Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lektüürileht- taevased ratsanikud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ta jagas oma raha kõigiga?
  • Kus toimus sündmustik?
  • Kes olid need mehed kellega Bova sõitma läks kas nad kasutasid Bovat lihtsalt raha pärast ära?
  • Mis toite ta tellis toidukohas olles?
  • Kellega koos Bova elas?
  • Mida luges türklane iga õhtu?
  • Kuidas sai Bova türklase käest kulla kätte?
  • Mida otsis Bova esimesena?
  • Mis sai türklasest ja mis sai Bovast?

Lektüürileht

Pealkiri: Taevased ratsanikud

Autor: Friedebert Tuglas

Lk arv: 17

Kujundus: Mai Einer

1. Ennustamine


Millest raamat võiks rääkida

Millest tegelikult rääkis

See novell , võiks rääkida taevast ja surnud ratsanikest, kes seal ratsutavad koos oma langenud hobustega . Ja kindlasti olid nad väga head ja tugevad ratsanikud , keda austatakse ja mälestatakse.

Tegelikult rääkis poisist, kes oli vaene. Ta varastas oma peremehelt kuld- mündid ja läks sellega minema tappes oma peremehe. Ta ostis uued uhked riided ja süüa endale ja tegi muid põnevaid asju, millest ta polnud tead-lik aga tema saatus viis lõpuks tagasi peremehe juurde, ta oli kaotanud jälle kõik ja raha tal ei olnud. Novelli lõpus tapeti ka poiss une pealt.


2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest.


Jkr nr

Lause

Põhjendus, miks meelde jäi.

Lk nr

1.

Ta jäi võõra ette seisma, ulatas talle raha ja ütles naerdes: „Võta!”

Sest sellest poisist oli väga armas ja lahke pakkuda oma raha ka teistele, kuigi ka tema vajas seda väga.

8

2.

Nad tormasid salgana ette, - muusika kasvas kui meta müha, - ja jälle keerlesid õrnad muruneitsid, vaevalt jalgu maha puudutades, käsi kui õitsvaid oksi õhku sirutades.

Ilus kirjeldav lause ja huvitavad väljendid.

10

3.

Ahaa, see oli türklase raibe, kelle ta oli õhtul kägistanud.

See oli teistsugune lause ja erines teistest lausetest hästi.

16


3. 4 sõna, mis iseloomustavad novelli.


1. Seikluste rohke
2. Põnev
3. Kaasahaarav
4. Lühike

4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid.


1. Kas ahv tappis Bova ära?
2. Miks ta jagas oma raha kõigiga?
3. Kus toimus sündmustik?
5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid.
1. Kas ta ei mõelnud raha kulutades sellele, et ta vajab seda ka tulevikus?
2. Kes olid need mehed, kellega Bova sõitma läks, kas nad kasutasid Bovat lihtsalt raha pärast ära?
3. Mis toite ta tellis, toidukohas olles?

6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta.

Friedebert Tuglas (kodanikunimega Mihkelson , 1886 - 1971 ) on eesti 20. sajandi kirjanduse ja kirjanduselu pealiini kujundaja ja organisaator. Olles G. Suitsu kõrval "Noor-Eesti" teine juht, võitles ta euroopaliku kultuuri kodustamise eest Eestis. Tuglase selleaegne novellilooming (raamatud "Hingemaa" 1906, "Kahekesi" 1908, "Liivakell" 1913) ja romaan "Felix Ormusson" (1915) kujundasid eesti keeles uue, estetistliku, iroonilise ja uusromantilise stiili. Tõelise meisterlikkuse saavatus Tuglas oma novellikogudega "Saatus" (1917) ja "Raskuse vaim" (1920); tema esimesed raamatutõlked soome keeles ilmusid juba 1911 ("Vilkkuva tuli") ja 1919 ("Kohtalo").


7. Loovülesanne (küsimused loetud raamatu kohta)


1. Kellega koos Bova elas?
2. Mida luges türklane iga õhtu?
3. Kuidas sai Bova türklase käest kulla kätte?
4. Mida otsis Bova esimesena?
5. Mis sai türklasest ja mis sai Bovast?

Töö teostas: Pille Ülem

2015

Vasakule Paremale
Lektüürileht- taevased ratsanikud #1 Lektüürileht- taevased ratsanikud #2 Lektüürileht- taevased ratsanikud #3 Lektüürileht- taevased ratsanikud #4 Lektüürileht- taevased ratsanikud #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pille Ülem Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lektüürileht - Merineitsi
10
odt

Lektüürileht - Merineitsi

Lektüürileht Pealkiri: Merineitsi Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 23 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell võiks rääkida Tegelikult rääkis Kaspar mõnest merineitsist ja tema Punasest, kes oli kõige seiklustest või siis sellest tähtsaim ja rikkaim mees, kes kuidas vaene talupoeg kohtub koguaeg pidas pulmi ja sellest merineitsiga ja tema elu kuidas ühtede pulmade ajal, muutub tundmatuseni. tõmmati noodaga merest välja merineitsi. Loo lõpus pääses ikkagi merineitsi tagasi merre aga kaasa võttis ta pillimehe Kurdise, kes leidis merest oma

Kirjandus
Lektüürileht-Põgenemine
10
odt

Lektüürileht: Põgenemine

Lektüürileht Pealkiri: Põgenemine Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 7 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis See võiks rääkida sellest, See rääkis sellest, kuidas kuidas keegi põgeneb Rander jooksis mingite kellegi eest. Tema mõtetest meeste eest ära. Ta varjus ja tunnetest, mis teda selle ühte suvalisse kuuri ja hetkel valdavad. puhkas seal, hommikul ta ärkas inimeste häälte peale, mehed kes teda taga ajasid olid sinna jõudnud aga õnneks nad ei leidnud Randerit ja ta pääses nende meeste käest. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest

Kirjandus
Friedebert Tuglase novell-Unede kuristik-- lektrüürileht
4
odt

Friedebert Tuglase novell "Unede kuristik" - lektrüürileht

”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901. aastal, esimese raamatuna ilmus novell ”Hingemaa” (1906). Aastatel 1901–1907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913). 7. Loovülesanne 1. Keda nägi peategelane unes? Ratsanikke 2. Miks ei kohanud ratsanikud inimesi? Kõik olid surnud 3. Mis laiutas peategelase sõnul une ja tõelisuse vahel? Põhjatu kuristik 4. Kus leidis peategelane end ärkamas? Võõras korteris 5. Keda märkasid ratsanikud puude alla hiilivat? Musta mantli ja laia kaabuga meest 6. Miks ei lubatud mehel minna? Taheti veenduda tema tõelisuses 7. Kuidas suri unes ratsanike eest põgenev mees? Mõõgaterade halastamatuse ohvriks langedes 8. Kes oli peategelase unenäos see salapärane mees? Tema ise

Kirjandus
Friedebert Tuglase novell-Siil - lektüürileht
6
odt

Friedebert Tuglase novell "Siil"- lektüürileht

Lektüürileht Pealkiri Siil Autor Friedebert Tuglas Lk arv 9 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Võiks rääkida ühe väikese Räägib ühe pere elust, kes siilipoisi elust metsas. leiavad heinamaalt siili ning teda terve ühe suve kodus kasvatavad. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Lehmad rohmivad oma Väga sisukas ning 35 pikkade keeltega rohtu, väljendite rikas lause. lambad näksivad siit ja sealt ning tallekese pea viskub kepseldes põõsa tagant õhku. 2. Une-Madis tuli tasaja lõi Lõi hea ettekujutluse une 38 kõigile sulgkotiga pähe.

Kirjandus
Friedebert Tuglase novell-Suveöö armastus - lektüürileht
6
odt

Friedebert Tuglase novell "Suveöö armastus"- lektüürileht

Lektüürileht Pealkiri Suveöö armastus Autor Friedebert Tuglas Lk arv 12 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Suveöisest noorte armastusest, Rääkis jonnakast tüdrukust karjamaal ringi jooksmisest ning Maalist ning sulasest Kustast, kes looduse ilust nende ümber. väga soovis tüdrukuga ööd koos veeta. Maali, aga ei lasknud poissi ligi ning korraldas paraja mängu poisile. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 1. Suvine öö tukkus nagu Väga hea kirjeldus ning 120 hällitades talu kohal, ja seegi sõnastus. magas. 2. Oja kaldal tõmbas tirts Loob hea kujutelu öisest

Kirjandus
Suuline arvestus kirjanduses
12
doc

Suuline arvestus kirjanduses

1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid

Kirjandus
11 klass kirjandus
22
doc

11.klass kirjandus

Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 ­ 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik ­ Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 ­ 1910), J. Lie (1833 ­ 1908) ja A. Kielland (1849 ­ 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun