Käsnade kasutamine minevikus ja tänapäeval (0)

Käsnade kasutamine minevikus ja tänapäeval
Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta, nad elavad vees kinnitunult taimedele, kividele jt. vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredas. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. Näiteks käsnkõrvits.
Käsnkõrvits(Luffa),
üheaastaste rohtsete ronitaimede perekond kõrvitsaliste sugukonnast on 16-st troopikast leiduvast liigist. Mõne liigi (L.acutangula,L.cylindrica) pooltoored kurgitaolised tärklise rohked viljad on söödavad, samas kasutatakse nende valminud viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku saunanuustikuna, sadulate ja troopika kiivrite täiteainena, elektriisolaatorina, sellest valmistatakse veel suvekübaraid, jalatseid, korve, kinga kaitsetaldu, filtreid, linoleumi ja paberit. Õli ja alkolaidirohkeid seemneid ning lehti ja juuri kasutatakse
meditsiinis. Luffa on vana kultuuritaim Indias, Hiinas, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas.
Pesukäsnade, raudrüüde, kiivrite ning sääre-ja käisekaitsete all kantava „vooderdisena“, samuti ka omapäraste „jooginõudena“ on merikäsni kasutatud ajaloo iidsetest ja tõenäoliselt juba inimsoo eelajaloolistest aegadest saadik.
Kreeka ja rooma sõdurid kasutasid käsni oma sõjakäikudel hõlpsasti kaasas kantavate ja mitte purunevate jooginõudena, kuigi need olid väga ebahügieenilised.
Jõudnud oma rännakul veekogu juurde või kastnud kuiva käsna veepudelist või veetünnist
märjaks, pigistas sõdur käsnas sisalduva vee suhu kas endale või oma haavatud, haigele, janust nõrkenud võitluskaaslasele.
Tänapäeval kasutatakse merikäsni mitte ainult kümblemiseks, vaid ka juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. Neid kasutatakse ka mingil määral tehnikas.
Troopilised käsnad
Elupaigad:
Käsnad elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele ja teistele veealustele kehadele
kinnitunult. Enamik käsnade liike elavad soojaveelistes meredes. Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid.
Ehitus:
Käsn ei sarnane välimuselt loomaga . Käsnasid keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas , varreline, põõsjas, munakujuline jne.
Käsnadel on sarv-, lubi - või räninõelkestast toes . Käsna keha toestavad seest tugirakud.
Käsna keha pinnal on arvukad poorid . Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja.
Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks.
Toitumine:
Käsn toitub filtreerides merevett oma kehas olevate kanalite labürindis, millesse sattunud
vee panevad liikuma käsnade kaelusrakkude viburid . Toitained jaotavad erinevate rakkude vahel amööbrakud.
Merevesi sisaldab väikesi ja õige peeni toiduosakesi; need on bakterid , ränivetikad, ripsloomad, pisivähid
ja muud sellised plankton - organismid, samuti ka taimede ja loomade peened pudemed .
Kasutatud kirjandus: Bioloogia raamat 8.klass, internetist.