Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsjuhtimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
varad, omakapital, müügitulu, luut, käibevara, ärikasum, koguvõimendus, tegevusala, maksevõime, puhaskasum, jahindus, finantsvõimendus, tegevusvõimendus, ärikasumi, metsandus, standardhälve, puhaskäibekapital, varieeruv, finantsjuhtimine, passiva, muudatus, finantskulud, tulumaks, rentaablus, bilansimahtu, tasuvus, analüüsis, aktiva, kahjumPÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008 Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%. Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008 Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna varad on muutunud spetsiifilisemaks ja kapitalimahukamaks. Varad on mahult juurde võtnud nii väärtuselt ehk siis hinnalt kui ka koguseliselt. 4 Bilansi struktuur kohustuste ja omakapitali seisukohalt aastatel 2000-2008 Vaadeldaval perioodil aastatel 2000 2008 on näha kuidas omakapitali hulk suurenes, 2008 aastal jõudis see aga suhteliselt võrdsele tasemele kohustustega. See näitab, et
71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks *Kiirmaksevõime (Current Ratio; Acid Test)
Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist?
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine.
Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine .............................................................................................23 2
KOHUSTUSED JA 254435 260211 2,00% 262466 1,00% OMAKAPITAL KOKKU Eelpool olevast tabelist (Tabel 2.1.) on näha, et bilansimaht on aastast aastasse olnud üsna stabiilne. Aastal 2010 suurenes bilansimaht 2% ja aastal 2011 1%. Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele. 4 Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused.
................................. 27 8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs............................................................................... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................................................................30 10.1. Aktivate käibesagedus ............................................................................................. 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4. ROA e varade puhasrentaablus ............................................................................... 36 Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 ).............................
Bilanss väljendab kõigi firma tegevusaja vältel toimunud äritehingute järjestikuse liitmise tulemust. Bilansi aktivakirjed on järjestatud likviidsuse järgi nimistu algab kõige lihtsamini rahaks muudetavatest varadest. Kaumiaruanne näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid ja kahjumeid. Näiteab vahendite liikumist läbi firma. Seosed: Müük müügikulud tegevuskulud + muud tulud (kulud) maksud = kasum Rahavoogude aruanne sealt selgub firma maksevõime, kust firma raha pärineb ja kuidas seda kulutatakse. Rahavoogude aruandes kajastub kolm tasandit: tegevustasand, investeerimistasand ja finantseerimistasand. Enamik numbreid tuleneb ontse bilansist ja kasumiaruandest. 12. Finantsaruandlusest saadav informatsioon: Informatsioon senisest tegevusest - kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda firmat teistega)
P müügihind, VC - summaarsed muutuvkulud, PV ühiku puhaskate (toodangu maht kasu- Q müük ühikutes, mi/kahjumi piiril) S müük rahas, F püsikulud, DOL kasum > müük DOL = DTL / DFL, kus EBIT0 - esialgne ärikasum EBIT: S*DOL*EBIT0, kus EBIT1 = EBIT0 - EBIT, kus EBIT - ärikasumi muutus EBIT1 - kavand ärikasum S - müügi muutuse % DOL - S muutuse mõju EBIT-le(%) DFL - EPS tundl. EBIT suhtes (%) i m -1 , EPS =
Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajaid, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab kulude ja tulude kasvu või vähenemist, samuti milline kulukirje on oluliselt mõjutanud kasumit. Alljärgnevas tabelis 1 toovad töö autorid välja kasumiaruande analüüsi tulemused. Tabel 1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs baasaastata X=2010-2009 % X2=2011-2010 % Müügitulu 589 638 111 130 577 102 Muud äritulud -328 445 10 43 938 219 Mitmesugused tegevuskulud 107 909 93 -65 371 104 Tööjõukulud 221 693 93 -266 666 115 Põhivara kulum ja väärtuse langus 26 964 75 -2527 103
12.2010 2010 2009 Osatähtsus juurdekasvutempo -tempo Osatähtsus % % Käibevara Raha 51 727 41 680 10 047 24% 51 44 Nõuded 6 225 5 947 278 5% 6 6 Varud 3 549 3 278 271 8% 3 3.4 VARAD
Viktor Arhipov Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................4 1.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. .5 2.MÜÜGITULU ANALÜÜS..............................................................6 3.LIKVIIDSUSE ANALÜÜS..............................................................7 3.1Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase....................................7 3.2Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase.........................................................8 3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase.......................................................9 3.4Puhaskäibekapital.............................................................................................................10 4.VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS. 11 4
IT tugiteenuse (hooldus, remont, arendus, nõustamine) pakkumine äriklientidele. ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS
2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suhtarvud 20 KOKKUVÕTE 22 KASUTATUD KIRJANDUS 24 SISSEJUHATUS Töö on koostatud Kaska-Luiga talu kohta, mis asub Põlva Maakonnas Kanepi vallas.
läbimüük, kuid selles võib vaadelda ka oodatust suuremaid kulusid või mõlema probleemi koosesinemist. (B. Finch ,,30 minutiga...Äriplaan") 2.1. Finantsriski mõiste Iga äritegevus on suuremal või väiksemal määral seotud riskiga. Riski võib jagada finants- ja põhitegevuse riskiks. Põhitegevusega seotud riske on kahesuguseid: strateegilisi ja nn. igapäevaseid. Strateegilise riskiga puutub ettevõtja esmalt kokku tegevusala valikul, hiljem tegevusala põhjalikul ümberkorraldamisel või muutmisel. Igapäevane risk on seotud ettevõtte töökorraldusega.(V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 2.osa) Finantsrisk seisneb intressimäära, valuutakursi, toorme-, kinnisvara- või muude hindade muutumises. Kui ükski neist ebasoodsas suunas muutub, võib see nullida kogu tehtud töö. Kui ettevõtja kindlustaks end kõigi riskide vastu, võiks ta elada päris rahulikult. Samas aga
Gargohunters AS´il maksuvõlg. Ettevõte on käitunud maksukuulekalt ning 2010 kuni 2015 aasta majandusaasta aruanded esitanud korrektselt, õigel ajal. Majandusaasta kestab 01.01-31.12. Lisaks sellele on töötajad väga sportlikud ning nende huviks on lisaks tööle veel korvpalli mängida. Ettevõtte koduleheküljel on puudlik informatsioon ja antud informatsioon ei vasta majandusaasta aruandele. 2015 aasta oli ettevõtte müügitulu kaks miljonit eurot, millega saavutati samal põhitegevusalal TOP 20 müügitulu 2015 aasta järgi 2 koht. Vastavus raamatupidamisseadusele 2010 kuni 2015 aastatel puudub ettevõtte tegevusaasta aruandes hooajalisus. 2010 kuni 2013 puuduvad peamised finantssuhtearvud majandusaasta ning eelneva majandusaasta kohta samuti puuduvad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. 2014 aasta tegevusaruandes peamised finantsnäitaja andmed ei klapi 2015 aasta aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles
........................................................................................................ 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs........................................................................................................ 11 Lühiajalise maksevõime hindamine..........................................................................................11 Pikaajalise maksevõime hindamine.......................................................................................... 13 Efektiivsuse hindamine............................................................................................................. 15 Tasuvuse hindamine..................................................................................................................18
erinevaid valuutasid: kroonid, euro, dollarid. Mõnikord arveid makstakse teistes valuuta ühikutes( rublad, litid, latid...). Samas ka tehakse sularaha tehinguid. 6 3 VARADE ARVESTUS Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. On olemas käibevara ja põhivara. (6) Käibevara raamatupidamise seaduses ei ole täpselt defineeritud, mida käibevara all mõista. Käibevara on formuleeritud varana, mis ei kulu põhivara hulka. (1 lk 99) Käibevara on - vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul).(7) Käibevara mõiste all kuluvad : Raha- raha kassas ja pangas Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded;
.. · Signaliseerimisefekt (signaling effect) · Kliendiefekt (clientele effect) Aktsiadividend (stock dividend). Lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral ettevõtte finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. Põhimõtteliselt sarnane fondiemissioonile. Fondiemissioon, aktsiadividendide maksmine (stock dividends). Läbi fondiemissiooni muutub vaba omakapital (see, millest võib teha väljamakseid aktsionäridele) seotud omakapitaliks. NB! Tulumaksuseadus ei käsitle fondiemissiooni dividendide maksmisena, st. fondiemissiooni läbiviimisel ei tule maksta dividendide avansilist tulumaksu (s.o. 2007. aastal 22/78, 2008. aastal 21/79 ning alates 2009. aastast 20/80). Jääkdividendide teooria (residual dividend theory). Teooria, mis väidab, et väljamakstavad dividendid võrduvad kasumisummaga, mis jääb üle peale investeeringute finantseerimist.
