Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Perso...
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanut...
Kasutajasõbralik avalik ruum ehk tõenduspõhine planeerimine Loengu eesmärk: Mõelda teooriapõhiselt järgmiste küsimuste üle: · Mõista, mida inimesed avalikus ruumis vajavad ja väärtustavad · Kuidas aru saada, kas ruum vastab nendele vajadustele või mitte · Mida peaks planeerides arvesse võtma, teades tervise/heaolu ja keskkonnategurite seoseid? Vajadused/väärtused avalikus ruumis nimetage! · ... Vajadused avalikus ruumis - Mugavus - Lõdvestumine - Passiivne hõivatus - Aktiivne hõivatus - Avastamine 1) Mugavus ilmastikutingimustega arvestamine 1) Mugavus hängimine ja inimestega kohtumine 2) Lõõgastumine looduslikud elemendid (taimed, voolav vesi) mõjuvad iseäranis soodsalt (Chicago, Grant Park) 2) Lõõgastumine - turvatunne (Rooma) 3) Passiivne hõivatus: people watching (Biskek) 3) Passiivne/aktiivne hõiatus spontaanne tänavasport, -muusika 3)...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegu...
Õpikeskkonna ülesehitus Alati, kui laps klassi siseneb, peab ta end tundma teretulnuna. Klassiruum on lapsekeskne ja värvirikas. On oluline, et ruum oleks arusaadavalt õpifunktsionaalne, kuid samas peab õpikeskkonnast õhkuma ka rõõmu ja mängulisust. Oma klassi tood sa kõigepealt kohale ennast, enda huvid ja selle, kuidas sa mõistad lapsi. Hiljem, kui oled lastega tutvunud, tekib ruum sinust ja lastest. Lapsel on lasteaeda minna palju kergem, kui talle meeldib keskkond, kuhu ta läheb. See on ikkagi koht, kus koolieelne veedab suurema osa oma päevast. Oluline on tekitada usaldust ka lastevanemates teadmist, et nende laps on turvalises kohas. Oma klassi tood sa nii või teisiti kaasa iseenda. Ja alguses on see normaalne, et klassist peegeldub vastu suurelt osalt sina ise. Mida aeg edasi, seda rohkem tekib ruumi osakesi igast ühest, kes seal ,,poole kohaga elavad". Klassi üldine ülesehitus peab olema organ...
IT-Süsteemide riistvara Ergonoomika Ergonoomika – Töötamise teadus. Uurib, kuidas tagada inimestele oma töökeskonnas võimalikult suur produktiivsus ja turvalisus kasutades seadmeid/mööblit, et tagada inimkehale ja mõistusele sobivaim keskkond arvestades nende iseärasusi ja vajadusi. Kasutades IEA definitsiooni : Ergonomics is the scientific discipline concerned with the understanding of interactions among humans and other elements of a system, and the profession that applies theory, principles, data and methods to design in order to optimize human well-being and overall system performance. Teisisõnu, ergonoomika proovib meie töökeskonda kohanda nii, et see oleks töötaja ja süsteemi jaoks tõhusaim. Tänapäeval jaguneb ergonoomika juba mitmeteks alamüksusteks, kuid meie keskendume sellele osale, millega infotehnoloogia alal töötades k...
Vastake küsimustele: Kordamisküsimused ergonoomiast 1. Kuidas koormust liigitatakse? Füüsiline Ja Vaimne. 2. Kuidas kaitsta tervist ülekoormuse eest? Inimesele Piisav töö ruum. Lõdvestada. Raskuste teisaldamiseks kasutada abivahendeid. 3. Milliseid abivahendeid teate raskuste teisaldamisel ja millised neist sobivad kasutada köögis? Kärud, tõstukkärud, 4. Milliseid kehaliigutusi tuleks vältida raskuste teisaldamisel? Selja kõverdumine,jalad põlvedest kõverdatud, vältida tõstmist istudes. 5. Milline on piirkoormus naistel ja meestel? Naistel 15kg ja meestel 35kg. 6. Kus esineb vaimset koormust? Enim infotöötlemine, vigade otsimine, protsesside juhtimine. 7. Kas koormus on halb nähtus? Sobiv vaimne koormus on inimese seisukohalt soodne. 8. Millised on koormuse ebasoovitavad tagajärjed? Väsimine, passiivsus, tööltpuudumis...
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie ...
Kaubandus mõisted. · Kaubandus ehk äri on vabatahtlik kaupade ja/või teenuste vahetamine maksevahendite või teiste kaupade vastu. · Hüpermarket ehk hiidkaubahall on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on üle 2500 m² ning toidu- ja esmatarbekaupade osakaal ületab 50%.Hüpermarketid asuvad peamiselt suurte magistraalide ääres ja suurtes kaubanduspiirkondades. · Supermarket ehk kaubahall on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on kuni 2500 m² ning kus toidu- ja esmatarbekaupade osatähtsus moodustab kaks kolmandikku.Supermarketid asuvad enamasti suurtes elamurajoonides. · Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. · kaupleja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust · kaup kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõppe osakond Hok11 Ljubov Borissova TÖÖ RISKIKÄITUMINE Refereraat Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2014 SISUKORD MASSÖÖRI TÖÖNÕUED JA OSKUSED.....................................................................................3 MASSAAZILAUD..........................................................................................................................4 Massaaž - on kõige vanem ja levinum ravi- ja profülaktiline vahend. Praegusel ajal massaaži rakendusala on läinud palju kaugemale meditsiini praktikast. Massaaži regulaaraselt kasutavad sportlased, tantsijad ja näitlejad, astronaudid, fotomudelid jne. Massaazi effektiivsus nagu tervise parenemise vahend ka ei teki kahtlust. Ilmselt massaaz peaks olema elemendina inimese eluviisil, igapäevase protsedurina, samasuguselt nõutav nagu hammaste pesemine. Kindla...
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Kutse õppetool Hok 11 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Alla Ramazanova Juhendaja: Milvi Moks Tallinn 2013 KASUTATUD KIRJANDUS: Töökeskkonna käsiraamat. ( 2009). Tallinn: Sotsiaalministeerium. www.ti.ee/ott/info 11. Töökeskkonnas esineb alati ohutegureid, mis võivad tekitada tervisekahjustusi. Tööandja ülesanne on hinnata terviseriske ning rakendada abinõusid ümbritseva keskkonna ohuteguritega kokkupuute vähendamiseks nii, et need ei kahjustaks töötaja tervist. Töökeskkonnas võivad inimesele mõjuda mitmed ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed. Mina töötan haiglas hooldustöötajana ja arvan, et meil on väga palju ohutegureid , mis kahjustavad minu tervist. ...
Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: ...
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
Elamistoimi Bioloogilised Psühholoogilised Sotsiokultuurilised Poliitilis- Keskkond ng tegurid tegurid tegurid majanduslikud tegurid Eritamine Suutlikkus Häbelikkus, Eritamiskoha ja Sanitaareeskirjad. Eritamiskohtad ja toimingut sooritada, privaatsuse eritamise kohta Raha vältimaks kätepsu sealhugas tunnetamine. kasutatavad sõnad. kõhulahtisusega võimalused. toimingujärgne Intellketuaalne Tavad ja seotud haigusi. tegevus. võimekus. Väikelaste eritamisjärgne Eritamiselundite õpetamine. Stress hügieen. Teadmised ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ÕPETAJA ROLL MÄNGUKESKKONNA LOOMISEL Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Mängukeskkonna mõju lastele ............................................................................................ 4 2. Hea mängukeskkond siseruumides ..................................................................................... 5 3. Hea mängukeskkond õues................................................................................................... 7 4. Õpetaja roll .......................................................................................................................... 8 Kokkuvõte ....................................................
IMMANUEL KANT 1724 1804 Elu ja isiksus - Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana. - Üks esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immanueli sündi. - Tänu oma vanematekodule, eriti emale puutus ta lapsepõlves kokku pietismiga. Siin nõuti mõistuse usu asemel tundelist ja ranget vagadust. - Järgnevad seitse aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis. Pärast seda alustab ta õpinguid Königsbergi ülikoolis. - Alul õpib ta teoloogiat, hiljem valib filosoofia ja loodusteadused. - Uurib põhjalikult Leibnitzi ja Wolffi teoseid. - Pärast seda teenib ta üheksa aastat leiba koduõpetajana ümbruskonna mõisades. - Nende pedagoogilist kogemuste alusel annab ta välja oma käsiraamatu. - Tähtsaim põhimõte: Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise. Järelikult tuleb...
Tallinna Polütehnikum Mitteverbaalne suhtlemine. Referaat Koostas: Tallinn 2011 1 Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, ning Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid ...
Praktika Tähetorni Hotellis Praktika sooritasin alates 09.06.2014 kuni 04.07.2014 kokku 160 tundi.Praktika juhendaja oli Tarmo Laks ja suurem osa peakokk Diana.Minu tööülesandeks oli täita peakokka juhendid,nagu hommikusöögi ettevalmistamis tööd ja päevased ettevalmistus tööd.Õhtul sai aidata taldrikute garneerimisel ja väljastamisel.Praktika päev algas hommikul kell 8.15 ja lõppes õhtul(sest täpselt kella aega ei saa öelda,kõik päevad olid erinevad,kõik olenes tellimusest ja söögi gruppidest). Selles praktikas suurem huvi oli mull garneeringute vastu ja liha töötlemine ja ettevalmistamine. Hommikusöök pakkus ka palju huvitavat,nagu vaagna kaunistamine.Praktika koha see kord sain õpetaja Tiina Tambeti abil.Praktika mineku jaoks muretsesin praktika lepingu,siis koos õpetaja abiga sain ööbimis koha.Uurisime marsruuti praktika koha minekuks.Siis muidugi leppisime kokku praktika aja ja kooskõlastasime prak...
Hoonete osad ja tehnilised näitajad Juhendid, määrused Ehitise tehniliste andmete loetelu Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr. 69 (24.12.2002). Hoonete näitajad ja nende arvutamise eeskirjad*, Ehitusministeeriumi käskkiri nr. 63 (19.06.1991); Ehitusmõisteid* Ehitusinseneride Liidu juures tegutsenud ehitusterminoloogia komisjon, ET-2 0101-0278. *2. ja 3. on juhendmaterjalid, mis ei ole otseselt kehtivad ega kohustuslikud, kuna neid ei ole õigusaktiga 2 kehtestatud. 1 Tarind ehk konstruktsioon Hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarind võtab vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind e...
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest soovitatakse tugevdada lapse enda t...
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne ...
Keskkonna mõju käitumisele ja arengule Kadi Liik You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Keskkonnapsühholoogia Inimese käitumine on seotud keskkonna ehk käitumise kontekstiga Kuidas erinevad keskkonnad käitumist mõjutavad? Haiglavoodi Lõbustuspark Ujumisvõistlus Tennisemäng Inimese ja keskkonna vahelised seosed on reeglina retsiproorksed You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) ...
kursuse kohustusliku , kokkuvõte , mis võib kasutada ka terviseteemade õpetamisel. Öeldakse, et teater algab garderoobist, sama moodi iga koolitus algab ettevalmistusest! Ükski koolitus ei alga koolitamisega ehk õppeprotsessiga. Ka algaja koolitaja teab, et igasuguse õppe läbiviimine vajab tõhusat eeltööd (Lõhmus, Jalak, Jõgi, Karu, Visnapuu, Meier, Mölder, Harjo, Lukka-Jegikjan, Abiline, Sved, Liiva & Märja, 2011, 13.) Koolitamine on inimese (isiksusliku, tööalase vm) arengu toetamisele suunatud, üksteisega loogiliselt seotud tegevuste jada, mis moodustab tervikliku protsessi (samas, 14). Vaatame lähemalt protsesside juhtimise skeemi ehk Demingi ring: Vaieldamatult kõige rohkem tähelepanu ja aega kulub ETTEVALMISTUSELE (Lõhmus jt, 2011, 15) Mida siis tuleks ettevalmistuse käigus silmas pidada: selgitada välja sihtgrupi ja õpperühma õpivajadused; koostada õppekava ja planeerida õpet; valmis...
Kordamisküsimused organisatsiooniõpetuses 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus 2. Organisatsiooni koostisosad 3. Keskkonna iseloomustus Sotsiaalne Kultuurisektor Legaalne sektor Poliitiline Majandussektor Tehnoloogiasektor Füüsiline sektor 4. Klassikaline koolkond Töötaja tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel). Nirgakiviks on tööjaotuse printsiip. Plaanimine – üksikasjalik, tüpne Õigused, kohustused, suhtlusteed – määratletud Kontroll – püsivus, avalik Juhtimisulatus – piiratud Otsustamine – tipptasandil Puudused ja eelised ...
KORDAMISKÜSIMUSED Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. Üha enam sõltume tehnoloogiast. Tehnoloogia muudab maailma keerulisemaks. Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool nimi kursus Referaat Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Juhendaja: nimi Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus Arvuti on tänapäeva inimestele lahutamatu osa. Tänapäeva arvutid on muutunud mõõtmetelt väiksemateks ja kiiremateks ning mis peamine kättesaadavaks. Inimesed kasutavad arvuteid nii töös kui ka vabal ajal näiteks suhtlemiseks ning informatsiooni hankimiseks. Aastalt-aastasse muutuvad arvutikasutajad aina nooremaks. Tänapäeval on kujunenud tavaliseks, et lapsed juba päris pisikesest peale oma vaba aja arvutis veedavad ning mänge mängivad. Sellise istuva ning ühelaadse tegevuse tagajärjed ...
Tallinn 2009 Sisukord 1. Töökeskkonna kirjeldus Double Coffee OÜ on klienditeninduse pakkuv firma. Ettevõttes töötab 12 inimest: 1 juhatuse liige, 1 raamatupidaja, 1 peamänedzer, 1 koristaja, 8 klienditeenindajat. Töökorraldus. Töö sisekorraeeskirjadega on puhkeaja ja söömise reziim. Double coffec töötab ööpäevaringselt. Klienditeenindajad töötavad 12 tunniste vahetusega. Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiol...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loo...
Renoveermisalused Mõisted: Remontimine parandamine või korda seadmine Hooldusremont (Sanitaarremont) Perioodilinehooldustöö, ehitise normaalse toimise tegemiseks ja Rekonstrueerimine hoone põhjalik ümberehitamine kõrvaldades samaaegselt hoone füüsilise ning moraalse vananemise. Moderniseerimine muutmata hoone konstruktsiooni otstarvet, hoone moraalse vananemise kõrvaldamine. Renoveerimine uuendamine Saneerimine tervendamine Restaureerimine ennistamine Konserveerimine säilitamine Lammutamine ehitise või selle osa likvideerimine Hoone eluiga ajavahemik ehitamisest lammutamiseni Hoone või tarindi kasutusiga võime säilitada tugevus ja kasutamis võimet Projekteeritud kasutusiga ajavahemik mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hoolduse tegemistes ilma olulise vältimatu remondita Ehitise tööiga ajavah...
1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Teadmiste võimalikkus ja selle objektiivsus, tunnetusmehanismid, tõe olemus. Kas ja kuidas on üldse võimalik teada mis on tegelikult, tõeliselt eronevalt sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Valuaistingud, neid on treenides ja erinevate ravimitega võimalik välja lülitada. Siiski valuaistingud on meil asja eest. Kui hakkida köögivilju ilma valuaistinguteta võib juhtuda, et lõikad omal kogemata sõrme otsast ära. Füüsiline valu näitab ka kehale, mida tuleb parandada seega valuvaigistitega selle alla surumine ei ole alati parim lahendus. Me võime valu blokeerida ning seda mitte tunda, kuid probleem sellega ära ei kao. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseeriva...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
-1 Jõhvi Gümnaasium OÜ V-Mix Tantsukool Äriplaan Koostaja: Villu Mikk 11a Õpetaja: Tea Alljärv Jõhvi 2009 SISUKORD 1 SISUKORD.......................................................................................................................... 2 I. ETTEVÕTTEST...............................................................................................................3 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID............................................................................................3 III. ÄRIPLAAN....................................................................................................................3 1. Teenus.......................................
1 2 näidiseksSisukord 1. Töökeskkonna kirjeldus.................................................................................................................................................................. 2.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine........................................................................................................ 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................................................................................... 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine............................................................................................................................................. 1. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 3 2.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..........................
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
Sotsiaalpsüholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalsed suhted toimuvad alati kontekstis, mis võib meid paljudel viisidel mõjutada. Kontekstid hõlmavad kultuuri, keskkonda, sotsiaalseid gruppe. Füüsilised kontektsid- keskkonnapsühholoogia, kuidas mõjutab inimest ruum. Milliseid sõnumeid annab edasi ruumispaiknemine võimu ja kontrollisuhete kohta? Sotsiaalsed kontekstid- Sotsiaalsete toimingute aluseks on sotsiaalsed mehhanismid. Stsenaatium siia alla kuuluv mõiste, selle mõiste kujundasid Schank ja Abelson. Nad väidavad, et suure osa sotsiaalse aktiivsuse korral kasutame toimingute planeeritud järjestusi, kus kõik on reguleeritud ja ette kavatsetud nagu näidendi tsenaariumis. Restoranis on igaühel kohustused tuttavad, kui inimesed ka üksteist ei tunne. Schank ja Abelson väitsid, et nii toimub seetõttu, et kõik osalejad toimivad ühe ja sama iseenesestmõistetava stsenaariumi kohaselt nning teevad seega võimalikuks sujuvalt reguleeritud suhtlem...
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS LH KÜSIMUSTIK III Töö autori nimi: Kursus: 1. Mida peab tegema tööandja, et esmaabi andmine asutuses oleks seaduse järgi korrektselt korraldatud? Tööandja peab kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja peaks olemas olema ruum, kus saaks vajadusel osutada esmaabi. Nähtavatele kohtadele asetama juhendid, esmaabi andmise viisidest. Tuleb töökollektiivis määrata isik kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. Selgitada töötajale kuidas toimida tööõnnetuse korral, tagada tööõnnetuse või haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabiandmine selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistusetega. Tagada töötajatele esmaabikoolitus. 2. Mis on töötervishoiuteenus ja kellele ning miks see vajalik on? Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, tööterv...
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. ...
Teeninduskultuur · Teeninduskultuur on osa olmekultuurist, mille järgi tehakse otsus kogu riigi või rahva kultuuritaseme üle (pole ühe girma eraasi) Teeninduse kvaliteet 1. Mida klient saab suhtlemisel teenust pakkuva firmaga · Kuidas see miski talle kätte tuleb · Erinevatel klientidel on erinevad ootused · Mõõdupuu kliendi rahulolu Usalduväärsus · Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · teenindatakse õigel ajal Kiire reageerimine · Teenindatakse kohe ja kiirest Kompetentsus · Teenindaja teadmised ja oskused, sh tegevust toetavate töötajate teadmised ja oskused · kohustuste täitmine vastavalt kehtestatud standarditele Kättesaadavus · Võimalus kontakteeruda telefoni teel · Lühike ooteaeg teenuse saamiseks · hea asukoht · mugavad lahtiolekuajad Vasttulelikkus ja viisakus · Viisakas ja lugupidav käitumine ...
Võrumaa kutseharidus keskus Timo Puistaja IS-10 Eriala kahjulik mõju minu tervisele ja kahjuliku mõju vähendamise võimalused Väimela 2010 Referaat seletab ära arvutiga töötavate inimeste peamised kutseprobleemid ja annab ka probleemidele lihtsalt ja kergestimõistetavad lahendused. Peamisteks probleemideks on alaseljavaegused, hiirehaigus ehk karpaalkanali ehk randmekanali sündroom, hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Praktiline töö Juhendaja: H. Sildnik Tallinn 2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960. aastatel alus uuele koolitussuunale, kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, mille peamine eesmärk on õpetada eri kultuuridest pärit inimesed omavahel paremini läbi saama. Kultuuridevaheline õppimine ei ole väga laialt levinud mõiste. Peamiselt seostatakse seda tööga rahvusvahelistes noorteprogrammides ja ei osata sellele tähelepanu pöörata igapäevases kontekstis. I...
m, cm h, cm r,cm Sk, cm^2 Sp, cm^2 6.0 5.0 3.0 56.548668 28.2743339 31.3 30.5 7.0 688.32295 153.93804 10.0 8.7 5.0 157.07963 78.5398163 300.0 293.9 60.0 56548.668 11309.7336 Summa: 57450.6 11570.5 Keskmine: 14362.7 2892.6 m - koonuse moodustaja H - koonuse kõrgus r - põhja raadius 1. Arvuta välja koonuse küljepindala, põhjapindala, täispindala ja ruum 2. Anna piirkondadele F3-F6, G3-G6, H3-H6 ja I3-I6 nimed 3. Leia pindalade ja ruumalade kogusumma ja keskmine väärtus kasuta 4. Vastused anna kümnendik täpsusega 5. Leia mitu % moodustab iga koonuse ruumala nende ruumalade summ 6. Anna J veerule % vorming ja näita vastuses kahte komakohta 7....
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.`` Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk, väga nõrga tervisega. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapärast...
PARADIGMA VEAD/PUUDUSED (5) MAADEAVASTUSTE PARADIGMA · Liiga palju kirjeldusi · Kirjeldusi ei osatud enam kaardile kanda · Kaardid muutusid ebaülevaatlikuks · Suurem osa kohtadest sai kiiresti avastatud ning hakati uurima ebavajalikke asju REGIONAALPARADIGMA · geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis · regionaal-ja süstemaatiliste ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava PEREÕENDUSE EKSAMITÖÖ Tartu 2012 1. SISEJUHATUS 1.1 Praktika sooritamine ,,Pere- ja koduõenduse ning -ämmaemanduse" õppepraktika sooritasin Tartus AS Medicumis perearst Alla Kostina juures, ajavahemikul 19.12.2011-20.01.2012.a. Õppepraktikakoht oli mulle tuttav, kuna olin seal ka eelnevalt pereõega koostööd teinud. Seega tundsin perearsti,väga toredat preõde ja põgusalt ka patsiente ning pereõe tööülesanded polnud mulle võõrad. 1.2 Perekonna valik ja ülevaade Perekonna valikul lähtusin mitmetest aspektidest: 1) Saavutada hea ja usalduslik kontakt edaspidistel kohtumistel ja suhtlemisel perekonnaga. 2) Ideaalis võiks perekond olla kahe lapsevanemaga ja rohkem kui üks laps peres. 3) Perekonna tervisekaardid oleksid ülevaatlikult informatiivsed ja erialaselt huvipakkuvad. Perekonna vormi tüüp, mille valisin ...
Arvutiga töötamise ohud ja nendest hoidumise viisid. Ergonoomika Teadust,mis on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele seoses igasuguste töövahendite kasutamisega, sealhulgas ka arvuti kasutamise- ga,nim. Ergonoomikaks. Sõna ergonoomika tu- leneb kreeka keelest : ERGON = töö NOMOS = seadus Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liige-sed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades 4% jalaprobleemid Kahjustuste diagramm Mõju psüühikale Arvutiga töötamine on seotud stressiteguritega, mis on põhjustatavad töö spetsi...
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste...
annaabi.ee 
