ise mõelda ja olla aktiivne, see paneb teda veelgi innustavamalt õppima. Kui selgitada lapsevanematele mängulise õppimise meetodit siis ei pruugi nad sellest aru saada.
Vanemlus. Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs. 1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimivas perekonnas on igal pereliikmel oma roll ja tööülesanded. Hoolitakse üksteise tunnetest, kuulatakse üksteist ära ja aidatakse, kui keegi abi peaks vajama. Hästi toimivas perekonnas on kõik läbi mõeldud ja organiseeritud. Üldiselt ei jäeta asju juhuse hoolde. Pereliikmed saavad omavahel üldjuhul hästi läbi, nende vahel valitseb harmoonia ja armastus. Kõik panustavad perekonda ja saavad sealt ka vastutänu. Düsfunktsionaalses perekonnas on rollid pereliikmete vahel ebaühtlaselt jaotunud või vanemad on loobunud oma rollist olla ema või isa. Näiteks isa on muutunud rahakotiks, lastehoidjaks või remondimasinaks ja laps/lapsed ja ema naudivad elu. Tänapäeval leidub ka vastupidiseid situatsioone, kus naine on peamine perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka nendega kaasnevad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa
kujundamiseks vajalikud sotsiaalsed oskused. Eriline rõhuasetus langeb praktilisele intelligentsusele koosõppimise alal. Raske on rääkida sallivuse kujunemisest, kui puuduvad oskused ja valmisolek õppida koos endast erinevatega. Selliste oskuste õpetamine ja valmisoleku kujundamine on õpetaja kätes läbi enda ja õpilaste praktilise intelligentsuse kujundamise. Salliva suhtumise kujundamisele tuleb tähelepanu pöörata juba varakult, kuna salliv suhtumine endast erinevatesse aitab kaasa toimetulekule integreeruvas Euroopas. Õpilaste suhtumist suurema sallivuse suunas saame mõjutada, kui muudame sotsiaalsete konstruktsioonide sisu, rõhutame salliva käitumise kasulikkust ning samastame end puuetega inimeste gruppi kuuluvate inimestega. Inimeste üldine suhtumine puuetega inimeste suhtes muutub väga aeglaselt ja seda on väga raske muuta. Need muutused avalduvad põlvkondade vahetumisega, kuid kui need muutused kord ilmnevad, on nad
igapäevaseid toimetusi, mida ta on näinud ema või isa tegemas näiteks triikimine. Loomulikult mitte päris triikrauaga siin tuleb mängu ennist mainitud kujutlusvõime areng, kus laps saab kujutleda, et mõni teine mänguasi on triikraud. Ka käeline tegevus on väga teretulnud. Näiteks voolisin ma oma vennaga selles vanuses savist erinevaid kujundeid või kui ta juba natuke osavam oli siis loomi või taimi. Pooleteise aastane laps suudab juba ise lahendama ettetulevaid igapäevaseid ülesandeid. Suurenenud mälumaht võimaldab tal juba ka minevikku mäletada ning ka keskendumisvõime on oluliselt paranenud. Lugemine on jällegi väga tähtis tegevus, sest see ergutab lapse kujutlusvõimet. Ka veega mängimine on väga kasulik, see arendab lapse taju mahust ja suurusest ning erinevate materjalidega voolimine õpetab asjade kuju, suurust ja mustreid tundma. Linnas jalutades pööra lapse tähelepanu ümbritsevatele objektidele ning räägi nendest.
Probleemne käitumine: Ängistus,depressioon Agressiivsus, hoolimatus teiste heaolu suhtes Võimetus teha koostööd, vaenulikkus Keeldumine teiste abistamisest Kohanemisraskused Vastutustundetus Usaldusväärsuse puudumine Õpiraskused 20 Lasteaiaõpetaja kui sotsiaalsete oskuste toetaja Vajaduse määratlemine - tegevuse/tunni eesmärgi sõnastamine, küsimustele vastamine (abi küsimine, kaaslase kuulamine, järjekorra ootamine) Sissejuhatus - jutud, luuletused, küsimused Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine -teema osadeks lahutamine, etapiviisiline järjestus Sotsiaalse oskuse modelleerimine - demonstreerimine ja jäljendamine 21 Lasteaiaõpetaja kui sotsiaalsete oskuste toetaja Käitumise harjutamine - õpitu sooritamine Tegevuse läbiviimiseks on erinevad
Liigitamine raskusastme järgi. Antiditsiplinaarsest kuni autoagressiivsuseni. II. Kahe vastandliku liigitusega. Antisotsiaalse käitumise 2 dimensiooni. 2.1 Destruktiivne vs mittedestruktiivne 2.2 Varjatud vs avalik III. Eksternaliseeritud (selgelt näha, inimene näitab välja) vs internaliseeritud (inimene hoiab enda hinges) Kui internaliseeritud: * vaikne kuulamine · toetavad reaktsioonid ja mitteverbaalne suhtlemine · aktiivne kuulamine · ukseavajad (Kas sa tahad sellest rääkida? See oli tore, et sa seda ütlesid, ma tahaksin rohkem kuulda. Tundub, et sul on sellega seoses tugevad tunded, ehk räägiksid natuke. Mulle pakub huvi, midasa räägid.) 2. Õpetada kõigile asjaosalistele prosotsiaalset käitumist
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste ning kohustuste suhtes. Tänapäeval on paljudele inimestele tähtsal kohal perekonna loomine aga on ka neid inimesi, kes seavad esikohale oma karjääri. Tavaliselt oleme harjunud perekonnas nägema ema, isa ja last (lapsi). Kahjuks tänapäeval näeme sellist peremudelit üha harvem. Ãœha rohkem perekondi lagunevad. Selle tulemusena kasvatavad lapsi üksikisad või Âemad. Vanemate lahkuminekul kannatavad eelkõige lapsed, mis on kurb. Lahkumineku tagajärgi on mitmeid: petmine, joomine, lahkhelid omavahelistes suhetes, armastus saab otsa jne. Kui laps on juba piisavalt suur aru saamaks, milles vanemate tüli seisneb, võib ta hakata arvama, et tema on süüdi vanemate vahelises tülis. Ning see tunne omakorda võib mõjutada lapse psüühikat. Tulevikus võivad need lapsed samamoodi käituda, kuna väikestele lastele jäävad vanemate tülid
- väänuta suud, - liiguta hääletult huuli, - köhata või haiguta. UURINGUTE ANDMETEL õpivad imikud teise elukuu jooksul eristama nägudele iseloomulikke jooni. Imikutele meeldib jälgida nägusid, eriti armastatud inimeste nägusid. SÕRMEMÄNG · Hoia last süles või pane ta selili. · Pista oma nimetissõrm talle pihku. · Ta haarab ilmselt su sõrmest kinni, sest see on kaasasündinud refleks. · Iga kord, kui ta sõrmest haarab, kiida last. Ütle näiteks: "Küll sa oled tubli laps!" või "Küll sa oled tugev!" UURINGUTE ANDMETEL aitab esemete järele küünitamine arendada silma ja käe koostööd. See mäng tugevdab imiku käsi ja sõrmi ning arendab jälgimisoskust. TUNNE JA TAJU · Silita lapse kätt erinevate kangastega. Alustuseks sobivad siid, villane ja frotee. · Võimalda lapsel haista erinevaid lõhnu. Õues nuusutage lilli, toas katsetage näiteks värskelt kooritud apelsiniga.
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
soovivad oma lapsele parimat. Tavaliselt saavutavad autoriteetsete vanemate lapsed oma ea kohta optimaalse autonoomiavõime ehk sobiliku või soodsaima isesesvusvõime. Autoriteetne vanem suudab enamasti mõista, kui palju vastutust on laps suuteline kandma ja kust alates ei tohi last omapead jätta. (Krull 2000: 151) 4. Eriksoni arenguastmed: On seisukohal, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng
koosta kindel päevakava koos lapsega. Ära unusta, et päevakava lapsele tähendab päevakava ka vanemale; pane päevakava pereliikmetele nähtavale kohale. See võib olla ka piltidena; 11 suulised korraldused lapsele olgu lühikesed, konkreetsed, arusaadavad, aga "emotsioonideta"; ühtlusta kodu ja lasteaia/kooli nõudmised; ühtlusta teie kui vanemate ja vanavanemate nõudmised; kiida last kohe, kui ta midagi hästi tegi. Ära vanu pahandusi meelde tuleta; - kui laps käitub valesti, paku välja parem käitumisviis; vahel soovib laps peale vihapurset üksi olla, anna lapsele teada, et austad ta tahtmist ja oled nõus konflikti lahendamist edasi lükkama; laps ei pruugi tajuda, kuidas tema käitumine teistele mõjub. Selgita lapsele tundeid, mida ta käitumine teistes esile kutsub; vesi rahustab last
Kerge kohanemise puhul lepib laps lasteaiaga 10-15 päeva jooksul. Raskemal juhul võib kuluda 1-2 kuud. Eriti raske kohanemise puhul (laps haigestub tihti, muutub titelikumaks, ilmneb füüsiline ja psüühiline kurnatus) tuleks edasise osas nõu pidada kasvataja, nõustaja või psühholoogiga. Kohanemine on järk-järguline protsess. Lasteaiapäeva (- nädala) pikkus selgub kodu ja lasteaia vahelises koostöös, mille aluseks on lapse kuulamine ja vaatlemine ning vastastikkune usaldus. Lastepsühholoog Ave Orgulas MTÜ Bullerbi http://www.perekool.ee/index.php?id=61066 Kuidas aidata lapsel lasteaiaga kohaneda? Lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. Lapse kohanemist toetab lasteasutuse ja kodu koostöö, vastastikune usaldus ja lugupidamine. Koostöö aluseks on pere avatud suhtlemine õpetajatega ning positiivne suhtumine lapse rühmakaaslastesse. Soovitav on vestelda õpetajatega pere
annaabi.ee 
