Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofilised küsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maailmakäsitlus, müstitsism, dualistlik, patristika, skolastika, nominalism, hierarhiline, privaatsfäär, feminiinse, eripäraks, seotus, õpetlikkus, uuriv, teadusharu, maailmavaadet, loogika, novinalismi, üksiku, kusjuures, väljendus, keskaegses, kaotatudEetiline norm ei sõltu kasulikkusest. Ütleb, mis on hea ja halb, mitte, mis on kasulik/kahjulik, peab olema inimeseväline seaduseandja, kes selle inimesse paneb, jum. Ainult eetiline inimene võib saavutada tõelise õnne. Krikiu suhtumine: Ro-kat: jumal on võimalik mõistuse loomulikus valguses näha, kuigi mitte täiuslikult Evangeelsed: jutõestused vaid tunnetuse tume helk 10. PILET 1. Anselm Canterburyst Anselm Cantenbury'st (1033 - 1109) peetakse skolastika rajajaks. Skolastika ühendab mõistust ja usku, kuidas usutõdesid mõistuse abil seletada. A oli veendunud, et usk ise vajab ratsionaalset seletust. Usk on lähtepunkt ning lausete sisu ei saa ühegi mõistuse põhjendusega ümber lükata, siis tõeline mõistus viib paratamatult usutõdede juurde. Seetõttu peaks kristlane oskama oma usku mõistuse abil seletada. Püüdis näidata, et kristliku õpetuse sisu on ka ilma piibli autoriteedita mõistuse abil põhjendatav.
maailmas asuvad nad. 3) Platon kasutas ideid hierarhiliselt, kõrgemad ja madalamad (iluidee kõrgemal kui inimese). Hierarhilisus nõuab allumist ja sõltumist. 4) Kui meelelised asjad on ideede järelduseks, siis peab neil omavahel ka midagi ühist olema? 5) Ideede alusel ei ole võimalik seletada meelelistele asjadele omast liikumist ja muutumist (mate on staatilise iseloomuga, peatab igasuguse liikumise). 15.Keskaja filosoofia lühiiseloomustus. Patristika ja skolastika. Augustinus ja Aquino Thomas. 16. Augustinuse arutlused ajast. KESKAJA FILOSOOFIA (3-14.saj) 1) Religioonikeskne 2) Retrospektiivne (retro ld - tagasi) ei ole midagi uut avastada. Kõik mis on on olemas 3) Õpetlik, kasvatuslik Tõdede allikas PIIBEL, see väga keeruline, iga inimene ei oska lugeda, ainult targad, kes edastasid ja tõlgendasid. Teha tõde, mis ammu kirjas, selgeks ka teistele. Patristika (2-8
· Nii on piltidel osa Jumalast aga mitte vastupidi. 4 · Sest Jumal on "üle oleva" ja "üle olemuse" (s.o. · Siiski mõistuse ülesandeks on seletada ilmutuse Panteismi vastane väljend). mõtet. · Asjade lähtumine Jumalast on hierarhiline. · Usu ja tõelise mõistuse vahel ei ole mingit · Hierarhia vastuolu. Olemise astmelisusest kujuneb skolastilise · Autoriteedi ja mõistuse vahelise vastuolu puhul ontoloogia põhiskeem. tuleks eelistada mõistust. · Teoses "Predestinatsioonist" peab ta inimese · Maailm püüdleb Jumala juurde tagasi
Transtsendentne tuleb ladina sõnast transcendens, mis tähendab piiridest väljuv, teisel pool piiri. See jääb väljapoole tunnetust, ületab inimliku arusaama piiri. Transtsendentaalne skolastikas tähistas see termin üldisi spekulatiivseid mõisteid nt, olev, üks, hüve, tõde. 13 Müstitsism meie jutt Jumala kohta on vale, sest inimlik arusaam on lõplik, aga Jumal on metafüüsiline lõpmatus. Me peame loobuma mõtlemisest, tunnetama Jumalat ja lugema pühakirja. Järjepidev müstitsism on filosoofiliselt korrektne positsioon. (Bonaventura (1221-1274). Ilmutus kommunikatsiooni rafineeritud vorm, mis Jumalalt ehk absoluudilt on suunatud inimesele. KESKAJA FILOSOOFIAST Keskaja filosoofia (KF) aluseks oli kristlik maailmavaade See on religioonile tuginev filosoofia, filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas pühakirjaga. Kristlus tekkis I sajandil. KF hakkab kujunema II saj, aluseks on Platon ja uusplatonism (Plotinos). Suures osas kujunes KF III-IV sajandil.
olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed. Uusaja filosoofiale on omased valgustuslikud ideed, mida iseloomustab usk mõistusesse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistusepärase lahenduse leidmist
Keskaja filosoofia * Keskaja filosoofia on nii oma suunitluselt kui oma esitajate poolest kristlik põhi teema on usu ja teadmiste vahekord. * Keskajal vahemikus 500-800 on nö pimeaeg, kus isegi vaimulikud ei oska enam lugeda. -) Kristlus hakkas väga levima aastal 33 ning hakkas tekkima olukord, kus linnades olid kristlased ning maal olid paganad (ladina keeles tähendas see maarahvast). * Keskaja filosoofias oli kaks suurt periood patristika (-325 ehk Nikaia kirikukogu & sealt edasi tuleb Augustiinuse patristika) & skolastika (jaguneb vara-, kesk- ja kõrgskolastikaks). -) Patristika on tegelikult paatrias ehk vara-isade õpetus. -) Skolastika on tegelikult vabaaja veetmine (rikaste vanemate lapsed, kes ei teinud tööd, käisid koolis vaba aega veetmas) Karolingide renessaanssi ajal pandi inimesed õppima. * Keskaja filosoofiat kujundavad: kreeka haridus; Rooma Õigus; kristlik õpetus ja elulaad;
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallut
üleajaliste, igavikuliste aspektidega. Niisugusest seostamisest tulenes, et nt õigluse kriteeriumiks võeti midagi täiesti looduslikku kosmiline kord. Sellesama kosmilise korra valguses ja võrdluses määratleti, ikka reaalsete inimeste vajadustest sõltumatult, ka parim poliitiline kord. Platoni ja Aristotelese jaoks on poliitika looduse, looduse korra, jäljendamine. Et kosmiline kord on loomult hierarhiline, tulenes sellest kui eeskujust elitaristlik (mitte võrdsusele vaid proportsionaalsusele toetuv) õiguse kontseptsioon. (See sobis hiljem hästi keskaegse seisusteühiskonna hierarhia aluseks.) Tegelikult erines kogu antiikteadus uusaegsest, seega ka tänapäevasest, teadusest peamiselt selle poolest, et võim looduse üle ei mänginud seal peaaegu mingisugust rolli. NB! Antiikteadus oli eelkõige poliitiline õpetus õigest, s.t kosmilise korra ja looduse logosega kooskõlalisest eluviisist.
idee käsitlus j.n.e. Koolkonna rajajateks uusplatonistid end ei pea. Uskusid end andvat edasi Platoni õpetust. Esitavad süsteemi (tegelikult Platonil polnud süsteemi), mis toetus küll Platonile, kuid polnud enam platonism. Uusplatonism mõjutanud väga palju kristlust ja keskaegset filosoofiat. Ka kunst ja arhitektuur on saanud ideoloogilisi mõjutusi uusplatonismist; ka keskaegne elulaad, maailmakäsitlus. Rooma impeerium oli laienenud kultuuride segunemine, integratsioon. Antiikmõtlejad otsisid kõige selle ühisjooni - hilisantiiksesse Rooma linna olid püstitatud allutatud jumalate templid. Uusplatonism kujuneb selle segaduse raamistikuks. Kogu maailmakäsitlus algab ühest lättest - Hen (esimene, üksainus, vaimne alge). Esimesest algest (sisaldab endas absoluutset õigust, headust) voolab välja järgmine aste - maailmavaim, mõistus (nous)
saan end sellena ära tunda? Kas selleks on vajalikud askeetlikud harjutused? Või lihtsalt see kantlik suhe universaalsega, mis muudab mu eetiliseks tänu kooskõlale praktilise mõistusega? Seega toob Kant meie traditsiooni sisse veel ühe viisi, kus ise pole lihtsalt antud, vaid moodustatakse suhtes iseenese kui subjektiga. 11). …… raamat, Aureliuse Pihtimused 3 (KÜSIMUS: Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. Aquino Thomas.) Keskajal valitseb edasi kreeka mentaliteet. Skolastika - Aristotelesest tulenev formaalloogika rakendamine. Peamisteks probleemideks PREDESTINATSIOONI ÕPETUS - Aurelius AUGUSTINUS (354 - 430) - küsimus sellest, kas jumal on juba inimese saatuse ära otsustanud või saab seda veel maapealsete tegudega muuta. Kas inimene läheb taevasse või põrgu? Augustinus ütleb, et inimene on juba eos jumalik ja lunastatud. Inimene peab oma vaimset jumaliku tasakaalu hoidma. Tegelik elu algab alles pärast viimset kohtupäeva
Antiik- Kreeka teadus tipnes esimeste teoreetiliste süsteemide loomisega geomeetrias (Eukleides), mehaanikas (Archimedes) ja astronoomias (Ptolemaios). 3. Islami teadus. Tähtsad saavutused matemaatikas, astronoomias, geograafias, arstiteaduses. Suutsid säilitada ja arendada Antiik-Kreeka teaduslikku pärandit (Ibn Sina ehk Avicenna). 4. Keskaegne teadus. Teaduse ja tehnika areng. Euroopas oli teaduse areng tugevalt pärsitud religiooni poolt, mille tulemusena tekkis teaduse värdvorm – skolastika. Viimane pühendas peatähelepanu kristliku dogmaatika arendamisele, kuigi andis selle kõrval teatava panuse ka mõtlemiskultuuri arengule, teoreetiliste vaidluste ja diskussioonide täiustumisele. Arenesid alkeemia ja astroloogia. Tänapäeva teadust võib jagada nelja perioodi: • Esimene periood, keskusega Itaalia, uued alused mehaanikale, anatoomiale, astronoomiale (Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik). • Teine periood,
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. T
Millest kõik saab alguse, mis on ühine (arche kr k alge; principium lad k alge). Üldine alge termin on SUBSTANTS- mis on kõikidel ühine? Ühise alge otsimine. Siin mõtlejad jagunesid: 1. Monism (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. 2. Dualism (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. Pluralism pluralistid, mitme alge käsitlus, vähemalt 3. Empedokles temal oli nelja juure käsitlus, et maailm koosnes neljast juurest maast, õhust, tulest ja veest. 2. Teine tasand on seotud TUNNETAMISEGA tunnetusõpetus ehk gnoseoloogia.
3) ,,Kuldne" ajajärk (81 eKr 14 pKr) 4) ,,Hõbedane" ajajärk (14117) 5) Hilise keisririigi ajajärk (117476) 89. Keda nimetati philhellen'iks? Philhellen oli kreeka kultuuri armastaja, näiteks luuletaja Horatius väitis, et ajal, mil roomlased vallutasid Kreeka, põgenesid kreeklased Rooma ja lõid seal kreekaliku kultuuri. Kreekaarmastajatest imperaatoreist on tuntud ka Nero, Hadrianus ja Marcus Aurelius. 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism ehk neoplatonism on 3. sajandil tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid Plotinos ja Ammonios Sakkas. Uusplatonismis maailm erinevate olemistasandite oli astmestus (hierarhia), mille tipus seisis ,,ainuline" (kr hen), kellest lähtus kõik olemasolev. Uusplatonistlik filosoofia paljud mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s
koolis I saj. esimesel poolel e. Kr. kirjutatud teosele "Muistsed arvamused" (Vetusta placita). Viimast kasutasid peale Cicero ka Varro ja Aëtios. Arvestatavat doksograafilist materjali leidub veel PseudoPlutarchose "Filosoofide arvamustes" (Placita philosophorum) ning Stobaiose ja Simplikiose teostes. Hilisemateks antiikfilosoofe käsitlevateks allikateks on apostlikud isad, (kreeka) apologeedid ja patristika. Olulisemad on siin just apologeetidest, kirikuisadest ja kristlikest kirjameestest need, kes antiik ja kristliku maailma vahel sarnasust otsisid (Hippolytos, Origenes, Clemens Alexandrinus, Augustinus jt.) (4). Filosoofilised koolkonnad kujunesid eelsokraatilisel perioodil välja nö ääremail: ühelt poolt kreeka Väike Aasia joonia linnades ning teiselt poolt kreeka LõunaItaalia ja Sitsiilia kolooniates. Siit ka
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:"Struktuur on süsteem, mida juhib
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis üritab mõjutada. Kunstilt ei oo
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
] TEEMA 6. UUSAJA ÕIGUSFILOSOOFIA JA LOOMUÕIGUS. [8]Uusaegset loomuõigusfilosoofiat iseloomustab individualism, suunatus inimesele kui (ainulaadsele) isiksusele. Antiikfilosoofias oli inimene seevastu esmalt polise (klassikaline järk), lõpuks kosmopolise (hellenism) kodanik. [Riik või maailmariik oli inimühenduse loomulik ehk looduslik, orgaaniline vorm [umbes nagu sipelgapesa sipelgatele]; inimene sündis selle osana.] Keskaja skolastika järgi oli inimene kristliku ühenduse (Corpus Christi mysticum) liige; corpus oli taevalikku korda järgivalt korrastatud pühaks kristlikuks impeeriumiks maa peal 1 Vt kas leidub ingl k A. Kaufmann, Grundprobleme der Rechtsphilosophie. München 1994. Seal on suhete ontoloogiast. 2 M.Luts 1997, lk 36 objektivistlikust ja lk 39 subjektivistlikust. 3 M.Luts 1997, lk 37. 4 M.Luts 1997, lk 39-40. Sacrum Imperium
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinev
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti e
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastust veel eetilise
