Psühhoanalüütiline teooria Elisabeth Sau 12c Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja...
Teise loengu mõiste Toopiline teooria Freudi inimene ,,inimese ehitus" ehk toopiline käsitlus Freudi elutöö algas kavatsusest luua loodusteaduslik psühholoogiateooria. Ta uskus, et on olemas eriline närvienergia, mis liigub organismis etteantud liine mööda ja allub kindlatele seadustele just nagu füüsikaline energiagi. Traumaatiline kogemus takistavat energia loomulikku voolu, mistõttu närvisüsteemis võib tekkida häireid, vaimuhaigusi. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia loomulik liikumine. Inimese ,,ehitus" nägi Freudi järgi välja järgmiselt: 1. Miski, Id (ladina keeles), Es (saksa keeles), st mitteteadvus, alateadvus... NAUDINGUPRINTSIIP. See oli üks Freudi kuulsamaid ,,leiutisi": eelmainitud psüühilise energia allikas, ürgne, puht looduslik osa inimeses, tungide asupaik. Inimene sünnib just säära...
Sigmund Freud Referaat Juhendaja Õpetaja Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumi...
Sinu Kool SIGMUND FREUD Referaat Sinu Nimi 11. klass 2015 Elulugu Sigmund Freud oli Austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alatea...
Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria TALLINNA TEENINDUSKOOL Rühm 011MT SIGMUND FREUD PSÜHHOANALÜÜSI TEOORIA Lõputöö Juhendaja: Tallinn 2011 Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Sisejuhatus Ma valisin seda teemat, kuna mulle oli huvitav otsida temast infot ja saada rohkem teada tema teooriadest. Sigmund Freud oli üks tuntuim maailma psühhiaator, kes oli psühhoanalüüsi meetodi rajaja. Kõige tuntuim teooria oli: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Sellest ma proovin rääkida omas töös põhjalikumalt. Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi te...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA · Definitsioon ,,isiksus" 1. kordumatu, eripära, omapära 2. korduv ja püsiv osa inimloomusest Isiksusepsühholoogia küsimused ilmnevad I maailmasõja ajal. Ameerikas tekkis küsimus, kas on võimalik sõdureid ennetada, et nad sõjas ei kaotaks pead või ei satuks sokki. Selleks töötati välja isiksusküsimustikud, mis pidid stressitaluvust mõõtma. Sellest sai alguse isiksusepsühholoogia. Samas leidis see idee palju järgijaid, kuid keegi ei suutnud vastust leida, kuidas isiksust siis kirjeldada selle küsimustiku järgi. Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb sõnas, mis kirjeldab inimomadust, siis see pole siis iseenesest tekkinud, vaid tähistab ka mingit omadust, tekkinud omaduse kirjeldamiseks. Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla ...
Psühholoogia · Psühholoogia o Rahvapsühholoogia Igal inimesel olemas, elu jooksul omandatud o Filosoofiline psühholoogia Antiikaajal olid kõik teadused filosoofia osad Hingeline käsitlus Mis on hing? Kas hing on surematu? Kust tulevad mõtted? Pythagaras · Tegeles geomeetriaga · Aravas, et hing on harmoonia ja täiuslikkus · Arvas, et vaimuhaigust ja purjus olekut saab ravida muusikaga Platon · Uskus hingederändamist · Hing sünnib ümber o Teaduslik psühholoogia Mis on psühholoogia? Psüholooiga- Teadus inimese mõtlemisest ja käitumisest jne Rahvapsüholoogia- Praktiliste teadmiste kogum inimese käitumise kohta. Omandatud kogemuse teel. Kasutataks...
Valisin oma referaadi teemaks Sigmund Freudi, kuulsa XX sajandi psühhiaatri ja tema isiksusteooriad, kuna teadsin Freud´ist väga vähe, ning tema loodud isiksusteooriate teema jäi mulle selle aasta psühholoogiakursuselt kõige paremini meelde. Referaat räägibki peamiselt Freud´i isiksusteooriatest, mis küll tema ajal just eriti populaarseteks ei osutunud, kuid mis on vägagi palju mõjutanud ning muutnud XX sajandi inimeste arusaamu inimpsühholoogiasse. Viini psühhiaater Sigmund Freud (1856-1939) avaldas lugematul hulgal artikleid, brosüüre ja raamatuid. Noore arstina pani ta tähele, et paljude hingeliste, aga ka ihuliste hädade algpõhjus - eriti naiste puhul! on selles, et inimene surub endas alla seksuaalseid impulsse. Vanemad kolleegid möönsid, et teavad seda, kuid pidasid sellest rääkimist noore mehe naiivsuseks - pole ju sünnis niisugustest asjadest rääkida. Freud leidis, et tervis on siiski tähtsam kui kivinenud moraalinormid ja ta...
Sissejuhatus Sürrealism on 20 saj. kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Efektse, kohati lausa sokeeriva loominguga kaasnesid elegantselt sõnastatud spekulatiivsed teooriad, skandaalsed väljaastumised ja lärmakad manifestatsioonid. Kõik see on andnud põhjust väga erinevateks suhtumisteks sürrealismi, kuid vaieldamatu on tema mõju kogu meie sajandi edasisele kunstikultuurile. Sõjast põhjustatud psühholiigiline sokk jätkas oma toimet ka 1920.a. , leides väljundi mitmesugustes irratsionalistlikes õpetustes. Prantsusmaal kujunes moefilosoofiks Henri Bergson, kelle põhimõisteks oli ,,intuitsioon". Tema filosoofias oli eriline koht kunstiloomel kunstis nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate võimalustega on suuteline väljendama subjektiivseid seisundeid. Kunstipraktikale vahetumat teoreetilist alust pakkus see-eest teine tol ajal populaarne õpetu...
A Isiksus on iga inimene, kellel on eneseteadvus, sotsiaalne roll. Normaalne, terve vastsündinu areneb isiksuseks 3-4 aastaselt. W.S.Sheldoni teooria on lootelehtede teooria, mille järgi on iga inimene arenenud 3-st lootelehest: endodermist, mesodermist ja eksotermist. Vastavalt sellele, milline looteleht on üle- või alaarenenud kujuneb välja in. kehakuju. Tüübid: endomorfne luustik nõrk kõhukoobas ja soolestik on ülearenenud; mesomorfne kõik on tasakaalus; ektomorfne nõrk luustik ja lihased. Kehamahlade teoori järgi on inimesel 4 erinevat kehamahla: kollane sapp e. koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e. melanhoolik kurva meelelaadiga; veri e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga. 3 tüüpi Pavloni teooria järgi: kunstniku tüüp maailma tajumine läbi tunnete; mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp ...
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USAs rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esime...
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (Sigismund Schlomo Freud) (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli pärit Austria juutide perekonnast. Psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapiaon laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. ELUKÄIK Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis. Ta oli väljapaistev õppilane. Freud oli ülimalt hellitatud, sai oma toa õppimiseks, mis oli varustatud õlilampide mitte küünaldega ja kuna teda segas ta õe klaverimäng, viidi klaver majast väl...
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne ...
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängu...
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich.......................................................................................................
TEADUSE ARENG 1920. SAJANDIL 2007 Sissejuhatus 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Samas hakkas levima arusaam, et inimest ei juhi kaine mõistus, vaid alateadvus. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. TEADUSTE ARENG LOODUS: Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus Tõestati et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee ja et ellu jääb vaid see taim või loom kellel on selleks kõige paremad omadused Arusaam et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda Charles Darwin mees kes andis inimestele ettekujutuse maailmast FÜÜSIKA: Avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala Tuumaajastu tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Albert Einsteini relatiivsusteooria uus arusaam ajast ja ruumist Dmitri Mendelejevi keemiliste el...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10....
