Vanaaja gerograafia (0)

Geo kordamine
Vanaaja geograafia
1)
Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES.
LÄÄNE POOL- LIIBÜA
LÕUNA POOL-NUUBIA
foiniiklased - VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED . MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID , ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU.
Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI.
Vana-hiina – SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA , MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIIDI TEED, MIS KULGES KUNI VAHEMERENI. NENDE SUUR LEIUTIS OLI KA KOMPASS.
Vana-kreeka - ARISTOTELES OLI VANA-KREEKA ÜKS ÕPETLASI, KES TÕI VÄLJA 2 HÜPOTEESI: 1) MAA ON UNIVERSUMI KESKPUNKT, MIS EI VASTAND TÕELE (TEGELT ON PÄIKE) 2) MAA ON KERAKUJULINE NING SEDA TA TÕESTAS KUUVARJUTUSEGA. ALEKSANDER SUUR-ANDEKAS SÕJAMEES. TEMA JA TEMA VÄGA SUUR VÄGI LÄBISID PIKIMA SÕJARETKE KREEKAST KUNI INDUSE JÕENI. VANA-KREEKAST ON KA PÄRIT MAAKAARTIDE VORMISTAMINE.
Vana- rooma – GEOGRAAF STRABON PANI KIRJA TEOSE ”GEOGRAAFIKA”. 17. KÖITEGA ENTSÜKLOPEEDIA. PTOLEMAIOS VALMISTAS ESIMESE KAARDIVÕRGUSTIKUGA KAARDI. SELLEST AJAST ON KAARDID PALJU TÄPSEMAD.
2) -AL- IDRIS – mees, kes kandis 1154. a. kaardile eesti piirkonna.
-MARCO POLO rändas 13.sajandil tänapäeva KESK-AASIAS, INDIAS, HIINAS ja jõudis MALAI SAARTELE.
- INDIASSE üritati mereteed leida sealsete vürtside, kulla ja vääriskivide pärast. Need olid väga hinnas ja nendega oli hea kaubelda .
-Uusaja orjakaubandus sai alguse portugaallaste maadeavastustest ja vallutustest.
- 1492 a. Kolumbuse reisi eesmärk oli jõuda Indiasse ning avastada ka uus meretee , kuid eksikombel jõudis ta Ameerikasse ning teda loetakse ka ameerika avastajaks, kuigi varem olid seal juba ära käinud VIIKINGID .
-Lääne-india saarestik asub KESK-AMEERIKAS KARIIBI MERES. Nime sai ta kolumbuselt, sest kolumbus arvas, et ta on inidas.
-Ameerika sai nime AMERICO VESPUCCI järgi.
-I. ümbermaailmareisi sooritas FERNAO DE MAGALHAES . 1519-1522
- KONKISTADOOR ON HISPAANIA VALLUTAJA, KES HÄVITAS LADINA-AMEERIKAT.

18-19. SAJAND VIIDI LÄBI MITMEID ÜMBERMAAILMAREISE.
-KUULSAIM UUSAJA MAADEUURIJA OLI JAMES COOK (ENG). PURJETAS 1768-1778 a. läbi mitmete vaikse ookeani saarestike ja uurides austraalia rannikut.
19. sajandi teisel poolel õpiti tundma aafrikat, aasiat, austraaliat ja L-Ameerika siseosi.
-AAFRIKA SISEOSAD – RICHARD BURTON, DAVID LIVINGSTONE, HENRY STANLEY.
- AASIA - PJOTR SEMJONOV TJAN-ŠANSKI, NIKOLAI PRžEVALSKI.
-SIBERI & SISE-AASIA – ALEKSANDER VON MIDDENDORF , EDUARD VON TOLL (EST baltisakslased )
-L-AMEERIKA – ALEXANDER VON HUMBOLDT .
KIRDEVÄIL – KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER EURAASIA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE ROOTSLANE NORDENSKJÖLD.
LOODEVÄIL – KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER P-AMEERIKA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE NORRALANE AMUNDSEN .

18-19. sajand arvati, et L-poolkeral asub hiigelmanner TERRA AUSTRALIS, kuigi keegi polnud kunagi seda näinud. Esimesena purjetas sealkandis hollandlane Abel Tasman, kelle järgi tasmaania nimetati.
Siiski 1770. aastal avastas Austraalia James Cook, sel ajal kaardistati ka austraaliat.
Aafrika sisealade uurija DAVID LIVINGSTONE tahtis leida Niiluse algust, kuid ei leidnud. Ta avastas NJASSA JÄRVE, KONGO JÕE ja VICTORIA JÄRVE.

ANTARKTIS - 1819- 1821 SOORITAS VENELASTE EKSPEDITSIOON ÜMBER ANTARKTISE PURJETAMIST NING 1820a. loetakse ANTARKTISE AVASTAMISEKS. Purjetati kahe laevaga , mille üks kapten oli baltisakslane Bellingshausesn ja teise kapteniks Lazarev.

LÕUNAPOOLUS- esimesena jõudis lõunapoolusele roald amundsen (NOR) 14.detsember 1911. amundsen oli ka esimene mees põhjapoolusel.
Teisena jõudis lõunapoolusele Robert Scott (ENG), kes sinna kahjuks suri. Sinna jõudis ta vaid kuu hiljem 17.jaanuar 1912.
EESTIST PÄRIT MAADEUURIJAD :
VON BAER - maailmakuulus loodusteadlane , kes aastal 1856 avastas, et lõunast põhja voolavatel jõgedel on parem kallas rohkem kulunud.
VON TOLL – uuris uus-siberi saari. Purustas sanitovi maa müüdi.
VON KRUSENSTERN – juhtis esimest venelaste ümbermaailmareisi 1803-1806a.
19.sajandi lõpul kuulus suurbritanniale suurim osa kolooniaid, seetõttu levis ka inglise keel ja kultuur. Teisel kohal oli koloniseerimisega prantsusmaa ning gröönimaa oli taani võimu all.
Norra viikingid jõudsid IX ja X. sajandil P-ameerikasse, islandile, gröönimaale. Portugali muutis üheks võimsamaks riigiks meretee avastamine usasse. Portugali kuulsaim meresõitja oli magalhaes. James cook uuris vaikset ookeani ja avastas austraalia. Lõunapooluse avastamise võidujooks toimus inglismaa ja norra vahel, norra võitis (amundsen). Antarktika uurimisega tegeles eesti päritoluga fabian gottleib von bellingshausen . Kolooniaid rajati kultuuri levitamiseks. Kolooniaid rajati merede äärde kaubavahetuse eesmärgil. Keskaja eurooplaste kolooniad olid suurimad. Inglismaa valdustes olid ameerika, aasia, austraalia, aafrika. Prantsusmaa valduses aafrika, island oli taani koloonias.