sõnaga Rumba, mis tähendab "isik" või "pidutsema". Ta tuli umbes 16. sajandil umbes samal ajal Aafrika orjad tundsid Kuubat esimest korda. Rumba See on ilmalik, ilma usuliste ühenduste . Rütmiliselt, Afro-Kuuba folkloric rumba põhineb viie-taktilise mudeli nimega kiindus (rütm) ja se lööb omast struktuuri. Rumba Carlos Vidal Bolado (paremini tuntud lihtsalt kui Carlos Vidal) oli esimese kaubanduslikult rekordi tooja autentne folkloorne rumba nimega - (Ritmo Afro-Cubano SMC 2519-ja 2520-B, circa 1948) . Rumba Termin on levinud 1930 ja 1940 aastal kiiremini populaarmuusika - Kuuba (Peanut müüja oli klassikaline), kui seda kasutati - kõikehõlmava mõistena salsa. Rumba Ballroom rumba või rhumba, on põhimõtteliselt poeg ja se ei põhine autentne folkloorsest rumbast. Tänan tähelapanu eest ! :D
maailmas. Ta on kiire nagu püssikuul, otsekui oleks ta läbijooksul, ent suudab end sekundiga vestluspartnerile häälestada ja on sada protsenti kohal. Autasud: kolm Eesti Vabariigi kultuuripreemiat, Eesti Muusikanõukogu heliloomingu preemia, Riigivapi I klassi teenetemärk Suurte rahvusvaheliste koorifestivalide ja konkursside kavas on pea alati ka Veljo Tormise looming. Looming Koorimuusika Kirjutas traditsioonilises helikeeles Folkloorne aluseks regilaul ja mittefolkloornealuseks luuletajate tekstid Avatud vorm Võimas ja lõpetatud dramaturgiline tervik Vokaalmuusika on teda alati rohkem köitnud. Folkloor ja rahvaviisid Pärimus kohtub tulevikuga ning regilaul 20.sajandi heliloometehnikatega Rahvalaulikud, kelle laule ta kasutanud on, ei tunne oma laule tema teoste seest enam teinekord ära. Looming Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile.
"Tormide rand" ooper "Tuleristsed" ooper "Vigased pruudid" ooper "Pühajärv" ooper "Käsikäes" ooper V.Tormis "Eesti kalendrialulud" lauludetsükkel "Raua needmine" ? "Luigelend" ooper "Eesti ballaadid" folkloorne lavateos "Kevade" "Libahunt" filmimuusika "Teele teele kurekesed" lastelaulud A.Pärt "Meie kooli katseaias" laste kantaat "Perpetum mobile" ? "College teemal B-A-C-H" ? "Pro et contra" tsellokontsert ... O.Ehala "Nukitsamees" filmimuusika
Psühholoogilised nüansid joonistuvad välja psühholoogilised nüansid meloodialiinis ,,Tannhäuser" ,,Lendav hollandlane" ,,Nabucco" ,,Rigoletto" ,,Macbeth" Ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus" Chopin Liszt Õukonnatants- poloneed Monotematism- 1 teema Folkloorne harmoonia Uus klaveristiil Klaveristiil tämbririkas Sümfoonilise poeemi rajaja Poola rahvatants Programmilise muusika alusepanija Väikevormid- prelüüdid,etüüdid ,,Faust" ,,Hamlet" Rohke ornamentika (ilustused) Schubert
kunstiliselt ühtseteks runodeks. 4. Ilmusid: "Vana Kalevala" 1835, "Kalevala" 1849, "Kalevipoeg" 1862. 5. Teose aluseks on eri ajajärkudesse kuuluvad ja eri paigust pärinevad anonüümsed runod, mis tänu Lönnroti luuletajaandele ainevalikult ja struktuurilt kokku sobituvad 6. "Kalevala" on romantismiajastu ilming, sest: tal on sügav ja ehtne folkloorne alus 7. "Kalevala" a. Sampo on imeveski, mis selle omanikule jahu, soola ja raha jahvatab. Eepose sündmused koonduvad selle ümber. b. Väinamöinen peakangelane, rahva tark juht, samaan, õpetaja põlluharimise soosija, rahva kaitsja sõdades, laulik, kandlemängija. Loitsijavõimetega.Tundlik ja inimlik kangelane. Naisevõtt Aino, käib
Sealt laul ,,Laine tõuseb". Veljo Tormis (1930-...) Elulugu: On õppinud koorijuhtimist. Alustas Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid, lõpetas Moskvas 1956, sest abikaasa sai töökoha seal. Jõudis niimoodi rahvamuusikani. Tormise looming on tihedalt seotud Eesti rahvamuusikaga, eriti regilauluga. 70-tel hakkas kasutama ka teiste Soome-Ugri rahvaste rahvamuusikat. Looming: Ta on eelkõige koorimuusika autor. Looming jaguneb kaheks: folkloorne ja mittefolkloorne koorimuusika. On väga põhjalikult uurinud Eesti vanimat rahvalaulu ehk regilaulu. Kasutab seda oma loomingus. 1967. valmis tal ulatuslik tsükkel nimega ,,Eesti kalendri laulud". Tsükkel koosneb 5 sarjast. Need on mardi-, kadri-, jaani-, kiige- ja vastlalaulud. Mittefolkloorsed laulud on omapärased ja huvitavad. On kirjutanud ka filmimuusikat (,,Kevade"). Samuti ooperi ,,Luigelend", soololaule ja laulupeo kantaate. Arvo Pärt (1935-...) Elulugu: Sündis Paides
· On üsna vähe muutunud · Oluline on ümbritsev maailm · 5 astet (f, g, a, c, d), 1. aste kõige tähtsam · 2700 a eKr leiutati kammertoon (bambustoru kuhu mahtus 100 hirsi- või riisitera), see oli f noot · Muusika oli ühehäälne, kahehäälsus oli juhuslik (burdooniga - muutumatu saateheliga) · Hästi olid arenenud tants, luule, kujutav kunst, näitekunst, nende kokkupanemisel saadi muusikaline draama. · 2 tantsuliiki: klassikaline, folkloorne · Pillid: pipa 4-keelne lauto-taoline keelpill; er-hu viiulitaoline 2-keelne poognaga keelpill; king 11 kiviplaadiga ja haamriga löökpill India muusika · Valitsevad 2 usku hinduism ja budism · Veda hümnide laulmine · Veedad on iidsed ilmutuslaulikud (u 3000 a eKr) · Rigveda kirjalik allikas, muusika teooria · Klassikalinemuusika kasvas ülikute ringkonnast · Kõrgklassis oli muusika tähtsal kohal, see näitas haritust
Kuid nende hääl kõlab väga nõrgalt. 22-a noormees: Suurimalegi vihavaenlasele ei soovitaks alustada. Mul kulus üle aasta enne, kui jälle end inimesena tunnen. Maailm on tegelikult palju ilusam ja eredam ilma abiaineteta. Aga ma ei räägi sellest [avalikult], ära tulegi küsima. See on ikka veel liiga valus haav... (Autori kogudest 2000). Kui kellegi isiklik kogemus on läbinud esimese sõela, s.t keegi on seda juba edasi jutustanud kui sõbraga või tuttavaga juhtunut, siis, nagu folkloorne materjal ikka (vt Honko 1998), muutub see vastavalt vajadustele ja jutustamissituatsioonidele. Ajapikku kujuneb sellest uskumus. Leidub lugusid, mis ilustavad narkootikumide mõju organismile, põhjendades teatud ilminguid tarbimist soodustavas valguses. Näiteks usuvad noorukid, et tolerantsuse ilmingud väljendavad narkootikumi omaksvõttu, mitte sõltuvuse algust (Schwartz et al 1985). Eestis ei ole selliste stereotüüpide kõrghooaeg veel saabunud, kuigi mõned, nagu "esimene
,,Lugu Igori sõjaretkest" Üldine taustainfo Vana-Vene kirjanduse geniaalne teos on loodud juba rohkem kui kaheksa sajandit tagasi 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. Eesti keelde tõlgitud aastal 1965. Teos on 97-leheküljeline. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos, tööd peetakse oma sünniajas pigem zanriväliseks teoseks. Kuna sel ajal valitses Venemaal kaks zanrisüsteemi, kirjanduslik (kuhu kuulusid religioolise suundumusega tööd) ja folkloorne. "Lugu Igori sõjaretkest" aga oma ajaloolise ja patriootilise enesetunnetusega ei sobinud kummassegi. Kõigepealt oli teos kirjutatud vanavene keeles ja seda hakkas tõlkima krahv Aleksei Mussin-Puskin. 1800 ilmus esimene ümberpanek ja sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. 1812. aastal sõda Napoleoniga ei põlenud üksnes Moskva linn, vaid ka krahv Mussin-Puskini üliväärtuslikud vanavene käsikirjad. "Lugu Igori sõjaretkest" meenutab paljusid sama ajastu Lääne-Euroopa eeposi
