Foiniikia linnriikide kolonisatsioon (0)

FOINIIKIA (asukoht, kaart jne)
Kreeklaste antud nimetus Foiniikia tähendab “purpurmaad”, sest sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi.
Foiniikia on antiikaja riik, keskusega Vahemere idarannikul, kus praegu asuvad Süüria, Liibanon ja Palestiina .
Foiniika populatsioon oli 1200 eKr umbes 200 000 inimest. Foeniilaste päritolu on üldiselt tänaseni kaheldav- millal ja kust nad saabusid.
Arvatakse, et tähtsaimad linnriigid Byblos , Siidon ja Tüüros asutati umbes 3000 a eKr. Nendest kõige tuntub on tillukesel saarel asuv Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (nt Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid mis suutis pikka aega iseseisvana püsida.
Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros.
KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus
Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid , esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule. Kõike kuulsam oli Kartaago , millest räägib hiljem Hanna.
Kolooniaid rajati umbes 1100 eKr.
Foiniikialased olid maailmas ühed esimesd kolooniate allutajad. Nende eesmärgiks ei olnud uutele aladele paikseks jäämine, vaid tsivilisatsiooni levitamine ja ankrupaikade hankimine (Foeniikiast Hispaaniasse, kust sai hõbedat ja tina). Näiteks levitasid nad oma tähestikku, millest saadud tähestikke kasutvad inimesed tämapäeval peaaegu igalpool.
Foeniiklastel ei olnud suurt sõjaväge, mistõttu ei olnud nende kolooniad väga suured.
Kuna Foiniikias kasvab palju seedripuud, mida kasutatakse laevaehituses, oli neil vägev merevägi. Nad olid head laevasõitjad. Nende jõukuse allikaks oli merekaubandus.
Kuna Foiniikia asub kahe tsivilisatsioonipiirkonna vahel – egiptus ja mesopotaamia - siis oli neil võimaldas luua palju kaubanduskontakte.
Foiniiklaste esimesed sidemed seotud kaubavahetuega olid Kreeklastega (vahetati puitu, orje, klaasi ja purpurpunast riiet, mida kasutati Kreeka eliidi riietuses ). Egiptusesse saatsid veini.
Kaubanduse jm hiilgeajaks arvestatakse tavaliselt 1200-800 eKr. Moodustusid sellel ajal põhilised kaubandusega tegelejad selles piirkonnas.
Kuna foiniiklased oli ümpris metsikud, oli neil tihti raskusi oma nn. Tütarlinnade kaitsmisega. Samuti, kui juhtus et nende kaubalaev sattus õnnestusse, ei olnud foiniiklastel suurt abi loota teistelt.
RIIGIKORD
Linnriike valitses kuningas, kes juhtis kodanikest sõjaväge.
Tema kõrval seisis suursugustest kodanikest koosnev nõukogu.
Suur mõju oli ka kaubandusega tegelevatel ülikuperedel.
Preesterkonnal arvatavasti võimu polnud.
LAGUNEMINE , tulemus
539eKr foeniiklased, nagu ka kõik teised lääne-aasias, vallutati persialaste poolt. Foiniiklastest sai osa Presia impeeriumist.
Kuna Foeniiklased olid vallutatud, ei saanud nad oma kolooniaid enam kontrollida nind need said iseseisvaks.
332 eKr ründas Aleksander Suur Foeniikia pealinna Tüüriat, kus oli ka suurem osa Pärsia mereväest, ning allutas Foeniikia enda impeeriumile. Aleksander oli äärmieslt julm ja tappis umbes 2000 juhtkodanikku, samas jättis ta oleva kuninga võimule.