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keidy Tiitso HT13-KE MOTIVATSIOON JA SELLE TEOORIAD Referaat Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2013 SISUKORD ja selle teooriad ja selle teooriad SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade motivatsioonist, selle liikidest, Maslow inimvajaduste hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest. ja selle teooriad 1. MOTIVATSIOON Mis on motivatsioon? Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis annab inimese käitumisele energia ja suuna. Samuti on motivatsioon inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Motivatsioon hõlmab erinevat tüüpi motiive, nagu hoiakud, tarbed, veendumused, väärtused, tunded ja huvid. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise seisukohalt mingisugu...
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitatatakse ülesannete ehk funktsioonide järgi (taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine). Psüühika ülesanne üldisemalt on organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast, millest tulenevalt võib psühholoogiat ka teadvuse uurimiseks nimetada. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma ehk peegeldama ehk reflekteerima, mis toimub tema psüühikas, ei põhine ümbritseva tunnetus alati teadvustatud tegevusel: 1. Teadvusele kättesaamatud psüühilised protsessid (sügavustaju- ükskõik kui palju me ka ei pingutaks, ei saa me kunagi teadlikuks, kuidas kaugust nägemissüsteemis arvutatakse). 2. Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja to...
Arengupsühholoogia lisa J.Piaget arenguastmed: 20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots as...
Ekspressionism Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine, seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine). Sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja Austrais. Tunti süvendatult huvi inimese sisemaailma vastu. Doktor Freudi nihestunud inimese teooria on pärit sellest ajast. Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Muusika: üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: donaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat. Arnold Schönberg (1874-1951) Arnold on austerlane ja iseõppija. Juba lapsena hakkas ta ise mängima viiulit ja hiljem tsellot. Alguses teenis ta elatist kabareemuusikuna. Ta sai kompositsiooni õppejõuks ning asutas Viini muusikaühingu. 1918. Läks elama Saksamaale...
Teaduste Areng Sten Peterson 8.kl Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 10. veebruar 1923) oli saksa füüsik Tema kõige olulisem avastus oli 1895 aastal avastatud röntgenikiirgus 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna Tema järgi on nimetatud Wilhelm Conrad keemiline element röntgeenium Röntgen ja mõõtühik röntgen Röntgenist Sünniaeg 27. märts 1845 Sünnikoht Lennep, Nordrhein-Westfalen 10. veebruar 1923 (77- Surnud aastaselt) Faktid Surmako München ht Rahvus Sakslane Tegevusal Füüsika a Tuntumad Röntgenikiirte avastamine tööd Autasud Nobeli füüsikaauhind (1901) Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford tuntud ka kui lord Rutherford (30...
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
Modernism-uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism Ki...
AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM Salvador Dali ja sürrealism Kunstiajaloo referaat Koostaja: Tevol Tamm Juhendaja: Rainer Vilumaa TALLINN 2013 Sisukord 1.Sürrealism.............................................................................................................................3-4 2.Salvador Dali (1904-1989)...................................................................................................5-9 2.1 Elulugu ..........................................................................................................................5-6 2.2 ,,Wilhelm Telli mõistatus"..............................................................................................6-7 2.3 Näited tuntumatest maalidest..........................................................................................8-9 3.Kasutatud materjalid......
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes fil...
1 ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902 1994) Erik Erikson sündis Saksamaal. Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni mudel erineb Freudi omast mitmes olulises mõttes. Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena. Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesann...
FILOSOOFIA KORDAMISKÜSIMUSED • Subjekt – üldkeeles mingi tegevuse kandja, kuid filosoofias vastandub subjekt objektile. Tänapäeva filosoofias tähendab subjekt tavaliselt inimest, kes objekte tunnetab. Tänapäeval peetakse filosoofias subjekti all silmas eelkõige inimest, kes on teadvustavana ja tõlgendavana asetatud vastu maailmale kui objektile. Subjekti all tuleb seega pidada silmas vaimset või mõistuslikku alust, mis peab määrama enda jaoks reeglid, mis lubavad sellel maailma kui objektiga kooskõlaliselt suhestuda. Ajalooliselt seostatakse subjekti sellise tähenduse esilekerkimist uusajafilosoofiaga, eelkõige René Descartes´i mõtlemisega, mis põhjendab uusaegse subjektifilosoofia lähtuvalt endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen." Kui ainuke asi, mis Descartes´i jaoks on kindel, on mõtleva ego olemasolu, siis tuletab ta ülejäänud maailma, seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsi...
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stii...
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Eg...
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast...
Antiikaeg mõisted: Dionüüsiad-veinujumal Dionysose auks Atika maakonnas korraldatud pidustused(5päeva) kevadel auhinnaks luuderphust pärg, autor tegi muusika ja tantsulise osa, osalemine kohustuslik Protagonist-peaosatäitja kreeka draamas Orkestra-vana kreeka teatris pärislava ees asetsenud ümmargune ruum,kus koor laulis ja tantsis Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend Polis-tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Koomos-dionüüsiate 3 päeval toimunud rongkäik Koturn-antiiknäitleja kõrge tallaga jalats Kitoon-värviliste tikanditega kaunistatud varrukateta ülariietus Skenee-orkestra näitlejate tagaruum,ajutine lavaehitus,kus vahetati riideid Pronteion-piksemasin e. Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Ko...
Kunstiteraapia psühhiaatrias V. Karkou ja P. Sanderson defineerivad oma raamatus ,,Arts Therapies" kunstiteraapiat kui uute seoste, uute suhete ja tähenduste avastamist turvalises ja eelarvamustevabas keskkonnas, mis võimaldab kliendil leida alternatiive elus ja teistega suhtlemise võimalusi. Kunstiterapeudi roll selles on luua alus protsessi alustamisele ja toetada jätkamist. Kunstiteraapia mõjutab inimest tervikuna, kaasates sensomotoorikat, taju, kognitiivset, emotsionaalset, füüsilist, sotsiaalset ja vaimset aspekti. Areng kunsti läbi on isiksuse areng tervikuna. Kunstiteraapiat hinnatakse kui tervendavat potentsiaali omavat tegevust, mis võib mõjuda elumuutust vallandava kogemusena. Osteri (2004) järgi annab kunstiteraapia võimaluse sekkuda pehmelt, mitte konfronteerival moel, annab võimaluse probleeme visualiseerida tuua nähtavaks, eksternaliseerida vaadata probleemidele kõrvalt, annab võimaluse fokuseerida teema arutlusel...
Sissejuhatus kasvatusteadusse Lapsepõlve ajalugu Arusaamad lapsest nii nagu inimesest üldse on tähtsad ja olulised, sest panevad meid nii või teisiti toimima. Lapsepõlve ei ole alati nähtud ühtmoodi. Praegu teame hästi, et lapselt ei saa oodata või nõuda sedasama mis täiskasvanult. Tänapäeval tunnustatakse ka lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei käsitata vai täiskasvanueluks ettevalmistava etapina. Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985). Mainitud mõtteviisimuutustes...
SALVADOR DALI Referaat Tallinn 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................3 2. SALVADOR DALI..............................................................................................3 2.1. Elulugu................................................................................................3 2.2. Aastad: 1949-1989..............................................................................6 2.3. Dali suhted isaga................................................................................7 2.4. Dali ja sürrealistlik grupp....................................................................8 2.5. Sürrealism...............................................................................
Karl Marx Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, kes tahtis maailma muuta, materialist, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx oli mitmekülgne isiksus. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus hegelliku filosoofia pessa. Doktorikraadi f...
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 .....................................................................................................................................................9 1.4.Kognitiivne psühholoogia........................
Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline teooria Psühholoogia on hingeteadus, millel on väga erineivaid viise ja teooriaid, kuidas seda uurida. Järgnevalt käsitlengi üht neist psühhodünaamilist (psühhoanalüüsi) psühholoogiat, mida on juba pikemat aega kasutatud paljude psühholoogide ja psühhiaatrite poolt. Teooria sai alguse 19. sajandi lõpus. Selle loojaks oli Sigmund Freud. Psühholanalüütilise teooria järgi peituvad inimeses konfliktid, milleks võivad olla varase lapsepõlve psühhotraumad või ka lihtsalt instinktiivsed jõud. Nendest võib olla inimene teadlik, aga võib ka mitte. Need on moodustavad suure osa inimese kujunemisest, arengust ja ka käitumisest, seepärast tuleb need välja selgitada. Kuna lapsepõlve sündmused on probleemi liikuma panev jõud nimetataksegi seda ka psühhodünaamiliseks teooriaks (dünaamika liikumine või muutuste kulg). Näiteks võiks tuua pere, kuhu sünnib teine laps. Esilaps tunneb end tagap...
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
ASERI KESKKOOL Salvador Dali ja sürrealism Kunstiajaloo referaat Andres Põder XII A klass ASERI 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sürrealism............................................................................................................................... 3 2. Salvador Dali (1904 - 1989)....................................................................................................5 2.1 Elulugu..............................................................................................................................5 2.2 ,,Wilhelm Telli mõistatus"................................................................................................ 8 2.2 ,,Mälu püsivus"........................
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
Salvador Dali rohkem kui lihtsalt kunstnik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Salvador Dali oli 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Tema elu ja looming on omavahel lahutamatult seotud. Paljud tema elus aset leidnud sündmused peegeldusi otseselt ka tema loomingus ja arvukaid maale saab tõlgendada vaid elulooliste andmete põhjal. Ja maale oli tal palju. Oma eluajal maalis Dali kokku üle 1500 maali. Lisaks maalidele tegi ta veel lõhnu, kirjutas raamatuid, filme, illustratsioone, muuseumi, lavakujundusi jne. Järgnevas referaadis proovin kirjeldada selle veirda mehe elu ja loomingut, kes kandis kummalisi riideid ning pikki, peenikesi vuntse, kes maalis kummalisi maale ning käitus veelgi kummalisemalt. Loomingus räägin lähemalt tema teostest ,,Mälu püsivus'' ja ,,Lõputu mõistatus'' ning samuti Dali paranoiakriitilisest meetodist ning ülikooli aegsetest katsetustest. SÜRREALISM Sürrealism on üks pikema kestusega, samal...
Kirjutavad naisena: Hélne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel Prantsuse feminismi suund, täpsemalt naiskirjutus ehk écriture féminine, sündis 1970- ndail aastail reaktsioonist S. Freudi ja J. Lacani psühhoanalüütilistele teooriatele. Kui need mehed keskenduvad Oidipuse kompleksile ja seostavad keelesfääri isaga, siis prantsuse naisteoreetikud loovad keelesüsteemile (sümboolsele korrale) vastanduva vastukeele, mis lähtub emale suunatud armastuse kogemusest. Sellega muudavad nad küsitavaks Freudi ja Lacani teoorias esineva fallosekesksuse, nn fallotsentrismi. Mõnesid feminismi teoreetilisi põhimõtteid kriitiliselt hinnates võib jõuda arusaamisele, et neist lähtudes ei pruugi naised väljapääsuteed leida. Lea Rojola on järgmisi feminismi lähtekohti nimetanud lausa ummikusse viivatena. "Kui tahame ära kaotada erinevuse, ähvardab meid oht jõuda välja sellise võrdõiguslikkuse määratluseni, kus mõõdupuuks on edasi mees ja väärtustatud lähtek...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes. Antiik ja keskajal iseloomustati inimest kui mõtlevat looma. Tänapäeval on selles osas kahtlusi, kas inimesed ja loomad on ikka ni...
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest ...
Turunduse I kontrolltöö küsimused 1.Turunduse ajalooline taust 2.Turunduse olemus ja definitsioonid. Vajaduse ja soovi mõiste. Turunduse definitsioonid: 1)Turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine 2)Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst 3)Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused. 1.Mis vahe on turunduskontseptsioonil ja turundustegevusel? 2.Milles avaldub tootmiskontseptsioon ja millises majandussituatsioonis saab seda rakendada? 3.Milles avaldub tootekontseptsioon ja millises majandussituatsioonis saab seda rakendada? 4.Milles avaldub müügikontsep...
annaabi.ee 
