Looduslikud: · Pinnamood · Kliima · Taimestik · Mullad · Loodusvarad Ühiskondlikud · Ajaloolised · Poliitilised · Majanduslikud · Sotsiaalsed RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD KAARDID · Punktkaart iga punkt tähistab kindlat rahvaarvu teatud piirkonnas · Ruutkaart kujutatav ala on jaotatud ruutudeks, ruudud on värvitud vastavalt elanike arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades · Valglinnastumine inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse
iive 1000 inimese kohta.Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarände koosmõjul .Rasterkaart Rahvaarvu märgitakse piksilitega,iga piksli värvitoon valitakse vastavalt sellele,kui palju inimesi pikslile vastavalt alal tegeltikult elab.Koropleetkaart esitatakse nähtusi pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel.Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud piirkonnas.Pindalakaart objektide pindala muudetakse vastavalt kujutatava nähtuse väärtusele. 2.2 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimus: *Viljakas eas naiste arv *Naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) *Religioon(mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) *Kooselu traditsioonid *Väärtused *Traditsioonid ühiskonnas *Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada
objekti, vaid nt 1000 objekti esinemist antud piirkonnas. Allikas: Department of Commerce. 2000 Allikas: U.S. Census Bureau. 2004 Allikas: AggData. 2007 VOOKAART · Kuna paljud nähtused on dünaamilised (inimeste ja kaupade liikumine) või seotud kahe osapoolega. Sel juhul on otstarbekas esitada neid vookaartidel. · Vookaartidel kasutatakse info edastamiseks erineva jämedusega jooni ja/või nooli. Allikas: Pew Research Centre. 2007 Allikas: EUROSTAT. 1996 PINDALAKAART · Objektide pindala muudetakse nii, et see vastaks esitatava atribuudi väärtusele. · Objektide kuju moonutatakse. · Puuduseks on silmale harjumatu raske loetavus ning objektide omavaheline ruumilise paiknemise moonutus. Allikas: www.gis.unbc.ca. 2005 Maakera populatsiooni kaart riigiti Allikas: EUROSTAT. 2007 EL eelarve kulutuste jaotus liikmes riikide kaupa inimse kohta
naiste ülekaal on suur, eluolude tõttu väike sündimus. * Milline kaardi kujutusviis annab parima ettekujutuse rahvastiku tegelikust paiknemisest? Rahvastiku paiknemisest saab kujutada mitmeti. Kujutlusviisi valikust sõltub kaardi vastavus tegelikkusest. Kasutada tuleks rasterkaarti kui tahad rahvastiku paiknemist teada, koropleetkaarti rahvastikutphedus(pindala ja rahvaarvu suhe), Punktkaart-rahvastiku jaotus, Pindalakaart . *Asustuse tihendust mõjutavad: 1.Looduslikud tegurid: Pos: piisavalt soe, parasniiske kliima, pigem vegetatsiooni periood, viljakad mullad, piirkond asub magedavee ääres. Neg: ekstreemne kliima, väheviljakad mullad, mägine relieef, vähe loodusvarasid, looduslik taimesik hõre. 2. Inimtegurid: Pos: majanduslikud tööstuse ja transpordi areng hea, piisavalt raha ja tehnoloogiat, sotsiaalsed hed elukohad, haridus jne, poliitilised: valitsus investeerib infrastruktuuri
(N: millest sõltub vulkaanide paiknemine? Miks puhuvad passaadid?) Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Rasterkaart kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart nähtused pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel. Pindalakaart objekti pindala muutuv, vastavalt kujutava nähtuse väärtusele (N: USA vastavalt tornaadode esinemisel aastas) Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud territooriumil (N: üks punkt võrdub miljon inimest ja siis tuleb Eestile üks punkt) Andmebaas arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab kiiresti leida vajalikke andmeid. Infosüsteem andmebaasid koos andmete salvestamiseks, korrastamiseks, säilitamiseks,
piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine tööpuudus üha suurenev majanduslik ebavõrdsus suureneb koormus loodusvaradele jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. MILLISEID KUJUTUSVIISE KASUTATAKSE KAARTIDEL RAHVAARVU JA RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTAMISEKS? Kujutusviisist sõltub, millise ettekujutuse me rahvastiku paikenemisest ühes või teises piirkonnas saame. Punktkaart rahvastiku tihedus. Ruutkaart kujutatav ala on jagatud ruutudeks. Pindalakaart nähtuste väärtust kujutatakse pindalaliselt. MIS JÕGEDE ORGUDES TEKKISID ESIMESED LINNAD? Mesopotaamia, egiptuse, india ja hiina suuremate jõgede ümbruses. NIMETAGE LINNU, MIS KUULUSID HANSALINNADE LIITU. Brugge, Hamburg, Veeenezia, Pisa, Lübeck, Tallinn, Geenova. MIKS TEKKISID LINNASTUD? Tööstuse kiire areng MIKS ON MÕNED LINNAD KASVANUD MEGALINNADEKS? Linnadesse kolivad noored, kes loodavad seal tööd leida ja paremat sissetulekut. Linnad
1180 6% Ladina- Naftavaru regioonides Ameerika 9% Euroopa 1% http://en.wikipedia.org/wiki/Oil_reserves Pindalakaart, mis näitab hästi energiavaru riikides http://www.environmental-action.org/images/map01_1024.jpg Tähiseid naftatootmise ajaloos 6000-4000 eKr tunti naftat juba Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses. 1859 rajati esimene nafta puurauk Titusville lähedale (loode Pennsylvanias). 1890 massiline autode tootmine tekitas ka suure nõudluse naftale. Alates 1950. muutus nafta kõige enam kasutatavaks energiaallikaks.
Punktid ei esinda ühte konkreetset nähtust või objekti, vaid näiteks 1000 objekti esinemist antud piirkonnas. Kaardi kasutajal tekib visuaalne tunnetus nähtuse ruumilise jaotuse kohta •ruutkaart kui süntees koropleet- ja isaritmilisest kaardist. Kaardipind on jaotatud korrapäraseks ruudustikuks (sarvane andmete rastermudelile). •dasümeetriline kaart- see on koropleetkaart, kus kujtataval alal on eraldatud piirkonnad, kus antud nähtust esineda ei saa •pindalakaart puhul muudetakse objektide pindala nii, et see vastaks esitatava atribuudi väärtusele. Atribuut - iseloomustatav või uuritav suurus •vookaart esitatakse mingite nähtuste, objektide või väärtuste ümberpaiknemist ruumis. Esitatakse tavaliselt erineva kuju ja jämedusega noolte või joontega. •kronoloogilised maatriksid Tematiiline kaart (TK) - kaart, mis käsitleb rõhutatult temaatilist valdkonda (ka teemakaart)
Üldgeograafiline kaart- kujutatakse objekte, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,asulad) Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Teemakaartide tüübid: •koropleetkaart •sümbolkaart •diagrammkaart •isaritmiline kaart •punktkaart •dasümeetriline kaart •pindalakaart •vookaart •kronoloogilised maatriksid 4. Millised on kaartidele ja eriti temaatilistele kaartidele esitatavad nõudmised. Kaart on maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. Oluline on rõhutada üldistatuse ja 1eppemärkidega seletatuse nõuet. See tähendab, et igasuguse valikuta, üks-ühele tehtud reaalsuse koopia ei ole veel täisväärtuslik kaart.
Ei saa edasi anda tuletatud väärtusi (nt tihedust), sest punktkaart iseloomustab niigi levikut pinnaühiku kohta. o Isaritmiline kaart sujuvalt muutuv tonaalsus. Jätab õigema mulje kui koropleetkaart, sest elanike tihedus ei muutu valla piiril hüppeliselt. o Vookaart nt majanduskeskuste omavaheline import-eksport. Noole jämedus väljendab tehingute mahtu. o Pindalakaart nt tornaadode esinemissagedus USAs osariikide pindala on muudetud nii, et see oleks proportsionaalne tornaadode arvuga aastas. o Ruutkaart koropleet ja isaritmilise kaardi head küljed. Esitab rahvastiku levikut täpsemalt. Tuleb leida optimaalne ruutude suurus, mis rahuldaks nii andmetöötluse täpsusnõudeid kui esituse ülevaatlikkust. Loeng 6 Päringud ehk mida GISiga teha saab · Päringute liigitamine