Üherakulised ja hulkrakulised organismid. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahetusel. Bakterid on kerakujulised, pulkjad, niitjad ning kruvikujulised. Loomarakuehitus : Tsentrioom koosneb tsentrioolidest, torutaoline, ülesanne: osalevad paljunemises Mitokonder membraan sile, sisemine moodustab harjakesi. Ülesanne: varustab rakku energiaga. Rakumembraan: 2kihti fosfolipiide. Põhikoostisaine fosfolipiid. Ülesanne: läbi membraani transport. Ribosoomid : RNA ja valgud on koostises. Ülesanne valgu süntees, pannakse kokku rakutuumas olevates tuumaketest. Golgi kompleks membraanist. Sisternikujuline, ülesanne: ainete sorteerimine. Lüsosoom koosneb membraanikihist. Toimub ainete säilitamine ja lagundamine. Tsütoplasma raku sisemus. Peamiseks koostisaineks vesi, seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Päristuumne rakk e. Eukariioodi
on fosfolipiidid steroidid vees lahustunud tsüklilised ühendid, esineb loomorganismides, näiteks östrogeen, D vitamiin, kolesterool Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 38,9 kJ energiat) 2. kaitsefunktsioon (nahaalune rasvakiht on halb soojusjuht, kaitseb) 3. ehituslik funktsioon (fosfolipiidid membraanides) 4. varufunktsioon (75kg kaaluval inimesel on 5kg rasvkudet ja 5kg fosfolipiide) 5. evolutsiooniline funktsioon (võimaldavad kaalu kokkuhoidu) 3. Valgud Valkude ehitusüksuseks on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid (neil on happelised omadused). Aminohappejäägid on seotud peptiitsideme abil. Peptiitside tekib aminorühma ja karboksüülrühma abil. Valgud võivad hüdrolüüsuda. Võib toimuda denaturatsioon (kõrgemat järku struktuuride katkemine valgus) Liigitus: asendamatud, osaliselt asendatavad, asendatavad Struktuur:
rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuumata Tuumaga 1 tuumaga mitme tuumaga enamus nutthallik *Väikseim rakk - Mükoplasma 0,1-0,3 Mikromeetrit *Suurim rakk- Jaanalinnu munarakk 0,5 kg *Heeringhai munaraku läbimõõt 27 cm *Vöötlihasrakk 30 cm *Kaheksajala närvirakk 8 m *Raku kuju oleneb ülesandest Loomaraku ehitus 1) Raku välisehitus 2 kihti fosfolipiide, oligosahhariidid, kanalid, valgud, kolesterool, valgulised retseptorid 2) Ülesanded Kaitse Piiritleb rakku Side rakkude vahel Pigmendid Ainevahetus: 1)Passiivne: läbi kanalite H2O ja vees lahustunud ained. Madalama rõhuga konts poole. 2)Aktiivne: kasutatakse ATP energiat, valguliste kandjate abil. 3) Tsütoplasma Koostis: H2O 60-90%; Anorgaanilised ja orgaanilised ained; Pigmendid, regulaatorained, gaasid. 4) Raku struktuurid
osast nt kromosoomid ja hemoglobiin. 3. Kirjuta aminohapete skeem ja nimeta osad. amino happed koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi on taimede fotosünteesi üheks lähteaineks ning kõikidele organismidele vajalik rakkude elutegevuseks 5. Milles seisneb valkude ehituslik ülesanne? Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 6. Mis on ensüüm, antigeen, antikeha? Mõisted. Ensüümid on valgud mis reguleerivad biokeemilistes reaktsioonide kiirust. Antikeen on võõras aine organismis. Antikeha toetub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. 7. Joonista DNA monomeeri (nukleotiidi) skeem ja nimeta komponendid. 8. Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mõisted ja näited. Denaturatsioon ehk denatureerimine tähendab biopolümeeride,
Rakumembraani lipiididega reageerides tekib lipiidperoksiid ja membraanikahjustus. Samuti tekitavad DNA-ga reageerides mutatsioonid. Näideks atrofeeruvates rakkudes lüsosomaalsed ensüümid ei seedi enam lipiide ja nende näol kuhjub lipofustsiin, mis on seedimatu materjal. Näide kaks: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud lüsosomaalsed ladestushaigused, nagu müopaatia, mille puhul akumuleerub lüsosoomides liiga palju glükogeeni ja fosfolipiide. Näide kolm: Pärilikud lüsosomaalsed ladestushaigused e. tesaurismoosid, mille põhjus võib olla geenidefektis ja sealt edasi mingi lüsosomaalse ensüümi puuduses. Näide kolm: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud (iatrogeensed) lüsosomaalsed ladestushaigused, nagu müopaatia, mille puhul akumuleerub lüsosoomides liiga palju glükogeeni ja fosfolipiide. Näide neli: Atrofeeruvates rakkudes lüsosomaalsed ensüümid ei seedi enam lipiide ja
Rakustruktuur Ehitus Ülesanne Kest (T) Tselluloos, ligniin, pektiin Ainevahetus (difusioon, osmoos), kaitseülesanne, annab kuju, võimaldab kasvada. Membraan (T, L) 2 kihti fosfolipiide. Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Aine-, info- ja energiavahetus. Tsütoplasmat ümbritseb Tsütoplasma (T, L) rakumembraan, tsütoplasma Tsütoplasma liidab kõik
2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude. Müeliinita kiude katab ainult neurogliiast koosnev neurolemm ehk Schwanni kest . Müeliinkiudu ümbritseb Schwanni kest ja sellest seespool on fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp, mis liibub närvijätketele muhvitaoliste segmentidena. Hallaine ja valgeaine Kesknärvisüsteemi lõigetel eristatakse hall-ja valgeainet. Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Hallaine paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt,moodustades ajukoore. Peaaju