-- väärtuse hindamine -- finantsriskidest Kursus lõpeb eksamiga, selle sooritanud on väärt 2 AP. Eksam on kirjalik. Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJUHTIMISE "KULDREEGLID" SPENCERI FINANTSSEADUSED 1. Proovibilanss ei tule välja 2. Tegevuskapital pole selline, milline ta näib 3. Likviidsus kaldub kaduma 4. Puhaskasum pole puhas Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" RAHADÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS Üllatusliku rahasajuga kaasneb sama suur ootamatu väljaminek Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" HEISENBERGI INVESTEERIMISPRINTSIIP
Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid? ● Milliseid finantseerimisallikaid kasutada pikaajaliste investeeringute rahastamiseks? ● Kas võtta laenu või leida kaasomanikke firmasse? ● Kuidas juhtida jooksvat finantstegevust? ● Kuidas tagada firma maksevõime? Finantsanalüüsis selgitatakse ettevõtte tulude genereerimise võime, maksevõime, kapitali struktuur, efektiivsus, tootlus, risikide juhtimise vajadus. Finantsjuhtimise otsustusprotsess hõlmab eesmärkide määratlemist, probleemide identifitseerimist ja analüüsimist, otsuse vastvõtmist, tegevust ning vastutuse võtmist. Rahanduse põhiprintsiibid: • Turuosalised on ratsionaalsed • Riski vältiv suhtumine • Finantsiline mitmekesisus • Igal finantstehingul on kaks osapoolt
, , : ; ; : ; . , . , , - . . , . 2.2 , . , (). ROA - (Return On Assets Ratio, Aktivate rentaablus) ROA = * 100% ,(1) 10 , , . , , . ROCA - (Return n urrent ssets, Käibevara rentaablus) ROCA = * 100% ,(2) () , , , . , , : ROE (Return On Equity, Omakapitali rentaablus) ROE = * 100% ,(3) - - : ROS (Return On Sales, Puhaskasumi tase) 4 ROS = * 100% , (4) , . , 4 Ene Vaksmaa Finantsjuhtimine õpik - Tallinn 1999 (. 32-33)
Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja puhul tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult tema suurusele vaid ka käibevara ja kohustuste koostisele. Üldjuhul hinnatakse kordajat nii, et kui ta on suurem kui 1,6 siis on hea , kui on vahemikus 1.59-1,2 siis on rahuldav , kui on vahemikus 1,19-0,9 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Eesti keskmine on 1,22. Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi , kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta. Sellest tingituna ollakse sunnitud toetuma jooksvatele sissetulekutele ja välisfinantseerimisele. Antud suhtarvul on ka mõningaid ebatäpsusi. Näiteks kreditoorse võla edasilükkamine ei too tavaliselt kaasa maksevõimetuse riski kui firma töötab kasumiga ja samuti on investeering käibevaradesse ja võimalus seda investeeringut maksete maksmiseks vähendada sootuks eri asjad
Finantsanalüüs. Erinevad fin.analüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve, milliseid grupeeritakse tavaliselt järgmistesse gruppidesse (5 peamist gruppi) Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole
Vertikaalanalüüs ehk ülevaateanalüüs rõhutab finantsaruannetes sisalduvate andmete omavahelisi seoseid: iga finantsnäitaja on väljendatud protsentuaalselt mingi baasnäitaja suhtes. Bilansi puhul on kogu aktiva võrdsustatud 100%-ga ning kogu passiva võrdub 100%- ga. Igale aktiva- ja passivakirjele või igale bilansiosale aktivas ja passivas leitakse oma osakaal ehk protsent kogusummast. AS Dale LD vertikaalanalüüsi tulemusest on näha, et ettevõte on vähendanud käibevara osakaalu 1% võrra. On toimunud raha osakaalu vähenemine, kuid paari protsendi võrra on suurenenud varud ning nõuded ja ettemaksed. Passiva poolel on olukord paranenud. Kohustuste ja omakapitali suhe on liikunud positiivses suunas. Kohustuste hulgas on märkimisväärselt vähenenud pikaajalised võlakohustused 29% võrreldes 2010 aastaga. See näitab, et ettevõttel on piisavalt vabu vahendeid võlgade õigeaegseks tasumiseks
Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja dividendid) 3. Varade kasutamise efektiivsus 4. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi pankadele (nimetada 3) 1. Likviidsus ja maksevõime 2. Rentaablus 3. Varade kasutamise efektiivsus Helena 5. Missugused konkreetsed suhtarvud peaksid huvi pakkuma tavatöötajatele (nim 2) Käiberentaablus (PM) mitu protsenti müügikäibest jääb ettevõttele kasumit (kas oleks võimalik rohkem palka saada) Võlakordaja (DR) võla osakaal kapitali strukutuuris, pankrotioht (kas töökoht on kindel) 6. Horisontaalanalüüs Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali dünaamikat
puurkaevupumplat. AS-i Tallinna Vesi kontsern koosneb kahest ettevõttest. Tütarettevõte OÜ Watercom kuulub täielikult AS-ile Tallinna Vesi ning selle tulemused on konsolideeritud kontserni (AS Tallinna Vesi ja OÜ Watercom, edaspidi koos Kontsern) tulemustesse. Kontserni struktuur on püsinud muutumatuna alates 2015. aastast (1). 8 1.2 Olympic Entertainment Group Ettevõtte nimi on Olympic Entertainment Group AS ning peamine tegevusala on kasiinooperatsioonide korraldamine ja hotellide opereerimine. Kontserni esimene äriühing AS Benetreks asutati 1993. aasta septembris. Olympic Entertainment Group AS on asutatud 1999.a novembris. Olympic Entertainment Group AS ja tema tütarettevõtted on juhtiv hasartmänguteenuste osutaja Balti riikides ning opereerib kasiinosid Poolas, Slovakkias, Valgevenes, Maltal ja Itaalias. Olympic Entertainment Group AS on kontserni põhivaldusühing,
Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%). Ligi 31% on vähenenud ka bilansimaht, mis on väga halb näitaja. Ultex Haldusel on bilansis kõige suurem absoluutne juurdekasv toimunud eelmiste perioodide jaotamata kasumis, kus 2009. aastal oli ligi 600 tuhandene kahjum ja 2010. aastal juba üle 200 tuhandene kasum. Positiivne juurdekasv on toimunud veel käibevara kõigis näitajates (juurdekasv kokku 66,7%) ning võlgade ja ettemaksete näitajas (52,1%). Viimase puhul tähendab positiivne juurdekasv võlgade suurenemist, mis ei ole oma olekult positiivne vaid hoopis negatiivne. Oluliselt on vähenenud põhivara näitajad (-11,8%) ning laenukohustuste näitajad (-14,6%). Viimase näitaja vähenemine on väga positiivne, kuna see vähendab võõrkapitali osakaalu kogupassivast. 1.1.2 Kasumiaruanne
toote/kulu probleemid ei ole. Viimasel juhul tuleb koostada detailne rahavoogude prognoos 5 Teadus ja arenduskulud (R&D) kajastatakse raamatupidamises tegevuskuluna samas kui oma iseloomult on nad pigem kapitalimahutus Tegevuskasum üldiselt kasvab (sõltudes ka sellest kas R&D kulud kasvavad või mitte). Mõju puudub kui amortisatsioon ja tegevuskasumile lisatav R&D kulu on võrdsed. Puhaskasum kasvab proportsionaalselt tegevuskasumiga. Omakapitali raamatupidamislik väärtus kasvab kapitaliseeritud uuringuvara võrra. Kapitalimahutused kasvavad R&D kulude võrra. 6 Tegevuseks vajaliku põhivara kasutusrendi kulud kajastatakse tegevuskulude all kuigi tegelikult on see finantskulu ning tuleks ka vastavalt ümber klassifitseerida Võla osakaal kasvab mõjutades kapitali hinna arvutusi
võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Ettevõtte rahanduse 2. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neileantud õiged väited (kursiivis) 1. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse lühema ajaperioodi vältel kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta. 2. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/kahjum. 3. Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 4. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja
proportsioonide ja varjatud seoste uurimise lihtsamaid, ühtlasi kõige enam kasutatavaid mooduseid. Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate seosed ning teostada võrdlevanalüüsi eri suundades ja eri tasemetel. Suhtarvude liigitus: likviidsussuhtarvud, käibekapitali suhtarvud, kapitali struktuuri suhtarvud ja rentaablussuhtarvud. (2, lk 306) Likviidsussuhtarvude analüüs seisneb põhiliselt lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused tasutud. (2, lk 307) Likviidsus on lühiajaline maksevõime ja maksevõime all mõeldakse pikaajalist arvete tasumise võimet. Varade likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. (17, lk 120) Kõige likviidsem vara on raha kassas või pangaarvel
annaabi.ee 
