Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Goleman kõrgem ja madalam tee sotsiaalne intelligentsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
goleman, emotsioonid, teadliku, ühelt, inimeselt, kanduvad, jagab, ajutegevuse, hoolivus, näolihaseid, varjab, ratsionaalne, eripäraks, lisas, nakkused, rõõm, päikeselise, tänan, intelligentsusisiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel
võlts olek konflikte olek · teenib oma · austav isikupära · provotseerib tülisid ebaisekusega välja t elab täisvereliste võtab kogu vastutuse teiste heakskiitu inimsuhete ja tunnete · lähtub enda · väldib vastutust keskel vajadustest nii nagu · jätab oma vajadused on paindlik oleksid need kõigi tagaplaanile · jagab vastutust omad · austab enda ja teiste vajadusi HIND: TULEMUS: HIND: · oma elu jääb elamata · tajub e u huvitavana · isiksus · kutsub teistes esile · võib olin väliselt dehumaniseerub ärritust ja haavatav avatuse · uute karistuste ja agressiivsust tõttu tasude
tegemist. Inimese psüühika-sotsiaalse teadvuse tase Inimtegevus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrema närvitegevuse funktsiooniks. Mehhanismilt bioloogiline, sisult sotsiaalne. Teadvuse tunnused: *võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid *eesmärgilisus (võime planeerida tegevust, valida eesmärgi täitmiseks vahendid ja viisid) *ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine, edasiandmine- teadmised kanduvad edasi kultuuris *tingitus ühiskondlikust teadvusest- individuaalsetes teadvustes antud ja edasi kantud ideed, vaated jne, mis on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele. *eneseteadvus- teadlikkus enese olemasolust, oma tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest, selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse, saavutuste võrdlemine teistega. Vihikus infotöötluse skeem!
korrastamine ja tõlgendamine ● Põhimõte – tajus toimub: objekti ja tausta eristamine; lõpetamine, kaldume tajuma lõpetatud kujundeid, mitte poolikuid; objektide grupeerimine; tõlgendamine kõige lihtsamal viisil (PRÄGNANZ-PRINTSIIP ehk lihtsuse reegel); sügavuse tajumine. ● Me kasutame olemasolevaid teadmisi, et tõlgendada sensoorset infot. ● Me võime valida siis kas automaatselt või läbi teadliku otsuse millistele stiimulitele pöörame rohkem tähelepanu, nt. lihtsate ülesannete puhul töötab aju automaatselt ning selleks pole vaja ka palju tähelepanu pöörata (nt objekti värvide tuvastamine) ● Praiming – teatud detektorite või närvisüsteemi osade „eelsoojendamine“, et nad oleks valmis peatse sisendile reageerimiseks oleksid paremini valmis, kui nad seda muidu oleks. Õppimine. Ivan Pavlov – biheiviorismi koolkonnast
nähtuste tajumine. Meeleelundite ja närvisüsteemi iseärasused sõltuvad keskkonnast. Teised käitumismehhanismid: - hormoonid (размножение) - bioloogilised rütmid (повседневные потребности) - kasvamine ja areng (üldise elukäigu kujunemine) - õppimine - suhtlemine ehk kommunikatsioon - Hormoonid - mitmesigustes keha sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse (nt testosteroon, östrogeenid, prolaktiin). - Õppimine - uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasiside käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. 8 Õppimise tüüpid: 1) Harjuamine - habituatsioon - korduvalt ettetulevad sündmused (ei häiri). 2) Tundlikkuse teravnemine (обострение чувств)- sensitisatsioon - teravnemine mingi
Kui aga väljaspool frustreerivat olukorda on samuti psüiv kontrollimatus, siis see konkreetne juhtum, mida uurime, on patoloogiline ja see on psühhiaatsia kompenetsis vmt. Kui inimene on haigend, sisi tekib afekt kergemini. Afekti diagnostilised tunnused: 1) Soodustingimused a. Afektogeenne situatsioon (konflik) b. Isiklikud iseäralisused (labiilsus, madal enesekontroll, impulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt) c. Organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus, psüühiline pinge) d. Ealised iseärsused (puberteet ja postpuberteet; klimakteerium) 2) Käitumisiseärasused a. Teadvude ahenemine b. Käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus c. Liigutuslik erakordsus ja võimekus d. Autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, jääle moondumine, sügav hingamine)
erinevate modaalsuste vahelist ressursside jagamist. Tähelepanu kondamine, jagamine mitme stiimuli korral ja pikaajalise mäluga interfeerumine. Milline on tähelepanu roll töömälu juures? Võtab osa kesktäidesaatva komponendi kognitiivsete protsesside funktsioneerimise kontrollimisest ja infopüsimisest töömälus. Kui organism suunab millelegi tähelepanu, tuuakse vastav info üle töömällu ja ignoreeritakse kõike ebaolulist. Kuidas on seotud emotsioonid ja töömälu? Meenutamist hõlbustab sarnane keskkond meeldejätmisega. Kui materjal on meeles siis printsiip töötab, kui ei ole siis ei tööta. Meenutamisele võib mõju avaldada emotsioon, keskkond, ärevus. Mälu Mälu struktuur Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinsoni ja Shiffrini mudeli järgi toimib mälu hoidlate süsteemina. Jaguneb kolmeks:
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad ps�
käegakatsutavad, mittekatsutavad või isegi lühiajalised mõjutused. Situatsioonilised muutujad on kõik, mis on väljaspool inimest (nt füüsilised keskkonna omadused, reeglid, mittekatsutavad nt rollid, kultuurinormid, ootused, temperatuur, tähtajad). - personaalsed muutujad: inimese kehalisi muutujaid (rass, sugu, kasv, kaal), dispositsioonilisi (nt häbelikkus, silmapaistvus), nende afektiivseid seisundeid (millised emotsioonid on) ja seda, kas nad on tajutud või keda tajutakse teiste poolt (nt naeratamise katse ruumis, ühele ütled et on kaamera, teisele ütled, et mitte, kes naeratab rohkem). Põhjuslikkuse tuvastamine Iga jälgitava sündmuse eel peab olema mingi põhjus. See peab olema nii tõestatud, et mingid muud põhjused ei tule arvesse. Need on kontrollitud ekspermendi komponendid. Eksperiment on katse, mis on kavandatud põhjuslike seletusteni jõudmiseks.
Subkortikaalsed närviringed - Kõik info saadakse läbi aju keskel olevate piirkondadega - Aju koor ja aju osad alati suhtlevad – tuleb tagasiside Info liikumine neuronites - Närvirakk on üks akson - All-or-nothing – kas saata akson edasi - Kõik närvirakud võitlevad enda sees kas saata informatsiooni edasi või mitte Närviimpulsi edasikandumine - Levib ca 1 m/s kui tegemist müeliniseerimata aksoniga - Impulss hüppab üle müeliini ühelt Ranvier sooniselt teisele ja võib saavutada kiiruse kuni 120 m/s - Ümberlülitused võtavad hoogu maha - Ühel närvirakul ei ole võimalust anda käsklus tervele jalale Alzheimeri tõbi - Neurodegeneratiivne haigus kus närvirakud surevad - Mõjutab mälu, taju, võimeid - Pöördumatu haigus, ravimitega saab mingil määral pidurdada aga enam paremaks ei lähe - Vähenemised amügdala ja hipokampuse mahus Signaal järgmisele närvirakule Keemiline ja elektriline sünaps
Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · Otsime tähelepanu �
Vaatamata mõjukusele on marri ja beidermani objektitaju teooriad igal juhul suurtes raskustes kategooriasesieste objektide identifitseerimise seletamisel Karikatuurid - Rõhutatakse/liialdatakse iseloomulike tunnustega. - Annab kergemini vihjeid kellega on tegu. Üksikute joonte teema on taju tundmisel vajalik Nägude äratundmine: hea, aga üllatavalt halb Peamine probleem on see, et peab identifitseerima mitte kategoriseerima. - Sisemised jooned dünaamilised - Emotsioonid ja sotsiaalsed signaalid - Suured muutused ajas (tahtlik, vanus) - Võõraste nägude tuvastamise puhul ollakse suht halb Kehtiv ka tuvastussüstemide kohta: harva esinevad kategooriates tehakse rohkem vigu. Eristatakse võõraste ja tuttavate nägude töötlust Protsesside eristamine ja nende järjekord - Kõigepealt näo tunnuste alusel, mis vb on seotud teatud vaatepunkti või emotsionaalsete väljendite, kuidas nägu liigub.
kontroll organ. Perifeerne ns on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Vegetatiivse e autonoomse närvi süsteemi kaks allsüsteemi on sümpaatiline ja parasümpaatiline. Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline aga reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese välises käitumises (n soojad emotsioonid võivad avalduda pupilli suurenemises, äkkvihas näo kahvatumine jne) KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga, ning on individuaalse ja liigmälu aluseks. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1) väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste vastuvõtmine; 2) erutuste edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid;
Vanematel on meeldinud temaga mängida, temaga rääkida jne. Lapse jaoks on armastust jagatud nagu vabatahtlikult, ta pole pidanud seda ära teenima. Täiskasvanuna kujuneb tast välja täiesti normaalne inimene, kellel on kõrge enesehinnang, kellele teised inimesed meeldivad, ta on iseseisev ja suudab kujundada normaalseid suhteid. Vanema staadium - Vanema tasandi oleme me samuti omandanud lapsepõlves. Vanema tasandil on samuti mitu erinevat aspekti. Kontrolliv Vanem loeb moraali ja jagab nõuandeid. See on meie seesmine vahikoer, kes meid kritiseerib ja süüdistab. Selle tasandi alusel üritatakse meid kohandada korralikeks ühiskonnaliikmeteks. Me peame täitma oma kohust, paigutama teised elus esikohale ja ignoreerima omaenda tundeid. Teataval määral on aga sellise Kontrolliva Vanema positisioon meile kõigile vajalik. Tavaliselt need inimesed, kelledel on üliarenenud Kontrolliva Vanema positioon, omavad ka üliarenenud Kohanenud Lapse psotisiooni. Hoolitseva
mudelid. Viimased hakkavad meie mõtteid ja tegevust suunama. Inimene hangib tänu nende kasutamisele välismaailmast infot valikuliselt ja tõlgendab ka valikliselt. Uusi mudeleid omandatakse õppimise kaudu. J Piaget uuris, milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad. Tähelepanu all on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse info töötlemist.Info töötlemisel on mitu aset toimub ühelt tasandilt teisele liikumine töötluseks. Mälus me mitte ainult ei korda seda, mida kuuleme ja näeme, vaid seal toimub pidev info tõlgendamine. Kognitiivne psühholoogia on arenev teadus, ta muutub ja täieneb pidevalt. Psühhobioloogia Viimase paari aastakümne jooksul on märgatavalt muutunud arusaamad ajust ja närvisüsteemist (NS). Psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust
reguleerimine. - Suuraju: aju suurim osa, jaguneb kaheks poolkeraks. Mõtlemisprotsessid Talamus – edastab meeleorganitest (v.a haistmine) tulevat informatsiooni ajukoorde. Tahtmatud, emotsioone väljendavad liigutsed. Virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus. Hüpotalamus – kehatemp, südame löögisagedus, nälja- ja janutunne, ainevahetus. Koos ajuripatsiga ka keha kasvu ja sugulist arengut. Hormoonide kaudu ka inimese käitumine, emotsioonid. Limbiline süsteem – aju naudingukeskuste piirkonnad, kontrollib enesesäilitamise funtsioone – söömine, agressiivsus, paljunemine. Ka oluline roll õppimises ja mälus. Sügaval oimusagaras Basaalganglionid – koos väikeajuga töötab peenmotoorika koordineermisel. Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – basaaltuumad: juttkeha ja mandelkeha. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel.
vahel, mis on tegelikult ja mida väidetakse. Kui otsmikusagara seosed mõnede teiste sagaratega on kahjustatud, võib esineda külm, emotsioonitu jne käitumislaad, kus inimesele on teine inimene lihtsalt objekt, misjuures tunded ei takista seega inimese tegusid. See on oluline ka episoodilise mälu (ehk tema enda elu mälestused) loomiseks ja selle info kasutamiseks. Otsmikusagar osaleb ka teadliku tähelepanu suunamises. Ümbritseva ruumi ja objektide tajumisel võtab aju vastu retseptoritelt tulenevad keskkonnasignaalid ning saadab need seejärel esmastelt sensoorsetelt ajukoore aladelt kõrgematele ajukoore aladele. Teabeedastuseks on kaks suurt viisi – kõhtmine ehk ventraalne töötlustee ja selgmine ehk dorsaalne töötlustee. Kõhtmine tee aitab tajuda objekte, tähendusi, luua teadvuslikku keskkonnamudelit; Selgmine
vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k – arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin – inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa – kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton – tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine – millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli „Talendi ja iseloom pärilikkus“; General intelligence – üldintelligentsus; see on bioloogiline omadus, mis eristab meid teistest imetajatest; see on üpriski päritav; see
vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli ,,Talendi ja iseloom pärilikkus"; General intelligence üldintelligentsus; see on bioloogiline omadus, mis eristab meid teistest imetajatest; see on üpriski päritav; see
ja otsesele kogemusele. Oluline aspekt Gestaltteraapias on vastutuse küsimus. Võimalike manipulatsioonide vältimiseks on oluline teadvustada, et nii terapeut kui klient on enese eest vastutavad. Gestaltteraapia ei toeta vaadet, et klient ei ole võimeline ennast toetama ja ise otsuseid tegema. Terapeudi vastutus on kliendi omast pisut suurem vaid selle võrra, et ta peab tagama oma osaluse kvaliteedi ja kvantiteedi, olema enesest ja kliendist piisavalt teadlik, säilitama selge ning teadliku kaitsetevaba positsiooni ja märkama kliendi vajadusi. Terapeut on vastutav omaenda käitumise tagajärgede eest ja terapeutilise õhkkonna loomise ja säilitamise eest. 5.4 Psühhoteraapia protsess Gestaltteraapia on oma stiilide ja modaalsuste poolest tõenäoliselt üks rikkalikumaid meetodeid. Seda praktiseeritakse individuaalteraapias, gruppides, töötubades, paariteraapias, peredega ja lastega. Seda praktiseeritakse kliinikutes, perenõustamiskeskustes, haiglates, erapraksises jne
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogiliselt mittevastu
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja lo
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
21 Parakeel Parakeel s.o. kõne sisu kõrvale jättes, kõne vokaalkomponendi: hääle kõrgus ja kõla artikulatsioon tempo tugevus ja rütm. Hääle kõrgus oleneb häälelihaste pingutusest. Tavalises olekus ei varieerub hääle tugevus, kuid suuremad muudatused näitavad teatud emotsiooni üleolekut. Mida suuremas pinges on lihased, seda kõrgemad toonid meie hääl võtab (näiteks sellised emotsioonid nagu suur rõõm, hirm, viha). Mida lõdvemad on meie häälelihased, seda madalamaid toone kasutame (näiteks sellised emotsioonid nagu masendus, kurbus, väsimus, rahulikkus). Hääle kõla oleneb häälepaelte ja rinnakorvi kujust. Olenemata sellest, milliste organitega oleme sündinud või millised on meie organid peale läbi põetud haigust, on võimalik harjutustega õppida valitsema nii oma hääle kõrgust, kui ka kõla.
Kui on naabrimehe suhtes positiivne suhe, siis "oi kui vahvad lilled" kui aga on mingi kana kitkuda, siis "jälle mingi nõme peenar". Meie-nemad Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis KOKKUVÕTE · Taju sotsiaalsus: isikutaju, grupitaju, keskkonnataju. Kognitiivne paradigma sotsiaalpühholoogias. · Taju vahendatus: stereotüübid, eelarvamused, situatsioon, varjatud inimesekäsitlused, emotsioonid, empaatia, · Atributsiooniteooria ja fundamentaalne atributsiooniviga · Atributsioonitendentsid · Fritz Heider (1896-1988), Solomon Asch (1907-1996), Paul Ekman (1934) Meie sotsiaalne taju ei ole mitte nii, et olen selline tüütu laps, teen silmad lahti ja vaatan mis näen. Täiskasvanu inimesena näen tajuga. Stereotüübid.. Me mitte ainult ei taju vaid ka seletame, mis siin toimub. Heider atributsiooniteooria
1 Enne vaatlemist, miks see nii on ja kuidas madalam vaimne võimekus mõjutab kuritegelikku käitumist, on vaja täpsustada intelligentsuse kui isiksuse omaduse tähendust ja selgitada selle omaduse mõõtmist. Intelligentsuse ajaloost Intelligentsusest hakati kõnelema XIX sajandi teisel poolel esialgu küll vaid üksikute teadlaste poolt. Üks esimesi, kes hakkas uurima intellektuaalsete võimete jaotumist ja pärandumist ühelt generatsioonilt teisele, oli Francis Galton. F. Galton lootis leida küsimusele vastuse ilmsest seaduspärasusest, mille järgi nii vähene vaimne võimekus kui ka andekus päranduvad sageli vanematelt lastele. Tema jõupingutused leida objektiivset inimese tarkust,arukust näitavat indeksit, jäid aga edutuks. Saksa psühholoog Hermann Ebbinghaus (18501909) oli üks nendest, kes pidasid intelligentsuse põhikomponendiks meeldejätmise võimet
lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et hüvituse saamine on (alles) ees. 4) Emotsioonide osa motivatsioonis Lähenemis- & vältimismotivatsiooni eristus eeldab, et emotsioonid on käitumise olulised määratlejad Motivatsiooniuurijaid huvitab, kui tugev pos.emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega Negatiivsed emotsioonid võivad sageli sihipärast käitumist pärssida, samas kui positiivsed emotsioonid tagavad sihipärasele käitumisele püsivuse 5) Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Paljudel juhtudel ei pöörata individuaalsetele iseärasustele piisavat tähelepanu
2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1
Psüühikahäirete avaldumise tasemed - Sümptom – väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (meeleolu alanemine, luul) - Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid - Psüühikahäire - RHK-10, DSM; häirel on omaette kulg, (skiso, paanikahäire, bipolaarne häire) - Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom) Sümptomeid võib liigitada: Psüühiliste funktsioonide alusel - teadvus, tajumine, mõtlemine, emotsioonid, mälu, intellekt jne Positiivsed ja negatiivsed – mis tulevad juurde või lähevad ära Psühhootilised ja mittepsühhootilised sümptomid – - Eristatakse sest need kellel on psühhootilised sümptomid ei saa päriselt reaalsusest aru nt paranoilised mõtted Diagnoos - Põhihäire – see millega inimene arstile pöördub - Lisahäire – asjad mis segavad - Somaatilised haigused ja kahjustused - Psüühikahäire seos psühosotsiaalse teguriga
Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused(toidumuretsemine, enesekaitse) ja igast refleksist võtab osa KNS-i kindel 13 piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile ja neis tekkivad erutusimpulsid kanduvad nn refleksikaare kaudu teostuselundeisse. Pärilikud e tingimatud refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju
Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused(toidumuretsemine, enesekaitse) ja igast refleksist võtab osa KNS-i kindel piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile ja neis tekkivad erutusimpulsid kanduvad nn refleksikaare kaudu teostuselundeisse. Pärilikud e tingimatud refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju
- Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine
Melooditate ära tundmne ja viisipidamine on paremas ajupoolkeras. Rütmitunnet on vasakus kahjustus on kõige halvem kahjustus! Frontaalagaras on ka isiksus (kas ärritute kergesti v poolkeras ehk hemisfääris. Palju on visuaalse 1.04 algab TS-i kokk õte. mitte). Kui tS on kahjustatud: kõne, mälu, emotsioonid. Kui on haigused selle muutsega, siis Broedmann 4 ehk primaarne motoorne korteks. isiksusemuutused, psühhoosid, amenstilised sündroomid, skisofreenua, epilepsia. (nt osad Tema tegelikult kontrollib, kas liigutused ja asjad mis tegime, kas see oli õige või tuleb asjad võivad enne epilepsiat minna suuremaks või väiksemaks.
annaabi.ee 
