(taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) · Lokaalpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas) Looduslikud populatsioonid koosnevad tavaliselt mingist arvust lokaalpopulatsioonidest Populatsioonid: · Tartu dendropargi kuused · Tähtvere metsa jänesed · Võrtsjärve ahvenad · Endla raba jõhvikad Populatsiooni iseloomustavad: · Populatsiooni arvukus ja tihedus · Sündivus · Suremus · Sisse ja väljaränne · Levikutüüp · Ealine struktuur · Sooline struktuur · Populatsiooni kasv Populatsiooni arvukus · Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil N (t+1) = Nt + B D + I E · Nt indiviidide arv ajahetkel t · t+1 mingi ajavahemik · B sünnid · D surmad · I immigratsioon · E emigratsioon Võib väljendad ka biomassina või mahuna (puud/ha) Populatsioon
osas põhja-Eestis, sest siin on rohkelt töökohti ja on ühendus sadamaga. Laste osatähtsus on Eestis suurem kui Portugalis. Tööealiset osatähtsus on mõlemas ühiskonnas suhteliselt suur ja eakate osatähtsus on Eestis suuem kui Portugalis. Kumbki rahvastik ei vanane. Naiste keskmine oodatav eluiga on 80 ja meestel on 60, Eestis on naiste keskmine eluiga 60 ja meestel on 50. Võrreldes Eestiga elavad inimesed Portugalis kauem kui Eestis. Portugalis on sündivus suhteliselt kõrge ja surevus madal. Võrreldes Eestiga on sündivus palju suurem Portugalis ja surevus palju madalam kui Portugalis. Sündivus on viimase kümne aasta jooksul suurenenud Portugalis, aga mitte Eestis. Viimase kümne aasta jooksul on sündinud rohkem tüdrukuid kui poisse. Portugal on tänapäevase rahvastiku ülemineku etapis, ehk sündivus on suur, kui rahvastiku surevus on väike.
organismide kasutatud energia, mis aga mitte tihedust ennast. moodustab toiduahela I astme kogutoodangu Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite Brutoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi koguarv mingil ajamomendil kogutoodang Sündimus-ajaühikus sündinud isendite arv Netoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi maksimaalne sündivus-teoreetiline maksimaalne puhastoodang sündivus konsumendid e tarbijad redutsendid e ökoloogiline sündivus-sündivus reaalsetes lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised tingimustes karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid absoluutne sündivus-populatsioonis sündinud e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised isendite arv Suremus-ajaühikus hukkunud isendite arv suhteline sündivus-sündivus ühe isendi kohta Ökoloogiline suremus-suremus reaalses keskk
kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku biootiline t- org elutegevust mõjutav looduslik tegur, mis tuleneb org kooselust. biosfäär-maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid biotsönoos-ökosüsteemi elusosa, mille mood eri tüüpide org populatsioonid herbivooria-taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega. kahanev populatsioon- popul milles suremus ületab sündivuse karnivoor- loomtoiduline loom kasvav popul.- popul milles sündivus ületab suremuse. kiskahel-saak-ja röövloomadest moodustunud toiduahel kisklus-röövlooma suhe saakloomaga kommensalism- eri liiki org.de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele neutraalne konkurents-eri liiki org.de kooseluvorm, vastastikku arengut piirav laguahel-toiduahel, algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega lagundaja-surnud org koostisaineid lagundav org omnivoor-loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest
hävitustööd. Teadlaste sõnul ei suuda arengumaad tulla toime rahvastiku kiire kasvuga seoses nende majandusliku olukorraga ning muutustel võivad olla tõsised tagajärjed rahva tervisele. Täna tunnistavad eri maailmajagude elanikud, et talluvad üksteisel varvastel. Oleme harjunud mõttega, et meid elab Maal liiga palju. Samal ajal hõreneb Euroopa. Et ühiskond end uuendaks, peaks iga naine sünnitama keskeltläbi 2,1 last. Kuid ÜRO raportist nähtub, et sündivus Euroopas on juba aastakümneid hämmastavalt madal. 1,8 lapsega naise kohta on Iirimaa ja Prantsusmaa Euroopa esireas, mujal on lood tõsisemad. Saksamaa reiting on 1,4 last naise kohta, järgnevad Itaalia ja Hispaania 1,2 lapsega. Ida-Euroopas vaevleb sündimus hoopis valulikes krampides. Berliini Arengu ja Demograafia instituudi direktori Reiner Klingholzi sõnul on enamik Ida- Euroopa maadest juba praegu väga hõredad. Erandeid Euroopas ja mujal
Riikide võrdlemine ja liigitamine Energia tarbimine ühe elaniku kohta Sündivus Keskmine eluiga Kirjaoskus SKT kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus
50%. Enamasti toimub megalopoliste(tokyo, N.Y, Seaul, Mexico city, Moskva, London) ja suurte linnastute areng. Probleemid: · Ökoloogilised probleemid- vee-, pinna-, õhusaastatus, müra · Ajabilansi ebaotstarbekus- mida suurem linn, seda kauem võtab aega liiklemine · Vaesuskoormused linnas e. Agulite teke, mille tõttu suureneb kuritegevus. Demograafiline üleminek, selle etapid Demograafiline üleminek- rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ja tõuseb keskmine eluiga. 1. etapp- Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine toimus väga kaua. Kõrge sündivus ja surevus, loomulik iive madal. Eakate osakaal väike, mis tõttu keskmine eluiga madal. Etapile omane ka näljahäda, epiteemiad, ikalduste sage esinemine 2. etapp- Demograafiline plahvatus tööstusrevolutsioon, linnastumise käigus paranevad elutingimused, suremuse
6. Iseloomusta demograafilise ülemineku etappe ja too välja nende kõige olulisemad tunnused- Traditsiooniline rahvastiku tüüp- iseloomustab suur ja muutlik suremus. Palju lapsi, surrakse noorelt, vanureid rahvastikus vähe. Rahvastiku väga aeglane kasv. Demograafilise ülemineku esimene etapp- eluiga pikenes, suremus vähenes. Lapsi oli jätkuvalt palju. Loomulik iive suurenes ja rahvastik kasvas väga kiiresti. Demograafilise ülemineku teine etapp- sündivus ja loomulik iive väheneb, rahvastiku kasv aeglustub. Väheneb ka väikelaste suremus. Nüüdisaegne rahvastiku tüüp- väike sündivus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane suurenemine või isegi kahanemine. Laste osakaal väheneb, vanurite osakaal suureneb. 7. Tunne etteantud andmete alusel, millises demograafilise arengu etapis on nimetatud riik. 8. Analüüsi rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri. 9
Parasatism- suhe peremehe ja parasiidi vahel - + Kiskus- on suhe kiskja ja saaklooma vahel + - Herbiooria- on taim toidulis + - Konkurents- on mõlemale liigile kahjulik. Vastastikku piirav kooseluvorm - - Eristadakse kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui sündivus ja surevus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. Kui sündvus ületab surevuse on populatsioon kasvav . kahanev populatsioon on kui sündivus on väiksem surevusest. Populatsioonide arvukust mõjutavad kliimategurid, toitumussuhted, haigused. Populatsiooni arvukuse perioodiliso ajalisi muutusi nimetadakse populatsiooni laineteks. Kui arvukus püsib pikemat aega stabiilsena siis sim. Sellest ökoloogilise seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks.
1. 1 RAHVASTIK MILLEST SÕLTUB SÜNDIVUS? (õ. lk. 29) Viljakas eas naiste arv- fertiilne iga Naiste vanus sünnitamisel (õ. lk. 29 joonis 2.4) Religioon ja usk Kooselu traditsioonid Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine Väärtushinnangud Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Naise roll ühiskonnas Sündivus on väga oluline riigi arengutaseme näitaja! (õ. lk. 30 joonis 2.6) MILLEST SÕLTUB SUREVUS? Traditsiooniline ühiskond Nüüdisaegne ühiskond Nälg Haigused Nakkushaigused Õnnetused Looduskatastroofid Kuriteod Kodusõjad (õ. lk. 32 joonis 2.8) 1.2RAHVASTIKU ARENG JA DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Demograafilise ülemineku teooria iga ühiskond läbib neli etappi (traditsiooniline rahvastiku tüüp, ülemin...
Crude death rate (per 1,000 population) Imikusuremus Infant mortality rate (per 1,000 5 26 births) Kokkuvõte: Mille poolest erineb nende riikide rahvaarvu muutumine? Kanada- rahvastik kasvab, kuid vananeb. Eeldatav eluiga väga kõrge (üks maailma kõrgemaid). Sündimus madal. Egiptus- rahvastik kasvab väga kiiresti, eeldatav eluiga väike. Sündivus väga suur samuti ka imikute surevus väga suur. 2. Rahvastiku püramiidide võrdlemine Näitajad Arenenud riik- Kanada Arengumaa- Egiptus Püramiidi tüüp: Kasvav/ tasakaalus/ kahanev kahanev kasvav Millised on suurimad vanuserühmad ? 45-50 0-10 Kas laste arv kasvab 1
ARUTLUS 7 miljardit inimest Rahvaarv meie maal aina kasvab ja kasvab. 31.oktoobril 2011 ületas maailma rahvaarv 7 miljardit. Meil on vedanud, sest Eesti riik kuulub ,,kuldse miljardi" alla, kuid mis saab neist, kes sinna ei kuulu? Inimesi sünnib siia maailma järjest rohkem. Sündivus levib maailmas ebaühtlaselt. Mõnes piirkonnas on sündivus üle igasuguse mõõdu ning teises piirkonnas jällegi ei sünni inimesi piisavalt rahvuse säilimiseks. Mõnel pool paneb rahva kiire juurdekasv, aga muretsema, sest rahvastiku tihedus kasvab. Seal kus aga rahvastiku tihedus kasvab kiiresti, aga toitlus olukord ei parane, jääb populatsioon tervikuna nõrgemaks. Paljud eestlased arvavad, et meie riik vaevleb töö puuduses, inimeste elu on kehv ja et riik ei suuda oma probleemidega toime tulla
· teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud, võivad geneetiliselt lahkneda · Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) · Elementaarpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (metsalagendik) Populatsiooni iseloomustavad: · Populatsiooni tihedus · Sündivus · Suremus · Ränne · Levikutüüp · Ealine struktuur · Sooline jaotumine · Laienemine Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid: 1. Kõikide isendite loendus (suurulukite uurimisel) 2. Väljapüük (erandjuhtudel, näiteks väikeste tiikide kalastiku uurimisel) 3. Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide uurimisel) Suhteline tihedus
koguarvust. Tööealisi inimesi on kõvasti üle poole ning üle 65 aasatsed moodustavad väga väikese osa rahvastiku koguarvust. · Mehhiko rahvastik ei vanane. · Meeste keskmine eluiga on 73 aasatat, naiste kesmine eluiga on 79 aastat. See on kõrge eluiga. · Sündimuse ja suremuse näitajad on tasavägised, kuid Mehhikos siiski sünnib rohkem inimesi kui sureb, siis iive on positiivne. · Viimastel aastatel on sündivus suurenud. · Mehhiko kuulub demograafilise ülemineku esimesse etappi. (Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Raagma, G., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E., 2003: 45). · Viimase viia aasta jooskul sündinud tüdrukute ja poiste suhe: Viimase viie aasta jooksul on Mehhikos rohkem sündinud poisse kui tüdrukuid. Mitte ühelgi aastal pole tüdrukute sündimus ületanud poiste sündivust. Alates 2005 aastast
· teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud, võivad geneetiliselt lahkneda · Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) · Elementaarpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (metsalagendik) Populatsiooni iseloomustavad: · Populatsiooni tihedus · Sündivus · Suremus · Ränne · Levikutüüp · Ealine struktuur · Sooline jaotumine · Laienemine Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid: 1. Kõikide isendite loendus (suurulukite uurimisel) 2. Väljapüük (erandjuhtudel, näiteks väikeste tiikide kalastiku uurimisel) 3. Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide uurimisel) Suhteline tihedus
• teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud, võivad geneetiliselt lahkneda • Geograafiline populatsioon – paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) • Ökoloogiline populatsioon – on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) • Elementaarpopulatsioon – liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (metsalagendik) Populatsiooni iseloomustavad: • Populatsiooni tihedus • Sündivus • Suremus • Ränne • Levikutüüp • Ealine struktuur • Sooline jaotumine • Laienemine Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid: 1. Kõikide isendite loendus (suurulukite uurimisel) 2. Väljapüük (erandjuhtudel, näiteks väikeste tiikide kalastiku uurimisel) 3. Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide uurimisel) Suhteline tihedus
Populatsioonitihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlustest keskkonnategurite suhtes. Näiteks: 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti - seega 40/4 = 0,4 isendit/ha 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. Stabiilset populatsiooni iseloomustab sündivuse ja suremuse tasakaal ning elutingimused on suhteliselt püsivad ja soodsad. Kasvav populatsiooni korral on sündivus suurem kui suremus. Kahaneva populatsiooni korral on surevus suurem kui sündivus. See on tingitud nii biootilistest kui abiootilistest teguritest. Väga olulist rolli mängib antropogeenne tegur(inimtegevus). N:veekogude eutrofeerumine- muutumine rohketoitelisteks, N- ja P -ühendid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma
SÜNDIMUST JA SUREMUST MÕJUTAVAD TEGURID SÜNDIMUS Sündimust mõjutavad tegurid: · Viljakas eas naiste arv · Naise vanus sünnitamisel · Religioon · Pereplaneerimine (meditsiin, abordid) · Kooselu traditsioonid · Väärtused (mida elus hinnatakse) · Traditsioonid ühiskonnas (ühiskonna suhtumine) · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Sündivus erineva rahvastikuarenguga riikides Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis: · Ei kasutatud pereplaneerimist · Abiellumine ja laste sünd oli omavahel tihedalt seotud · Lapsed on pere rikkuse märk · Lapsed aitavad majapidamistöödes, hoolitsevad vanemate eest · Normid ja tavad soosivad paljulapselist peret Kaasaegses ühiskonnas: · Abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd pole tihedalt seotud · Rasedust ja laste sündi saab planeerida · Laste eest hoolitsemine nõuab palju ...
Narva linna rahvastiku iseloomustus Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur Diagramm on alt kitsenev, mis näitab, et sündivus on väike. Põhjuseks võib olla pereplaneerimine või halb majanduslik olukord. Sammuti on vähe 60-64a, kuna nad on sünidnud Teise maailmasõja järgsel perioodil.Vanemaealisi inimesi on vähem,naised elavad kauem kui mehed, sest on vähem vastuvõtlikumad haigusele ja satuvad vähem tööõnnetustesse. Kõige rohkem on inimesi vanuses 15-19 ja 45-49 aastat Rahvused. Narva linnas on ülekaal venelasetel,87%. Eestlasi on vähem kui veerand, umbes 5%. Veel on ka ukrainlasi, valgevenelasi,
1 Rahvastiku üldandmed: Näitajad 2008 1995 2005 2015 2025 Rahvaarv Rahvaarv (tuhandetes) 5,245 5,105 5,223 5,271 5,251 Muutus (%) 0.1 0.3 0.2 - -0.1 Sündivus Sünde (tuhande inimese kohta) 10 12 11 10 10 Sünde (tuhandetes) 54 63 55 55 52 Suremus Keskmine eluiga 79 76 78 80 81 Vastsündinute suremus (tuhande sünni 4 4 4 3 3 kohta) Suremus (tuhandetes) 52 49 51 56 62 Migratsioon Migrantide arv (tuhandetes) 4 3 5 3 3 2 Rahvastiku püramiid ja prognoos tulevikuks: ...
1 % Aastal 2025 rahvaarv 1,200,000 Aastal 2050 1,100,000 Väikelaste suremus 4.9 Keskmine eluiga 73 (M 67; N 78) Linnades elab 69 % Vanuseline koosseis: alla 15aasta vanuseid 15 % 199,000 tööealisi (1565 a) 68% 911,000 üle 65aasta vanuseid 17 %) 230,000 SKT 19,680 $ HIV/AIDS vanuses 1549 1,3 % http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/enportal.html PÕHIPROBLEEMID: 1) Rahvastiku vähenemine (igal aastal jääb puudu üle 2000 lapse) 2) Madal sündivus (lähiaastatel jõuab sünnitusikka 90-ndatel sündinud eriti väikesearvuline põlvkond) 3) Elanikkonna vananemine (tööealised vs ülalpeetavad) 4) Meeste lühike eluiga (üle 10 a lühem kui naistel 67M / 78N) 5) Ebaühtlane soolis-regionaalne paiknemine (elanikkonna linnastumine noored naised koonduvad rohkem linna) Mis takistab sündivuse kasvu? 1) Rahaliste võimaluste nappus (soov ennast enne [järgmist] last majanduslikult kindlustada)
on seotud majanduskasvuga, hindadega, inflatsiooniga jne. Kuna salong teenindab Eesti siseturgu, siis peamiselt analüüsitakse sissetulekuid, keskmise palga muutumis, laenutingimusi, tööpuudust jne. Arvan, et majaduslik keskkond mõjutab salongi tegevust tugevalt, sest kui sissetulekud langevad ning tööpuudus suureneb, siis ei ole klientidel finantsilisi võimalusi salongis käimiseks. Sotsiaal-kultuuriline keskkond- Sotsiaalsetest muutusted avalduvad mitmetes näitajates, näiteks: sündivus, elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik koosseis, piirkondlik paiknemine. Enamik salongi kliente on naised, kuid juuksuris käivad ka mehed nind lapsed. Lisaks sellele külastavad ilusalonge pigem noored ning keskkeas naised. Poliitiline keskkond Salong jälgib Eesti seaduseid ning Euroopa Liidu regulatsiooni. Eestis kehtivad seadused piiritlevad ära mida ettevõtted tohivad ning midagi ei tohi. Lisaks sellel on kindlad nõuded Euroopa Liidus, mis kehtivad kosmeetikale ja
Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne. Vastuabinõud: riiklik sekkumine sündivuse reguleerimiseks(n. Hiina ühe lapse poliitika), teadlikkuse tõstmine, haridus, kõrge saagikusega põllukultuurid, majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel. 2. madal sündivus (n. Euroopas, Venemaal. Et taastoota elanikkonda, peab naine sünnitama keskmiselt 2,1 last) Kaasnähud: rahvastiku vananemine, halvustav suhtumine vanuritesse, maksukoormuse suurenemine tööealistele, vajadus uue sotsiaalabi süsteemi järele, väljasuremisoht, mõju majandusele ja finantsturgudele, probleemid tööjõuturul, üksikvanemate arvu kasv. Abinõud:, riiklik perepoliitika- vanemahüvitis e. emapalk, lastetoetused, mõtteviisi
mõistavad, et toiduvarud lõppevad ja eeldame, et ühiskond hakkab seemneid külvama. Hiljem leitakse, et tööriistadega saab kergemini toota ja tekivad tööstused. Toimub industrialiseerimine. Majanduse tsiviliseerumise modelleerimine: 1. Võtame kasutusele põhimuutuja ,,populatsioon", mida kontrollib sissevool ,,sünnid". ,,Sünnimäär"- uute inimeste arv olemasolevate kohta, sõltub populatsiooni tihedusest. Olgu nt. maksimaalseks elanike tiheduseks 200 ja ruumiprobleemideta sündivus 0,1. Kuna saare suurus on üks ühik, siis tihedus ja populatsioon on samad, aga erinevad ühikud. Ajasammuks määrame 1 ja simulatsiooni pikkuseks 100. Koostame mudeli ja paneme tööle. 2. Varudel põhineva toidu kasutamise mõju populatsiooni kasvule. Lisame eelmisele mudelile väljavoolu ,,surmad", mida kontrollib ,,suremus". Viimast reguleerime söödava toidu hulgaga inimese kohta. Toiduvarud on etteantud ja vähenevad monotoonselt. 3. Põllumajanduse lisamine mudelisse
