Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Globaliseerumise essee, kas vähendab süvendab erinevusi riik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kultuuriga, coca, cola, massikultuuri, niklus, tehnoloogia, liikuda, setud, rahvalaulud, rahvatantsud, teksa, suhtlemine, pikki, traditsioone, organisatsioonid, üro, nato, tolerantsed, companyskoht) (135. koht) Riigi liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides Osalus ÜRO rahuvalvevägedes Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine Välisesinduste arv Valitsuse piiriülesed rahaülekanded Kultuuriline globaliseerumine Kultuurikontaktide tihenemine Globaalne meedia. Massikultuuri levik Inglise keele domineerimine Osalemine virtuaalsetes kogukondades Haridus- ja teadusalane koostöö Keskkonnaalane globaliseerumine 86,11 (8. 55,23 koht) (109. koht) Reostatus Kliimamuutused Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist
6.)Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed (tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel. *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks. (u 20% maa elanikonnast) Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia. *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb. *Vaesed jäävad vaesemaks (u 80% maa elanikonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. *Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine. 7.) Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada
· nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi, · seda gruppi iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikkus sellest. Rassid, rahvused ja usundid samastumise teguritena Tänapäeva ühiskonnas pole majanduslik jõukus identiteedi kujundamisel peamise tähtsusega, jätkuvalt on olulised religioon, rahvus ja mõnes ühiskonnas ka rass. Rahvus on ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus. Religioon on uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega. Religioonist ja rahvusest märgatavalt raskem on defineerida rassi. Algselt jagati inimesed rassideks bioloogiliste tunnuste alusel, kuid see pole ühiskonna seletamisel kuigi asjakohane. Võib öelda, et rass on mõtteline kokkuseade, mille abil püütakse 3 iseloomustada teatud inimgrupi positsiooni ühiskonnas. Rassi olemus ei ole midagi
Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia) äriteenuste tähtsuse kasv, ülikoolide ja kõrghariduse tähtsuse kasv, inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst - turismi-ja meelelahustustööstuse areng Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades, tehnoloogia areng AJASTU AGRAAR-AJASTU INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenused majandus- loomakasvatus, tekstiilitööstus, : info töötlemine, harud metsandus, metallurgia, edastamine, turu- kalandus, masinatööstus jms uuringud,biotehnoloog jahindus ia
Kordamisküsimused-teemad eksamiks 2015/16 1.Mis on säästev areng ja miks on see praegusel ajal nii oluline? Säästev areng – areng, mis rahuldab meie praegused vajadused ning tagab järgnevatele põlvedele samaväärse või parema elukeskkonna ja elukvaliteedi. Olulisus- meie maailm pidevalt muutub, maailm globaliseerub, see toob kaasa endaga tagajärjed näiteks õhusaaste on aastatega suurenenud tänu massiivsele autotööstusele, inimesed kasutavad tohutul hulgal autosid, õhk mis oli 20 aastat tagasi ei ole enam meie ajal samasugune, 20 aasta pärast meie järglastel on ilmselt see olukord hullemaks läinud. See, kuidas meie käitume ning kasutame seda maailmat on suureks määrajaks meie tulevaste põlvkondade elukvaliteedis. 2. Aastatuhande deklaratsioon, aastatuhande arengueesmärgid – mis ja milleks? Aastatuhade deklaratsioonis on kirja pandud aastatuhande arengueesmärgid, mis on ÜRO poolt määratletud eesmärgid, mida soovitakse saavutada aastaks 2015 kaheksas pri
riikidesse, sealsete inimeste toidulauale. Arengumaad pole seejuures ise kuigivõrd huvitatud loodussõbralikust tootmisest, kuna ähvardava näljahäda ja maailmaturu karmi konkurentsi oludes peavad nad ainsaks ellujäämise teeks võimalikult odavat tootmist, mis ei arvesta niisuguse majandamise tegelikku hinda. Suur vaesus põhjustab ka suuremaid riske. Kui tööstusajastul põhjustasid vaesust vähesed teadmised ja puudulik tehnoloogia, siis nüüd on olukord vastupidine. Just teaduse ja tehnoloogia võimsuses peitub riski juhul, kui poliitikud ei ole valmis neid riske märkama ja ohjama. 1.3 Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris samaväärne internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Majanduses tähistab see aktiivset kaubavahetust: tooraine hangitakse ühest ja valmistoodang tarnitakse teise riiki
ebakindluse ja riski poliitmajandus. Riskid ei tunneta piire. 2) Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus o Globaliseerumine: maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess. o Muutused ühiskonnas: majanduslik, sotsiaalkultuuriline, poliitiline o Muutused igapäevaelus: uus-individualism; töökäitumise teisenemine; massikultuuri levik 3) „Globaaldebatid’“ o Skeptikud: majanduse regionaliseerumine; rahvusriikide valitsuse rolli tähtsus. o Hüperglobalistid: globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele; lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu. o Transformatsionalistid: piiri mõiste ümberdefineerimine; kohanemine uute elamiskontekstidega; vastasmõju ja kahesuunalises muutuses. 4) Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine
Vastuolu viib muutusteni. Tema kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria on mõjutanud tänapäeva sotsioloogiat. Kolm olulist panust ühiskonnale- orgaaniline terviklikkus(kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist), majandusliku sektori tähtsus(vara jagunemine ja sellest tulenevad teised tegevused), konflikti roll ajaloo kujundamisel(vahe omanike ja mitte-omanike vahel). Võõrandumine piirab eneseteostust. Weber (1864-1920)- Tema arvates tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuvad inimeste jaoks uut tüüpi vanglaks (teraspuur), kus puudub see maagia, mis aitas inimestel säilida minevikus. Esmarõhk ideedel. Sotsiaalsed muutused on inimese mõttelaadi muutuse tulemus . Kalvinismi ideed tõid muutusi inimeste hoiakutesse ja motivatsiooni, kujundasid ratsionaalse mõtteviisi, mis on tegutsemise aluseks, mis on alati sotsiaalne, motiveeritud ja orienteeritud teistele inimestele
* Mõju transpordile, energiasektorile ja tööstussektorile on suhteliselt väike; osaliselt võib mõju olla ka positiivne. * Muutub turismi potentsiaal. * Tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele. * Rannikualadel suureneb üleujutuste, erosiooni ja märgalade hävimise risk. * Liigid (sh inimene) ja elupaigad liiguvad põhja suunas, mägedes tõuseb lumepiir kõrgemale. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed on kogu inimkonna ühine mure ja sellest tulenevalt on vaja saavutada kiiret edu tehnoloogia arendamises ja teha rahvusvahelist koostööd keskkonnaprotsesside reguleerimise vallas. Arenenud riikide tööstus on tänaseks kõrgel järjel, kuid selle saavutamiseks on need riigid ära kasutanud suurema osa maailmas toodetud 19 energiast, põhjustanud suurema osa reostusest ja paisanud õhku rohkesti süsinikdioksiidi. Tänaseks on need riigid arendanud majandust ja tööstust tasemeni, kus nii energiakasutus kui
inimene abielluma eksogaamia – tavad, mis määratlevad, millisest grupist väljaspoolt peab inimene omale abielupartneri valima, näiteks mingi rahvus või sugulased, usulistel, rassilistel või etnilistel põhjustel, need tavad toimivad korraga. Globaliseerumine – juba 1970. aastatel arvati, et see viib maailmaküla tekkeni, siis maailma küla on selles kontekstis selline asi, kus kultuurinähtused on kõigile mõistetavad. Nt kõik teavad mis on Coca Cola ja American fast food jne. Läheme ükskõik kuhu – kõik on sama. Globaliseerumine käib juba aastakümneid, aga ikkagi pole maailmast kasvanud harmoonia ja kultuuriliste erinemiste tunnustamine, ikka peetakse kultuurilisi ja usulisi sõdu jne. Ehk siis see hirm, et tekib maailmaküla, ei ole tõeks läinud, endiselt on kultuuribarjäärid. 20. sajandil hakkas levima massikultuur – inimeste ühtseks massiks muutmise
Ajalooliselt määratletakse varasemalt, vt järgmine punkt. 5. Üleilmastumise algus ajaloolisest ja rahvastikukesksest vaatepunktist. Ajalooliselt määratletakse varasemalt, aga siingi erinevustega: maadeavastuste algus 15.sajandi lõpus, majanduslik ja poliitiline moderniseerumine Läänes 18-19 sajandil seoses demograafilise üleminekuga, maailma üldise majanduskasvu kiirenemisega, individualiseerimisega ja traditsioonidest lahtiütlemisega ning tehnoloogia arenguga: sotsiaalsed ja majanduslikud muutused koos. Sellest edasi, v.a maailmasõdade vahelisel ajal, rahvastiku ränne, kapitalide voog jm ainult suurenes (tormiline SKT suurenemine nt). 1 6. Üleilmastumise perioodid. Ühesele arusaamale, et globaliseerumine algas 19.sajandi alguses, peab eelnema seda soodustanud muutuseid ning neid käsitletakse erinevalt
rahvusvahelised ränded. Globaliseerumise positiivne külg Kõrgelt arenenud riikidel on võimalus arengumaades odavamalt toota. Arengumaades on odav tööjõud, madalamad maksud, niipalju ei pöörata tähelepanu saastamisele. On suuremad võimalused leida oma toodetele suurem turg. Suureneb rahvusvaheline kooperatsioon ja tööjaotus, suureneb tootmise efektiivsus, tooted muutuvad odavamaks, töötajate pidev koolitus, areneb tehnoloogia, suureneb rahvusvaheline kaubandus. 7.2. Näiteid globaliseerumise mõjust arenenud maadele ja arengumaadele. Eelnev ümber sõnastada. Arenenud maades: * Väheneb töökohtade juurdetulek (töökohti tehakse juurde arengumaadesse põhjus: odav tööjõud, madalamad maksud, niipalju ei pöörata tähelepanu saastamisele). * Süveneb tööpuudus eriti madalama kvalifikatsioonitga töötajate seas. * Kõrgelt arenenud riikidel on võimalus arengumaades odavamalt toota. (põhjus: odav
grupeerida ja seeläbi paremini mõista. Reeglina ei tekita negatiivsed stereotüübid konflikte, vaid vastupidi. Mida erinevamana või ohtlikumana vastaspoolt tajutakse, seda negatiivsemad on stereotüübid. Ühel hetkel aga hakkavad stereotüübid elama oma elu ning laienevad ka neile sama grupi liikmetele, kel minevikus toimunud konflikti või negatiivse isikliku kogemusega midagi pistmist pole. Kord omandatud hoiakutest, stereotüüpidest ja eelarvamustest sõltub, kas edaspidine suhtlemine on meeldiv, mõistev ja lähedane või halvustav, sõjakas ning tõrjuv. Seega, kui ei suhtuta stereotüüpidesse teadlikult, kaldub kord alanud negatiivne suhtumine end taastootma. 2. 1 Stereotüüpe kujundavad tegurid Stereotüüpe kujundavad mitmed tegurid nagu · kaudne informatsioon; · isiklikud kogemused; · individuaalsed omadused (isiksus, kasvatus, enesehinnang); · grupikuuluvus, etniline identiteet; · gruppidevahelised suhted;
ideed, tähendused, väärtused jne määravad eri rühmade eluviisi. Kultuurilised jooned Universaalsed ehk üldomased (kõikides ühiskondades olemas): - Keel: nt abstraktsioonid, sümbolid, terminid värvi, aja kohta, tabusõnad jne. - Ühiskond: nt pere või leibkonna olemasolu, pärimisreeglid, kinkimiskombed, häbitunne jne. - Kombed: matmiskombed, mäng, siirderiitused, usk jne. - Tehnoloogia: tule kasutamine, potid, relvad, söögivalmistamine. Generaalsed ehk levinud: - Abielu - Hierarhia - Usk hauatagusesse ellu - Jne Partikulaarsed ehk spetsiifilised, konkreetsed, iseloomulikud ainult sellele ühiskonnale või rühmale. Kultuur on õpitud, omandatud kultuuris üles kasvamise käigus (perekonnas, koolis, laiemas ühiskonnas). Kultuur on otseselt õpetatud (aitäh ütlemine, võõrastega mitte kaasa minemine). Kultuur on elamist
k. Bellum - sõda) Tekkis vastukaaluks patsifismile. Esimest korda võttis "totaalse sõja" mõiste kasutusele Clausewitz, keda peetakse ka selle suuna rajajaks. Sotsiaaldarvinism näeb sõda kui üht olelusvõitluse kui elu üht vormi. Seega on see täiesti normaalne. Tõlgendused a) Konstruktivism b) Realism c) Liberalism d) Feminism e) Marksism Sõjakunst a) Strateegia ja taktika b) Tehnoloogia 1. Sõdiv pool a) Riik vs riik b) Rohkem kui kaks riiki c) Organisatsioonid Nt. PVO vs. Iisrael d) Erasõjad Zeligowski e) Linn 2. Relvastus 3. Võitlus, kus riik paneb välja kõik oma ressursid Sõjad jaotatakse marksistliku käsitluse järgi kaheks: 1. Õiglane Kaitsesõda 2. Ebaõiglane Vallutussõda Tänapäeval toetutakse sõjapidamises rahvusvahelisele õigusele. Rahvusvaheline õigus
välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. POSITIIVSED KÜLJED · Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut · Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel · Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka · Rikkad muutuvad veelgi rikkamaks (20% Maa elanikest) · Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui tööjõud · Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED · Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda
välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. POSITIIVSED KÜLJED · Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut · Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel · Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka · Rikkad muutuvad veelgi rikkamaks (20% Maa elanikest) · Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui tööjõud · Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED · Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda
HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja nõustamisteenuseid. Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka majanduse arengut.
Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on
Globaliseerumine 1. Globaliseerumise mõiste ja suundumus. On kultuuriline, sotsiaalne kui majanduslik fenomen. On protsess, milles organisatsioonid pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel, mitte kohalikel turgudel. Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitutsioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. 2. Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks? Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid. 3. Globaliseerumise kom lainet a) 1870-1914 b) 1950-1980 algus b) 1980-2000 4. Globaliseerumise vedavad jõud Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise
Selleks, et rahvusvaheline meeskond kujuneks ühtseks tuleb kõigepealt leppida faktiga, et võõramaalastest kolleegide tegutsemismotiivide mõistmiseks pole muud teed kui nende keele ära õppimine, nende kultuurist pärinevate raamatute lugemine ja tutvumine nende maa üldajalooga, selgitab Lewis (2003, lk 112). See tähendab mahukat investeeringut – mitte niivõrd rahalist kui ajalist. Firmad, kes ei vii ennast kurssi oma koostööpartnerite kultuuriga, võtavad enda kanda üsna suure riski. Halvasti funktsioneeriv välispartneriga ühisettevõte võib lõpetada suure rahalise kaotusega. Selle tõestuseks toob Lewis (2003, lk 112) ühe eheda näite elust enesest. Üks suur traditsiooniline Briti kompanii rajas tütarfirmad kolmes Euroopa riigis, ilma et oleks pööranud palju tähelepanu nende riikide kultuurilistele 2 iseärasustele
Ministrite Nõukogu otsuste täitmist (nt suhkrutrahv), hallata EL-i eelarvet, esindada EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides. Seadusandlik võim: Liidulepingute osas pole parlamendil sõnaõigust. Ministrite Nõukogus ja parlamendis mõlemas hääletatakse transpordi, keskkonna, arenguabi, tööohutuse, regionaalarengu, sotsiaalpoliitika üle. Mõlema nõusolekut vajab kultuur ja tehnoloogia, siseturg ja Tarbijakaitse, diplomite tunnistamine(?). See on kaasotsustamismenetlus, kus parlamendil on vetoõigus. 8. Euroopa Liit: kujunemine ja tulevik 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Pariisi lepinguga loodi kuue asutajariigi vaheline (Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksa Föderatiivne Vabariik) ühine söe- ja teraseturg. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute
eeskätt levis taoline käsitlus Ida-Euroopas. Kasvas välja eelkõige rahvusliku põhjendamise kontekstis. 1918, kui Eesti Vabariik loodi, tekkis küsimus, kuidas määratleda Eesti Vabariiki. Mis põhjendab Eesti riigi tekkimist, olemuslikult? Isegi põhiseaduses öeldakse, et Eesti riik on eesti rahva ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Etnograafia on nagu üks põhjendus, kus on üks rahvas, kus tõmmatakse üks piir. Siit kerkib probleem, et kas setud on eestlased või ei oled? Etnoloogia kasvu taga on rahvuslus, intellektuaalid uurisid omaenda rahva alamklasse, proovides leida kultuurialgeid, millele üles ehitada oma rahvuslik kultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse teise loogika järgi. Kaks põhjust: 1. Koloniaalsüsteem tähtsamad keskused olid USA ja Inglismaa. Inglased vajasid väljaõpet ametnikele, koguda andmeid põliselanike kohta. Idee, et nii on neid lihtsam valitseda, kui neid
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkurents;
Ehitamine tasub end vaid väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada vetaset. Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. taastumatu Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust.Tekitab traditsiooniline vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. odavam energiatootmise viis
Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas olnud, selle pinnalt me saame arendada välja omapärase rahvuse. See oli palju ka ida-Euroopas. Etnolooga kasvas üles rahvusluse põhjendamise kontekstis. 1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist? Iseseisvuse deklaratsioonis on toodud 2 põhjendust. EV luuakse ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Kas setud on eestlased? Eeskätt uuriti oma rahvast ja selle alamklassi, püüdes leida kultuurialgeid, millele üles ehitada rahvuskultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse hoopis teisiti. Esiteks: koloniaalsüsteem. Tähtsamad antropoloogia keskused olid USA ja Inglismaa. Inglastel oli vaja välja õpetada koloniaalametnikke, oli vaja andmeid põliselanike kohta, siis on neid lihtsam valitseda. Et valitsejad saaksid tõhusamalt tegutseda ja kontrollida.
Kultuurikollaaz. Kõik on segunenud enam pole puhtaid kultuure, pole päris ehedaid eksootilisi kultuure. Moodustub kollaazlik maailm. Kasvab kultuuri korrastamatus. Piirid ühiskondade vahel kaovad, maailm muutub ühe homogeensemaks. Kõik pole sama, aga autentset enam pole. Ulf Hennertz kreoliseerumine traditsioonilise kultuuri ja eheda omapära kadumine, homogeensuse levik, kui see ei jõua igale poole üheselt. See muudetakse kohalikele oludele vastavaks. Kohalikud muudavad massikultuuri oma joontega. Kultuuri mõiste ümberdefineerimine on loobutud ühese kultuuridefinitsiooni otsimisest, vajadustele vastavalt võib kultuuri defineerida erinevalt. Ainele ja meetodile orienteerumine antropoloogia ei identifitseeri end enam läbi koolkondade, vaid uurimise kaudu. Hüpoteeside kontrollimine enam ei ole suuri teooriaid, uuritakse detailemalt. Refleksiivne analüüs uurijad kirjutavad lisaks uuritavatele ka iseendast, enda
kultuurid on teineteisetest mõjutatud ja läbi põimunud. Kultuurid ühtlustuvad ja kattuvad, jäädes siiski paljudes elu aspektides kordumatuteks ja ainulaadseteks. On selge, et kultuurid on omavahel seotud inimkonna ajaloos ennenägematul tasandil. Inimeste kogemuste määratus, mis ongi ju terve maailma, on justkui meie nina all. Inimesed tunnetavad pigem mitte maailma väiksust, vaid suurust. Enamiku jaoks pole see lihtne. Mitmel põhjusel, nagu näiteks majanduse globaliseerumine, tehnoloogia ja olemasolevate poliitiliste vormide areng (või siis taandareng, sõltuvalt võetavast seisukohast), on vajadus tunda ja mõista erinevaid kultuure olulisem kui kunagi varem. Maailmas ringi reisivad ettevõtjad teavad, milliseid tagajärgi võivad kaasa tuua näiteks valesti mõistetud sõnad, miimika või asjatundmatud hinnangud. Inimesed turistidest diplomaatideni, hindavad oma reisi edu üha enam selle järgi,
· Weberi maailamapaljastus ,,Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast." · mõistmine viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksd näha teised inimesed, ning mõista protsesse, mille kaudu teised inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub. · Ratsionalism kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia. · Ideaalne tüüp loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse
NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid on väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne, kollane ehk mongoliidne ja must ehk negriidne. Rassism ehk rassiteooria on tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, kes on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel, nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet ning enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimese tunnuseks on üsna uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaal oli ladi
osakaal. Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist. Puhkes urbaniseerumine ehk linnastumine. Muutus linna ja maarahvastikus suhe tehnoloohilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu rändasid talupojad linnadesse ning vajati lihttöölisi. Muutus ka pere mudel tekivad väikepered. Enam ei ole põlvkonnad koos. 3. Postindustriaalne ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Vajati rohkem haritud spetsialiste, sest teadus ja tehnoloogia täiustusid. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenindussektori osatähtsus. Kujuneb välja keskklass, elatustase tõuseb, massitootmine ja massikultuuri kujunemine. Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet) 4. Info-ja teadmusühiskond: Arenenud postindustriaalühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikkus hankida ja töödelda informatsiooni. Infoühiskonna
aktiivsemad, saavad oma asjadega hakkama. - Meedia ja kommunikatsioon: - Religioon: On RVS tõstatanud fakti, et me ei tea teistest uskudest mitte midagi, või teame hästi vähe- usuteadust Eesti koolides ei ole. - Semiootika (märgiteadus, uuritakse erinevad sümboleid)/filoloogia (keeleteadus): Oluline RVS, sest saame erinevatest asjadest erimoodi aru. (nt eestlastel on matusevärv must, indias valge). Kohanimed erinevat moodi. - Tehnoloogia: RVS on mõjutanud relvade areng, millistel riikidel on arenenum relvatööstus. Millistel riikidel on raha osta kõige võimsamaid relvi, need on kõige ,,kõvemad". Praegu Hiina, USA enam varsti mitte. - Füüsika/keemia: aatompommid. RSV ei ole asi iseeneses. See on seotud absoluutselt kõigega/kõigi teadustega, mis on meie ümber! RS uurimismeetodid - Üksikjuhtum- case study
annaabi.ee 