Maksa funktsioonid lipiidide ainevahetuses Uku Pilv TL 2012 Maks Peamised funktsioonid Sünteesib lipoproteiine Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks (keharasvadeks), mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkoesse Sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide Toodab sappi, mis vähendab rasvhappeid Maks Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru, samuti on nad rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Triglütseriididest jätkub inimesel energia saamiseks mitmeteks nädalateks. Triglütseriidide lagundamine energia saamiseks toimub mitmes etapis: 1
Sabad on hüdrofoobsed kaks rasvhapet Fosfolipiidide biofunktsioonid : a) võime kaksikkihistuda biomembraani ehituslik alus. Fosfolipiidne kaksikkiht tagab membraani vastupidavuse eritoimega lahustitele. Kui membraan oleks ainult hüdrofiilne siis veega kokkupuutes lahustuksime ära. Kui membraan oleks ainult hüdrofoobne siis lahstuksime ära kui õliga kokku puutuksime. b) kopsukoes kopsusompudes väldivad fosfolipiidid membraanide kokkukeerdumist. 8. elukuul, neid fosfolipiide, mis väldivad fosfolipiide kokkukleepumist kopsus on suht vähe, sellepärast väiksem võimalus ellu jääda. c) varuainetena letsitiin munarebus või sojaubade õlifaasis. d) fosfolipiidid toimivad emulgaatoritena emulgaator seob hüdrofiilse ja hüdrofoobse faasi ühtseks. Levinuim biosüsteemi emulgaator on letsitiin. Vedelemulsioonid piim, veri. Pooltahked emulsioonid lihased koos rasvarakkudega.
Kui hapnikku pole, siis sureb organism ära. Miks? Sest me ei saa energiat enam toidust kätte ilma hapnikuta LÄMMASTIK Aminohapetes, nukleiinhapetes, heterotsüklilistes lämmastikuühendites Biomolekulides süsinikuskelett täiendav, mitmekesistav ja reaktsioonivõimet tõstev element Saab jälle toidust, kuid ka toidulisanditest FOSFOR Nukleiinhapetes, fosfolipiidides, koensüümides, fosfoestrites jne Fosfolipiide on rakumembraanis (tehakse nendest) VÄÄVEL Naha, juuste, küünte valkudes Aminohapete, koensüümide, vitamiinide koostis Kui on liiga palju, siis on ohtlik, aga liiga vähe ei tohi ka olla 4 põhilist biomolekuli: 1. Süsivesikud (=suhkrud) – kõik ei ole magusad 2. Lipiidid (=rasvad) – kõik ei ole rasvad 3. Valgud – pikk ahel, mis koosneb aminohapetest 4. Nukleiinhapped (DNA, RNA)
Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid. Antikehad seostuvad antigeenidega. Makrofaag (suur valge vererakk) ,,toitub" fagotsütoosi teel. Makrofaag õgib kasvajarakke. Keratiin- karvade koostises olev valk. Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved- koostises valk. 3.Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 4.Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud. 5. Transport ülesanne Hapniku transport (hemoglobiin) igasse rakku. Erütrotsüüdid(punased vererakud) Transportvalkude molekulid muutes oma kuju liigutavad ainemolekule läbi membraani. 6.Regulatoorne ülesanne
Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. (erand sugukromod) 3.4 Rakumembraan Rakumembraan hoiab rakku koos, eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulikke mõjutuste eest ja ühendab omavahel rakke. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest, valkudest ja kolesteroolist. Fosfolipiide kaks kihti, valgud nende vahel või peal. Tsütoplasmat läbivad membraanidest moodustunud kanalikesed, kust mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka tuum ja mitmed rakuorganellid. Aktiivse transpordi jaoks kulutab rakk energiat. Passiivne transport ei kuluta energiat. Passiivne transport on ained mis liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel. Vesi, gaasid, etanool, kui membraani koostisse kuuluvate valkudel on kanalikesed ja selle kaudu
c) Peegeldab päiksekiirgust tagasi 2. Loomsed: mesilasvaha, lanoliin ehk villavaha, spermatseet (kaselottide koljus) a) Struktuurne ülesanne, nt meekärjed (kuuenurksed mahutavad kõige rohkem väikese vahahulga korral) b) Kaitseb märgumise eest (nt lindude sulestik) 3. Sünteetilised: tehakse nafta ja kivisöe jääkidest, kasutatakse toiduainete vahatamiseks, nt puuviljade Inimene ei seedi vahasid! Liitlipiidid fosfolipiidide näitel Fosfolipiide isel. molekuli kahesus, molekulis on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa. Pea on hüdrofiilne, sabad hüdrofoobsed. Tänu sellele need molekulid organiseeruvad lahustes üsna omalaadselt. a) Fosfolipiidid paigutuvad vees nii: pead on kerakujuliselt, mille sisse jäävad sabad - seda nim mitselliks. Pinnal paigutuvad pead vette, sabad välja b) Õlis on pead keskel tuumikuna koos, sabad väljapoole. Pinnal pead väljas, sabad vees Biofunktsioonid 1
