Lektüürileht- taevased ratsanikud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Lektüürileht - Merineitsi

Lektüürileht Pealkiri: Merineitsi Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 23 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell võiks rääkida Tegelikult rääkis Kaspar mõnest merineitsist ja tema Punasest, kes oli kõige seiklustest või siis sellest tähtsaim ja rikkaim mees, kes kuidas vaene talupoeg kohtub koguaeg pidas pulmi ja sellest merineitsiga ja tema elu kuidas ühtede pulmade ajal, muutub tundmatuseni. tõmmati noodaga merest välja merineitsi. Loo lõpus pääses ikkagi merineitsi tagasi merre aga kaasa võttis ta pillimehe Kurdise, kes leidis merest oma 

Kirjandus

10

odt

Lektüürileht: Põgenemine

Lektüürileht Pealkiri: Põgenemine Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 7 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis See võiks rääkida sellest, See rääkis sellest, kuidas kuidas keegi põgeneb Rander jooksis mingite kellegi eest. Tema mõtetest meeste eest ära. Ta varjus ja tunnetest, mis teda selle ühte suvalisse kuuri ja hetkel valdavad. puhkas seal, hommikul ta ärkas inimeste häälte peale, mehed kes teda taga ajasid olid sinna jõudnud aga õnneks nad ei leidnud Randerit ja ta pääses nende  meeste käest. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest

Kirjandus

4

odt

Friedebert Tuglase novell "Unede kuristik" - lektrüürileht

”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901. aastal, esimese raamatuna ilmus novell ”Hingemaa” (1906). Aastatel 1901–1907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913). 7. Loovülesanne 1. Keda nägi peategelane unes? Ratsanikke 2. Miks ei kohanud ratsanikud inimesi? Kõik olid surnud 3. Mis laiutas peategelase sõnul une ja tõelisuse vahel? Põhjatu kuristik 4. Kus leidis peategelane end ärkamas? Võõras korteris 5. Keda märkasid ratsanikud puude alla hiilivat? Musta mantli ja laia kaabuga meest 6. Miks ei lubatud mehel minna? Taheti veenduda tema tõelisuses 7. Kuidas suri unes ratsanike eest põgenev mees? Mõõgaterade halastamatuse ohvriks langedes 8. Kes oli peategelase unenäos see salapärane mees? Tema ise

Kirjandus

6

odt

Friedebert Tuglase novell "Siil"- lektüürileht

Lektüürileht Pealkiri Siil Autor Friedebert Tuglas Lk arv 9 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Võiks rääkida ühe väikese Räägib ühe pere elust, kes siilipoisi elust metsas. leiavad heinamaalt siili ning teda terve ühe suve kodus kasvatavad. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Lehmad rohmivad oma Väga sisukas ning 35 pikkade keeltega rohtu, väljendite rikas lause. lambad näksivad siit ja sealt ning tallekese pea viskub kepseldes põõsa tagant õhku. 2. Une-Madis tuli tasaja lõi Lõi hea ettekujutluse une 38 kõigile sulgkotiga pähe.

Kirjandus

6

odt

Friedebert Tuglase novell "Suveöö armastus"- lektüürileht

Lektüürileht Pealkiri Suveöö armastus Autor Friedebert Tuglas Lk arv 12 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Suveöisest noorte armastusest, Rääkis jonnakast tüdrukust karjamaal ringi jooksmisest ning Maalist ning sulasest Kustast, kes looduse ilust nende ümber. väga soovis tüdrukuga ööd koos veeta. Maali, aga ei lasknud poissi ligi ning korraldas paraja mängu poisile. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 1. Suvine öö tukkus nagu Väga hea kirjeldus ning 120 hällitades talu kohal, ja seegi sõnastus. magas. 2. Oja kaldal tõmbas tirts Loob hea kujutelu öisest

Kirjandus

12

doc

Suuline arvestus kirjanduses

1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid

Kirjandus

22

doc

11.klass kirjandus

Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 ­ 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik ­ Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 ­ 1910), J. Lie (1833 ­ 1908) ja A. Kielland (1849 ­ 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1

Kirjandus

33

odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)