Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lõnga värvimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Vill ja villane lõng
Villa keemilised omadused

Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke - keratiine, kollageeni, nukleiin - ja aminohappeid . Villas on lipiide - rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. Villa kuivaine sisaldab tuhka, mis sisaldab rohkesti kaltsiumi, seejärel naatriumi, magneesiumi, fosforit , tsinki, rauda, kaaliumi, mangaani , vaske. Villa keratiinide sünteesil on olulised tsink ja vask.
Villa orgaanilise aine iseloomulikuks tunnuseks on fibrillaarsete valkude, eriti keratiinide kõrge sisaldus, milles leidub rohkesti väävlit sisaldavaid aminohappeid (tsüstiini, tsüsteiini jt). Väävlisisalduse järgi võib otsustada ka villakasvu üle. Jämedas, säsikanaliga villas on väävlit vähem kui peenvillas. Arvatakse, et väävlli vähesusest on tingitud jämevillalammaste aeglasem villakasv.
Villas leidub kuni 20 aminohapet, nendest kõig rohkem tsüstiine, leutsiini, arginiini ja glutamiinhapet. (allikas 1 )

Villa tehnoloogilised omadused


Villa tehnoloogilised omadused on jämedus, säbarus, pikkus, tugevus, venivus, vanuvus.
Villa jämedus määrab saadava lõnga väärtuse, valmistatava riide paksuse ja pehmuse. Säbarus võib olla:
  • lame
  • normaalne
  • kõrge

Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus , vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja ( kandmisel ) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti.(allikas 2)

Villane lõng


Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi. Tänapäeval toodetakse villast lõnga tööstuslikult. Lõngad võivad olla siledad või tombulised, korrutatud või korrutamata. Tänapäeval müügil olevad lõngad on enamasti värvikindlad. Valget villast lõnga saab ka ise värvida kas sünteetiliste või looduslike ( taimsete ) värvidega, arvestades vastavat tehnoloogiat. Lõnga värvikindlust kontrollitakse nii, et lõng pannakse valge niiske riide vahele ja triigitakse kuuma triikrauaga üle. (allikas 2)

Villa ajalugu


Inimeste varasema perioodi keha- ja kodukatted olid materjali loomulikku
värvi - hallid , pruunid, beezid. Praktiliste kogemuste varal õppisid inimesed
tundma taimede või nende osade, seente ja samblike värvitoimet. Teadaolevalt
on hiinlased juba 5000 a. tagasi leidnud taimed, millega siidi punaseks ja
siniseks värvida. Aastasadadega muutus rõivastus inimühiskonnas teatud
kuuluvuse kandjaks . Peenemad, värvirikkamad, aega ja palju materjali nõudvad
tööd ehtisid vaid valitsejaid. Egiptuse vaarao Tutanhamoni oranzikas-kollane
surilina oli teadlaste arvates värvitud safraniga. Foiniiklased õppisid
värvimisoskusi ilmselt egiptlastelt ja saavutasid 3000 a. tagasi kuulsuse
purpurpunasega.
Eesti vanimad teadaolevad taimedega värvitud riietusesemed pärinevad
Pariselja turbaraba leiust. 14.sajandi vöö ja paelte kudumisel on
kasutatud punast ja kollast lönga, mis arvatavalt on värvitud
lepakoorte ja madaraga.
Kõige paremini värvuv materjal on vill, mida võib värvida kas lõngana või
ketramata villana. Kihnu Roosi õpetab: ”Lamba palve on see, et enne niitmist
tuleb lammas pesta. Lammas pannakse toobrisse istuma ja pestakse. Vanasti
pesti ka mererannas.” Rasvase villa või lõnga külge ei hakka värv hästi kinni.
Kihnu Roosi õpetab kollase (kaselehe, putkeõie, paakspuulehe)
värvimist: ”Lõng tuleb ennem hoida kollutuses öö läbi , siis välja puserdada ehk
pigistada, kuid öösel tuleb ka lõnga liigutada, ehk ümber keerata, et maarjaga
ühtlaselt läbi imbuks. Siis vesi patta ja kaselehed ehk teised, millest keegi kollast
keedab, pajaga tulele ja lasta keeda mõnda aega, umbes 10-15 min. Kui vesi on
värvuselt kollakas , paned sisse puserdatud lõnga ja keedad veel 10-15 min.
Seal võib siis seda lõnga segada, et mitte kirjuks ei läheks.”(allikas 3)
Allikad:
  • http://www.lambawark.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=26&Itemid=45
  • http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vill_merlere.ht m
  • http://www.l-rannik.ee/materjalid/vormsi_kasiraamat.pdf#search=%22taimedega%20v%C3%A4rvimine%22
  • http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ounad_evelin.ht m
  • http://seemnemaailm.ee/cgi-bin/sanitarium/view.cgi?id=199&cat_id=3&print=1
  • Jackie Crook/“Taimedega värvimine“ 2007/lk11/ 13.05.2009
    Eelinof
    Aedvili
    kuivaine
    suhkur
    tärklis
    kiudaine
    toorvalk
    Kaalikas
    7,7-16,5
    5,3-10,5
    0,4
    1,3-1,5
    1,0-2,4
    Porgand
    11,5-17,3
    5,0-9,5
    0,2
    1,0-1,2
    0,9-1,2
    õun
    11,5-14
    8,5-15
    1
    0,4
    (allika 4 ja 5)

    Lõnga värvimine


    Villa pesemine
    Nii vill kui lõng sisaldavad looduslikke rasvu ning pisemat prügi. Materjali põhjalik puhastus tagab värvi kiire ja hea imendumise. Villa pesemisel tuleb olla ettevaatlik. Nagu teistegi looduslike kiudude puhul, vältida tuleks villasele vee peale valamist. Selle asemel tästa vill suurde veega täidetud anumasse .
    Villa pesemise etapid:
  • Vala keev vesi suurde nõusse. Vett peab olema piisavalt, et materjali saaks vabalt liigutada. Lisa veidi pesuvahendit.
  • Niisuta materjali põhjalikult. Lase materjalil seista umbes 15 minutit.
  • Tõsta materjal ettevaatlikult veest välja ja loputa puhtas vees. Loputus- ning pesuvee temperatuur peab olema suhteliselt sama. Vaheta loputusvett. Kuni see jääb puhtakss ja läbipaistvaks. Pane materjal kuivama või aseta peitselahusesse.
    (allikas 6)

    Lõnga värvimine Porgandiga


    Töövahendid:
    80g vett
    28g riivitud porgandit
    2tl soodat vee pehmendamiseks
    Peitsimiseks CuSO4 +H2O
    FeSO4+H2O
    Alumiiniumkauss+ 3 anumat, et vesi kolmeks jagada
    1,5g villast lõnga
    Töökäik:
  • Aseta kuum vesi riivitud porganditele, ning lase päev aega seista.
  • Kurna vesi ning pane kaussi
  • Lisa pestud ning kolmeks vihiks jaotatud lõng
  • keeda 30 min.
  • Jaga keedetud vesi kolmeks võrdseks jaoks erinevatesse anumatesse
  • igasse anumasse pane 1 lõngavihk
  • 1te anumasse panna noaotsatäis CuSO4+H2O teise FeSO4+H2O ja kolmas jätta naturaalseks.
  • lasta anumatel tund aega seista
  • panna värvunud lõngad kuivama.
    Lõnga värvimine kaalikaga
    Töövahendid:
    150g vett
    160g riivitud kaalikat
    2tl soodat vee pehmendamiseks
    Peitsimiseks CuSO4+H2O
    FeSO4+H2O
    Alumiiniumkauss+ 3 anumat, et vesi kolmeks jagada
    1,5g villast lõnga
    Töökäik:
  • Aseta kuum vesi riivitud kaalikale, ning lase päev aega seista.
  • Kurna vesi ning pane kaussi
  • Lisa pestud ning kolmeks vihiks jaotatud lõng
  • keeda 30 min.
  • Jaga keedetud vesi kolmeks võrdseks jaoks erinevatesse anumatesse
  • igasse anumasse pane 1 lõngavihk
  • 1te anumasse panna noaotsatäis CuSO4+H2O teise FeSO4+H2O ja
    kolmas jätta naturaalseks.
  • lasta anumatel tund aega seista
  • Värvunud lõngad loputa seni, kuni vesi on puhas.
  • pane lõngad kuivama
    Lõnga värvimine õunaga
    Töövahendid:
    80g vett
    28g riivitud õunu
    2tl soodat vee pehmendamiseks
    Peitsimiseks CuSO4+H2O
    FeSO4+H2O
    Alumiiniumkauss+ 3 anumat, et vesi kolmeks jagada
    1,5g villast lõnga
    Töökäik:
  • Aseta kuum vesi riivitud õuntele, ning lase päev aega seista.
  • Kurna vesi ning pane kaussi
  • Lisa pestud ning kolmeks vihiks jaotatud lõng
  • keeda 30 min.
  • Jaga keedetud vesi kolmeks võrdseks jaoks erinevatesse anumatesse
  • igasse anumasse pane 1 lõngavihk
  • 1te anumasse panna noaotsatäis CuSO4+H2O teise FeSO4+H2O ja kolmas jätta naturaalseks.
  • lasta anumatel tund aega seista
  • panna värvunud lõngad kuivama.
  • Vasakule Paremale
    Lõnga värvimine #1 Lõnga värvimine #2 Lõnga värvimine #3 Lõnga värvimine #4 Lõnga värvimine #5 Lõnga värvimine #6 Lõnga värvimine #7 Lõnga värvimine #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kati2020 Õppematerjali autor
    Villa keemilised omadused
    Villa tehnoloogilised omadused
    Villa ajalugu
    Eelinof
    Villa pesemine
    Lõnga värvimine õunaga
    Lõnga värvimine kaalikaga
    Lõnga värvimine Porgandiga

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Vill
    26
    docx

    Vill

    Villahundiks kutsutakse on masinat, mille abil pestud vill ,,lahti nopitakse". Lisaks eraldub huntimise käigus villast ka märkimisväärne kogus prahti (taimejäänuseid). Kraasimise eesmärgiks on villakiude veelgi rohkem üksteisest eraldada ning kiudusid orienteerida. Kraasimise tulemusena saadakse ühtlane villaloor, mida võib kasutada tekkide-patjade-madratsite täitmiseks või viltimiseks. Kraasitud villaloor jagatakse (või lõigatakse) heideks, millest ketrusmasinal valmib ühekordne lõng. Korrutamismasina abil saab ühekordseid lõngu kokku keerutades valmistada mitmekordseid lõngasid. Pestud villa on võimalik lõnga teha käsitsi või villavabrikus. Käsitsi kedratud lõng on eksklusiivne materjal: professionaalse ketraja valmistatud lõng on pehme, ühtlase paksuse- ja keeruga või siis ühtlase kvaliteediga effektlõng. Sellise lõnga tegemine võtab aga palju aega ja tema hind on seetõttu kõrge. Villavabrikus on võimalik töödelda

    Bioloogia
    Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud
    42
    doc

    Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

    poolest tublisti paremad looduslikest kiududest (Iseasi kas see on hea ja kus see on hea). Neid kiudusid värvitakse tavaliselt juba valmistamise käigus ­ värvaine lisatakse otse massi, millest vastav kiud tehakse. Sellised massis värvitud kiud on absoluutselt värvikindlad. Sünteeskiud jäävad looduslikest kiududest maha hügieenilisuse, sageli ka soojapidavuse poolest. Kuna sünteeskiud on väga siledad ja ühtlased, siis selliste kiudude kedratud lõng on kale ning ei ole küllalt kohev.Selle vea parandamiseks on kõige parem võte lõigata kiud lühemaks ­ sama pikaks kui puuvilla või villakiud. Sellist kiudu nimetatakse STAAPELKIUKS. Et lõng veelgi kohevam tuleks, kasutatakse peale staapelkiudude (ka tehiskiudude) staapeldamisel veel muudki: kiud aetakse kuuma õhu joas krussi, nende pressimiseks tehakse filjeeri avad mitte ümmargused vaid näit. tähekujulised

    Materjaliõpetus
    Lambakasvatus
    54
    pdf

    Lambakasvatus

    Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind

    Lambakasvatus
    Lambakasvatuse konspekt
    74
    docx

    Lambakasvatuse konspekt

    Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 1­2 k

    Lambakasvatus
    E-kursuse-Eripuhastustööd-materjalid
    168
    pdf

    E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

    II. Koristustehnoloogia + foorum „Kasutuselevõtupuhastus“ Moodle keskkonnas 2.1 Põrandakatted 2.1.1 Puitpõrandad Puu on kuivade ruumide põrandakate. Kasutatakse massiivpuidust ja parketina, kodudes, võimlates, lasteaias, restoranis. Laudpõrandaid valmistatakse männist, kasest, kuusest või tammest. Parketti tammest, saarest, kasest, vahtrast. Joonis 1. Laudpõrand, mänd, osaliselt lihvitud. Foto L. Padu Joonis 2. Lippparkett. Foto L.Padu Pinnatöötlus: lakkimine, värvimine, õlitamine, vahatamine. Tänapäeval kasutatakse taimeõlide baasil põhinevaid tooteid- linaseemneõli, päevalilleõli, sooja. Parketti õlitatakse tavaliselt tehases. Õlitatud puitu puhastada “Linoliga”, Samett´ga”. Ära kaitse kunagi musta pinda! Peale õlitamist üks nädal ei tohi kasutada vett! Joonis 3. Osaliselt õlitatud puitpõrand. Foto L. Padu Hooldus veel baseeruva õliga või lahustil baseeruva õliga. Läigestamine on oluline

    Puhastusõpetus
    Mängud
    102
    doc

    Mängud

    TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

    Mäng
    Tisleri eriala eksam
    59
    doc

    Tisleri eriala eksam

    Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem

    Tisleri eriala
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun