Kasutada olid andmed aastast 1996-2008. Analüüsis on kasutatud andmeid valikuliselt. 1996 ja 1997 1998 ja 1999 2000 ja 2001 2002 ja 2003 2004 ja 2005 2007 ja 2008 muutus muutus muutus muutus muutus muutus Aktiva Abso- % Abso- % Abso- % Abso- % Abso- % Abso- % luut luut luut luut luut luut Käibevara Tuh.kr Tuh.kr Tuh.kr Tuh.kr Tuh.kr Tuh.kr Raha 39 45,35 -1 -0,83 63 32,98 96 27,20 35 6,16 142 16,32 Nõuded ja ettemaksed 58 21,64 35 8,93 232 43,61 45 6,04 141 18,48 254 20,99
Lumi hakkas sulama ja kassid hakkasid kontserte pidama. Hirmu Juhan puuris kahe kase sisse augud ja kogus siis kasemahla nii endale kui ka Illimari perele. Üks kord tuli ka Härja-Kaanu ning ütles et nüüd tulevad tema ja Leena pulmad. Kaanu pulmad olid munadepühadel ja Illimari ema oli ka pulma kutsutud. Illimar sai sellel päeval oma uhkeid kamasse kanda. Illimar mängis alatare juures ka munamängu ning võitis isegi sepaemandat. Peale pulma olevat toimunud isegi madin Kaanu ja Luut-karla vahel. Oli jüripäev ning mõisapargis mängiti ringmängu. Ka tädi Liisa läks sinna ning Illimar uudishimust samuti. Seal nägi Illimar üle pika aja Sohvit ning viimane tutvustas talle omale võetud tütart Martat. Ta arvas, et lapsed saavad omavahel mängida, aga nad olid liiga arad, et seda teha. Nad ei rääkinudki omavahel üldse. Illimar jooksis minema ning nägi Luut-Karla lapsi kellegi herneid põllult söömas. Siis jooksis ta oma aiamaale ning hiljem nägi vankreid mööda
rt at'.vanii-,v"ta da.Lv' r,tn dql^ffi+ ] { I i * o(do'w- , YP M,-t^d.tur^!"^.t @1,^- ]uyL A*;&*tt 4 ,aQya& ptvwAJe/v4. luut-ta$*tc,td- P&, piir't*ta'u'tx- .LA,t 1,ti au^rtt! *A nU^ r o( 'ryu ,h^(. ,rut&:dA-1-.a|) 1
K~oige muistsemad m¨a rgid on dateeritud kuni 3300 aastat vanadeks, p¨arinedes Yin ajastu l~opust [ 84, lk.6], kui kirjas¨ usteem oli juba u ¨snagi v¨alja kujunenud ning kasutusel 400500 m¨arki. M¨arkide tekkeaeg peaks seega ulatuma m¨argatavalt varasemasse aega, arvatakse, et kolmandasse aastatuhandesse e.m.a. Yin perioodil kirjutati m¨arke ka juba pitsliga, samuti raiuti neid terariistadega kivisse, p~ohiline osa leidudest p¨arineb siiski luut¨ukkidelt. Luukirja m¨arkidest enamus on suhteliselt lihtsa kujuga piltm¨argid ehk piktograafid18 . Siiski pole k~oiki luum¨arke veel osatud l~opuni lahti seletada, kuna luukirjutised on olemuselt v¨aga lakoonilised ning mitmeti t~olgendatavad. Eri perioodide luukirjutisi v~orreldes on selge, et kiri oli pidevas muutumises, varasema ajastu suured ja kohmakamad m¨argid muutusid v¨aiksemateks ja detailsemateks.
Kirjapintsel v˜oeti v¨aidetavalt ka- しん もうてん sutusele Qin 秦 d¨unastia ajal Meng Ti´an 蒙恬 poolt, kuid juba aastasadu vanematel こうこつ しゅずみ luudel 甲骨 on leitud punase tindi 朱墨 j¨algi. Luukirja m¨argid kirjutati k˜oigepealt tindiga, alles seej¨arel graveeriti, kusjuures alati ei kattunudki tegelik kiri mustan- diga, mist˜ottu ongi osadel luut¨ukkidel tindikirja j¨aljed s¨ailinud. Palju pintsli leide きょえん もっかん on tehtud Sise-Mongooliast J¯u Y´an 居延 koos kirilaudadega 木管. 源 ⇒聿 1 kirjapintsel 3 pintsliga tehtud t¨oo¨ d 2 pildi ja kirjam¨arkide joonistamine ¨ OKE
annaabi.ee 