See aga tekitab kartust majanduses, sest usutavasti käivad need käsikäes. Inimkond vananeb ja seega aeglustub majanduse kasv, finantsturgudes on ebastabiilsus ja toimub avalike pensionifondide krahh. Majanduskasv aga viib kiirele elanikkonna kasvule. Malthuse teooria: maj.kasv hoiab el. Tasakaalus. Kui el. kasvab liiga kiiresti palgad alanevad -sündivus kahaneb. Kiire majanduskasv viib el. Kasvule. Tänapäeval: vastupidine tendents maailm on muutunud rikkamaks, + sündivus on kahanenud, + keskmine eluiga on tõusnud (sellega ka individuaalne heaolu 5. Mõisted: Tööjõud inimesed kes soovivad tööd teha ja olla selleks võimelised Heitunud loetakse inimesi, kes küll sooviksid tööd teha, kuid nad ei otsi seda, kuna on kaotanud lootuse Tööjõus osalemise määr mõõdab tööjõudu protsendina tööealisest elanikkonnast
...............................................................................................................8 2.2 Tööturg.................................................................................................................9 3 sotsiaalne keskkond...................................................................................................10 3.1 Elanike arvukus..................................................................................................10 3.2 Sündivus.............................................................................................................10 3.3 Rahvuslik koosseis.............................................................................................11 3.4 Vanuseline koosseis............................................................................................11 4 tehnoloogiline keskkond............................................................................................12 4
sündimusele on olnud kolm kuni viis protsenti, on see olnud suur mõju. Kuid liskas rahaliselt väljamakstavale toetusle on loomulikult ka vaja koolilõunaid, riigiraha, lasteaiakohti ja kõike muud mis aitab kaasa töö ja pereelu ühitamisele. 1994. aastal oli Eesti iive rekordiliselt negatiivne, jäädes miinusesse tervelt 8 036 inimesega, , kuid alates 1999. aastast hakkas langus aeglustuma. 2007. aasta iibeks kujunes 1634. Rekordiline oli sündivus 1987. aastal, mil see ületas suremust 6 807 inimese võrra. Vabariigi juubeli tähistamise tagasivaadetes räägiti ka vajadusest seada järgmise kümnendi eesmärgid. Üks olulisematest ongi hoolitsemine perede käekäigu eest. Sest neis kasvabki ju riigi tulevik.
Laste arv (naise kohta) vähem5 on elanikke Eestis (nende riikide seast). Aasias on tihedam asustus, kui Euroopa riikides. Laste arv (naise kohta) 4 3 2 1 0 Afganistan Jaapan Rootsi Türgi Kirjaoskus (%) 100 Kõige 80 suurem sündivus on Afganistanis ja Nigeerias. Järgnevad Türgi, Soome, 60 Kirjaoskus (%) 40 20 Kirjaoskus (%) 100 80 Rootsi, Jaapan, Venemaa, Eesti. Võib järeldada, et suurem sündimus on lõunamaades. 60 Kirjaoskus (%) 40 20 0 Afganistan Jaapan Rootsi Türgi
Rhvstiku vnnmin ks ühiskndlik prblm? Pikk g milm rhvrv li muutumtu, surmus li umbs sm suur kui sündivus. Rhvarv hkks ksvm, kui inimst luviis muutus piksks. sti n üks kiirmini vnnv riik urps, mis sunnib ühisknn pöörm rhvstiku vnnmisl rilist tählpnu. M rvn, t rhvstiku vnnmin n väg tõsin ühiskndlik prblm Estis. Trvmtks prblmidks n pnsinisüstmi j hlknd krrldmin sllislt, t ühlt plt tgd nnd süstmid jätkusuutlikkus ning sms rhuldd vnmlist tusi j vjdusi. Kui rhvs vnnb, siis sündimus vähnb j nrd sptsilistid sõidvd är. On rsk lid nrd töötjd j sllpärst pnsinärid pks rhkm töötm
2. Milliseid riike nimetatakse Põhja riikideks e Põhjaks ning millised on Põhja riikide tunnused? Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). · Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane · Lõuna riigid arenesid Põhja huvides, olles Põhja riikide toorainega varustajateks. Tooraine on odavam kui valmistooted. Põhja riikides kõrgem haridustase, pikem eluiga, väiksem sündivus, kõrgem linnastumine, kõrgem hõive teenustes ja madalam esmasektoris jne. 3. Milliseid riike nimetatakse Lõuna riikideks e Lõunaks ning millised on Lõuna riikide tunnused? Arengumaad e vähem arenenud maad, madalam haridustase, vähem rahvast linnas, väiksem hõive teenustes ja suurem esmasektoris, kõrgem sündivus ja iive, rohkem noori jne. 4. Millised on peamised ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid (loetle)? Tooraine ja energia olemasolu ja lähedus
on riike, mis just võitlevad sündimuse tõstmise vastu, näiteks Hiina ja India. Hiinas ja Indias on väga karmid rahvastikupoliitika meetmed, näiteks on ühe perekohta lubatud vaid 1-2 last, ning on sundabordid. Lisaks rahvusriikide poliitikale mõjutavad tänapäeva üleilmastuvas maailmas riikide rahvastikupoliitikat ka rahvusvahelised organisatsioonid ja kokkulepped. Suure rahvaarvuga riikide elanike käitumine võib samuti avaldada mõju kogu maailmale. Kokkuvõtteks, suremus ning sündivus käivad käsikäes. Meie saame vaid aidata kaasa sündimuse suurenemisele Eestis, ning loodame, et eestlased jäävad ikka oma kodumaale truuks, ja ei rända välja.
1) Populatsiooni arvukus isendite arv populatsioonis. 2) Populatsiooni tihedus, e. Asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul. 3) Levikutüüp isendite asetus populatsioonis. See võib olla juhuslik, rühmaline, ühtlane. 4) Populatsiooni sooline struktuur emaste ja isaste arv populatsioonis. 5) Ealine struktuur erinevate vanuserühmade osakaal populatsioonis. Populatsiooni arvukust ja tihedust mõjutavad neli protsessi: 1) Sündivus teatud ajavahemikul populatsiooni sündivate isendite arv. 2) Suremus teatud ajavahemikul populatsioonis surevate isendite arv. 3) Sisseränne ehk immigratsioon teatud aja jooksul populatsiooni lisanduvate isendite arv. 4) Väljaränne ehk emigratsioon teatud aja jooksul populatsioonist eralduvate isendite arv. Vastavalt sündimusele v suremusele jagatakse populatsioonid kolmeks. 1) Kasvav ehk invasiooniline populatsioon 2) Kahanev ehk regressiivne populatsioon
Demograafilise ülemineku etapid: SÜNDIVUS SUREMUS IIVE ELUEA RAHVAARVU PIKKUS KASV Traditsiooniline Suur Suur Positiivne, ~45 aastat Rahvaarv ei põlvkond kuid eriti ei muutu muutu Demograafiline Suur Väheneb Muutub ~55 aastat Rahvaarv plahvatus positiivseks suureneb sündide arvelt Rahvastiku Kahaneb Väike Langeb ~65-70 Rahvaarvu kasv vananemine aastat aeglustub Kaasaegne ...
Populatsiooni iseloomustavad suurused : Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sündivuse. Põhjused populatsiooni muutustes: kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimtegur. Populatsioonilained- arvukuse muutus mingi perioodi jooksul ( kiskja ja saaklooma sõltuvus teineteisest) Ökosüsteem Isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoopist. Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa
Demograafilise ülemineku etapid: SÜNDIVUS SUREMUS IIVE ELUEA RAHVAARVU PIKKUS KASV Traditsiooniline Suur Suur Positiivne, ~45 aastat Rahvaarv ei põlvkond kuid eriti ei muutu muutu Demograafiline Suur Väheneb Muutub ~55 aastat Rahvaarv plahvatus positiivseks suureneb sündide arvelt Rahvastiku Kahaneb Väike Langeb ~65-70 Rahvaarvu kasv vananemine aastat aeglustub Kaasaegne ...
Demograafiline siire on üleminek, millest oleneb rahvaarv, rahvastiku soo-ja vanusjaotus ning nende muutumine. Rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Iive on arvuline v koguseline juurdekasv, nt posit v negat. Tööhõive – rahvastiku hõlmatus tööga. Tööhõive määr – tööga hõivatud ning tööealise rahvaarvu suhe ; on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööhõive struktuur – töötajate jagunemine majandussekt, tegevus-ja ametialade jms järgi. Tööviljakus e. töötootlikus- mingis ajaühikus valmistatud toodangu v osutatud teemuste
kui meie rahva püsimajäämine esivanemate maal. Öeldake, et lahenduseks sellele on Eestis jätkusuutlikkuse arendamine. Eestit saab mitmeti jagada kaheks- vanad ja noored, rikkad ja vaesed. Kuid kas neid aspekte vaadeldes leiame siiski,et Eesti on jätkusuutlik? Eesti üheks suureks mureks on saanud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik aina vananeb ja väheneb. Arvestame siinkohal ka demograafide arvamust, mis seisneb selles, et kui sündivus Eestis ei tõuse lähemate aastate jooksul ligi kaks korda, sureme rahvusena lihtsalt välja. Jätkusuutlikuks peetakse riiki, kus üle 65-aastased moodustavad kogurahvastikust 7 või vähem protsenti. Eestis on see protsent aga 16,3. Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides on vanurite osakaal rahvastikus väga suur. Ning nende osakaal suureneb pidevalt madala sündimuse ja keskmise eluea pikenemise tõttu. Eestis on selle taga suures
populatsioois) keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Liigist ja keskkonnaomadustest sõltuvalt kas sujuvad või fluktuatiivsed--hulgipaljunemised. Piiramine ja reguleerimine ei ole üks ja sama tegur. Piirav tegur määrab asustustiheduse ülempiiri.Tuleneb nt konkurentsist, keskkonnatingimuste taluvusest. Reguleerivad tegurid- need on mehhanismid, mis mõjutavad ressursside poolt määratud piirides popul. arvukust üles või alla.--- sündivus ja suremus; emigratsioon ja immigratsioon Siberi karuputk võib ohustada meid. Kõrvetab-villid opereeritakse katki ja võib haiglasse minna kuni kolmeks kuuks. Jääb seemnena 12 aastaks mulda.
Kõigil inimestel õigus saada tasuta haridust, sotsiaaltoetust ja arstiabi. Arstiabi ning hariduse tagamine kõigile kodanikele on minu arvates Eestile vajalik, kuna selle läbi oleks Eestis rohkem kõrgharidusega inimesi ning arstiabi tagaks auremuste vähenemise ning sündide suurenemise. Negatiivne sellise mudeli puhul on kõrge maksusüsteem, mis on kehtestatud jõukamatele inimestele. Jätkusuutlikkus Eestis eeldab, et lähimate aastate jooksul sündivus suureneks vähemalt kaks korda. See eeldab, et Eestis tuleks kasutusele võtta teistsugune heaolumudel, siis oleks arstiabi kõigile kättesaadav ning õpihimulised noored saaksid võimaluse edasi õppida ning mitte takerduda rahaprobleemide taha. Olles analüüsinud erinevaid tahke järeldan, et jätkusuutlikku Eesti tagamiseks, peaks Eesti olema sortiaaldemokraatliku heaolumudeliga.
kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. 3. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt näiteks oli pärast majanduskriisi meie valitsuse peamiseks eesmärgiks majanduse kasv, kuid selline strateegia viis sotsiaalse võrdsusetuseni ja mõjutas keskkonda. 4. Eesti rahvastikutaaste probleemideks on rahvastiku vananemine ja vähenemine, sündivus jääb alla suremusele. 5. Rahvaarvu kõrval on oluline ka rahvastiku kvaliteet sellepärast, et inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal ja kaasatus ühiskonda määravad ära inimarengu ja need näitajad annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. 6. Ühiskonna jätkusuutlikkuse arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele.
Minu arvates on kõige valusam küsimus tänapäeva Eestis justnimelt rahvaarvu vähesus ja selle pidev kahanemine. Kuid miks rahvaarv väheneb ning kõik noored ning vähegi andekamad kolivad välismaale? Eks sellele ole mitmeid põhjuseid, kuid siiski ei taheta eeskätt siia jääda, sest siin on suhteliselt kallis elada, Eesti on eneseteostuseks üsna väike riik ning teatud erialadel pole Eestis üldse tööalast väljundit. Rahvaarvu vähenemise üks põhjuseid on ka vähene sündivus. Noortel on probleem majanduslikult hakkama saada üksinda, rääkimata sellest, et veel peret luua. Turvatunne majandusliku hakkamasaamise ees puudub. Jah, on olemas vanemapalk, lastetoetus, töötuskindlustushüvitis ja minimumpalga määr. Kuid kõik need suurusjärgud on täpselt nii väiksed, et normaalselt talitleda pole võimalik. Suur ja valus küsimus Eestis on ka tööpuudus ning töö eest makstava tasu suurus
Väljakutsed Eesti riigi ja ühiskonna jätkusuutlikkusele Väljakutse: Vähenev rahvastikuarv ja negatiivne iive Probleemi olemus: Vähenev sündivus ja suur noorte väljaränne nö parematele jahimaadele. Noored, kes lõpetavad meil koolid tahavad minna mujale riiki, kuna oma õpitud erialas ei ole tööd pakkuda või on töötasu liiga väike. Näiteks meie noored arstid, arstide nõudlus on suur aga kahjuks ei ole tasu sama väärne teiste riikidega, näiteks Taanis, kus arstid teenivad lausa tuhandeid eurosid rohkem, kui meie arstid. Kuna meie riigis on väiksed palgad ja toetused,
- Pakistan - Aafrika maad Erandiks Hiina (iive tasakaalus) Rahvaarv kasvab maades, kus valitseb traditsiooniline peremudel Rahvastiku kasv Erandlikud arenenud riigid (Euroopa, USA, Austraalia jne) Nendes riikides iive negatiivne või neutraalne Selliseid riike iseloomustab rahvastiku vananemine Rahvastiku vananemine suureneb vanemate inimeste osakaal kogu rahvastikus Seda põhjustab inimeste üha kõrgem eluiga ning madal sündivus Rahvastiku kasvust tulenevad probleemid Rohkem rahvast = vajatake rohkem loodusressursse (vesi, metsad, maavarad jne) Rohkem ressursse = ressursside nappus Ressursside nappus = võitlus ressursside kasutamiseks Võitlus = rohkem sõdu cv Rohkem sõdu = rahvastiku arvu stabiliseerumine Rahvastiku kasvust tulenevad keskkonna probleemid Suureneb surve loodusressursside tarbimiseks
KIRJUTA SÕNADE TÄHENDUSED Edastama edasi andma, edasi toimetama. Signaale, teateid, andmeid informatsiooni edastama. Edendama edasi arendama, soodustama. Näiteks, Vanasti usuti, et vastlaliug edendab linakasvu. Edestama kellestki või millestki ette jõudma, ees olema, paremaid tulemusi saavutama. Eestindama eesti keelde tõlkima Eestistama eestipäraseks tegema, eestipärastama. Enamik suurem osa. Enamik inimesi, õpilasi, töid jne.. Enamus arvuline ülekaal. Absoluutne, suhteline, valdav enamus. Enne varem, varemalt. Ennem varasem, ennemini. Näiteks, Kes ennem jaole sai, see võttis. Ennistama endisse seisukorda seadma, restaureerima. Hüve see, mis on vajalik ja kasulik; hea külg, paremus, eelis. Hüvis inimeste tarbeid rahuldav vara või teenus. Hüvitis kahjutasu, kompensatsioon Juhend juhtnöör, näpunäide, eeskiri. Juhis reegel. Täpsed, praktilised juhised. Kaitse:kaitse Kaitse:kaitsme Kestus millegi ajalin...
mida nimetatakse ökoloogiliseks teguriks?Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid kuidas jaotatakse ökoloogilised tegurid? Nimeta ja too näiteid. Biootilised tegurid(kisklus, Herbivooria, Sümbioos, Parasitism, Kommensalism) Abiootilised tegurid:(Elukeskkond õhk,vesi,muld, Kliimategurid temperatuur, niiskus, valgus, tuul) kirjelda valguse mõju taimedele Fotosüntees (orgaanilise aine moodustumine) on peamine taimes toimuv protsess, mille toimumiseks on valgust tarvis kirjelda temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased loomad varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud. nimeta ja too näiteid biootiliste tegurite kohta. Biootilist...
Eesti keele jätkusuutlikus Eesti keel on jäänud püsima, aga keelt on mõjutanud mitmed tegurid: teised keeled ja ajaloolised sündmused. Kas eesti keel on ikkagi jätkusuutlik? Eesti keel on olnud ajaloo jooksul mitu korda ohustatud. Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav. Igasugustel loodus- või majanduskatastroofidel võivad olla suured tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teiste...
Eesti keele jätkusuutlikus Eesti keel on jäänud püsima, aga keelt on mõjutanud mitmed tegurid: teised keeled ja ajaloolised sündmused. Kas eesti keel on ikkagi jätkusuutlik? Eesti keel on olnud ajaloo jooksul mitu korda ohustatud. Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav. Igasugustel loodus- või majanduskatastroofidel võivad olla suured tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teiste...
väga kõrge arv. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78 surma/1000 inimese kohta. Väikelaste sündivus on 3,9 surma/1000 sünni kohta. Sündivus on suhteliselt madal ja võrreldes minevikuga on see pidevalt langenud. Viimase viie aasta statistikast selgub, et poisse sünnib natuke rohkem kui tüdrukuid. Norra on kuulub kindlalt kaasaegse rahvastiku tüübi hulka. Religioon: Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik. Kuigi kirik ja riik ei ole rangelt eraldatud, on 1964. aastal tehtud põhiseaduse muudatuse
Ettevõttes püsib stabiilsus, kuna on püsikliendid, kes toovad põhilist kasumi ettevõttese ja annavad ( neljale juuksurile ) töötajale tööd. Majanduslikud stiimulid on rahalised vahended, mis antakse ettevõtetele või organisatsioonidele nende töötingimuste parandamiseks: riiklikud subsiidiumid, toetused ja rahastamine. Salong pole saanud sellist toetust. SOCIAL Sotsiaalsed muutused avalduvad paljudes erinevates näitajates. Nimetagem mitmesuguseid demograafilisi näitajaid nagu sündivus, elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik ja religioosne koosseis, piirkondlik paiknemine, perekondade suurus. Paide on väike linn, kus elab alla 10 000 inimest, kuid salongi ajad peab alati broneerima kuuks ajaks ette. Salongis käivad rohkem naised, kui mehed. Külastate vanus on ka väga erinev. Mõned külastajad käivad terve perega salongis (isa, ema ja lapsed). Enamasti pakuvad huvi mitmesugused sissetulekute jagunemist ning inimeste haridust iseloomustavad näitajad
Musta Aafrika rahvastik Musta ehk Sahara-tagused ehk Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid on ühed madalama arengutasemega riigid maailmas. Seda iseloomustab väga hästi inimarengu indeks. Inimarengu indeksi põhjal koostatud tabelis on pingerida järgmine: 1,2. koht Island ja Norra - 0,968; 164. koht Sambia - 0,453. Inimarengu indeks vaatleb mitut aspekti. See kinnitab, et Sambias on väga madal rahva haridustase, kesine SKT ühe inimese kohta, madal keskmine eluiga, rahva väike kirjaoskavus ja positiivne iive. Rootsi (arenenud Põhja rikk) ja Keenia (arengumaa) võrdlustabel: Näitajad ROOTSI KEENIA Sündivus 10,2 39 Suremus 10 11 Keskmine eluiga 80 a. 55 a. Lapsi naise kohta ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
