1. Hetiidi riik oli Vana-Babüloonia riigiga üheaegselt. 5. Olulisim linn oli KARTAAGO. 2. Piigi juht oli kuningas. 6. Kartaago hoidis kaubandust oma kontrolli all. 3. Neil oli kõige rohkem sõjaväge. 4. Hetiidid ei vallutanud kogu Vana-Baülooniat, vaid tegid ainult vallutamisretki. 5. Kultuuritase (religioon) puudus, võeti kombeid üle Mesopotaamia JUUDID aladelt. 6. Talupojad olid sõltumatud = vabad inimesed. 1. 1500 eKr. Jõudsid nad Kaananimaale 7. Neil olid rahvakoosolekud. 2. Seniitidest kujunesid juudid (heebrealased) 8. Ühiskonnas arengut ei toimunud. 3. ANTISEMITISM – juudivastased (kuritegelik) 9. 1200 eKr. Hetiidi riik lagunes 4. Umbes 16 saj
Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd, asend ja looduslikud olud. · Süüria, Liibanon ja Palestiina moodustavad Kaanani, mida kreeklased nimetasid seda maad Foiniikiaks, mis tähendab purpurimaad (nimetus tuleb sellest et sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi, purpurriie aga üks Kaanani peamisi eksportkaupu). · Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. · Kaanani loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt (varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas) · Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal ehituspuidu allikaks. · Kaanani elanikud kasutasid seedripuid laevaehituses ning olid osavad meresõitjad. · Kaananist kujunes E. ja M. tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala. Nii kujundasid
2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma – neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Vanaaeg – ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg – ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide – veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud.
2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud.
Vaaro: piiramatu võimuga Seaduseandja Jumalad Peeti jumalikuks · Animism- looduse hingestamine · Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest · Lihtrahvas jumalatega kokku ei puutunud MESOPOTAAMIA Ra-päikesejumal Osiris-allmaajumal Looduslikud olud Thot-kuujumal, keele ja kirja andma Horos-vaarao kaitsejumal · Kahe jõe vaheline ala Eufrat ja Tigris Anubis-surnutemaailmas inimeste tegude kaaluja · Põhjas ja kirde kiltmaa, lõunas ja edelas Araabia kõrb Hathor-naisjumal Seth-põua ja põuatuule jumal · Vihma sajab vähe
suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel vihma sajab põlluharimiseks piisavalt, maailma vanim põlluharimispiirkond - u. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula (pildil) Liibanoni metsad pakkusid laevaehituseks sobilikku seedripuitu (eksporditi Egiptusesse, Mesopotaamiasse jm), head meresõitjad asus maa- ja mereteede ristumiskohas – tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid; Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni kokkupuuteala kuid! Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamia püüdsid saada oma kontrolli alla FOINIIKIA LINNRIIGID (õitseaeg 10.-7. saj eKr) Kaanan oli territoriaalselt killustatud, peale sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid Byblos, Siidon, Tyros jt., tekkisid III aastatuhandel eKr rikkus põhines Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade
2. Prohvetite meelest olid kõik hädad, mis Iisraeli tabasid tingitud sellest, et kummardati ka ebajumalaid. 3. Prohvetid kuulutasid, et kunagi sünnib Taaveti soost valitseja, ehk messias, kes lõpetab iisraeli rahva kannatused. 4. Kerkisid esile siis, kui Iisraeli riik oli nõrk. 5. Prohvetid tegelesid väikesel määral ka ennustamisega. Mesopotaamia Jõgedevaheline maa. 1. Mesopotaamia oli iidne Idamaa, milles oli kujunununud kõrgkultuur. 2. Mesopotaamiast on välja rännanud pärimuse kohaselt iisraeli rahvas ja nende esiisa Aabraham. Kasutatud materjal: Mati Kõivu ,,Vanaaeg I osa". 6. klassi ajalooõpik, Wikipeedia.
· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik
Kõik kommentaarid