Migratsioon ja pagulus (0)

MIGRATSIOON  JA 
PAGULUS
FAKTID 
• Maailmas on 191 miljonit emigranti;
• Emigrantide hulk on umbes 3% kogu maailma 
rahvastikust;
• Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %;
• 15-20 % emigrantidest on illegaalid;
• Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina-
Ameerika piirkonnas.
• Emigrantide rahalähetused  kodumaale  olid 2005. 
aastal u. 134 miljardit eurot.
MÕISTED
• Immigratsioon –  sisseränne  (immigrant).
•  Emigratsioon  – väljaränne.
•  Remigratsioon  – tagasipöördumine kodumaale.
•  Pagulane  – sunnitud kodumaalt lahkuma  
(sundränne).
•  Rändekvoot  – sisserännet  piirav  määrnumber.
•  Pendelränne  – igapäevane edasi-tagasi ränne 
kahe asula vahel.
RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS
• Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab 
väljaspool oma  kodumaad ;
• Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest;
• Suurem osa migrante on pärit arengumaadest;
• Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui  Lõunast  
Põhja riikidesse;
• Suurim migratsioonikoridor on Mehhiko – USA 
vahel;
• Suured  rändevood  on ka Ukraina ja Venemaa ning 
India ja Bangladeshi vahel.
RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS
• Vähem arenenud riikidest rännatakse arenenud 
riikidesse;
• Kagu-Aasias rännatakse peamiselt majanduslikult 
kiiresti arenevatesse riikidesse;
• Suurenenud on migratsioon Ida- ja Lõuna-Aasiast 
Pärsia  lahe äärsetesse naftariikidesse;
• Euroopa Liidu laienemisega on suurenenud 
migratsioonivood.
RÄNDESALDO
• Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja 
väljarännanute arvu vahe.
• Positiivne rändesaldo näitab, et sisserändajaid on 
rohkem kui väljarändajaid.
• Negatiivne rändesaldo tähendab, et 
väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid.
PEAMISED RÄNDE SIHT- JA LÄHTERIIGID
Sihtriigid, kuhu minnakse:   Lähteriigid, kust 
lahkutakse: 
RÄNDE PÕHJUSED
• VABATAHTLIK RÄNNE:
1. majanduslikud põhjused;
2. noored lähevad õppima teistesse riikidesse; 
3. abiellutakse;
4. üks pereliikmetest  läheb mujale elama ja 
ülejäänud pere läheb temaga kaasa 
(kaasränne);
5. otsitakse paremaid elamistingimusi (soojem 
kliima).
RÄNDE PÕHJUSED
• SUNDRÄNNE:
1.   sõjad  või  relvakonfliktid  (Jugoslaavia 
lagunemine , Kosovo konflikt, Gruusia sõda);
2. usuline või poliitiline  tagakiusamine  (kurdid 
Türgis); 
3. näljahädad (Sudaanis, Etioopias, üldse paljudes 
Aafrika riikides;
4. looduse- või inimese põhjustatud katastroofid 
(Haiiti  maavärin , Tšernobõli aatomielektrijaama 
plahvatus);
VÕÕRSIL TEENITUD RAHA  SAADETAKSE  
KODUMAALE
• Majanduslikel põhjustel elukoha vahetajad on kõige kiiremini 
kasvav rändajate grupp.
• Globaliseerumine muudab tööjõu veelgi liikuvamaks.
• 2009. aastal tegid võõrtöölised rahaülekandeid kodumaale      
414 miljardi $ mahus. Arengumaadesse saadeti sellest 307 
miljardit dollarit. 
• Tegelikult on need  summad  veel palju suuremad, kõik ülekanded 
ei toimu ametlikult. 
• Rahaülekanded moodustavad umbes  2/3 välisinvesteeringutest 
arengumaadesse. 
• 2009.a. tehti  kõige enam rahaülekandeid  Indiasse , Hiinasse, 
Mehhikosse, Filipiinidele ja Poolasse. 
• Kõige enam tehakse ülekandeid USA-st 46 miljardit dollarit, 
Venemaalt, Šveitsist, Saudi Araabiast.
VÄLISMAALASTE OSATÄHTSUS MÕNEDES 
EUROOPA RIIKIDES
PAGULASED
• Pagulane on isik, kes viibib väljaspool oma 
kodumaad ja kes ei saa sinna tagasi pöörduda;
• Ligi 8% migrantidest e 16,3 mln rändajat on 
pagulased ja asüüli taotlejad (2010. a. andmetel).
SISSERÄNNANUTE OSATÄHTSUS RIIKIDE 
RAHVASTIKUS SUURENEB
MAAILMAS KASVAB 
KESKKONNAPÕGENIKE ARV
• Keskkonnapõgenikud on inimesed, kes on sunnitud  oma 
elukohast lahkuma, sest sealne elukeskkond on muutunud 
elamiskõlbmatuks. 
• Keskkonnapõgenike arvu kohta eraldi arvutusi ei  tehta . 
• Keskkonnapõgenike arvuks on hinnanud  u 10-25 miljonit inimest.
Ulatuslikke ja pöördumatuid keskkonnamuutusi, mis elanikke 
lahkuma sunnivad, on mitmeid: 
• põllumaade kõrbestumine, igal aastal kõrbestub hinnanguliselt 6 
miljonit hektarit;
• mere veetaseme tõus ja rannikualade üleujutused, 
• puhta  joogivee  puudus, 
• ulatuslik metsade raie, 
• aga ka  saastatus  ja õnnetusjuhtumid
SUUREMATE RÄNNETEGA KAASNEVAD 
PROBLEEMID LÄHTE- JA SIHTMAALE
Positiivne külg siirderiigile:
• Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik  tööjõud .
•  Migrandid  on nõus töötama  raskematel töödel.
• Odav tööjõud -  nõus töötama odava tasu eest.
Negatiivne külg siirderiigile:
• Suureneb  tööpuudus oma riigi elanike hulgas.
• Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja 
tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
• Suurem surve sotsiaalsfäärile.
• Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis 
tekitab palju probleeme.
SUUREMATE RÄNNETEGA KAASNEVAD 
PROBLEEMID LÄHTE- JA SIHTMAALE
Positiivne külg  lähteriigile :
• Riigis väheneb tööpuudus.
• Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal 
kasutada.
• Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale.
Negatiivne külg lähteriigile:
• Väheneb tööealiste osakaal,  väheneb maksumaksjate arv.
•  Lahkuvad   haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal.
• Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad  soolised  
disproportsioonid.
• Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride 
osatähtsus.
• Riik kaotab haridusinvesteeringud.
RIIGISISENE  RÄNNE
• Vähem arenenud maades on ülekaalus ränne maalt linna. 
Loodetakse leida tööd või saada parem haridus. Toimub  
linnastumine. 
• Paljudes arenenud riikides on ülekaalus ränne linnast maale.  
Soovitakse rahulikumat ja puhtamat elukeskkonda. Toimub 
vastulinnastumine .
• Eestis liigutakse peamiselt linnade lähialadele. Rändavad 
eelkõige  nooremad  pereeas inimesed. 
• Eeslinnasutmine on  toonud  kaasa ka piirkondliku muutuse 
rahvastiku vanusstruktuuris. Suuremate linnade ümber laste 
osatähtsus rahvastikus suureneb (sisserände piirkondades), 
äärealadel suureneb aga  eakate  osatähtsus (noored rändavad 
välja ja tööeast väljunud inimesed rändavad linnadest maale).
RÄNNE EESTIS
• Aastatel 2007–2009 rändas Eestisse aastas veidi 
alla 4000 inimese ja Eestist välja üle 4000 
inimese.
• Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse 
on kogu aeg samad: Soome, Venemaa, Saksamaa 
ja  Suurbritannia .
• Eestisse rändab sisse enam mehi (2009. a. 61%), 
Eestist välja rohkem naisi. 
• Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised 
naised. Ka meeste väljarändes on suurim 
vanuserühm 25–29-aastased.

Document Outline

• Slide 1
• Faktid
• Mõisted
• Ränded tänapäeva maailmas
• Ränded tänapäeva maailmas
• Rändesaldo
• Peamised rände siht- ja lähteriigid
• Rände põhjused
• Rände põhjused
• Võõrsil teenitud raha saadetakse kodumaale
• Välismaalaste osatähtsus mõnedes Euroopa riikides
• pagulased
• Sisserännanute osatähtsus riikide rahvastikus suureneb
• Maailmas kasvab keskkonnapõgenike arv
• Suuremate rännetega kaasnevad probleemid lähte- ja sihtmaale
• Suuremate rännetega kaasnevad probleemid lähte- ja sihtmaale
• Riigisisene ränne
• Ränne eestis