ta kirjutas ka traditsioonilises helikeeles töid. Juba õpinguaastail paelus Veljo Tormist folkloor ja rahvaviisid. Ühel suvel Kihnu saarel viibides, sai ta osa ehtsast kihnu pulmast, mida peeti muistsete kommete kohaselt. Ürgne regilaul oma õiges keskkonnas jättis talle võimsa mulje. Seepeale asus ta tõsisemalt läbi töötama folkloorialast materjali ja seda järjest enam ka oma loomingus kasutama. Tormise koorilooming jaguneb kahte valdkonda: folkloorne, mille aluseks regilaul ja mittefolkloorne, mille aluseks on luuletajate tekstid. Erinevalt eelkäijatest on Tormis vähe kirjutanud koorimuusikat traditsioonilises koorilaulu vormis. Tema loomingus on valdavad kaks printsiipi: 1. suurteosed, mis on keerulise muusikalise arenduse ja sageli põnevate saateinstru- mentidega. Näiteks: Ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele ,,Laulja" (sõnad K.J.Peterson). Teos on pühendatud
Pärdi suurim liturgiline koorikompositsioon on ligi kaks tundi vältav ,,Patukahetsuse kaanon". 7. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas Pärdi muusika dirigent Neeme Järvi abiga. Tänu soodsatele plaadistamislepingutele sai Pärdi nimi laiemalt tuntuks ka maailma muusikaüldsusele. Veljo Tormis 8. V. Tormis kirjutas tänaseks üldtuntud koorimuusika suurvorme. ,,Kalevala"- aineline stseen ,,Raua needmine" (1972). Järgnesid Soome - Ugri folkloorne teosteseeria ,,Unustatud rahvad" (1975- 1989) Tormise üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985). Kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" (1980) 9. Kui varasematel aastatel kasutasid heliloojad rahvaviise enamasti vaid mugandatud kujul muusikateose teemana, siis Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse ning arendab sellest mitmesuguseid kooriseadeid, kujundades suurvormilise terviku. 10. Tormis kasutab oma teostes eesti rahvaluule ja muistendite
Nagu ma juba mainisin, pärineb hip-hop tänavalt ja selle algusaastatel olid riimid ja muusika mustanahalistele noortele ainus võimalus, kuidas eemalduda Bronxi destruktiivsest tänavavägivallast. Hip-hop on samas alati tähendanud ka võitlust rikkuse, prestiizhi ja grupisisese positsiooni pärast. Kahtlemata on see aga mustanahalise töölisklassi kuuluva noore jaoks parim eneseidentifitseerimisvõimalus. Räp-kultuur oli algselt suletud ja kergelt folkloorne. Kontrakultuuri ideoloogia oli selles osalevatele väga oluline. Hiljem kandus räpi ideoloogia üle noortekultuuri, mis tähendab seda, et räpi kontrakultuurne agressiivsus müüdi hiljem noortekultuurile maha kui noortepärane. Mõnikord juhtub ka, et subkultuuri piirid hakkavad ähmastuma ja ta kaasatakse või sulatatakse sujuvalt domineerivasse popkultuuri. Nii on juhtunud ka räpiga ja seda just 1990ndatel aastatel. 6
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Taivo Bart Vana hea Rootsi aeg Individuaalne töö Tallinn 2017 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on Eesti ajaloos tuntud perioodi, mida nimetatakse, kui „head Rootsi aega“ mis kehtis Eesti ja Liivimaa aladel 1629-1699a. loodud mõttepildi ehk kuvani analüüs. Antud töös proovin leida vastused küsimustele: Kas „vana hea Rootsi aegˮ on folkloorne mälestus või ajaloolaste jt konstrueeritud meem? Millised on sündmused, institutsioonid, protsessid jne Rootsi aja pärandist, mis võimaldavad seda perioodi positiivselt esile tõsta? Kas ja kuivõrd võib Rootsi valitsusaega vaadelda kui kolonialismi? Milline oli baltisakslaste suhe Rootsi aega? Millele viitab väljend „Labie zviedru laikiˮ? Miks ei ole „vana head Rootsi aegaˮ eestirootslaste ajaloolises mälus, kuigi nad elasid sel ajal „omaˮ kuninga võimu all?
2. Periood 10-15. sajand. Meie esivanemaid kutsuti dzuudideks. Nad elasid Peipsi ümber. Dzuudid tulid sõnast võõrad. 6.sajandi zanrid 1) Vana-Roomast Britisse süllaabiline süsteem (rõhuga mängimine lõppriim) KIRJANDUSE 3 KOMPONENTI: 1) Antiikkirjanduse järelmõjud 2) Klerikaalne kirjandus kiriklik, religioossed laulud, vaimuliku sisuga luuletused, pühad tekstid, pühakute elulood 3) Folkloorne ehk rahvaloominguline osa levinud barbarite hulgas. Kõige rohkem keskendusime me erinevate maade ja rahvaste eepostele ja muistenditele. Tutvusime erinevate kangelaslugudega ja saime ülevaate keskaegsest rüütlikirjandusest. IIRI SAAGAD: Mitmed varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid võib määrata eepika valdkonda. Iirimaad asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud, kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused
FA SOL LA DO RE Helihark e. kammertoon (Sellele pani Pythagorase aluse A=440Hz Pani paika helide arvsuhted, arvestades füüsikalist võnkesagedust. Praegu on tempereeritud häälestus Bachi järgi Bambustorus 100 hirsitera kammertoon Luulekunst ja näitekunst Tantsukultuur jagunes kaheks Klassikaline Folkloorne Tseremoniaalne üritus Lihtrahvale Keisriõues Loodus, loomad, linnud Oluline ülim keha valitsemine. Hinnati plastikat. Värvus ja muusika käib kokku Tüüpkarakterid: tark mees, kangelane, ülik Punane ustavus Must ausameelsus Kollane kavalus Sinine kõrkus Näitleja terve elu ühte ja sama rolli teatris. Kõik oli täiuslik Lauldakse kõrge, nasaalse häälega
korda tagav (kuningavõimu) jumal on Enil. Päiksejumal on Utu ja kuujumal Su’en. 8. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Võrreldes indoeuroopa rahvaste mütoloogiat ei ole Soome-ugri rahvaste mütoloogial nii palju varasemaid kirjalike allikaid. See tähendab, et same vaid rekonstruktsioonidega vihjeid nende mütoloogiast. Ajalooline allikmaterjal on 18. saj folkloorne ainestik. Indoeuroopa mütoloogiat same aga uurida materjalidest,mis ulatuvad kuni 4000 aastat tagasi ning on säilinud kui kirjalike allikatena. Kuna tegemist on geograafiliselt laialt levinud rahvaga siis on võimalik luua keelelisi konstruktsioone, et uurida nende mütoloogiat. 9. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud müüti, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud
mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena). Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia ,,liistule" 15. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud müüti, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad.
Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimisel on tähtis eelis u 4000 aastane ajaline sügavus. Samuti on olemas palju kirjalike allikaid (loomismüüdid, veedad, eeposed). Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesid, jälgida nende teis enemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia) Soome- ugri rahvaste mütoloogia kohta pole aga võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid ning enamusel allikmaterjalidest on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjalil on väiksem ajaline sügavus ning suurem tähtsus on lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstuktsioonidel. Allikate vähesuse tõttu on vaja kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud, teadjad, ravitsejad, maja- ja paigahaldjad, esivanematega seotud pühamud.
Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena). Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia „liistule“ 15. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud müüti, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad.
"valguseallika" kujundid Petersoni tekstis Ernesaksaga, kasutades teoses muusikalisi tsitaate kahest Ernesaksa väga olulisest laulust - "Lauliku talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm". "Pikse litaania" (meeskoorile ja suurele trummile, 1974) teksti on kohandanud Ain Kaalep 1644. aastast säilinud loitsu järgi. Tekst on seotud samanistliku rituaaliga vihma väljakutsumiseks, et päästa põuast kõrbenud vilja. Nii selles teoses kui ka Tormise hilisemas loomingus on folkloorne aines ühendatud orgaaniliselt 20. sajandi väljendusvahenditega. Oma olemuselt on vanade loodususundi rituaalidega seotud ka "Raua needmine" (1972). Olulise impulsi sai Tormis selle teose kirjutamiseks Moskvas 1970. aastal toimunud muusikakongressilt, kus nägi laval ehtsat samaani nõiatrummiga - samalaadset pilli ja mängulaadi tahtis Tormis kasutada ka "Raua needmises". Üllatusena oli vajalik korjaki trumm
Esimene neist käsitleb kahe suguvõsa võimuvõitlust, teine kirjeldab müütilise Rama (jumal Vishnu maise kehastuse) eliseiklusi. Indias tunti ka üsna laialdaselt puraanasid - hindu pärimuslikku kirjavara -, mille sanskritikeelsed tekstid valmisid lõplikult 10. sajandiks. Paljudel India rahvastel on tuntud keskajast oma luule. Pandzabi on mõjustatud sufismist islami müstilis-asketistlikust suunast ja iraani eeskujudest. Eepilisel luulel oli folkloorne ainestik, bengali luules oli tunda budismi toimet. Tugevalt mõjustas India rahvaste kirjandust bhakti hinduismi ja hinduistliku kirjanduse vool, mis lähtus isiksuse vabanemise õpetusest. Bhakti sai alguse 4.-5. sajandil ning ta õitseaeg oli 11.-12. sajand. Tekkisid teravad kritiseerijad kastikorra vastu ning propageeriti piiramatut armastust jumala vastu ja sügavat andumust, mille kõrval kahvatusid brahmanismi ortotokssed tõekspidamised, rituaalid ja askeetlus
o Koostöös A. H. Neusiga kogumik 1854; o Eepos ,,Kalevipoeg" 1857-1861; o ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1866. Piret Voolaid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur; folkloori lühivormide uurija e parömioloog (lühivormide uurimine) ,,Täägin järelikult olen olemas. Paröömiline pilguheit Tartu graftitile" Grafiti andmebaas www.folklore.ee/grafiti Grafiti folkloorses aspektis Paröömiline grafiti = folkloorne lühivorm (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodia jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Grafiti kui multimodaalne ja sünkreeriline ilming. Kommunikatiivne ja mittekommunikatiivne grafiti Grafiti vahendusel toimuva suhtluse asünkroonsus. Pööramise grafiti liike Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; Aforistlikud mõtteterad; Minakesksed grafitid; Sina-pöördumised; Süntaktilised stereotüübid.
naeruvääristamine näitab võhiklust. Ajaloolisest piiratusest ja positiivsuse puudumisest hoolimata on Lukianos oma aja silmapaistvamaid andekaid vabamõtlejaid, kes võitles religioosse ebausu, sarlataansuse ja poseerimise vastu. Viimasel loominguperioodil võib märgata osalist tagasilangemist retoorikasse, ent satiir püsib siiski. Apuleius- looming on mitmekesine. Teosesse ,,Kuldne eesel" on põimitud kümmekond mitmesugust jutustust. Folkloorne süzee on seal antud kirjanduslikus vormis, väga põnev on lugu Amorist ja Psychest. Apuleius käsitleb salakavaluse, ustavuse ja omakasupüüdmatu armastuse teemat allegooriliselt. Inimese hing astub uudishimu sunnil keelust üle ja peab heastama oma süü kannatuste ja kestvate rännakute hinnaga. Idee hinge kõlbelisest ,,puhastusest" kannatuste kaudu ilmus selle muinasjutu süzeesse uusajal ja on võõras Apuleiuse kontseptsioonile
Gailit, Hiir, Kivikas jt. 2. nn Uusrealism (u 1921 (1918?) jj) Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas 3. Naturalism (agulirealism) (u 1927 jj) Jakobson jt 4. Psühholoogiline realism Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt 5. Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt Romantiline kiht 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt. Proovitakse teatava üldkoodina välismaastiili eesti keelde üle tuua. Seal on literatuurset maiku 2. Folkloorne uusromantika Jaik jt. 3. Muu + moderniseeritud rahvusromantika + realism (nt ajaloolises proosas) + moderniseeritud loodusromantika + realism (nt rannakirjanduses) + moderniseeritud noorusromantika + realism + muu (õudusromantika, hulkuriromantike jne) Viis avalikku romantikut: Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor ja Jaik + rida libarealiste (Mälk) 27. september 2010 Gailiti kõrval Aleksander Tassa (Pallase kunstikooli asutaja), oli seotud nii N-E kui Siuru rühmitusega
maailma modelleerimiseks 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid, enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18 sajand) soome-ugri allikmaterjali väiksem ajaline sügavus indoeuroopa müütidel suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel soome-ugri müütide uurimisel vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena) soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule 8
süntagmaatilisel skeemil Claude Levy-Strauss - paradigmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (või uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Soome-ugri ja indoeuroopa mütoloogiate erinevusi · Allikate erinevus soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist) · Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus · Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel · Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena) · Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia "liistule" 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund
küünlakuule: "Oleks mina sinust olema, ma võtaks kõik põnnpead põrandale, naese käed leevaastja ja koera küüsed künnisele, aga ma ei saa, mu teine silm jookseb vett"; Ahi olevat vanast ütelnu: "Kui leivad välja võtad, siis viska tükk puid minu suu jahutuseks!" Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühes jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Kuna folkloorne traditsioon on omamoodi reguleerimatu vabaturg, siis ei panegi see väga imestma, kui sinna satub üsnagi mitmekesist kaupa, sh. diametraalselt erinevate vaatekohtade kajastusi vanasõnadena. Nii näiteks on eesti vanasõnades pea pooleks vastandlikke arvamusi selle kohta, kas lapsi tuleb kasvatada ja õpetada ainult suusõnaga või peab neile andma ka ihunuhtlust. Teisalt on vanasõnade ellusuhtumises ja maailmavaates midagi läbivalt ühtset. Vanasõnad on meie
seost, nad on maailma projektsioon. Otto Rank nägi müüdis kangelase tüpoloogiat. Strukturalistlik lähenemine näeb Vladimir Proppi nägemuses seost muinajuttude ja müüdi vahel, mõlemad põhinevad samal süntagmaatilisel skeemil. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allkimaterjalist on hiline folkloorne ainestik ja seda alates 18.saj. Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus Suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule, kuna selle tagajärjel saadakse ebasobivaid järeldusi. Indoeuroopa rahvaste mütoloogiat uurides on võimalik kasutada materjale, mis
Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimisel on tähtis eelis u 4000 aastane ajaline sügavus. Samuti on olemas palju kirjalike allikaid (loomismüüdid, veedad, eeposed). Võimalik on...luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesid, jä lgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia) Soome- ugri rahvaste mütoloogia kohta pole aga võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid ning enamusel allikmaterjalidest on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjalil on väiksem ajaline sügavus ning suurem tähtsus on lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstuktsioonidel. Allikate vähesuse tõttu on vaja kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: Põhjapõdrakasvatajad olid paiksed, neil oli ilmajumal, maal, veel ja põllul jms omad jumalad
(1894) ja "Rätsep Õhk" (1903) paistavad silma huvitavate karakterite poolest. Loomingu kõrgperioodi jõudis kirjanik alles keskeas, mil kriitilisemaks oli muutunud ka tema ellusuhtumine. Esimene selle perioodi näidend on "Tuulte pöörises" (1906). Draama põhiprobleemid pärinevad tolleaegsest külaühiskonnast, kus peremehe -ja omandiõiguse pärast tõusid inimeste vahel teravad vastuolud. Silmapaistvaim teos on tragöödia "Libahunt" (1912). Ainestik on folkloorne, pärit rahvamütoloogiast. Libahundipärimust on kirjanik kasutanud omapäraselt: tragöödia tegelased usuvad sellesse, kuid kogu näidendi sündmustik ja ideestik näitab libahunditsemise võimatust. Tegevus toimub pärisorjuse lõppjärgul, põhikonflikt hargneb sellest, et orjuses elama harjunud talupoegade mentaliteedi vastu hakkab ootamatult protesteerima noor sõltumatu naine. "Libahunt" on tugev psühholoogiline ideedraama, Kitzbergi parim teos. Samal aastal esietendus "Vanemuises"
eristusvõimalus ja vajadus tekib, selle loob eriti see, et psühhoanalüüs saab moodsaks. Hakkab tutvustama Semper ja ka ta esimene romaan on suhteliselt psühhoanalüütilises võtmes kirjutatud. 5. AJALOOLISE PROOSA LAINE (1934 JJ) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt ,,Ümerajõe" proosa laviini teke. Ametliku tellimuse soosing mõjutab. 6. Jne. a) KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt b) FOLKLOORNE UUSROMANTIKA Jaik jt c) MUU Moderniseeritud RAHVUSROMANIKA + realism (nt ajaloolises proosas) Moderniseeritud LOODUSROMANTIKA + realism (nt rannakirjanduses) Moderniseeritud NOORUSROMANIKA + realism MUU (õudusromanika, hulkuriromantika) Aleksander Tassa 1919 Nõisasõrmus (lühproosa) Ta on nii kunstnik kui ka kirjanik. Eriti paistis silma Noor Eesti aegadel oma dekoratiivse stiiliga ja eeskät lühiproosaga
küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autoriloomingu vahe pole ajaloolises plaanis kaugeltki alati selge. Nagu üldiselt, nii ka huumori plaanis, on see väga tinglik nt. Ida kirjanduste ja folkloori vahel. Ka Giovanni Boccaccio "Decameron" (1351), suur osa Saksa 15.16. saj. nn. linnakirjanduse ainetest, nt. Hans Sachsi (1494-1576) loomingust, Rudolf Erich Raspe (1786) ja Gottfried August
Nt ei ole enam ilus ülikooli peahoone vaid nt musumägi. Gooti romaan esimene gooti romaan oli ,,othranto loss". Gooti romaanides on varjatud erootika, nt nii oli ,,Clarissas". Clarissalt tahetakse võtta tema varandust ning panna teda vägisi mehele. Gooti romaanides on väga palju gliseesid. Aja jooksul lisandub kurja munga kuju, nt Claude Frollo, kes on ,,Jumalaema kiriku kellamehe" peamine antagonist. tondilood on üks gootika elemente, mis on folkloorne. Nt oli neid ka lugenud Joosep Toots, kes sellest oma kaaslastele rääkis, kus on sees tüüpilised gooti gliseede elemendid. Gooti moment tipneb Edgar Allan Poega. Suur osa romantikuid kasutab gooti elementi. Morte d'Arthur gooti õhustik. 4.loeng romantism oli teedrajav suund. Lähtudes selle suuna subjektiivsusest võib öelda et siin üks olulisemaid jooni oli kunstniku imago ehk kuvand, mis
laval korraga kõik tegevuspaigad. Unustati antiigis kasutatusel olnud universaalne, abstraktne taust. Keskajal polnud inimese kujutlusvõime eriti hea, see töötas vastupidises suunas (abstraktsuse asemel sooviti konkreetsust). Taheti teada, mis abstraktsioonile vastab (nt põrgu kui köök: kuradid praepannidega, mulisevad katlad). 16. Poolliturgiline draama Üleminek poolliturgilisele draamale oli väga sujuv, piiri on raske tõmmata. Liturgilisse draamasse hakkas sisse imbuma folkloorne element. Poolliturgiline draama ei olnud kirjutatud mitte ladina keeles, vaid rahvuskeeles (kõigile arusaadav). Poolliturgiline draama oli küll iseseisvam kui liturgiline draama, kuid polnud kirikust siiski irdunud (seotud kiriku ruumiga). Poolliturgiline draama kui ülemikunähtus (liturgilise draama elemendid, tuleviku müsteeriumite elemendid). Hiljem eraldus draama kirikust täielikult ning kolis linnaväljakule. Tegevuspaikade tähistamine selle
Valerie Preston Dunlop (10.-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh political, gender etc. Cathegories
hinnangu andmine ja raamatust lühikokkuvõtte häälikuid õigesti; eristab tegemine. Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt. lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta Tekstiliikide eristamine: muinasjutt, mõistatus, kaashäälikuid; kirjutab vanasõna, luuletus, jutustus, näidend, kiri õigesti asesõnu; Kirjandus: folkloorne lastelaul, liisusalm, jutustus, märgib õpitud sõnades muinasjutt, muistend, luuletus, kahekõne, näidend, õigesti kaashäälikuühendit; sõnamänguline tekst, piltjutt, mõistatus, vanasõna. kirjutab õigesti sulghääliku omandatud oma- ja Kirjutamine võõrsõnade algusse;
Kõneldes rahvatantsust, mõeldakse sageli ainult vanemaid tantse ja nende uusesitusi. Tegelikult kuulub rahvatantsude hulka kõik see, mida inimesed tantsivad loomuliku seltskonna- ja peokäitumise osana, sõltumata tantsu vanusest ja tüübist. Minevikust pärit rahvatantsude toomisel tänapäeva on kaks põhisuunda: · rahvatantsu võimalikult täpne (kirjeldustele ja eeskujudele vastav), kuid loomulik esitus, sageli juuresolijat osavõtul folkloorne tants; · rahvatantsu seaded, töötlused ja stiliseeritud uuslooming lava(rahva)tants. 9.1. Rahvatantsude kogumineVarasemad kirjapanekud vanades kroonikates on napid teated selle kohta, et eestlane on mingis olukorras tantsinud. Neis on vaid erandjuhtudel püütud kirjeldada mõnd tantsusammu. Saxo Grammaticus (12. sajandil) kõneleb eestlaste tantsimisest enne lahingut. Tegemist oli meeste tantsuga, mille abil sõdalased püüdsid
nähtava looduse ja kõiksuse vahelise ühenduse, vastavuse. Enno lüürika keskset sa on nimetatud igatsusluuleks. Selles esineb olulisi sümboleid. Teine luulekogu "Hallid laulud" (1910) - igatsusluule tundeskaala meeleolult varjundirikkam, ulatudes lootusetust kurbusest armastuse kaudu saavutatud õnnetundeni. Küpsenud luuletajanägemusest annavad tunnistust lüürilise koega ballaadid, milles etendab olulist osa folkloorne ainestik. Ennol passiivne, maailmavaluline meelelaad. Esimesed luulekatsed jõudsid trükki juba 1896 "Olevikus". Luulele omane igatsustunnus 1920 "Kadunud kodu" ja "Valge öö" - hallidele lauludele järnenud perioodil ilmnes Enno luules ikka rohkem maailmavaatelise stagnatsiooni halvav mõju. Kümneaastase vahega avaldatud kogud kõnelesid paigalseisust ja isegi tagasiminekust, mis paistis eriti silma üldise luule arengu taustal.
Stiilis on autoril olulisem roll, autor on ise valinud värsimõõdu, jutustamistehnika, pole seotud rahvaluulele omistatud värsimõõduga; „Kalevipoeg” kuulub 2 eeposepiirile. Kangelaseepos: räägitakse muistsetele pärimustele tuginevalt rahva loost, keskmes on kangelane. Süžee pole folkloorse ainesega. Stiil on kreutzwaldilik, tema enda kujundatud. Pigem regivärssi järele aimav kui regivärss ise. „Kalevipoja” tasandid: rahvaluulega seotud tasand: 3 tüüpi folkloorne materjal: tekke- ja seletusmuistendid – keskmes on Kalevipoja kuju: maastiku kujundaja, kohtade looja, loodushiid, kes vormib põldu kündes maastikku; muinasjutud – Kalevipoeg on märgatavalt enam inimesele sarnane; rahvalaulud – protsentuaalselt üsna väike, kuna eesti rahvaluuletraditsioonis Kalevipoega kui tegelast ei esine; kunstkirjanduse, romantismi esteetiline tasand. Esimese viite „Kalevipojale“ teeb 17
internetifenomen meeli erutama, siis levivad arusaamad, et selline ongi tulevikukirjandus, et lingime kõiki ja kõike. Hiljem saadi aru, et see pole tulevik. Uuel sajandil toimuks nagu taaslähenemise traditsiooniga. Kui see oli varem sümbolistlik kultuur, siis nüüd on see pigem pärimuskultuur, mille vastu Krull hakkab huvi tundma. 2004 Meeter ja Demeeter - Eepos. Folkloori kasutab, aga ei kasuta Eesti pärimust, nt indiaani pärimust. Ei saa öelad, et folkloorne huvi ja rõhutatud traditsioonilisus kõigis luulekogudes avalduks. Seal on mingisugune õõnestav või avangardile viitav jõud mängus. Kokkupuutepinnad tulevad uuel ja paremal viisil välja. 2009 Neli korda neli - pealtnäha kas just päris normaalsed, aga peaaegu traditsiooni sobituvad luulekogud (Veel ju vist ka) iseloomulik, et Krull võtab luuletamist kui projektitööd. Ta luuletamine on projekt. Neli korda neli väljamõõdetud luulekogu.
annaabi.ee 
