Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VALGUD JA NUKLEIINHAPPED. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on valgud ehk proteiinid?
  • Mis on lihtvalgud ja liitvalgud?
  • Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus?
  • Milles seisneb valkude ehituslik ülesanne?
  • Mis on ensüüm antigeen antikeha?
  • Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon?
  • Milles seisneb valkude liikumisülesanne?
  • Mis on komplementaarsus?
  • Missugust ülesannet täidab informatsiooni RNA?
  • Missugust ülesannet täidab transport RNA?
  • Missugust ülesannet täidab ribosoomi RNA?
  • Milles seisneb biheliksi eripära?
  • Missugust ülesannet täidab ensüüm organismis?
Kordamisküsimused bioloogias: Valgud ja nukleiinhapped .
  • Mis on valgud ehk proteiinid ? polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet . Valkude süntees toimub ribosoomides . Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast
  • Mis on lihtvalgud ja liitvalgud? Selgita mõiste ja too näide. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkudest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin.
  • Kirjuta aminohapete skeem ja nimeta osad. amino happed koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast
  • Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi on taimede fotosünteesi üheks lähteaineks ning kõikidele organismidele vajalik rakkude elutegevuseks
  • Milles seisneb valkude ehituslik ülesanne? Kõikide organellide ehitusmaterjal 
    (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 
  • Mis on ensüüm, antigeen , antikeha ? Mõisted. Ensüümid on valgud mis reguleerivad biokeemilistes reaktsioonide kiirust. Antikeen on võõras aine organismis. Antikeha toetub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud.
  • Joonista DNA monomeeri (nukleotiidi) skeem ja nimeta komponendid.
  • Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mõisted ja näited.
    Denaturatsioon ehk  denatureerimine  tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel.
    Denaturatsiooniks nimetatakse ka ainult tehniliseks kasutamiseks määratud ainete söögi- ja joogikõlbmatuks muutmist . Kõnekeeles nimetatakse denatureeritud alkoholi tinaturkaks
    Renaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat järku ( neljandat , kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride taastumine.
  • Milles seisneb valkude liikumisülesanne? Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse
    Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. 
    Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud .
  • Nimeta DNA põhiline ülesanne. Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus).
  • Mis on komplementaarsus ?
  • Nimeta RNA põhiline ülesanne. RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks
  • Missugust ülesannet täidab informatsiooni RNA?
    Toimetab infot valgu sünteesi toimumiskohta
  • Missugust ülesannet täidab transport RNA?
    Transpordib aminohappeid valkude sünteesi toimumiskohta
  • Missugust ülesannet täidab ribosoomi RNA?Kuulub ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees.
  • Korda valkude struktuurid . Neid peab ära tundma jooniselt.
  • Milles seisneb biheliksi eripära?
    • Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje) .
    • Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil .
    • Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalu sed ( A ja T )( G ja C ) - komplementaarsed.
    • DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed . (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet .
    • DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused.

  • Võrdle DNA ja RNA. ( tabel töölehelt).
  • Korda DNA lämmastikaluse komplementaarsus. Komplementaarsus T eades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- Leia DNA teine ahel: -A-A-T-C-G-G-T-T-C-
  • Missugust ülesannet täidab ensüüm organismis?
    eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks
  • VALGUD JA NUKLEIINHAPPED #1 VALGUD JA NUKLEIINHAPPED #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merylin Krampe Õppematerjali autor
    1. kursuse 2. perioodi kt

    Sarnased õppematerjalid

    Organismide keemiline koostis
    39
    ppt

    Organismide keemiline koostis

    Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid ­ neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid ­ alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 ­ luude koostises, hammaste koostises

    Bioloogia
    Organismide koostis
    14
    doc

    Organismide koostis

    Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toite: · Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine ­ kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped) LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I LIHTLIPIIDID EHK NEUTRAALRASVAD · Vedelad rasvad taimsed õlid · Tahked rasvad loomsed rasvad · Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad

    Bioloogia
    Kordamisküsimused-Organismide keemiline koostis
    6
    doc

    Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis

    Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine.

    Bioloogia
    DNA-RNA-Valgud
    5
    doc

    DNA, RNA, Valgud

    Valkude renaturatsioon- kõrgemat järku struktuuri taastumine. Valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine e. Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub sidemete lõhkumine pepsiini abil HCl keskkonnas. Valkude ülesanne on määratud tema kõrgemat järku struktuuriga. Valkude ülesande määrab aminohappeline järjestus. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Valkude ülesanded : 1. Ensümaatiline ülesanne -Ensüümid on valgud , mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. Igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu. Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda 2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid.

    Bioloogia
    Nukleiinhapped
    2
    doc

    Nukleiinhapped

    NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape).

    Bioloogia
    Organismide koostis - konspekt
    4
    docx

    Organismide koostis - konspekt

    pH? peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi iseloomustab orgaanilist ainet? hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad transpordiprotsessid raku tasandil. Kaltsium Ca70 organismidesSisaldavad rakkudele kättesaadavat kg kohta umbes 1 kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere energiat.Süsivesikud, lipiidid, valgud, hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), nukleiinhapped.(Bioaktiivsed ained on ensüümid, reguleerib vee hulka organismis. Magneesium vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) Mg70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.Kloor iseloomustab orgaanilist ainet? Cl70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad

    Bioloogia
    Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis
    2
    doc

    Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis

    Biomolekulide esinemine­ Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited ­ 1) Molekulaarne tasand­ 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomolekulid nagu sahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Seda tasandit uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand- Erinevad rakud nagu loomarakk, taimerakk, bakterirakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia . Organismi tasand-Teadusharu, mis uurib organismi ehitust on anatoomia. Teadusharu, mis uurib organismi talitlust on füsioloogia Populatsiooni tasand- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni(latikad Peipsi järves). Teadusharu, mis uurib loomade käitumist on etoloogia .

    Bioloogia
    DNA-RNA-valgud
    1
    odt

    DNA, RNA, valgud

    koosmõjul.DNA+ valgud=nukleoproteiinid(kromosoomid) Biheeliksi eripära- koosneb kahest ahelast(keerduvad ümber mõttelise telje) ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused.(A jaT)(GjaC)-komplementaarsed. Komplementaarsus, teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. RNA- polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiid.Tähtsus ­ päriliku info eraldaja, realiseerib info e. valmistab valgud.TÄHTSUS:mRNA-informatsiooni toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta, valkude süntees; tRNA-transpordi (toob AH ribosoomi); rRNA-ribosoomi RNA ­ moodustab ribosoomi enda ,on valgusünteesi toimumise keskkonnaks. EHITUS: esmane s- nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs, tekib sünteesijärgselt. Teisane s- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikude omadega. VALGUD(proteiinid) ­ aminohapetest moodustunud polümeerid

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun