Globaalne probleem (1)

6
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
OMA NIMI
IX klass
GLOBAALNE PROBLEEM: ÕHU SAASTAMINE
Referaat
Juhendaja : ÕPSI NIMI
Koostaja : ENDA NIMI
Pärnu
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3

SISSEJUHATUS

Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljaks algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit.
Uuemas ajaloos hakati õhuga seaotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest.
20. sajandi neljakümnendatest-viiekümnendatest aastatest on ajalukku läinud Los Angeles `e sudud, mille keemiline koostis oli pisut erinev Londoni omadest , mis aga samuti olid saastatud õhu ja ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste tagajärg.
Arenenud tööstusriigid on viimasel ajal selliseid dramaatilisi juhtumeid suutnud vältida rangete õhusaaste reeglite kehtestamisega. Kuid kõik ilmselt mäletavad hiljutist õhusaaste episoodi Kagu-Aasias, kui Indoneesias ja Hong Kongis käidi maskidega ja lastel ei soovitatud majadest väljuda. Selline olukord tekkis biomassi põletamisest tekkinud suitsu tõttu.

ÕHU SAASTAMINE
Õ Joonis 1.1 Tehased saastavad õhku.
hk on elukeskonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud sasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna .
Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained ( gaasilised , tahked ) tekitavad sudu , happevihmu, osoonkihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; halogeensüsivesinikud ehk CFC-ühendid ( freoonid , haloonid) põhjustavad osoonikihi kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikdioksiid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta toomisel, transpordist ning tööstusest.
Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid , mis happesademetena langevad tagasi Maale. inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Kõige esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas. Tänaseks on seal ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Siis veel Poola kaotab igal aastal nii lageraie kui ka saastatuse tõttu ligi 2 miljonit hektarit metsa. Hapestumine on probleemiks veel USA idarannikul, Lääne-Euroopas, Hiinas jne. Eestis saastavad õhku kõige rohkem tööstus ja liiklus . Kuid happesademed pole kõige põletavam keskkonna probleem. Pigem on mureks aluselised sademed ja tolm Kirde-Eestis. Viimasel ajal on õhk Eesti kohal paranenud .
Atmosfääri osiste tervisemõjusid hakati teaduslikult uurima alles paar sajandit tagasi, viimased koostiselemendid avastati alles sajand tagasi ning uute ühendite avastamine käib käsikäes tehnika ja teaduse arenguga pidevalt. Komponentide väikeste kontsentratsioonide tõttu on uuringud tervisemõjude kohta pidevalt laienenud . Kui ajalooliselt hakati algselt Londoni sudude tõttu uurima aerosooli ja väävliühendeid, siis neile on lisandunud põlemisel tekkivad lämmastikuoksiidid, hingamisteede ärritust ja haigusi põhjustav osoon , lämbumist ja arengupeetusi tingiv vingugaas , toksilised raskmetallid , vähki ja muid haigusi tekitavad orgaanilised ühendid. USA õhus uuritavaid komponente reguleeriv kümme aastat tagasi vastu võetud Clean Air Act määratleb 192 uurimisalust õhu komponenti. Ja see nimekiri ilmutab vaid kasvamise tendentsi .
TRANSPORDI HEITGAASID
Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport . Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid.
Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele.
Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2), kuid katalüsaatorid on kallid ja nendega ei tohi kasutada pliid sisaldavat bensiini. Arenenud maailamas on viimastel aastatel liigutud pliivaba bensiini kasutamise suunas, et vähendada autostumisest tingitud keskkonnaprobleeme. Transport mõjutab keskkonda järgmiselt:

• saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid;
  
• saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega;
  
• tekitab tolmu ja müra;
  
• liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude ohtlike ainetega;
  
• o Joonis 1.2 Heitgaasid reostavad õhku.
  hustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi (rändeteede tõkestamine).
  

Autode heitgaaside pidev sissehingamine tapab kümneid tuhandeid inimesi Euroopas.WHO andmetel sureb Austrias , Shveitsis ja Prantsusmaal seetõttu kokku 40 000 inimest aastas. Euroopas kokku võib see arv olla üle 120 000 inimese aastas. Varasemast ohtlikumaks ja probleemsemaks on osutunud just transpordist paiskuvad ülipeened tahmaosakesed (PM2,5).
KOKKUVÕTE
Inimkonnal tuleb leida viis rahvaarvu piiramiseks ja elatustaseme tõstmiseks arengumaades. Arengutaseme ühtlustamine toob kaasa rahvaarvu stabiliseerumise ja annab inimestele võimaluse oma arvukust ise täpselt reguleerida. Tähtsaks probleemiks on ka inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine , mis aitaks kõige lihtsamalt keskkonnaprobleemide laienemist takistada. Palju tööd on küll juba tehtud, näiteks on õnnestunud praktiliselt lõpetada osooni kahjustavate freoonide tootmine, kuid samas jätkatakse paljude probleemide süvendamist. Raske on teadvustada ja ära hoida Ladina-Ameerika arengumaadele vihmametsadega maharaiumisega seotud probleeme, kui see on nende peaaegu et ainus sissetulekuallikas.
Inimkonnal tuleb veel lahendada raske probleem, kuidas toota energiat ja kõike eluks vajalikku loodust reostamata. Samuti tuleks leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas.
MIDA SAAD TEHA SINA?

• Õhusaaste vähendamine.
  
• Säästlik energiakasutus.
  
• Jäätmete sorteerimine.
  
• Mõtle säästlikuma transpordi peale.
  
• Säästlik ja optimeeritud veekasutamine.
  
• Kasuta loodussõbralikke pesuvahendeid.
  

KASUTATUD KIRJANDUS

http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Huvilistele/ohus_on_koike.ht m

http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#%C3%95hu%20saastamine

http://www.slideshare.net/liizukas/keskkonnakaitse-slaidid-presentation

http://www.mnt.ee/atp/?id=1071

http://www.roheline.ee/transp/transa_01_2004.html

http://www.keila.edu.ee/est/download.php/file_id/226/happesademed.ppt