Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia - Rakustruktuur - Tabel (0)

1 Hindamata
Punktid
Rakustruktuur
Ehitus
Ülesanne
Kest (T)
Membraan (T, L)
Tsütoplasma (T, L)
Tuum (T, L)
Tuumamembraan (T, L)
Karüoplasma (T, L)
Tuumake (T, L)
Kromatiin (T, L)
Siledapinnaline tsütoplasma võrgustik (T, L)
Karedapinnaline tsütoplasma võrgustik (T, L)
Ribosoom (T, L)
Golgi kompleks (T, L)
Lüsosoomid (T, L)
Mitokonder (T, L)
Tsentrosoom (L)
Vakuool (T)
Plastiidid (T)
  • Kloroplastid
  • Kromoplastid
  • Leukoplastid
    Tselluloos , ligniin, pektiin
    2 kihti fosfolipiide.
    Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan, tsütoplasma koosneb rakuvedelikust, valkudest, miktrotuubulitest, rakuorganellidest. Tsütoplasma on pidevas liikumises.
    Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid , mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja välja.
    Tuumamebraanid on ehituselt sarnased teiste rakumembraanidega. 2 kihti tuumamembraane, mille vahel
    on õõs.
    Rakutuumasisene plasma . Sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid
    3 eri piirkonda: 1) fibrillaarne tsenter ; 2) tihe fibrillaarne komponent ; 3) granulaarne komponent.
    Rakutuumes paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega).
    Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid.
    Kardapinnalisel paiknevad valge sünteesivad organellid – ribosoomid . Sp see võrgustik ongi kare.
    Eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell , koosneb rRNA ja valgu molekulidest.
    Membraanidest koosnev päristuumse raku organell.
    Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid.
    Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised lagundatavaid aineid ja neid lõhustuvaid ensüüme.
    Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule.
    Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses.
    Koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Sisaldavad enamasti mitmesuguseis varu- ja jääkaineid.
    Membraanidest koosnev taimerakule omane organell.
    Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli.
    Kromoplastid sisaldavad pigmenti karotinoide.
    Leukoplastid sisaldavad mitmesuguseid varuaineid.
    Ainevahetus ( difusioon , osmoos), kaitseülesanne, annab kuju, võimaldab kasvada.
    Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Aine-, info- ja energiavahetus.
    Tsütoplasma liidab kõik organellid ühtseks tervikuks.
    Juhib raku elutegevust ja kannab edasi pärilikku infot.
    Eraldab tuumaplasma tsütplasmast ja reguleerib pooride kaudu tuuma ainevahetust.
    Pärilikusaine.
    Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees.
    Kromatiini pärast on värvainega värvimist võimalik kergesti mikroskoobi all näha.
    Need membraanidel paiknevad ensüümid võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist.
    Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega.
    Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega.
    Ribosoomides toimub valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita.
    Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustavad ka lüsosoomid.
    Nendes lagundatakse makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure, samuti fagotsüteeritud aineosakesi.
    Põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine.
    Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises.
    Eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka mitmeid varuaineid. Samuti ka kaitsekohastumus.
    Kloroplastid on olulised fotosünteesiprotsessis.
    Kromoplastide karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranži, punase värvuse. Teiste organismide ligimeelitamiseks.
    Leukoplastid sisaldavad varuained , nt kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisvaru.
    T- taimerakk ; L-loomarakk
    -taimerakk
    -loomarakk
  • Bioloogia - Rakustruktuur - Tabel #1 Bioloogia - Rakustruktuur - Tabel #2 Bioloogia - Rakustruktuur - Tabel #3 Bioloogia - Rakustruktuur - Tabel #4 Bioloogia - Rakustruktuur - Tabel #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mikuuuu Õppematerjali autor
    Bioloogia - Rakustruktuur - Tabel

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus
    4
    doc

    Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus

    Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega) · Hulkraksete kuju ja ehitus sõltub sellest, millisest koest nad pärinevad · Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega Päristuumn

    Bioloogia
    Põhjalik ülevaade rakust-raku tuumast-oragnellidest ja nende ülesannetest
    3
    docx

    Põhjalik ülevaade rakust, raku tuumast, oragnellidest ja nende ülesannetest

    Rakk Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest. Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist komponenti : kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem eksisteerinud rakkudest. Raku ehitus  Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine. Bakteritoksiinid põhjustavad inimesel haigusi.  Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.  Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes.

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    7
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid gee

    Bioloogia
    Päristuumne rakk
    4
    docx

    Päristuumne rakk

    Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ­ ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid kiiruse ning raku eks

    Bioloogia
    Rakk
    5
    odt

    Rakk

    Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe­mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid ­ seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikuj

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    11
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber ­ nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook ­ 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke ­ kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer ­ munaraku avastaja Brown ­ rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow ­ rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobi

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    3
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuvuse juhtimine. Ülesandeks on organismi ühtseks tervik

    Bioloogia
    Rakk
    5
    doc

    Rakk

    1. Rakuteooria kujunemine Rakuõpetus e. tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga. Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele aga, et organismid on rakulise ehitusega. 1858 aastal ilmus esimene rakuteooria, milles on 3 põhiseisukohta: a) kõik organismid on rakulise ehitusega. b)iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle kujunemise teel

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun