Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia ning kultuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filosoof, filosoofid, ilukirjanduse, kultuurile, aegadest, paljusus, seisukohtade, põhiväärtused, mateeria, kesksed, igavesed, iseennast, headus, joonia, natuurfilosoofia, thales, pythagoras, filosoofiks, sokratest, sedasorti, teadusega, tundnud, vaatenurk, huvitab, tunnetamine, põhifunktsioonid, ontoloogia, olemisõpetus, gnoseoloogia, aksioloogiaAluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühiskonna ja inimese suhe, miks mõni asi on väärtuslikum kui teine jne. Filosoofia on mõtlemisviis, mis tegeleb nende 3 suure valdkonnaga. Filosoofia esitab küsimusi, nagu *Kas universumil on üldse mõtet? *Kuidas peaksime elama
9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid? Vaata millal elas, paigutada ajateljele et arusaada millised olid teemad!!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3
tõde pole olemas, sest iga asja kohta võib esitada vastupidiseid väiteid. Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema maailma üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ja lahendama elulisi probleeme filosoofia peab olema õpetus, kuidas elada. Sokratese tarkus tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal. Sokratese meetod ehk dialektika
KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed.
Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2
Neile küsimustele, millele saab vastata kogemuse, sh vaatluse, mõõtmise, eksperimendi, põhjal, vastavadki faktuaalsed, empiirial baseeruvad teadused (nt füüsika, geograafia). Deduktiivsete formaalsete arutlustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida loogika ja matemaatika. Aga Hamleti kuulus küsimus Olla või mitte olla? on tüüpiline filosoofiline küsimus, sest käib inimese kohustuse, olemise ja väidete mõttekuse, väärtuste jms kohta. Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget? üldaktsepteeritavat?) nimekirja nii sellest, millega filosoofid erialaliselt tegelevad, kui ka sellest, millega nad ei tegele. Kuigi samas on filosoofias olemas suhteliselt püsiv probleemide kogum ning kasutusel on äratuntavalt eriomane mõistestik. Filosoofia on ainus akadeemiline vaimse tegevuse ala, kus ühte filosoofiavoolu kuuluv filosoof võib teise filosoofiavoolu malle järgivat kolleegi filosoofina koguni välistada
Universaalidel pole peale reaalsete objektide mingit muud toetuspinda. Näide: Kaks objekti, valget hobust, võivad mõlemad olla 'valged', aga see 'valge' on olemas neis kui kindlates objektide, mitte ei tule universaalina kuskilt teisest maailmast. Nominalism - reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof David Hume ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). George Berkeley Eksisteerida tähendab olla tajutav. Maailm koosneb fenomenidest on üks suur ideedekobar. Hinge idee eksisteerib ainult seal hinges, kus ta on. Teadmaks, et esemed on olems, pean neid mingil viisil tajuma. Eksisteerib subjekt hing ja objektid kõik ideed. David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed
võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5
Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud. * Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon: -) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika)
Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti?
· Aristotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit · Vorm (eidos, morfe), mille poole protsess püüdleb. õpilased. Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander · Steresis (röövimine) s.o. Vastassuunaline mõju. Suure suhtes. · Aristotelese metafüüsika kasvab välja bioloogiast. Iga asi · Viimastel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. on vormi ja mateeria kombinatsioon. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise · Mateeriat iseloomustab: vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit Jumalana · Vormi puudumine (vormitu mateeria) kummardamast. /PROSKYNESE/ · Vormi omamine võimalikkusena · Pärast Aleksandri surma 323 a. e.Kr. · Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud · Makedoonia erakond kukutatakse
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
välise vormi poolest, kuid sisu on erinev. Filosoofidel on kosmoloogias antiteoloogiline hoiak. Selline hoiak esines juba foiniikia kosmoloogias. (Mileetos asus Väike-Aasias) Mileetose koolkonna tähtsus ei seisne mitte tulemustes, vaid probleemide püstitamises. Thales ~624-547 eKr Olevat ennustanud päikesevarjutuse, kasutades selleks ilmselt Mesopotaamiast ja Egiptusest hangitud teadmisi. Algelemendiks on vesi, lõpmatu mateeria. Vesi on igaveses liikumises. Maa on veepinnal ujuv ketas. Kõik tekib ja hävib, aga algelement on püsiv ja igavene. Thales tegeles ka matemaatikaga. Tuntud on tema meetod püramiidi kõrguse määramiseks selle varju abil ning väide, et diameeter jagab ringi pooleks. Anaximandros (610-547eKr) Gnoomon, maakaart ja taevakaart. Algelemendi omadus on ¤peiron, (apeiron) piiramatu. Selle vastandiks on piiritletu psraj (peras).