Kui glükogeeni varud on ammendatud, siis on maks võimeline veresuhkru taseme säilitamiseks muutma aminohappeid glükoosiks. 1.1.3 Rasvade ladustamine Rasvade ainevahetuses oksüdeerib maks energia tootmiseks triglütseriide. Maksas sünteesitakse lipoproteiinid (valgu ja rasva ühend). Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks, mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkudedesse. Maks sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide. Osad nendest pakitakse kokku lipoproteiinidega ja tehakse nii keha jaoks kättesaadavaks. Ülejääk eritatakse sapiga kolesteroolina või sapihapetena. 1.1.4 Kolesterooli tootmine ja detoksifikeerimine Maksas nii toodetakse kui ka detoksifikeeritakse kolesterooli. Kui seda vajatakse rohkem, siis seda toodetakse juurde, kui vähem, siis lagundatakse. Kolesterool on peamine hormoonide ülesehitusmaterjal. Keha kasutab seda moodustamiseks. Rasvade seedimise jaoks toodab
T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) tervel inimesel 1000 1500 mm3 VALGED VERELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID Kõige tähtsamad valged verelibled, mis aitavad kaitsta keha viiruste, seente ja bakterite ja ka sisevaenlaste- vananenud või muteerunud rakkude eest: neutrofiilid eosinofiilid lümfotsüütid monotsüütid granulotsüütid VERELIISTAKUD EHK TROMBOTSÜÜDID Koostis: Sisaldavad fosfolipiide (fibrinogeen jt)- tähtsad hüübimisel, serotoniini (ahendab veresooni), adrenaliini, histamiini jt. Ülesanne: Osalevad vere hüübimisel ja "punase" trombi moodustamisel HEMOGLOBIIN Koosneb neljast globiini molekulist ja heemist, heemi keskel on üks raua aatom. Heemi ja raua kompleks annab verele punase värvuse. Hapnik seondub transpordiks raua aatomi süsihappegaas globiini külge. VERE PUHVERSÜSTEEMID Vere pH säilitamine konstantsena
3. Millisel temperatuuril on Listeria monocytogenes võimeline kasvama ja miks see ohtlik on? Võimeline kasvama temperatuuridel -4- 50 kraadi. Ohtlik, kuna ta on vastupidav nii külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L. monocytogenese 2 tähtsamat virulentsusfaktorit ja mis on nende ülesanded? 1. Fosfolipaas C- Lõhustab rakumembraani fosfolipiide. Tekivad diatsüülglütserool ja tsütosoolis lahustuv fosfaatrühma sisaldav molekul. Vajalik bakteri vabastamiseks fagosoomist. 2. Listeriolüsiin O (LLO)- Hemolüsiin, mis takistab fagosoomi ja lüsosoomi liitumist. Tänu sellele pääseb bakter tsütoplasmasse enne, kui lüsosoomi lüütilised ensüümid fagosoomi pääsevad. 5. Mis hävitab L. monocytogenese toidus? Kuumtöötlus 6
põhiolekus vedelad taimsed õlid, kuid lisaks küllastamata rasvhapetele sisaldavad taimeõlid ka küllastatud rasvhappeid, mida nimetatakse ka kolesterooli sisaldavateks Taimseid rasvu kasutab organism energiaallikana, ehitusmaterjalina, ka anaboolsete ja suguhormoonide sünteesimiseks. Taimsed rasvad sisaldavad ka nn asendamatuid küllastamata rasvhappeid nt linool- ja linoleenhappeid, mis rakkudes seotult letsitiiniga moodustavad fosfolipiide; sh letsitiin pole küll asendamatu toitaine, kuid osaleb närvirakkude ehituses ja töös, reguleerib kolesterooli ainevahetust, tugevdab sapieritust ning takistab rasvade kuhjumist maksas (M.Otter, 1998). 3 Toiduõli Polüküllastamata Monoküllastamata Küllastatud RH-te % RH-te % RH-te % 1
linoleenhappe põhjal joonisel 4. Esmalt toimub isomerisatsioonirektsioon, mille käigus muudetakse linoleenhape konjugeeritud linoleenhappeks (CLA). Seejärel hüdrogeenitakse 9 CLA oleiinhappeks ning viimane omakorda steariinhappeks. Kui selle protsessi mõni vaheühenditest pääseb eesmaost edasi, imendub see peensooles. (Drackley 2000) Vatsas toimub ka rasvhapete süntees. Selleks kasutavad mikroorganismid rakumembraanide fosfolipiide. Bakterid sünteesivad paaritu arvuga, 15-17 süsinikuga, ja hargneva ahelaga süsinikahelaid. Selle unikaalse tegevuse tulemina 85% peensoolde edasiminevatest lipiididest on rasvhapped. Need on enamasti küllastunud ja asuvad väikeste söödaosakeste pinnal. Ülejäänud 15% lähevad 12-sõrmiksoolde peamiselt bakteriaalsete fosfolipiidide näol. (Drackley 2000) 3.2. Lipiidide seede ja imendumine peensooles Peensooleseede on sarnane mittemäletsejatega
Ainete aktiivtrantsport läbi plasmamembraani toimub vastupidiselt aine kontsentratsioonile? ja vajab trantspordiks täiendavat energiat (ehk ATP) Okasõuna meenutav rakk on erütrotsüüt kui ta on asetatud a) hüpo toonilisse lahusesse või b) hüper toonilisse lahusesse. Selgita mis on difusioon? Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale. Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ülesanne. Sünteesib rasvhappeid, fosfolipiide, steroide. Jääkainete lõhustamine, glükogeeni ainevahetus, membraani teke ja taastootmine. Nimeta, missugused tsütoskeleti osad on vajalikud silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks. Aktiini- ja müosiini filamendid NAHK Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad... (nimeta ja selgita): 1. sarvrakud (lamenenud kerotinotsüüdid) -kaitseb mehhaanilise ja keemilise mõjutamise eest. 2
Lisaks toodetakse kehas palju vabu radikaale ehk ebastabiilseid osakesi, mis reageerivad keharakkudega ja põhjustavad nende kahjustusi. Vabad radikaalid on üliaktiivsed ühendid, mis teatud määral on organismile kasulikud, kuna tagavad normaalse ainevahetuse ja rakkude talitluse. Ohtlikuks muutuvad nad siis, kui neid on liiga palju. Selles faasis vajab keha eriti B , B , B ja B -vitamiine, foolhapet, 2- 3- 6- 12 aminohappeid, flavonoide ja fosfolipiide. Lisaks vajab maks vabade radikaalide kahjutustamiseks palju antioksüdante, C-, A- ja E-vitamiini, seleeni ja fütotoitaineid puuviljadest, köögiviljadest, täisteraviljast, kapsalistest. Need toetavad maksa esimest detoksifikatsiooni faasi. Maks ladustab A-, D- ja B vitamiini ning rauda, ülekoormuse korral on 12 nende ainete ladustamine häiritud. B on vajalik aminohapete normaalseks 12
maksast uuesti verre ja neid võidakse ka suunata kudedesse. Lipiidide vajadus toiduga on 25-30% ööpäevasest kaloraazist. Lipiidide saamiseks on vajalik, et toidus oleks ka teatud hulk taimseid lipiide. Taimse päritoluga lipiidid sisaldavad asendamatuid rasvhappeid: alkolineleenhape ja kinoolhape. Seemnetes, pähklites, oliivõlis. Neid peaks saama päevas 10-15 grammi. Asendamatud rasvhappedsisaldavad fosfolipiide. Mineraalainete ja vee ainevahetus Organismis on vett ~70%. See on paigutatud erinevatesse kudedesse. Vesi paikneb ka veresoontes vere koostises, samuti ka rakuvahelises ruumis ja lümfis. Vees on rohkesti erinevate mineraalsoolade ioone ja ka orgaanilisi aineid ja nende ainete osakesed loovad osmootse rõhu ja osmootse rõhu püsivuse hoidmine on üks organismi homöostaasi põhinäitajatest. Osmootse rõhu säilitamisel omavad olulist osa neerud, mille kaudu reguleeritakse vee ja
Steroidid on lipiidide üks alarühm, mille hulka kuuluvad ka steroolid, milledest tuntuim on kolesterool. Fosfolipiidide baasalkohol on glütserool. Jaotus: fosfatidüülkoliinid ehk letsitiinid, fosfatidüületanoolamiinid, fosfatidüülseriinid, fosfatidüülinositoolid, fosfatodüülglütseroolid, kardiolipiidid ja plasmalogeenid. Süntees: toimub kõikide rakkude (peale erütrotsüütide) siledapinnalisel endoplasmaatilisel retiikulumil. Sünteesitud fosfolipiide viivad transportvalgud Golgi kompleksi kaudu plasmamembraani, rakuorganellide membraani või nad eksotsüteeritakse. Sünteesiks vajalik fosfatidaat tekib samal viisil nagu triglütseriidide sünteesil: ta on TG-de ja fosfolipiidide sünteesi eelühend. Kuna mõnede fosfolipiidide uuenemine peab toimuma ülikiiresti, töötab abimehhanism: fosfolipiidide kiirsüntees membraanis peagrupi vahetuse või modifitseerimisega.
5. Teraviljatooted Valgud valgurikkamad: nisu, kaer (kuni 15%); riis – 10% Teraviljavalk on mittetäisväärtuslik - ei leidu kõiki või leidub vähe asendamatuid aminohappeid (lüsiini, metioniini ja tsüstiini).Asendamatuid aminohappeid on enim: tatras, kaeras, riisis, rukkis vähem: maisis, hirsis. Lipiidid enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erinevat rasvhapet, valdavalt: linool-, ole- ja linoleenhape ning palmithape. Fosfolipiide 0,3%…0,9%, kõrge bioloogiline väärtus, kuid räästuvad kiiresti.Kõrgeim sisaldus: kaer, hirss (7%…4,5%) Süsivesikud põhiliselt tärklis, lisaks dekstriine, lihtsuhkruid (vähe, põhiliselt idus), tselluloosi, hemitselluloose, limaaineid enim - riis, nisu, rukis ( 68% …63%); vähem– kaer, oder, hirss (45%..58%) Kiudained rohkem - kaeras, hirsis, riisis hemitselluloose palju odras, kaeras Vitamiinid ja mineraalained
Paiknevad kas vabalt tsütoplasmas või endoplasmaatilisel retiikulumil. 5. Endoplasmaatiline retiikulum Võib esineda sileda ja karedana. Koosneb torukestest, vakuoolidest ja tsisternidest. Kare Granulaarne e kare (rER), kus sünteesitakse valke 4 5 Sile - (sER) (mille pinnal ei ole ribosoome), kus sünteesitakse rasvhappeid, fosfolipiide (maksarakud) või steroide (neerupealistes, Leydigi rakkudes) või osaleb detoksikatsiooniprotsessides jääkainete lõhustamine (maksas pestitsiidide ja kartsinogeenide muutmisel veeslahustuvateks kehast väljutatavateks ühenditeks), glükogeeni ainevahetuses, membraani tekkes ja taastootmises. 6. Lüsosoomid - Lagundav kehake - sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme (proteaasid, nukleaasid, glükosidaasid, lipaasid,
Asuvad kesknärvisüsteemis, kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 3 eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid. Lülitab sisse skeletilihase(mootor paneb tööle). Neuronite keha asub kesknärvisüsteemis. 52. Närvikiu mõiste, liigid ehituse ja talitluse alusel. Joonis 18 vihikus. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätk. Närvikiu liigid ehituse alusel: 1 Müeliinkiud ümbritseb neurolemm ja sellest seespool fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp. Erutus liigub väga kiiresti(nt. näpukõrvetus võtad kohe ära). 2 Müeliinita kiud katab ainult neurogliiast koosnev neurolemm ehk Schwanni kest. Juhib valdavalt siseelundite talitluses. Neid kiude leidub peamiselt autonoomses närvisüsteemis. Närvikiu liigid talitluse(funktsiooni) alusel: 1 aferentsed ehk sensiiblid ehk tundenärvikiud sensoorse närviraku pikad jätked. Erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi.
Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga aktiveeritavus, signaali edasiandmine, suur heterogeensus – tagab rakulise vastuse väga mitmesugustes tingimustes ja mitmesuguse vastuse. 20. Normaalse raku funktsiooni muutused- Spetsiifiline kahjustus: kahjustava faktori ründepunkt on täpselt määratletav (faktor seostub teatud kindla struktuuriga ensüümi või struktuurse valgu/lipiidi molekulis) Näi. bakterimürk lagundab rakumembraanide fosfolipiide. Mittespetsiifiline e. üldine kahjustus: kujuneb sekundaarsete protsessidena vastusena spetsiifilisele kahjustusele, kahjustavad rakke ühesuguse mehhanismi kaudu eri rakutüüpidest. Väljendub: 1) kahjustus Ca2+ ülekoormusest; 2) kahjustus vabade radikaalide ülekoormusest; 3) H2O ainevahetuse häirumine; 4) kahjustus atsidoosi toimel 5) mitokondrite kahjustus; 6) raku energiavaegus. Rakkude vigastused:1) taaspöörduvad kahjustused 2) taaspöördumatud kahjustused.
4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites? Annab 9,3 kcal 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? · Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad. · Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %. · Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga. · Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre. · Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega
1. Komplementaarsus: G=C 2. Mõlemad on nukleiinhapped Lk 28 küsimused 1. CHNOPS 2. Mikro elemente vajavad vähemas koguses kui makro elemente 3. Anorgaaniline 80 % vesi Orgaanilised valgud 14% 4. Hea rahusti, hüdrofiilsed ained lahustuvad vees, hoiab püsivad kehatemp. Hoiab ära ülekuumenimse, kindlustab ringelundkondade töö 3. RAKK Rakuosa Ehitus Ülesanded Loomarakk Kaks kihti fosfolipiide + Annab kuju ja kaitseb valgud +kolesterool ja oligo Ainete transport sahhariidid a)aktiivne- madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas.(aminohapete ja osade ravimite trasnsport)
Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. Eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad sellega verevoolu põletikukoldes. Trombotsüüte (vereliistakiud) on 1 liitris veres 2,5...3*1011, need on tuumata väikesed moodustised, mis sisaldavad vere hüübimiseks olulist nn trombotsüütide faktorit (fosfolipiide) 5 ning veresooni ahendavat ainet serotoniini, samuti mitmeid teisi aineid (noradrenaliini, adrenaliini, histamiini jm). Tsirkulatsioon: vedelikruumide sees difusioon vedelikruumide vahel osmoos (ekstratsellulaarne vedelik-rakud) interstitsiaalvedelikus difusioon ja filtratsioon (vereplasma) 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus.
Glükoneogenees (glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest piimhape, aminohapped, ka glütserool) Glükoosi taseme langetamiseksveres: Glükogenees (glükoos glükogeeniks) Lipogenees (glükoos triglütseriidideks) 2. Lipiidide ainevahetus · Lagundab rasvhappeid (-oksüdatsioon) · Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosfolipiide · Kolesteroolist sünteesib sapphappeid 3. Valkude ainevahetus · Sünteesitakse vereplasma valkusid · Asendatavate aminohapete süntees transamineerimine · Deamineerimine aminorühma (NH3) eraldamine · Toksilise NH3 muutmine vähetoksiliseks uureaks IV. Detoksikatsioon · Alkohol · ravimid süsivesikute seedimine ja imendumine
Glükoneogenees (glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest piimhape, aminohapped, ka glütserool) Glükoosi taseme langetamiseksveres: Glükogenees (glükoos glükogeeniks) Lipogenees (glükoos triglütseriidideks) 2. Lipiidide ainevahetus · Lagundab rasvhappeid (-oksüdatsioon) · Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosfolipiide · Kolesteroolist sünteesib sapphappeid 3. Valkude ainevahetus · Sünteesitakse vereplasma valkusid · Asendatavate aminohapete süntees transamineerimine · Deamineerimine aminorühma (NH3) eraldamine · Toksilise NH3 muutmine vähetoksiliseks uureaks IV. Detoksikatsioon · Alkohol · ravimid süsivesikute seedimine ja imendumine
Kopsud: kui veres tõuseb süsiappegaasi sisaldus, sunnib hingamiskeskuse erutus hüperventilatsioonile suureneb CO2 väljutamine kuni on saavutatud CO2 normaalne kontsentratsioon veres. 15. Rakkude vigastused, raku surm. Spetsiifiline kahjustus: kahjustava faktori ründepunkt on täpselt määratletav (faktor seostub teatud kindla struktuuriga ensüümi või struktuurse valgu/lipiidi molekulis) Näi. bakterimürk lagundab rakumembraanide fosfolipiide. Mittespetsiifiline e. üldine kahjustus: kujuneb sekundaarsete protsessidena vastusena spetsiifilisele kahjustusele, kahjustavad rakke ühesuguse mehhanismi 2+ kaudu eri rakutüüpidest. Väljendub: 1) kahjustus Ca ülekoormusest; 2) kahjustus vabade radikaalide ülekoormusest; 3) H2O ainevahetuse häirumine; 4) kahjustus atsidoosi toimel 5) mitokondrite kahjustus; 6) raku energiavaegus. Rakkude vigastused:1)
Enamik orgaanilisi piima komponente sünteesitakse alveooli epiteelirakkudes. Prekursoritena kasutatakse glükoosi, AH, rasvhappeid, mis on pärit ekstratsellulaarsest vedelikust. Epiteeli rakkudes on palju mitokondreid. Need toodavad ATP-d, mida kasutatakse * sünteesiks * piimakomponentide prekursorite võtmiseks rakku sisse * piimakomponentide transport epiteelirakust alveooli valendikku. Epiteeliraku karedapinnalises endoplasmaatilises retiikulumis sünteesitakse proteiine, siledapinnalises fosfolipiide ja triglütseriide. Seejärel transporditakse piimaproteiinid vesiikulites ERist Golgi kompleksi, seal pakitakse need sekretoorsetesse vesiikulitesse. Need sisaldavad nüüd ka laktoosi, mida Golgi kompleksis sünteesiti. Osmoosi teel satub vesiikulisse vett ja vesiikul paisub. Vesiikulid vabastatakse alveolooli valendikku eksotsütoosil. Triglütseriidid akumuleerivad tsütosooli rasvatilkadena, pärast transporti apikaalraku membraani vabastatakse
prootongradienti, esinevad mitokondrites, kloroplastides ja bakterite plasmamembraanis; P- klassi pumbad transpordivad palju erinevaid ioone läbi membraani, nt Na+/K+ ATPaas tagab nende ioonide gradiendid kõrgemates eukarüootides; V-klassi pumbad esinevad põhiliselt vakuoolsetes organellides, kasutavad prootongradienti ja ATP energiat; ABC pumbad esinevad peale bakterite ka imetajate plasmamembraanides, kus transpordivad fosfolipiide, kolesterooli ja teisi väikseid molekule. 5. Mis on membraanipotentsiaal? Elektrilise potentsiaali erinevus plasmamembraani sise- ja väliskihi vahel. Milline on selle tekke põhimõte (millised ioonkanalid ja pumbad osalevad) K+ kanalid, kuna nad on tavaolekus avatud; ka Na+/K+ pumbad ja Na+/lüsiin sümporterid. SIGNAALIÜLEKANNE 1. Rakkudevahelise kommunikatsioon, milliseid protsesse sisaldab? Kuute astet:
Sibula rakk: Seene rakk: Bioloogia Page 22 Enda rakk: Bioloogia Page 23 Bioloogia Page 24 Raku ehitus 19. oktoober 2009. a. 13:43 Raku osa Ehitus Talitus Loomarakk Raku- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja vakudest. Rakumembraani läbivad mõlemas membraan Kaks kihti fosfolipiide, mille peal ja vahel sunas ained. Passiivseks paiknevad hajusalt valgud trasnspordiks kulutab energiat, aktiivseks mitte. Osmoos ja diffusioon. trasnportvalgud Rakutuum Kaetud tuumamembraaniga. Sees 1 või mitu Juhiv raku elutegevust. tuumakest
Ketokehad – tähtis ekstrahepaatiline kütus eritingimustes. Ketokehad hõimab atsetoatsetaati, 3-hüdroksübutüraati ja atsetooni. 45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene. Inimkehas on primaarsed, kesksed ja domineerivad arahhoidoonhapetest tekkivad eikosainoidid
ja rasvhapete eelnevat aktivatsiooni. Ketokehad tähtis ekstrahepaatiline kütus eritingimustes. Ketokehad hõimab atsetoatsetaati, 3- hüdroksübutüraati ja atsetooni. 45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene. Inimkehas on primaarsed, kesksed ja domineerivad arahhoidoonhapetest tekkivad eikosainoidid.
Alkoholi pidev kasutamine on kõige suurem koormus maksale. Maks lagundab alkoholi, maksarakud hakkavad hävinema. Alkohol annab kõvasti kaloreid. Lipiididega (rasvadega) oleks vaja saada teatud kogus taimse päritoluga lipiide, sest taimsed rasvad sisaldavad asendamatuid e essensiaalseid rasvhappeid (alfa-linoleenhape ja linoolhape). Neid on rohkem taimede sees – pähklites, oliivõlis. Neid peaks saama päevas 10-15 grammi. Sisaldavad fosfolipiide, mis on vajalikud rakumembraanide koostisosadele. Olulised on ka kalas 9 sisalduvad oomega 3, 6 ja 9 rasvhapped. Süsivesikute puhul on oluline kiudainete vajadus (leivad, puu – ja juurviljad). 3. Toitumisel tuleb arvestada vanusega. Vanusega seoses inimese energiatarve väheneda , siis seega ta peaks mõnevõrra vähem sööma. Vitamiinide ja mineraalainete korral
Fosfopiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: Membraani fosfolipiidse kaksikkihi ehitusalus. hüdrofiilne A hüdrofoobne küllastatud kaksikside B Orgaanilised ühendid Kaksikside loob RH radikaalis käändekoha ja see võimaldab fosfolipiide molekule vabamalt paigutada st need on vähem tihedad. Bioregulatoorne Fosfolipiidide olek (vedelam või tahkem) määrab ära biomembraanide omadused. kõrgemate alkoholide baasil tekkinud fosfolipiidid lähevad närvikoe koostisesse. Neil on seal ka struktuurne ja ainevahetuslik roll. meditsiinis liposoomidega ravi. Võetakse organi spetsiaalsed fosfolipiidid. Need moodustavad fosfolipiidse kaksikkihi ja sinna sisestatakse vastav ravim. Pöördub sinna organisse, kust
Lipopolüsahhariidide (LPS) erinevused annavad bakteritele erinevad seroloogilised omadused. LPS lipiidosa on toksiline inimesele ja loomadele, põhjustades palavikku, lööbeid ja sokki. Seetõttu nimetatakse LPS kaendotoksiinideks. LPS verre näiteks siis, kui bakterid lüüsuvad. Mõnedel metanogeenidel, halobakteritel ja Sulfolobus'el on rakukest valguline Värvuvad g(-) Seeneraku kestas on spetsiifilistekskomponentideks kitiin ja beeta-1,3-glükaanid 38. Mida membraan sisaldab? Fosfolipiide ja valke. Rakumembraan (paksus 8 nm) ümbritseb bakterirakku ja on turgori mõjul surutud vastu rakukesta. Mükoplasmadel on rakumembraan rakule välispiirdeks. Membraan koosneb fosfolipiidide kaksikkihist, kus lipiidide hüdrofoobsed "sabad" (rasvhappejäägid) on suunatud membraani siseosa poole ja hüdrofiilsed "pead" membraani välispinna poole. Lipiidkomponendiga on elektrostaatiliselt seotud valgud, mis ei kata membraani pideva kihina,
fosfatidüülinositooli. Teiseks fosfatidaat võib anda ka diglütseriidi. Selle atakeerimine CDP-koliiniga annab fosfatidüülkoliini, atakeerimine CDP-etanoolamiiniga annab fosfatidüületanoolamiini. Fosfolipiidid on biomembraanide põhikomponendid. Neil on ka teisi ülesandeid. Nad on detergentse toimega (hoiavad ära sapikivide teket). Fosfolipiidide katabolism. Toidufosfolipiidide lõhustamist vaata punkt 42-st. Fosfolipiide lammutavad fosfolipaasid ja nii et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. (joonis õpik II, lk 143, joonis 106). 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine. Arahhidoonhape.Prostaglandiinid. Lipiidide peroksüdatsioon: PUFA-d alluvad kergesti oksüdatsiooniprotsessile, mis tekitab rasvhapete peroksiide jt produkte. Seda kõike haarab termin lipiidide peroksüdatsioon. See on vajalik mitmete füsioloogiliste funktsioonide realiseerumiseks
Kolesterool, millest sünteesitakse sapphappeid 1 Vitamiin D Ülesanded: energeetiline (2x rohkem energiat, kui sahhariidid), kaitse (halb soojusjuht, kaitseb siseelundeid välismõjutuste eest), lahusti (K, A, D, E vitamiinidele), ehituslik (rakumembraanis kaksikkiht fosfolipiide; annab voolujoonelise keha). PROTEIINID Valgud koosnevad aminohappejääkidest, millede vahel on peptiidsidemed. Aminohappele on iseloomulikud aminorühm ja karboksüülrühm. Inimene vajab 20 aminohapet: 8 saab ainult toiduga, 3 suudab ise ebapiisavalt sünteesida ja 9 on täiesti piisaval hulgal isesünteesitavad. Valkude struktuurid: >primaarstruktuur aminohapete järjestus >sekundaarstruktuur moodustub heeliks
toidurasvad parandavad ka toidu maitset ja lõhna. Rasvavaene toit on maitsetu, tuim. Toidurasvad aeglustavad mao tühjenemist, pikendades täiskõhutunnet. Fosfopiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: Membraani fosfolipiidse kaksikkihi ehitusalus. hüdrofiilne A hüdrofoobne küllastatud kaksikside B Kaksikside loob RH radikaalis käändekoha ja see võimaldab fosfolipiide molekule vabamalt paigutada st need on vähem tihedad. Orgaanilised ühendid Bioregulatoorne Fosfolipiidide olek (vedelam või tahkem) määrab ära biomembraanide omadused. kõrgemate alkoholide baasil tekkinud fosfolipiidid lähevad närvikoe koostisesse. Neil on seal ka struktuurne ja ainevahetuslik roll. meditsiinis – liposoomidega ravi
Fosfopiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: Membraani fosfolipiidse kaksikkihi ehitusalus. hüdrofiilne A hüdrofoobne küllastatud kaksikside B Orgaanilised ühendid Kaksikside loob RH radikaalis käändekoha ja see võimaldab fosfolipiide molekule vabamalt paigutada st need on vähem tihedad. Bioregulatoorne Fosfolipiidide olek (vedelam või tahkem) määrab ära biomembraanide omadused. kõrgemate alkoholide baasil tekkinud fosfolipiidid lähevad närvikoe koostisesse. Neil on seal ka struktuurne ja ainevahetuslik roll. meditsiinis liposoomidega ravi. Võetakse organi spetsiaalsed fosfolipiidid. Need moodustavad fosfolipiidse kaksikkihi ja sinna sisestatakse vastav ravim. Pöördub sinna organisse, kust
Makroskoopiline ehitus- Maksasagariku ehitus- Maksa vereringe Maksa funktsioonid talletusorganina-varuainete talletamine(rasvad, vitamiinid A,D,K,E ja glükogeen) Maksa funktsioonid ainevahetuse reguleerijana-Süsivesikute ainevahetus(glükoosi taseme tõstmiseks lagundatakse glükogeen glükolüüsiks ja langetamiseks glükoos muudetakse glükogeeniks.) lipiidide ainevahetus(lagundab rasvhappeid, sünteesib uusi kolesteroole ja fosfolipiide) ning valkude ainevahetus(sünteesitakse vereplasma valke-albumiin jne, asendatavate AH süntees-transamineerimine ning deamineerimine- eemaldatakse NH3 rühm) 63.Sapipõis Ehitus ja paiknemine- Sapipõis paikneb - Koostis ja funktsioonid- Eesmärgiks on toidurasvadest emulsiooni tekitamine, mis suurendab kokkupuute pinda kõhunäärme lipaasidega ja võimaldab sellega neil efektiivsemalt laguneda.
9,3 kcal. 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad. Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %. Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid ja rasvlahustuvad vitamiinid hüdrolüüsitakse e. lõhustatakse lipiidesteraasiga, mida toodetakse samuti kui lipaase ja fosfolipaase kõhunäärmes e. pankreases. Lipiidide lagunemisel tekkivad veeslahustuvad (glütserool jm. hüdrofiilsed molekulid), mis imenduvad kergesti läbi
proteolüütiliste ensüümidena ja on võimelised peptiidfragmendi eemaldamise läbi aktiveerima mõnd teist süsteemi valku. Teatud tingimuste toimel toimub faktorite kindlas järjekorras aktiveerumine, mis resulteerub vigastuskohal punase trombina, mis ajutiselt täidab vigastusest tingitud sooneseina defekti. Vererakud ja hüübimine: Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavaid ja pärssivaid aineid. Neutrofiilid ja monotsüüdid toodavad koefaktorit, V faktorit ja pakuvad fosfolipiide, mis kõik soodustavad hüübimist. 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse- ja regulatsiooniülesandeid täitva vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Südamelihas e müokard ühendab endas nii vöötlihase kui silelihase omadusi. Ehituselt on müokard sarnane vöötlihasele. Müosiini- ja
amfipaatilised, s.t. et molekuli üks ots on hüdrofoobne, teine hüdrofiilne. Fosfolipiidi hüdrofoobse osa moodustavad 2 rasvhapete kõrvalahelat. Üks rasvahappe kõrvalahel on küllastamata, teine küllastatud. Molekuli hüdrofiilse osa moodustab aga laengut kandev pea. Tänu amfipaatilisusele moodustavadki lipiidid kaksikkihte, nende hüdrofoobsed rasvhapete ahelad paiknevad vastakuti, moodustades kaksikkihi hüdrofoobse südamiku. Membraanides leidub põhiliselt nelja tüüpi fosfolipiide, glükolipiide ja kolesterooli. Membraanivalkude ülesanneteks on: ainete transport läbi membraani, ioongradiendi tekitamine, signaalide vastuvõtt ja edastamine, vahendavad membraanidele tsütoskeleti kinnitumist, kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga: transmembraansed valgud, kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil seostuvad valgud, kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli (glükosüül-
ensüüme (so ekskretoorne funktsioon): ● Lamedate juhtrakkude nõre sisaldab naatriumbikarbonaati ja on aluseline. - selle abil neutraliseerib pankreasenõre maost tuleva happelise küümuse. ● Näärmerakkude nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõiki toitaineid. Pankrease ensüümid: ● AMÜLAAS - toimib süsivesikutele ● LIPAAS - toimib rasvadele, lõhustab sapi emulgeeritud rasvu, fosfolipas fosfolipiide. ● TRÜPSINOGEEN - toimib valkudele 18 ● Nukleiinhappeid lõhustavad ensüümmid Pankreasenõre eritumise regulatsioon on suures osas humoraalne. ● Duodeenumi limaskest eritab soolde tulnud happelise maomahla toimel verre sekretiini. See vallandab naatriumbikarbonaadirohke, kuid vähese ensüümisisaldusega pankreasenõre eritumise juharakkudest
Pikaajaline rasvavaene dieet võib põhjustada menstruatsioonitsükli häireid. toidurasvad parandavad ka toidu maitset ja lõhna. Rasvavaene toit on maitsetu, tuim. Toidurasvad aeglustavad mao tühjenemist, pikendades täiskõhutunnet. Fosfopiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: Membraani fosfolipiidse kaksikkihi ehitusalus. hüdrofiilne A hüdrofoobne küllastatud kaksikside B Kaksikside loob RH radikaalis käändekoha ja see võimaldab fosfolipiide molekule vabamalt paigutada st need on vähem tihedad. Bioregulatoorne Fosfolipiidide olek (vedelam või tahkem) määrab ära biomembraanide omadused. kõrgemate alkoholide baasil tekkinud fosfolipiidid lähevad närvikoe koostisesse. Neil on seal ka struktuurne ja ainevahetuslik roll. meditsiinis liposoomidega ravi. Võetakse organi spetsiaalsed fosfolipiidid. Need moodustavad fosfolipiidse kaksikkihi ja sinna sisestatakse vastav ravim
annaabi.ee 
