50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kati2020
Õppematerjali autor
Villahundiks kutsutakse on masinat, mille abil pestud vill ,,lahti nopitakse". Lisaks eraldub huntimise käigus villast ka märkimisväärne kogus prahti (taimejäänuseid). Kraasimise eesmärgiks on villakiude veelgi rohkem üksteisest eraldada ning kiudusid orienteerida. Kraasimise tulemusena saadakse ühtlane villaloor, mida võib kasutada tekkide-patjade-madratsite täitmiseks või viltimiseks. Kraasitud villaloor jagatakse (või lõigatakse) heideks, millest ketrusmasinal valmib ühekordne lõng. Korrutamismasina abil saab ühekordseid lõngu kokku keerutades valmistada mitmekordseid lõngasid. Pestud villa on võimalik lõnga teha käsitsi või villavabrikus. Käsitsi kedratud lõng on eksklusiivne materjal: professionaalse ketraja valmistatud lõng on pehme, ühtlase paksuse- ja keeruga või siis ühtlase kvaliteediga effektlõng. Sellise lõnga tegemine võtab aga palju aega ja tema hind on seetõttu kõrge. Villavabrikus on võimalik töödelda
poolest tublisti paremad looduslikest kiududest (Iseasi kas see on hea ja kus see on hea). Neid kiudusid värvitakse tavaliselt juba valmistamise käigus värvaine lisatakse otse massi, millest vastav kiud tehakse. Sellised massis värvitud kiud on absoluutselt värvikindlad. Sünteeskiud jäävad looduslikest kiududest maha hügieenilisuse, sageli ka soojapidavuse poolest. Kuna sünteeskiud on väga siledad ja ühtlased, siis selliste kiudude kedratud lõng on kale ning ei ole küllalt kohev.Selle vea parandamiseks on kõige parem võte lõigata kiud lühemaks sama pikaks kui puuvilla või villakiud. Sellist kiudu nimetatakse STAAPELKIUKS. Et lõng veelgi kohevam tuleks, kasutatakse peale staapelkiudude (ka tehiskiudude) staapeldamisel veel muudki: kiud aetakse kuuma õhu joas krussi, nende pressimiseks tehakse filjeeri avad mitte ümmargused vaid näit. tähekujulised
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 12 k
II. Koristustehnoloogia + foorum „Kasutuselevõtupuhastus“ Moodle keskkonnas 2.1 Põrandakatted 2.1.1 Puitpõrandad Puu on kuivade ruumide põrandakate. Kasutatakse massiivpuidust ja parketina, kodudes, võimlates, lasteaias, restoranis. Laudpõrandaid valmistatakse männist, kasest, kuusest või tammest. Parketti tammest, saarest, kasest, vahtrast. Joonis 1. Laudpõrand, mänd, osaliselt lihvitud. Foto L. Padu Joonis 2. Lippparkett. Foto L.Padu Pinnatöötlus: lakkimine, värvimine, õlitamine, vahatamine. Tänapäeval kasutatakse taimeõlide baasil põhinevaid tooteid- linaseemneõli, päevalilleõli, sooja. Parketti õlitatakse tavaliselt tehases. Õlitatud puitu puhastada “Linoliga”, Samett´ga”. Ära kaitse kunagi musta pinda! Peale õlitamist üks nädal ei tohi kasutada vett! Joonis 3. Osaliselt õlitatud puitpõrand. Foto L. Padu Hooldus veel baseeruva õliga või lahustil baseeruva õliga. Läigestamine on oluline
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid