Ekspressionism (1)

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”.

1  Ekspressonism Väljendab negatiivseid tundeid, hirmu, depressioni, närviline, dissoneeruv (tema ilu peitub tema koleduses). Scönberg, Berg, Webern  Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine), seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine.  Ekspressionism sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja AustriasEkpressionism on üliväljenduslik esteetika, mis mõjutas kunsti, filmikunsti, kirjandust, kunsti, muusikat jne.  Tunti süvendatud huvi inimese sisemaailma vastu. Katastroofiaimdus + majanduskriisidturvatunde kadumine, mis tingis inimese konflikti ümbritsevaga.  Dr. Freudi nihestunud inimese teooria on pärit sellest ajast.

Muusikaajalugu

2

doc

Neoklassitsism, impressionism, ekspressionism

puudumine. Ekspressionism sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja AustriasEkpressionism on üliväljenduslik esteetika, mis mõjutas kunsti, filmikunsti, kirjandust, kunsti, muusikat jne. Tunti süvendatud huvi inimese sisemaailma vastu. Katastroofiaimdus + majanduskriisidturvatunde kadumine, mis tingis inimese konflikti ümbritsevaga. Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Muusika:üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: tonaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat (dodekafooniat). MK:Schönbergi ,,Kuu-Pierot"; Alban Bergi ooper ,,Wozzeck"; Arnold Schönbergi ,,Viiulikontsert"; Scönbergi ,,Ellujäänu Varssavist".

Muusika

26

ppsx

Ekspressionism muusikas - schönberg, berg ja webern

EKSPRESSIONI SM Joel Laanemäe ja Sarah Raichmann Mõttelaad • Kunstniku enda tunded ja mõtted • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus • Saksamaa • Oskus näha ilu inetuses • Grotesksus • Naer läbi pisarate • Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“ • Sümfoon

Muusika ajalugu

4

docx

Muusikaajalugu 12.klass

Elektrooniliste muusikainstrumentide lühiajalugu  Peamiseks tekkepõhjuseks on elektroonika kui teadus- ja tööstusharu teke.  Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel. Thaddeus Cahill – tellharmoonium (1897) Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920) Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism  Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega  Rohkete kromatismidega harmoonia  Tugineti peamiselt Wagnerile  Aitas kaasa ekspressionismi tekkele  Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias  Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911)  Pärit Tšehhist  Õppis Viini konservatooriumis  Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi mu

Muusika ajalugu

3

doc

Ekspressionism

saj. esimestel aastakümnetel. Selle esimesed ilmingud avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Gustav Mahleri ja Richard Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga. Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) Oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis

Muusika

5

doc

Arnold Schönberg

1. Elulugu 1.1 Varajane elu Arnold Schönberg sündis 13. septembril 1874.aastal Viinis Samueli ja Pauline Schönbergi pojana. Tema õde Adele, sündinud 20.detsembril 1872. aastal suri 8.mail 1874. aastal ensefaliiti. 1876. aastal kolis tema perekond Leopoldstadt'i ja seal 9.juunil sündis tema teine õde Ottilie. 1880.aastal läks Arnold algkooli. 1882. aasta 29.aprillil sündis talle noorem vend. Samal aastal alustas Arnold ka viilutundidega. Enne üheksa aastaseks saamist oli ta komponeerinud juba paar väiksemat heliteost, mida ta oma muusikaõpetajaga koos harjutas. 1885. aastal astus Schönberg keskkooli Vereinsgasse'sse. Seal komponeeris ta marsse ja polkasid. Tema isa Samuel suri 1889.aastal kopsupõletikku. 1.2 Pangaametnik ja esimesed teosed 1891. aasta 22.jaanuaril alustas õpipoisi ametit erapangas Werner & Co. 1894. aastal kohtus Arnold Alexander Zemilinsky'ga diletantide orkestris Polymonhia. Zemilinskyst sai hiljem Arnoldi naise vend ja tema kui

Muusika

14

odp

Muusika ettekanne: ekspressionism

EKSPRESSIONISM 20. sajandi I pool  Ekspressionism on ... Kole depressiivne muserdav tragikoomiline emotsionaalne sünge deformeeritud ahastav lootusetu kirglik tume porine dramaatiline huvitav vastuoluline moonutatud õõvastav atonaalne konfliktne kurb põnev tundeline väljendusrikas LAHE!!!  Ekspressionism ei ole... Armastav lõbus armastusväärne õnnelik lustlik kaunis päikseline rahulik emotsioonitu tagasihoidlik särav helge lapsemeelne rahustav lihtne entusiastlik positiivne realistlik ükskõikne tavaline jõuetu mannetu RÕÕMUS!!!  Ekspressionism ei ole... Armastav lõbus armastusväärne

Muusika ajalugu

1

docx

Mahler, Strauss, Debussy, Ravel, Stravinski, Schönberg, Prokofjev konspekt

Hilisromantism-19.ja 20.saj vahetusel Saksamaal ja Austrias, eeskujuks Wagner-hiigelkoosseisud ja vaskpillide suur osatähtsus, ebapüsiv harmoonia. Gustav Mahler- Austria.Pärit Böömimaalt, peres 12 last, isa voorimees, oli juut. Trots alanduse vastu= läbilöögivõime. Õppis Viini konservatooriumis, tuntud pigem dirigendi kui heliloojana. Peeti despoodiks, oli nõudlik. Tuntud ütlus: ,,Traditsioon on lohakus!" 1907 oli sunnitud lahkuma usa'sse, kus juhatas Metropolitan Operat ja oli Filharmoonikute muusikajuht. Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid ­ elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õ

Muusikaajalugu

Kommentaarid (1)