reeglid või erandid? (iii) millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) TERMINID: Skolastikud - Skolastikaks nimetatakse keskaegset filosoofiat, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil. Skolastika alusteks on patristika ja antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus “skolastika” pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika olla näiteks “koolifilosoofia” või “koolitarkus”, igal juhul koolitarkuse õpetajate harrastus. Keeleuniversaalid - ehk lingvistiline universaal on keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile
mõtted"). Inimese kohustused eelkõige Jumala ees, mitte kaasinimeste või riigi ees. HUMANISM seda iseloomustab vastandumine keskaegsele maailmapildile, seepärast on seda perioodi nimetatud ka renessansiks (taassünd), mil taasavastati antiiksed mõtlejad 15.-16. sajand Renessanss: Rooma autorite esiletõus Cicero (moraalifilosoof), Livius (ajalookirjutaja), Tacitus. Sekulariseerumine e ilmalikustumine. Skolastika vähenemine, selle asemele tulid ,,vabad kunstid" (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi) Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
Lisaks pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks (Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki... Kuivõrd keskajal domineeris teadustes just aristootellik filosoofia, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus. (See viis algosakeste küsimuse juurde.) Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. (Siia konteksti sobituvad mikro- ja makrokosmose valdkonnad.) Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks
Tema Teoloogia summa võeti katoliku kiriku ametlikuks doktriiniks pärast tema surma. Dominikaan, tema doktiirn toetub aristotelesele, seega ka mitte õhust võetud. Intellekt ei mõtle, inimene mõtleb selle läbi. Armastus Jumala vastu on tähtsam intellektist. Renessanss kui nähtus koondub just katoliku maadesse, seetõttu saksamaal 16. saj-l renessanssi ei ole. 14. saj alguses tekivad ka iseseisvad filosoofilised voolud, mis on väljaspool kirikut nominalism (joon, mida Kaplinski on püüdnud rõhutada, lähtuda meelelisest ja maistest, eitada abstraktset idealiseerimist, teadmine olgu elu tervikuga seotud, reaalsed on ainult need asjad, mida võis meeleliselt kogeda. See on vaid üksik ja individuaalne) ja realism (tollane realism pigem hilisem idealism, kuulutasid reaalseks mitte ainult selle üksiku ja meelelisest tajutava, vaid ka abstraktse ja väljaspool teadust eksisteeriva, ka Jumal on reaalsus).
13. saj hinnati piiskopkonnad ja kloostrid nende sissetuleku alusel. Ametisse saamiseks pidi maksma lõivuks ühe aastasissetuleku ehk annaadi. Mõned alad (nt Poola, Inglismaa) tasusid paavstile otsest maksu (nn Peetruse penni) see polnud aga kindel maks. Summad olid kokku suured ja seetõttu oluliseks tööks pankadele. Vaimulikkond Vaimulikkudel oli immuunsus ilmalikust seadusest ehk Rooma seadusest. Vaimulikkond oli ka selgelt hierarhiline pühitsuse hierarhia ei olnud aga ametite hierarhia. Kõrgpühitsused olid madalaimast kõrgema poole: alamdiakon diakon preester piiskop. Diakon ei tohtinud läbi viia armulauda, preester ei tohtinud pühitseda uusi preestreid. Kõrgemaid vaimulikke (piiskoppe ja peapiiskoppe) nim ka prelaatideks. Kardinalid oli ajalooliselt Rooma ja selle ümbruse piiskopid, kes abistasid paavsti. Hiljem muutusid nad kõrgemaks ametkonnaks kirikus nende ülesanne on näiteks valida paavsti
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
kuuluvate märkidega Subjekti ontoloogia Sisaldub semiootilises Eeldatav, kuid ei sisaldu analüüsis semioloogilises analüüsis Leksikon ja grammatika Iga keel peab omama leksikoni (st oma märkide nimistut, kust tehakse valik konkreetses kõneaktis) ja grammatikat (nende märkide omavahelise ühendamise reegleid, süntaktika). Keele hierarhiline struktuur Juri Lotman: Keel on hierarhiline struktuur. Ta jaguneb eri tasandi elementideks. Lingvistikas eristatakse foneemide, morfeemide, leksika, sõnaühendite, lausete ja lauseliitude tasandit. (Niisugune on kõige üldisem liigendus; real juhtudel eristatakse silbi, intonatsiooni ja teisi tasandeid.) Iga tasand on korrastatud vaid talle eriomaste reeglite süsteemi järgi. Keelt organiseerib kaks struktuuritelge
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See räägib s
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
annaabi.ee 
