Kasutades ära vastase ridades tekkinud segadust, ründas Rahvavägi Kagu-Eestit, kus suur osa Punaarmeesse mobiliseeritud eestlastest Rahvaväe poolele üle tulid. Suudeti vallutada ka Pihkva ja sealne sõjategevuse lõpp tõi kaasa Läti Nõukogude Vabariigi hävimise. Põhjakorpus Landeswehr'i sõda Lätis moodustus sakslaste abil kaks kaitsejõudude tuumikut: Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlikke Rauddiviis. Lätis olev Saksa vägede juhi Rüdiger von der Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja see õhutas eestlaste viha sakslaste vastu. 1919. a juunis Võnnu lähistel kohtunud Eesti ja Saksa eelosad pidid koos enamlaste vastu pöörduma, kuid viha üksteise vastu sai võimule. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Mõlemad pooled kasutasid vaheaega uute rünnakute planeerimiseks. Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga, kuid
Punavägede eest Eestisse taandunud vene väeosa, keda toetasid võitluses enamlaste revolutsiooni kukutamisega Antanti riigid Landeswehr baltisaksa aadlikest koosnev väeüksus, kes toetas Balti hertsogiriigi rajamist Rauddiviis saksa vabatahtlike väeüksus, toetas samuti Balti hertsogiriiki Eesti Kommunistlik Kütidiviis - enamlaste poolt moodustatud eesti rahvusväeosa,suur osa tule Eesti Vabariigi poole üle LANDESWEHRI SÕDA Rüdiger von der Goltzi juhtimisel tegutsenud Landeswehr kukutas Läti rahvusliku valitsuse nõuti eestlaste lahkumist Põhja-Lätist (toetasid Läti seaduslikku valitsust) juuni 1919 esimesed relvakokkupõrked Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel 23. juuni 1919 eestlaste pealetung oli edukas ja hõivati Võnnu 700 aastat vanad võlad tasutud! 3. juuli 1919 lääneliitlaste survel sõlmiti relvarahu, Landeswehr pidi taanduma Kuramaale ja edasi Saksamaale Lahingud 1919 aasta II poolel A
armeekorpuse Kesk-Soomes asunud 106. jalaväediviis. Soomemeelsete jõudude tuumikuks sai 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis koosnes Soome vabatahtlikest, kes olid salaja saksamaale läinud ja seal sõjaliselt välja koolitatud. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Aprilli alguses maabus Hanko sadamasse saksa sõjaväeosa Balti diviis 9500 sõdurit von der Goltzi juhtimisel. Aprillis vallutasid sakslased Helsingi ja 1918.a. juunis oli sõjategevus põhiliselt lõppenud. Võrdlemisi julm sõda lõppes kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. Kuningaks valitud Hesseni prints Friedrich Karl loobus troonist ja Soome riigihoidjaks sai G. Mannerheim. Soome kodusõja tulemuseks oli valgete võit. Sõda süvendas soomlaste
Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rauddiviisi kindral von der Goltzi juhatusel. Van der Goltz pidi ametlikult aitama Läti valitsust, aga reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi säilitamise ideed ja unistas vene enamluse lõpetamisest. 16. märtsil 1919 kukutasid sakslased neile tülikaks muutunud Ulmanise valitsuse ja Läti ajutisel valitsusel ei olnud muud võimalust, kui tunnustada Landeswehr'i Läti riigi sõjaväena. Eestit häiris Lätis kujunenud olukord ja teades Landeswehri õigeid eesmärke, otsustas toetada seaduslikku Läti valitsust.
Goltz kukutas riigi- ja baltisaksa vägedega Läti seadusliku valitsuse ja okupeeris enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt alustati Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt Võnnu lahing 23. juunil 1918, mille võitsid eestlased Eesti soomusrongid jõudsid Riiani, mistõttu tuli Goltzi vägedel taanduda ja Krlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta. Kurss rahule Vene valitsus tegi ettepaneku alustada läbirääkimisi. Detsembris 1919 heitlused Narva pärast venelaste läbimurre ebaõnnestus. Tartus Rahukonverents Jaan Poska juhtimisel (venemaa juht Adolf Joffe). 2. Vaabruar 1920 kell 10:30 lõpetati Tartu Rahuga Vabadussõda: * Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust, loobudes ,,igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti maa ja rahva kohta
1919 algul tuli aga sõjaseisus ootamatu pööre. Eesti väed olid jõudnud organiseeruda, merelt toetas neid Inglise laevastik ja toeks oli ka Soome vabatahtlike saabumine. Eesti kaitseväe juhataja kindral Johann Laidoneri juhtimisel läksid eestlased vastupealetungile ning paiskasid jaanuari lõpuks punaväed Eestist välja. 1919 kevadel alanud uues pealetungis vallutasid eestlased Pihkva ja Põhja-Läti. Lõunast tungisid edasi Saksa väed kindral Rüdiger von der Goltzi juhtimisel ja see tähendas enamlaste võimu likvideerimist Lätis. 1919 juunis sattusid Eesti-Läti väed Põhja-Lätis Landeswehri sõjas kokku von der Goltziga. Saksa väed purustati ja Lätis taastati rahvuslik valitsus. 1919 sügisel jõudis Punaarmee taas Eesti piiridele. Narva piirkonnas puhkesid ägedad lahingud, kuid vaatamata suurtele kaotustele ei suutnud Punaarmee Eesti kaitsest läbi murda. Ka Eesti oli sõjast kurnatud. Venemaa tegi Eestile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi
valgearmeed, tuginedes kõigepealt kaitseliidu organisatsioonidele. Õnneks oli sõja ajal hulk Vene-vastaselt meelestatud mehi sõitnud salaja Saksamaale, kus nad koondati jäägripataljoni. 25. veebruaril saabusid jäägrite peajõud Vaasasse ning neist kujunes Soome armee selgroog. Kodusõja otsustavad lahingud peeti märtsis-aprillis Tampere piirkonnas ning lõppesid valgete võiduga. 3. aprillil maabus Hankos Saksa diviis kindral Rüdiger von der Goltzi juhtimisel ja jõudis suuremate raskusteta Helsingisse. Aprilli lõpupoole peeti veel lahinguid Karjalas, kuid Viiburi vallutamisega 29. aprillil oli sõda praktiliselt lõppenud Mannerheimi vägede võiduga. Teadagi oli Soome kodusõda ka vabadussõda, sest selle käigus tõrjuti välja Vene väed ning kindlustati Soome iseseisvus. Samas kujunes Mannerheimil konflikt Soome saksameelsete valitsusringkondade ning jäägritega, mis mai lõpul viis tema ametist lahkumiseni.
Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga 23. juunil, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani; Goltzi vägedel tuli sealt taanduda ja Karlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal aitasid Eesti väed likvideerida ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki
Lõpuks algas vabatahtlike üksuste loomine ja suur hulk inimesi tuli sõjategevusele appi. Eestisse tuli ka välis abi briti laevastiku kaader. 7 jaan algas rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomus rongid. Vabastati Tartu ja Narva. Eestlastel õnnestus ka vallutada pihkva. Lätis tegutsevate saksa vägede juht Rüdiger von der Goltz seadis sihiks enamluse lõpetamise venemaal ja lootes sõlmida vene-saksa sõjalise liidu. Rahvuslased vallutasid ka võnnu alistades Goltzi. Pärast seda tehti Tartu rahu , mille käigus määrati kindlaks ida piir ja Venemaa tunnustas Eestit. Venemaa tegi seda selleks et valmistuda järgmiseks tugevaks rünnakuks. Tartu liberaalid Juhiks : jaan tõnisson Koondas ajalehe juurde rahva meelseid haritlasi.(postimees) Astus välja nii venestamise kui saksastumise vastu. Nad oli vastu veel baltisakslastele ja eestlaste seas levivale kadaka sakslusele. Eestluse näitamiseks kõnelesid liberaalid
põhjasuunas,kohtudes juuni esimestel päevdel Võnnu piirkonnas Eesti Rahvaväe eelosadega.Sakslaste eesmärgiks oli allutada võimalikult suur osa Läti Niedra valitsuse kontrollile ,Eesti väejuhatus aga ,mis oli lepingulistes suhetes Ulmanise kabinetiga ega tunnustanud Niedra valitsust,nõudis sakslaste tagasitõmbumist.Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas tõsiseks süjaliseks konfliktiks.Neli päeva kestnud raske võitlus Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi.Võnnu vallutamispäeva 23.juunil hakati hiljem tähistama Võidupühana.Sakslasi jälitati kuni Riiani ning vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte.Sõlmitud vaherahu sundis sakslasi oma plaanidest loobuma ,tähistades eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle. 6 Kurss rahule 1919.a.suvel toimus lahingutegevus väljaspool Eestit ja selle põhiraskust kantsid vene valged
Landeswehri sõda Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Abi tuli paluda sakslastelt. Peamisteks kaitsjateks enamlaste eest kujnesid Balti Landeswehr ja Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris Rügiger von der Goltz. Aprillis teostasid sakslased Lätis riigipöörde. Pärast Riia vallutamist pöördusid sakslased põhja. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus von der Goltzi rügemendid Võnnu all tagasi (Võidupüha 23 juuni). Sakslasi jälitati kuni Riiani, vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte. Kurss rahule 1919 suvel toimus lahingutegevus väljaspool Eestit. Üha enam Eesti väeüksusi rakendati rindevõitlusse Venemaa pinnal. Likvideeriti Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu. Augusti lõpus saati radiogramm ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi.
Eesti Rahvaväe eelosadega. Sõda Landeswehriga oli alanud. Landeswehrlastel olid vastas 2. läti Võnnu polk ja soomusrong nr. 2 (vt. Joon. 4). Landeswehr ründas peamiselt lätlasi, mille käigus Võnnu koolipoiste rood ümber piirati. Appi ruttas soomusrongi dessant ja koolipoisid toodi piiramisrõngast välja. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23. juunil hakati hiljem tähistama Eesti Võidupühana. Sakslasi jälitati kuni Riiani ning vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte. Sõlmitud vaherahu sundis sakslasi oma plaanidest loobuma, tähistades eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle. Lätis taastus K. Ulmanise Valitsuse võim. Samuti ei pidanud Läti pool kinni lubadusest maa andmise suhtes endistele mõisnikele,
Aprillis oli Läti riigipööre Ulmanuse valitsus asendus Andrievs Niedra valitsusega. Pärast Riia vallutamist liikusid sakslased põhja kohtusid Võnnus Eesti Rahvaväe osadega. Sakslaste eesmärk võimalikult suur osa lätis Niedra võimu alla eestlastel oli leping Ulmanisegaei tunnistanud Niedra valitsust, sundisid sakslaste tagasitõmb. Juuni algul toimus relvakokkupõrge sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus Võnnus toimunud heitluses Goltzi väed tagasi. 23. juunil hakati täh Võidupüha. Sõlmiti vaherahu sakslaste plaan nurjus, Lätis taastati K. Ulmanise valitsus. Kurss rahul. 1919.a toim lahing väljaspool eestit (Vene valge kooseis), kahjuks tsiviilelanikkond ei toetanud Punaarmeel oli ülekaal, tõmbuti tagasi eestisse. Eesti vägesid saadeti juurde, et seda vältida poldud nõus riskima eluga, kuna Loodearmee põlgas eesti iseseisvumist kui taastub Vene ühtne Imp, lubati ,,katulivabariik'' vallutada.
lõppenud. 2.veebraur 1920 kirjutatud rahulepingule määrati Eestile sobilik riigipiir, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla. Landeswehri sõda 1918 kuulutas välja Läti Vabariik iseseivuse, kuid sellega olid suuremad probleemid kui Eestil. Saksmaa oli valmis abistama Lätit, Läti kaitsejõudude tuumikuks kujunes välja baltisakslastest koosnev Balti Landerswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Saksa vägede juht Goltz seadis eesmärgi enamluse kukutamise Venmaal. Goltzi heakskiidul korraldasid baltisakslased Läti riigipöörde, mis õhutas Eestlaste viha Sakslaste vastu. 1919 kohtunud Eesti ja Saksa eesosade vahel tekkis vaen. Esimesel kokkupõrkel saatis edu saklasi, vallutades Võnnu linna. Landerswehri sõja teine etapp ehk Võnnu lahing algas sakslaste paletungiga. Eesti varuüksuste saabumsiega viis Golzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. 23 juuni marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna
Landeswerhi sõda Lätimaa peamisteks kaitsjateks said Balti Landerswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis, nende tegevust kordineeris Rüdiger von der Goltz. Pärast Riia vallutamist pöördusid saksa väed põhjasuunas, kohtudes Võnnuall Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kujunes tõsiseks sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23. juulit hakati hiljem tähistama kui võidupüha. Kurss rahule 1919. aasta suvel, mil võitlus toimus vene pinnal, avaldas Nõukogude Venemaa soovi sõda lõpetada. Augusti lõpupäevil saadi Tallinnas Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissari G. Tsitserni radiogramm ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid siiski tulemusteta. Loodearmee Petrogradi operatsioon
oli põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine. Viimase põhjal teostati 1920 radikaalne maareform, mis oli suunatud valdavalt saksa rahvusest mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele. Mõnevõrra mõjutas maaseaduse radikaalset iseloomu 1919. aasta juunist juulini toimunud nn Landeswehri sõda. Selle käigus lõid Eesti väed Lätis asunud Saksa kindralmajor Rüdiger von der Goltzi sakslastest koosnevat väegruppi, kuhu kuulusid paljud baltisaksa aadli esindajaid Läti ja Eesti aladelt. Landeswehrile kaotusega lõppenud relvakonflikti tagajärjel tuli Lätis võimule Krlis Ulmanise valitsus ja Eestile oli lõunapiiril kindlustatud sõbraliku Läti Vabariigi olemasolu. Et Ida-Läti oli veel Punaarmee käes ning Läti Vabariigi armee vajas esialgu organiseerimist, võttis Eesti väejuhatus sealse rinde kaitsmise osaliselt enda peale (kuni detsembrini 1919).
Loodearmee (mobilisatsiooni ja PA ülejooksikute arvel paisuv) moodustas otsekui puhvri Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel eestlastel oli aega riigi ülesehitamiseks ja piiride kindlustamiseks. Landeswehri sõda : Eesti toetas ka Läti Vabariiki, lubades formeerida oma alal läti väeosi. Sakslased olid Kuramaale taganenud (enamlaste survel) ning Lätis oli keerukas sõjaline ja poliitiline olukord. Rinnet PA vastu hoidsid baltisakslastest Landeswehr ja Rauddiviis kindral R.von der Goltzi juhtimisel. Lätis taheti luua vasallriik, kus säiliks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse. Antant püüdis Saksamaad talitseda, kuid neis nähti peamist enamlusevastast jõudu. Aprillis 1919 asendati K.Ulmanise valitsus pastor A.Niedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti PA vastu, vallutati Riia ja korraldati enamlaste kallal veresaun. Lätti tungisid ka Eesti väed, punased
kujutas enesest tõsist ohtu.Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi,suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei,sellele järgnes pahempoolse sunnitlusega Tööerakond. Landeswehri sõda-Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega.Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas tõsiseks sõjaliseks konfliktiks.Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi.Võnnu vallutamispäeva 23.juunil hakati hiljem tähistama Võidupühana. Tartu rahuläbirääkimised - Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska,Vene oma Adolf Joffe.Konverentsi esimese etapi eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine.Piiriküsimuses puhkesid ägedad vaidlused,kuna enamlased nõudsid enesele kogu Petserimaad ja poolt Virumaad.Rahulepingule kirjutati alla 1920.aastal 2.veebruari esimesel tunnil
vabatahtlike Rauddiviis. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes seejärel sõlmida Vene-Saksa sõjalise liidu Antandi vastu. Kuna Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid olid nende ambitsioonikate plaanide täideviimisel üksnes tüliks, siis lasi Goltz end mõjustada nendest baltisaksa ringkondadest, kes unistasid ikka veel Balti (hertsogi)riigist. Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja kukutasid Ulmanise valitsuse. Eestis tekitasid teated Läti rii- gipöördest ärevust ja õhutasid viha sakslaste vastu. 1919. aasta juuni alguspäevadel Võnnu (Cesis) lähedal kohtunud Eesti ja Saksa eelosad pidanuks asuma üheskoos jälitama itta taanduvaid enamlasi, ent omavaheline vaen osutus tugevamaks. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna
Nõukogu (valitsus), mis asus juba ammu Venemaa pinnal. 5. juunil toimus Dno raudteejaamas kommuuni juhtide koosolek. Järgides Moskva korraldust, otsustas Kommuuni Nõukogu laiali minna. Tollest hetkest alates ei olnud sõda Eesti ja Venemaa vahel enam Eestile sõjaks oma olemasolu eest, vaid parema rahu eest. Landeswehri sõda Samal ajal kui Eesti väed puhastasid Põhja-Läti punaväest, haarasid sakslased kindral krahv Rüdiger von der Goltzi juhtimisel 22. mail enese kätte Riia. Kasutades kattevarjuna Niedra valitsust, süüdistasid baltlased Eestit Põhja-Läti "okupeerimises" ja nõudsid Eesti vägede väljatõmbamist Lätist. Eesti pool ei tunnustanud Niedra valitsust ja vastas omakorda nõudega, et sakslased tagasi tõmbuks. Seda nõuet toetasid Lääne suurriigid, keda tegi murelikuks Saksamaa mõju kasv Baltikumis. Kõik katsed rahulikuks reguleerimiseks läksid luhta ja 5.
mässe. Õnneks peatati nad ennem, kui neil oli võimalust tegutseda. Lõunarindel edukalt võidetud ratsaväe läbimurre tõi eestlastele eelise vaenlase ees, mis sundis enamlased taganema. Jakobstadti suunduv puhastusretk viis kokkupõrkeni Landeswehriga, mis leidis aset 1919. aastal. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Seda päeva hakati kutsuma Võidupühaks. Peale võidukat saavutust Landeswehriga hakkas eesti suunduma rahu poole. Kuigi enne rahulepinguni jõudmist ründas Punaarmee veelkord Narva alasid, suudeti see ära kaitsta. Edaspidi hakati arutama rahulepingut riikide vahel. Venemaa saadikud olid tugevad väitluses, kuid lõpuks, arvestades viimast lahingut, olid nad sunnitud tagastama Narva alad eestlastele. Tartu rahu leping jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30. See andis
Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rauddiviisi kindral von der Goltzi juhatusel. 16. märtsil 1919 kukutasid sakslased neile tülikaks muutunud Ulmanise valitsuse. Võimule upitati saksasõbralik valitsus A.Niedra eesotsas. Seni Liibavis (Liepaja) paiknenud sakslased alustasid pealetungi Riia suunal ning vallutasid selle enamlastelt 23. mail ning jätkasid edasitungi põhja ja kirde suunas eesmärgiga puhastada Läti mitte ainult punastest, vaid ka Eesti vägedest põhjendades seda sellega, nagu Eesti tahaks Lätit okupeerida.
väeosi. Muidugi ei tahetud seda ainult omakasupüüdmatutel ajenditel: ilma iseseisva Lätita ei saanud olla iseseisvat Eestit. Lätis oli tekkinud väga keerukas poliitiline ja sõjaline olukord. Erinevalt Eestist polnud Saksa väed sealt lõplikult lahkunud, vaid ainult taganenud enamlaste survel Kuramaale. Läti Vabariigi relvajõud olid napid, rinnet Punaarmee vastu hoidsid baltisakslastest LandesWher ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis kindral R. von der Goltzi juhtimisel. Esimesest kaotusjärgsest ehmatusest toubunud Saksamaa klammerdus idas oma vallutuste riismete külge, suurearvulise baltisaksa vähemusega Lätis sooviti luua endile vastallriiki, kus säilinuks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse jne. Antanti riigid püüdsid sakslasi talitseda, kuid nägid neis samas peamist enamlusevastast jõudu Baltikumis. Et peaminister K. Ulmanise rahvuslik valitsus polnud
maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas sellist tegevust aga võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani ning Goltzi vägedel tuli sealt taanduda. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal likvideerisid Eesti väed ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu
saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz, kes baltisakslaste õhutusel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Lätis toimus riigipööre, mille tulemusena praegune valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega. Sakslased liikusid nüüd põhjasuunda põrkudes kokku Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkes sõjaline konflikt. Neli päeva kestnud heitluse Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Lätis taastus K. Ulmanise valitsuse võim. 23.06.1919: Võnnu vallutamispäev eestlaste poolt, mida hiljem hakati tähistama Võidupühana. Tartu rahuläbirääkimised: Loodearmee Petrogradi operatsiooni läbikukkumise järel hakkas üha enam muutuma lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamuse võimalikkusesse Venemaal. Rahu kiiret sõlmimist nõudis nii Eesti majanduslik olukord kui ka sõjaline situatsioon. Eesti läks separaatlepingu sõlmimisele. Eesti
karjas korraga mitu haigusjuhtu, kulg alaäge, krooniline. Verre imendunud happed tekitavad metaboolse atsidoosi. Põletikuprotsess võib eesmao limaskestalt levida libedikku ja soolde. Loomadel teikb profuusne, sageli verine kõhulahtisus. 3. Bradükardia- Bradükardia (bradycardia) löögisageduse aeglustumine. Enamasti vaagusnärvi või tema tuumade ärritamisest (intrakraniaalse rõhu tõus). Reflektoorne bradükardia vallandub siseorganites paiknevate närvilõpmete ärritamisel (Goltzi refleks, silma-südame refleks). Diastoli kestus pikeneb, LM kasvab, SMM jääb endiseks · Ravimid (arekoliin, pilokarpiin) parasümpaatilist süsteemi stimuleerivad ravimid. · Bradükardia tekib ka siinussõlme erutuvuse vähenemisel tema kahjustuse tagajärjel. · Väga sügava bradükardia korral on süstol siiski liigseks koormuseks müokardile, võivad tekkida vereringe häired. 4. Asfüksia- Asfüksia (asphyxia) e. lämbus
Von der Goltz oli valmis ründama ka Riiat, aga see keelati tal Berliinist ära. Von der Goltz oli poliitiline kindral - tema jaoks oli Saksamaa lüüasaamine I MS isiklkuks tragöödiaks ja ta leidis, et Antandi riikidele tuleks koht kätte näidata, selleks tuleks Saksmaa koostööd tegema Venemaaga, aga mitte enamliku Venemaaga, vaid uue Venemaaga. Sellisest poliitilisest lähtekohast vaadatutena tundusid Venemaast läänes kerkinud uued iseseisvad riigid mõttetutena. Goltzi vaadetele hakkasi mõju avaldama konservatiivsed baltisakslased - nendest ringkondadest sirgus idee kukutada Ulmanise valitsus. Selleks kasutati ära Landeswehri üksusi - 16. aprillil 1919 Landeswehri pataljon korraldas riigipöörde - võttis võimu enda kätte üle. Von der Goltzi ei saa selles riigipöördes otseselt süüdistada, aga ta ei teinud midagi ka selleks, et Ulmanise valitsust kaitsta. Moodustati uus valitsus mille etteotsa sai Niedra, tema valitsus pidi kujunema rahvusteüleseks
vallutada ei suudetud Petseri - Pihkva peale mai lõpus vallutati Pihkva ja võeti vangi Eesti kommunistlik polk Põhja-Lätis Valgast Valmiera -Võnnu-Riia peale mai lõpuks vabastati Põhja-Läti punastest Sõjategevus Lätis: Landeswehri sõda 5. juuni - 3. juuli 1919 Eestlaste eesmärk: vabastada Läti baltisakslaste võimust ja taastada Ulmanise valitsuse võim Riia oli kindral von der Goltzi Landeswehri (u 28 000 meest, valdavalt baltisakslased) kontrolli all ja taotles Balti hertsogiriigi moodustamist Saksamaa kaitse all I kokkupõrge Eesti kaitseväega toimus 5. juunil 1919 juunil vallutas Landeswehr Cesise Võit Landeswehri üle 23. juunil 1919 Eestlastel 3. diviisis u 6000 meest E. Põdder, K. Parts. Baltisakslastel u 5000 meest, relvastuses paremus. Lahingutegevus 20 - 23. juunil lõppes Võnnu/Cesise vallutamisega
Landeswehri sõda Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega, küsiti abi sakslastelt ehk baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr + Rauddiviis. Tegevust organiseeris Rüdiger von der Goltz. Too seadis kaugeleulatuvad sihid. Aprillis riigipööre, sakslameelsed tulid võimule. Nood pidid liikuma itta, aga tulid hoopis Eesti poole, mehed kohtusid Võnnus. Võnnu lahingus, mis kestis 4 päeva(võidupüha 23. juunil on selle võidu pühenduseks), suruti Goltzi juhitud mehed tagasi, eestlased jälitasid neid Riiani ja vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia eestlaste kätte sattumist. Kurss rahule Vene valitsus tahtis sõda lõpetada, septembri keskel toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest antant tahtis Venemaad kukutada relvajõul ning nad ei soovinud väikeriikide väljumist sõjast. Narva kaitselahingud Venelased otsustasid Narva iga hinna eest vallutada ning sinna saadeti 160 000 meest ning 200 kahurit
Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga 23. juunil, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani; Goltzi vägedel tuli sealt taanduda ja Kārlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal aitasid Eesti väed likvideerida ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad
okupeerinud enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas sellist tegevust aga võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani ning Goltzi vägedel tuli sealt taanduda. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal likvideerisid Eesti väed ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis
Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz, kes baltisakslaste õhutusel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Lätis toimus riigipööre, mille tulemusena praegune valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega. Sakslased liikusid nüüd põhjasuunda põrkudes kokku Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkes sõjaline konflikt. Neli päeva kestnud heitluse Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Lätis taastus K. Ulmanise valitsuse võim. *23.06, 1919 aasta-Võnnu vallutamispäev eestlaste poolt, mida hiljem hakati tähistama Võidupühana. *Rüdiger von der Goltz-saksa kindral *Tartu rahuläbirääkimised-Loodearmee Petrogradi operatsiooni läbikukkumise järel hakkas üha enam muutuma lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamuse võimalikkusesse Venemaal. Rahu kiiret sõlmimist nõudis nii Eesti majanduslik olukord kui ka sõjaline situatsioon
määramine ja kohalejõudmine. Selleks Lätis tegtsevate vägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor krahv Rüdiger von der Goltz, kes oli tuntuks saanud osalusega Soome kodusõjas. Vormiliselt oli ta 6. reservkorpuse ülem, mis koosnes 3 suuremast väekoondisest: 1) sa regulaararmee jäänused e 1. kaardiväe diviis; ca 5000 meest 2) rauddiviis, mis koosnes vabatahtlikest raudristi kavaleridest; ca 4500 aktiivset võitlejat, ülem major Joseph Bischoff 3) Von der Goltzi üldjuhtimisele allus Balti Landeswehr (mis koosnes baltisakslastest); ca 4000-4500 aktiivset võitlejat, eesotsas major Fletcher. Lisaks veel kümneid väiksemaid salku (,,vabakorpusi"), mis olid väga erinevas suuruses kompaniist rügmendini. Tuginedes nendele sõjalistele jõududele, otsutas von der Goltz tegevust aktiviseerida, märtsis esimene pealetungioperatsioon. Venta jõelt jõuti välja Lielupe jõeni. Goltz poliitiline kindral. Jõudis üsna peatselt
gaasimürske, kuid neist oli vähe kasu, sest maa oli tasane ja alati puhus tuul. BERMONDT-AVALOVI AVANTÜÜR (08.10.1919-23.11.1919) Jaanuar 1919 - Vene monarhistidel Berliinis tekkis plaan, koondada vene sõjavangid Saksamaal armeeks ja tuua see Kuramaale. Eesmärgiks sai purustada bolsevikud Venemaal. 30.05.1919 - esimesed 350 meest asusid teele. Ülemjuhatajakas nimetati isehakkanud polkovnik-vürst Bermondt-Avalov. Ta nimetas oma väeosa Vene Läänearmeeks. Sisuliselt oli see von der Goltzi marionetiks. Septembris oli selles juba 8000 meest ning oktoobris 15'000. 1919 Juuli - VI reservkorpusele anti käsk evakueeruda Saksamaale. 38 1919 September - von der Goltz taandati tema ametikohalt. Tema mahitusel astusid sakslased Vene Läänearmeesse. Selles segaarmees oli korraga 50'000 meest, seal hulgas Rauddiviis 18'000, Saksa Leegion 12'000. 08.10.1919 - Bermondt alustas pealetungi Riiale. 09.10
Saksa kodanikud, kes neli nädalat olid Läti riigi teenistuses sõdinud. Liibavi riigipööre, Edukamalt läks Landeswehril aga 16. aprillil, kui baltisaksa väeosad desarmeerisid Liibavis asuvad Läti üksused, võtsid enda kontrolli alla valitsusasutused ning arreteerisid Ulmanise valitsuskabineti liikmed. Ulmanisel õnnestus põgeneda Liibavi sõjasadamas asuva auriku "Saratov" pardale Antandi kaitse alla. Kõik see toimus kindral Goltzi vaikival heakskiidul. Mõni päev hiljem moodustati sakslastele sobivam uus nukuvalitsus läti kirjaniku Andrievs Niedra (pildil) juhtimisel. Läti rahvusnõukogu mõistis 12. mail riigipöörde hukka ning nõudis Ulmanise valitsuse ametisse ennistamist. Riia vabastamine. Sakslased vallutasid Riia ja liikusid edasi, et võimu laiendada, kuid põrkasid Võnnus kokku eestlastega ja kuna eestlased polnud nõus taganema algasid esimesed kokkupõrked Eesti–Läti vahekorrad. K
annaabi.ee 
