Friedebert Tuglas 1886 1971 Tähtsamad eluaastad: · Tuglas oli Suitsu kõrval kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" hing algusest lõppuni, · Ta koostas, toimetas ja kirjutas rühmituse väljaandeid, · Ta oli kirjanduselus väga aktiivne, · Ta toimetas kirjanduslikke ajakirju "Odamees", "Ilo" ja "Tarapita". · 1923.a asutas kirjandusliku ajakirja "Looming" ja toimetas seda aastani 1926. Ajakirjas ilmus ilukirjandust ja kriitikat. Sellisena ilmub ajakiri tänapäevani.
Friedebet Tuglas 1886 Tartumaa 1971 Tallinn Kodanikunimi kuni 1923.aastani oli Mihkelson, sündis Ahja mõisas. Pärast algõpetust Maaritsa ja Uderna koolis asus Tuglas 1901. aastal õppima Tartu linnakooli. Tekkisid sidemed koolinoorte vaimselt erksama osaga. Tuglas tegutses salajastes õpilasringides, võttis osa Noor-Eesti rühma kujundemisest. 1904. aastal jätkas Tuglas õpinguid Treffneri gümnaasiumis, kuid kool jäi pooleli. Revolutsiooniline 1905. aasta haaras kaasa ning sotsiaaldemokraatliku partei salajase tegevusega ühinenud Tuglas levitas lendlehti ja käis kõnepidajana mööda Eestit. Ta arreteeriti ja ta pidi istuma 2 kuud Toompea vanglas. Pärast vabanemist läks kirjanik maapakku, sest revolutsioonilise tegevuse eest ähvardasid teda veel märksa tõsisemad karistused. Tuglas elas paguluses peaaegu 11 aastat. Põhliseks asukohaks oli Soome
väljapaistva loominguga. Elu tõetruu kujutamise eest astus ta välja ka oma ajaleheartiklites. Eesti realismi esimene tippteos oli Vilde külaromaan ,,Külmale maale." Elulisi probleeme käsitles ta ka oma töölisromaanis ja paljudes jutustustes ning novellides. Romaanitriloogias ,,Mahtra sõda" lähtus Vilde elutõe mõõdupuust ka eesti rahvaajaloo kirjanduslikul töötlemisel. Tema hilisemates teostes süvenes ja muutus keerukamaks inimsekujutus ja täiustus kirjanduslik stiil (Mäeküla piimamees). Kõige viljakam kirjanik E.Vilde oli vaadetelt sotsiaaldemokraat, seetõttu kujuned eesti realismile eriomaseksjooneks terav ja teadlik tähelepanu inimese seisusliku ning ebavõrdsuse ühiskondliku ülekohtu vastu. Vilde kujunemisel oli tähtis osa saksa kirjandusel. Vilde töötas mitmetes ajalehtede toimetustes, koos vaheaegadega kestis tema ajakirjanikupõli üle 20 aasta. Vilde mahukas jutu- ja romaanilooming valmis ajakirjaniku töö
Friedebert Tuglas 1886-971 Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks, ,,Looming" üks juhtides. Pärit Tartumaalt Ahia mõisast, isa oli puusepp. Tuglas õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis (Mauruse kool). 1905. aasta revolutiooni sündmustega puutus kokku, võeti kinni ja pidi veetama 2 kuud vanglas. Seal valmib pikem proosaluuletus ,,Meri", kuna trellitatud aknast paistis meri. Peale vanglast vabanemist lahkub Eestist. 1904-1914 on paguluses, enamasti Soomes, kuid rändab palju. Eestisse saabub tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. Alustab kirjanduselu organiseerijana. Rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita"
Lektüürileht Pealkiri: Taevased ratsanikud Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 17 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell, võiks rääkida Tegelikult rääkis poisist, kes taevast ja surnud ratsanikest, oli vaene. Ta varastas oma kes seal ratsutavad koos oma peremehelt kuld-mündid ja langenud hobustega. Ja läks sellega minema tappes kindlasti olid nad väga head ja oma peremehe. Ta ostis uued tugevad ratsanikud, keda uhked riided ja süüa endale ja austatakse ja mälestatakse. tegi muid põnevaid asju,
Mõistab, et armastus on tähtsaim. Eneken ootab teda kodus. Ekke ei leia lahtisi allikaid, sest vastasel juhul oleks ta elu ammendunud. Kodus leiab ta eest oma poja. 9. Tuglase elu ja loomingu ülevaade prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks, oli pöördelist rolli mänginud rühmituse "Noor-Eesti" keskseid kujusid. Oma sotsiaaldemokraatilike veendumuste pärast oli Fr. Tuglas peale 1905. aasta revolutsiooni kuni tsaarivõimu kukutamiseni poliitiline pagulane (1906-1917), asus põhiliselt Soomes, Pariisis ja Saksamaal, kuid reisis võõraste nimede all veel paljudes teistes Euroopa riikides, millest talletas rikkaliku kultuurikogemuse. Kodumaale jõudes kujunes Tuglas eesti kirjanduselu juhtfiguuriks. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja "Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli
Referaat Friedebert Tuglas Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………… …………………………… 3 1. Friedebert Tuglas 1.1 Elukäik………………………. ………………………………………………………….4 2. Looming 2.1 Proosa…………………………………………………………………… ……………..5 2.2 Tõlkija…………………………………………………………………… ………………6 2.3 Kriitik ja kirjandusteadlane…………….. …………………………..………..6 3. Kokkuvõte
-1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru
ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) · Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub
mitmekesised) · Eesti kirjanduse uuenemist ei tinginud ainult ajaloolised sündmused kuid ka Euroopas levinud mõtted ning kunstivoolud. · Individualism, isikliku vabaduse ja sõltumatuse nõudlemine. · Ideoloogiad, moraal ning esteetika sattusid pidevaate ümberhinnangute keerisesse. Noor-Eesti rühmitus · Uuenduslikud põhimõtted kujunesid välja mitme aasta jooksul, kuid siht Euroopasse seati juba Noor-Eesti I albumis 1905.aastal. · Rühmitusse kuulusid Suits, Tuglas, Ridala, Aavik, Linde · Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. · Noor-Eesti kahes esimeses albumis (1905, 1907) ilmus väga erineva laadi ja tasemega luuletusi ning proosapalu ( Sööt, Haava, Vilde jt) · Vilde parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormiskasutust · Novell ,,Jumala saar" Tuglas kasutas eriti kujundlikku , romantilist stiili ning Vilde naeruvääristas seda.
1. Tuglase elu ja looming ? elukäik Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja.
sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri
ülevõtmises idast. Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutaks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu Tarapitalastele. Tarapita liikmed · Albert Kivikas · Johannes Semper · Marie Under · Artur Adson · Johannes Vares-Barbarus · Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja) · August Alle · Jaan Kärner · Aleksander Tassa Tarapita manifest -"Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Albert Kivikas Albert Kivikas -- (1898-1978) proosakirjanik. Hakkas 1917 kirjutama realistlikke jutte
Proosa aastatel 1905-1940 Sajandivahetusel eesti kirjanduses valitsenud realism mõjutas ka 20.sajandi alguse noori kirjanikke. Realistlike, peamiselt külaelu kajastavate juttudega astusid kirjandusse Friedebert Tuglas, A.H.Tammsaare, Oskar Luts, Jaan Oks ja teised. Uusromantiline proosa kujunes välja 20.sajandi esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromatilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare üliõpilasnovelli "Noored hinged" on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline
ilmus juba nime all "Noor-Eesti" (1905). Rühmituse tekke eeldused: · Rahvusliku ärkamise aeg otsene eestindus baltisaksa kultuurist · IX saj lõpp XX saj vahetus Tartu renessanss; majanduslik iseseisvumine · Urbanisatsioon rahvuslik haritlaskond, intelligentne linnakultuur Juhtivad kirjanduslikud jõud: · Gustav Suits rühmituse initsiaator, esteetiliste sihtmärkide seadja · Friedebert Mihkelson (Tuglas) · Johannes Aavik keeleteadlane, keeleuuendusliikumise algataja · Villem Grünthal (Ridala) · August Kitzberg lõi kaasa rahaasjade ajajana · Bernard Linde tegeles peamiselt kriitikaga Moto: "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits) Etapid: 1. 1905-1908 tegevuse algus seoses 1905. a revolutsiooniga 2. 1909-1915 reaktsiooniperiood 3
Teemad: inimeste pettumused, unistused, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusesse, luuletused jagatud nelja aastaaja vahel. Kogul " Kõik on kokku unenägu" on tugel seos ajaloosündmustega. Suurem osa raamatust on mäss, mida Suits väljendab juba eessõnas kogule. Viimane luulekogu oli " Tuli ja tuul". Selle uueks teemaks oli tagasivaade Tartule, Toomemäele, ülikooli raamatukogule ning väljendab kodu kaotuse traagikat. Friedebert Tuglas Novell "Hingemaa" (1906) on realistlik novell, mis kujutab vaestele tehtavat ülekohut. Poeem "Meri" , kus meri sümboliseerib vabadust ja oma muutlikkusega ka ajastut. On mõjutatud revolutsioonist. Tema esimesed novellid olid impressionistlikud, s.t et esikohal on inimeste muljed ja hingeelu. Nt "Suveöö armastus", "Toome helbed", (mille lõpp sümboliseerib lapsepõlve lõppemist). Tuglase novellidele on omane : a) sümbolite kasutamine ( nt
. 1901-1902 ilmus G. Suitsu toimetusel 3 albumit ,, Kiired", hakkab tööle koolide vaheline ring Eesti külvaja, mis lagunes ning tekkis uus ring - Eesti ühisus, seal kavandati ,,Kiirte" 4 albumit, ,illele otsustati nimeks panna Noor eesti. Kokku loodigi 5 albumit 1905, 1907, 1909, 1912, 1915 . Loodi ka 6 numbrit ajakirja ,, Noor-Eesti" Noor eesti koku kutsuja: G Suits ja teljeks oli Helsingi Tartu. Noor eesti all liikusid : Suits, Tuglas, Aavik, B. Linde, Grpnthal-Ridala, Aino Kallas, Tammsaare. ( kunstnikud: N.Triik, K. Raud, K. Mägi) Põhimõte: 1. protest balti mentaliteedi vastu, taheti jõuda Euroopasse v.a Saksamaale 2. Tõstetakse esile indiviid ja tema mõttemaailm rahvas rivistub kirjaniku järgi, mitte vastupidi (Nietzsche lugemine) 3. on opositsioonis rahvuslikkusega eemale matsist ja tema jumalast - tuglas 4. järgiti puhta kunsti ideaali 5. Vormikultus sisu korval tähtis vorm . 6
albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,Olgem Eestlased, aga saagem ka Eurooplasteks". Noor Eesti on 20.saj alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. ,,Noor-Eesti" I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915. Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti. Asutajaliikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu-Helsingi. Noor-Eesti üks eesmärke oli integreerida Prantsuse, Itaalia ja Skandinaavia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist. Rühmitus jagatakse kolme perioodi:
aluse moodsale kultuurile. Noor eesti avaldas 5 albumit liikmete teostega (1. Oli 1905). (NB: kättesaadavad kirjandusmuuseumi lehel). 1. albumi 1. pilt Kreutzwaldist, pealkiri tema teosest (..kaugelt näen kodu kasvamas..). Prinditi soomes, sest eestis polnud piisavalt häid pildipiltnike (Gustav Suitsu maiste järgi). -Rühmitus sai alguse õpilasseltsidest. 1. albumi nime järgi said ka nemad nime. Oli põhikoosseis + laiem ring kunstnike ja teatritegelasi. (põhi: Tuglas, Suits, Aavik, Grünthal-Ridala) väga noored asutades! - Murrand kultuuritraditsioonis, sisuks teadlik lahkulöömine senisest baltisaksa traditsioonist ja seega ka seda immiteerivast romantismist. Panid rõhku ka Prantsuse, Inglise, Vene, Soome ideedele (saksa visoonile lisandus uus, euroopalik mõõde). Lugesid Nietzschet, Karl Marxi, Darwinit, Ibsenit, Tolstoid, Gorkit, vene sümboliste jne..). Aavik loeb ja tõlgib Baudelaire'i, Poe'd . (Moto ju
Teiste põhiliikidega võrreldes oli lüürika tunduvalt romantilisem. Noore rahvuse eneseteostust ja tulevikulootust väljendasid Koidula, M. Veske, A. Reinvald, J. Kunder, J. Bergmann sügavatundelistes ja pateetilistes värssides. 22. Milles seisneb „Noor-Eesti” liikumise uuenduslikkus? Millised on „Noor-Eesti” kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? Noor Eesti. Kirjanduslik rühmitus, esitab 20. saj kirjanduse murrangut. Tekib Tartus noore haritlaskonna eneseotsingute tulemusena. Tekib salajastest üliõpilasringidest. Vene riik oli keelanud kõiksugused kogunemised. Diskuteeriti uute ideede üle, mis levisid Euroopas või Venemaal. Nad koondusid mingite sotsiaalsete, majanduse teemade üle. Sotsiaaldemokraatlikud mõtted. Räägiti riigivastast juttu, arutleti poliitika üle. 1905
,,Kiired" 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti" see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905nda aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu eesti vaimsust ja kultuuri. I 1905 II 1907 III 1909 IV 1912 V 1915 Rühmitusse kuulusid: Tuumiku moodustasid Gustav suits, Friedeberg Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, V. Grünthal - Ridala, Ainu Kallas, Jaan Oks 1912.aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti liikmeid oli 61 Noor-Eesti üks eesmärk oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Veel iseloomustab Noor-Eesti modernismi ja uus romantismi võitu realismi üle. Tähistab eesti keeleuuenduse liikumist. Noor-Eesti jaguneb kolme perioodi
metsaüksindusse. Jõuab kääpa jõele. Mõõgal on peal soome sepa needus ja seetõttu lõikab ta kalevipojal jalad alt. Kangelane sureb ja tema vaim tõuseb taevasse. Eepose lõpus valvab kalevipoeg põrguväravas, kus tema vaim sunnitakse kehasse tagasi ja kalevipoeg ärkab ellu. Kuna äralõigatud jalgu enam tagasi ei saa panna, siis saadetakse ta põrgu väravasse ratsa valgel hobusel. · Koidula elu ja kirjanduslik tegevus, isamaaluule 1843-1886. luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno Postimehe" juures, kus töötas isa abilisena. Kodiula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kunstnikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletuses völjenduv ehe isiklik tunne. Luulekogud ,,Vainulilled"(luuletused ,,Kodu") ja ,,Emajõe ööbik"- sisaldavad neist ainult väikest osa. Jakobson pakkus Lydiale
Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism
SIURU Loomiserõõm see olgu meie ainus tõukejõud. (Fr.Tuglas) Jätkas Noor-Eesti uuromantilist suuna, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklike tundeid ja elamusi. Siuru pöörudub oma luulega lihtinimese tunnete, maisterõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond. Liikmed, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna GUSTAV. G-Gailit (hüüti Ge), U- Under(hüüti printsessiks), S-Semper, T-Tuglas(hüüti Felixiks), A- Adson(Paaz), V- Visnapuu(hüüti Vürstiks). Siuru luuletajad on emotsionaalsemad. Proosasse tuleb koos nendega katastroofi pilte ja fantastikat. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Avalikud esindamised ja sagedased skandaalid. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal mil oli sõda. Rühma esimene suurem
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J
Tuglase novelle iseloomustavad realistlik täpsus lüürilis-tundelise aineesituse kõrval, terav detailimeel, tugev keskendatus ja inimsaatuste otsustavate murdehetkede valimine novelli sisuks. 8 Realistlike ja uusromantiliste novellide kujutamislaadis ja stiilis on küll märgatavaid erinevusi, kuid zanri põhireegleid on Tuglas jälginud mõlemas laadis. Tema novellistikuulsus tugineb eelkõige uusromantilistele novellidele kus eesti uusromantiline proosa saavutab oma kõrgtaseme. Uusromantilise novellitüübi väljaarendamisel lähtus Tuglas sümbolistide põhimõttest, mille kohaselt tegelane võib olla mingi inimliku omaduse sümbol, aga mitte reaalse inimese võrdkuju. Novellis ,,Merineitsi" on Kaspar ahnuse ja võimuiga,
Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu).
Läti Hendrik kirjeldab elu ristirüütlite vaatenurgast, rõõmsal toonil.Tubli töö! Seevastu paganaid kirjeldab stiilis vaata, kui inetu lugu. Läti Hendrik (1188-1259) - tegi kogu ristisõja kaasa ja hiljem pani sündmused kroonikasse. Kirjutatud 1224-1227 sõja lõpufaasis. Oluline keeleajaloolises mõttes. Vanade keelevormide kaudu saab rekonstrueerida keele muutumist ajaloo jooksul. Kirjanduslikust tähtsuses peame vaatlema teda muu tollase euroopa kontekstis. Tol ajal oli kroonikatel kirjanduslik funktsioon. Dokumenteerisid sündmusi, aga teisest küljest kasutati kroonikaid sageli ordu lauaraamatutena, ühistel rüütlite söömaaegadel loeti ette. Tollane rüütlikultuur oli tegude kultuur. Kirjaoskus rüütlite hulgas oli võrdlemisi madal. Paljud kroonikad olid sageli kirjutatud riimivormis. Teatav esteetiline funktsioon. Kroonika on andnud inspiratsiooni ka kirjanikele ajalooliste romaanide tarvis. Näiteks E. Kippel ,,Meelis", M.Metsanurk ,,Ümera jõel". 30ndatel
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
sajandi vene kirjanikest Bulgakov. 29. Milles seisneb Fausti süü Margareta hukkumises? Margareta hukkumises seisneb Fausti süü selles, et teda pole kohal siis, kui teda kõige rohkem vaja on. 30. Miks ei saa Mefistofeles Fausti hinge? Kumb ei täitnud verega kinnitatud kokkulepet? Mefistofeles ei saa Fausti hinge, sest kuna Fausti poolt öeldud võlusõnad on öeldud inimkonda aidates ja seega sekkub jumal. Verega kinnitatud kokkulepet ei täitnud Mefistofeles. 31. Milline kirjanduslik liikumine Saksamaal valmistas ette romantismi tuleku? Kuidas on Eesti seotud selle liikumisega? Romantismi tuleku Saksamaal valmistas ette kirjanduslik liikumine ,,Torm ja tung". Selle kirjandusliku liikumise arvates algab kogu kultuur rahvaluulest ja ka eesti haritlased võtsid selle mõtteviisi üle. 32. Nimeta kaks inglise romantikust luuletajat. Kaks kuulsamat inglise romantikust luuletajat on Byron ja Shelly. 33. Milline inglise kirjanik on rajanud romantilis-ajaloolise romaani
järelromantilises, epigoonlikus laadis. Liiv kirjutanud ka näidendeid («Uus minister») ja tunnetas ümbritsevat maailma väga sügavalt. Tema lasteraamatuid («Ennemuistsed jutud Reinuvader luuletused on lakoonilised, rahvalaulusarnased, Rebasest»). E. Särgava kõige teravam ja väga lüürilised ja nukrad. Luuletustes ühinevad ühiskonnakriitilisem teos on novell ,,Tulge isiklikud kannatused ja Eestimaa kannatused. appi!" koos selle järjega ,,Oheliku onu Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, jõulunägemine". Realismi kujunemisprotsessis võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast eesti kirjanduses avardas E. Särgava oluliselt algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse ainevaldkondi. Tema kujutamislaad on asjalik, väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 karm ja otsekohene
IV. Album oli 1912 V. Album oli 1915 I. Kirjutatakse juht artikkel G. Suitsu poolt ,,Enam kultuuri!". ,,Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Albumid sisaldasid: 1) Eesti kirjanike originaal loomingut, nii proosas kui ka luules. Avaldasid: Suits, M. Under, H. Visnapuu, V. Grüntal- Ridala(- luule). Tuglase novelle; A. H. Tammsaare miniatuure, muinasjutte; Jaan Oksa Novelle. Avaldasid ka K. J. Petersoni, J. Liivi loomingut 2) Nad tõlkisid Euroopa kirjandust- Ptantsuse, Itaalia, Saksa kirjandust 3) Keele uuenduslik tegevus- Johannes Haavik, V. Grüntal- Ridala 4) Arenes välja kõrge tasemeline kirjandus kriitika 5) Välja annete kunstiline tase oli, sest nende kujuundajad olid väga head: Nikolai Triik(Liivist parim portree), Kristjan Raud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