Camus väärtustas hooopis suitsiidi (suicide). A.H.Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Katku Villu lasi end maha ja isa ütles et esimene mehe tegu. Mida pidada moraalseks? Eetiline relativism (relatiivne ehk suhteline). Ühes kultuuris on mingi tegu moraalne, aga teises kultuuris sama asi amoraalne (ebamoraalne). Poliitiline filosoofia demokraatia väärtustamine (demos + kratos e. rahva võim) USAs on need väga väärtustatud, aga nt Vana-Kreeka filosoof Platon ei väärtustanud demokraatiat, et see on kõlbmatu valitsemisvorm, tema väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda? 1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon
seltskonnaelus. Tuntud SOKRAATILINE MEETOD ehk ka DIALEKTIKA, mis tähendab õpetusviisi, kus õpetaja astub vestluskaaslasega vestlusesse ja seab kahtluse alla tema senised tõekspidamised küsimustega, mängides ise sealjuures mitteteadjat ja laseb vestluspartneril ise jõuda järeldusteni, mis kummutavad tema esialgsed teadmised ja mille kaudu saavad selgemaks talle tema omaenese mõtted ehk õpetaja aitab õpilasel selgusele jõuda ainult küsimustega suunates. Filosoof on kui vaimne ämmaemand (MAIEUTIKA), kes aitab teistel vaimusünnitustega ilmale saada, aga ei sünnita ise. Meetod koosneb järgmistest osadest: 1) kõigepealt mängib õpetaja lihtsameelset ja rumalukest ning laseb õpilasel enesele õpetama hakata oma suurepäraseid teadmisi - iroonia 2) seejärel kasutab õpetaja suunavaid küsimusi, mis jooksutavad esmapilgul teadjamehe järeldused ummikseisu 3) kolmandaks peab õpilane
F. püüab teaduse, kunsti, religiooni, argiteadvuse jms. saavutusi sünteesida *maailma ja eluvaateks, aga ka loogiliselt ja lingvistilissemantiliselt analüüsida inimtunnetust.F. tekkis nii Läänes kui ka Idas u. 2500. a. tagasi. Uurimise ja õpetamise vajadusel on f. liigendunud: *ontoloogia, *metafüüsika, *tunnetusteooria, *loogika, *eetika, f. ajalugu, kultuurif., teadusf., tehnikaf. jms. osised ja harud. filosoofia põhiküsimus, mateeria (looduse, olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Sageli ei esine f. p. nö. puhtal kujul. F.p. lahenduse alusel jaguneb filosoofia *idealismiks ja *materialismiks.Filosoofia (kr philosophia) tähendab sõnasõnalt tarkusearmastus. Bertrand Russelli sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne (vt spekulatsioon), käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata, Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia
jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki seejärel huvitub Plotinose õpetusest. taevasfääre, inimvaimu ja lõpuks ka maist mateeriat. · Algsed tõelisused, mida Jumal loomise alguses · "Tookord kui ma neid platoonikute raamatuid olin esile kutsus on: lugenud ja neist leidnud üleskutse otsida tõde · Esimene mateeria (vastuvõttev printsiip kehade väljaspool ainelist maailma, muutus mulle "sinu nähtamatus loodud asjades tunnetatavaks" ja tekkel), nähtavaks" (Cf VII, 20) · Aeg, · Ka Plotinos ei rahulda teda · Liikumine
Teiselt poolt on see midagi, mis on kunstiteoses juba sees. Tähendusdimensioone on palju. Üks neist mentaalne ruum või teekond jumaluseni jumalusega ühtimiseks. Kontaks jumalusega võib toimuda väga erineval moel läbi kujutava kunsti, tantsu, laulu jne U 500-100 a ema pandi kirja rasa teooria. Seda on hiljem pidevalt laiendatud ja täiendatud. Raamatus kirjeldatakse 8-9 rasatüüpi, meeleoluseisundit. See on avaldanud mõju ka tänapäeva India kultuurile tantsule, laulule ja filmile. Islamimaade esteetika Suurel määral mõjutatud islamist. Islami pühakirjad on pärit 7. Sajandist. Kirja pandud Muhhamedi poolt araabia keeles. Olulisem, et keelatakse inimkeha ja Allahi kujutamist. Kunstiteostes ei ole inimesi. Ei ole elu peegeldust meile tavapärasel moel. Sageli on ornamendid. Abstraktsed kujundid. Nimetatakse ka arabeskideks. Eelistatud värvid: sinine, roheline ja valge
jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,,Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses." 5
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se
Kogu maailm on Platoni arvates jumala (demiurgi) looming. Demiurg vormib kujutut mateeriat. Esmalt tekivad sellest matemaatiliselt määratletud kehad (platoonilised kehad viis korrapärast hulktahukat, teraeeder, heksaeeder, oktaeeder jne), millele alluvad elemendid maa, tuli vesi ja õhk. Materiaalsele maailmale on omane liikumine ja arenemine, mis tulenevad materiaalse maailma ebatäiuslikkusest. Ilma demiurgilt lähtuva toimeta oleks mateeria lihtsalt olematus. (Demiurg, "rahva heaks töötav", oli muidu vanas Kreekas vaba kodanik, kes töötas tasu eest, Platonil aga jumalus, kes lõi ürgainest maailma). Kolme liiki voodite loojad (teoses "Riik"): Jumal lõi voodi-idee (kõik teised ideed ka), konkreetse voodi lõi puusepp (temal on asjadest teadmine) ning voodit kujutava maali kunstnik (vaid jäljendab). Uskumus hingedest: hingi on loodud kindel arv. Nagu tähti taevas, igaühel üks hing. Hing on kui
see on üks kasutuskõlblik vahend, kui püüda vastata küsimusele – mida ma tegelikult teen, kui ütlen, et tõlgendan seadust? Iga samm, mis süvendab enesemõistmist, muudab õigusühiskonna tugevamaks. See teeb lihtsalt juristidest tõelised juristid. Õigluse ja õiguse vahekorrast Õigluse probleemiga tegelevad suuremal või vähemal määral enamus inimest ja ühiskonda uurivatest teadustest, ehkki põhitegijateks siin on arusaadavatel põhjustel filosoofid, teoloogid ja õigusteadlased. Kui filosoofid ja teoloogid otsivad võtit õigluse olemusse (inimliku) olemise kõige üldisematest dimensioonidest, siis õigusteadlased tavaliselt asetavad probleemi konkreetsemale alusele ning püüavad leida sellele lahendust õiguse teoreetilise käsitluse või õiguspraktikas tõusetunud ülesannete kontekstis. Õigusteadlaste jõupingutused leida õiglase õiguse kriteeriumid lõpevad sageli tõdemusega, et
kogu see rumalus teenis vaid ühtainust eesmärki - ähmastada tõde. Ma olin pettunud ja veel rohkemgi: ma olin nördinud." (JUNG 2004:63-64) Jung leiab palju rohkem mõistmist ning hingesugulust Goethe ,,Fausti" lugedes. ,,Viimaks ometi on inimene, mõtlesin ma, kes võtab Kuradit tõsiselt ja sõlmib isegi verekokkuleppe tollega, kes on võimeline nurjama Jumala kavatsust luua täiuslik maailm." (JUNG 2004:64) ,,Fausti" lugedes mõistis Jung, et selle nimitegelane on omamoodi filosoof ning see ärgitas tema huvi filosoofia vastu. Isa raamatukogus ei leidunud sellelt alalt peaaegu midagi, kuivõrd isa kartis, et filosoofia lugemine võib usku ohustada. Tutvumine filosoofiaga aga pani Jungi hämmastuma. Nende mõttekäikude põhjal mõistis ta, et filosoofid käsitlevad Jumalat kui kedagi, kellest nad teavad vaid kuulu järgi. Jung mõistab, et erinevalt neist, on Jumal temale oma kohutava nägemusega katedraali reostamisest üheks kõige vahetumaks kogemuseks.
tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt: Igal kultuuril on kaks aspekti tuntud tähendused ja arengusuunad, mida selle liikmed on omandanud ja uued tähendused ja tähelepanekud, mida testitakse. Need protsessid esinevad nii indiviidi kui ka ühiskonna arengus, nii looduses kui kultuuris mõlemad on ühtaegu traditsioonilised ja loovad. Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist. Sama ka kultuurisemiootikas kultuurile on omane nii mäletamine e olemasoleva info talletamine kui ka uue info genereerimine (Lotman). 3. Normatiivsed definitsioonid neis tuleb esile 2 aspekti: (1) kultuur on teatud reeglite kogum või eluviis, mis kujundab indiviidide konkreetset kultuurilist käitumist Ameerika antropoloog Clark Wissler 1920. Opportunities for Coordination in Anthropological 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 6 and Psychological Research. Americal Anthropologist.
juhuslikke materjale siit-sealt (raidkirjad, papüürustekstid, hilisemate autorite Herodotos poolt kirjapandu). Muinas-Egiptuse riik jagatakse ajaloolaste poolt perioodidesse: · Varane; · Vana (2800-2250 eKr); · Keskmine (2250-2050 eKr) ja · Uus riik (1580-1085 eKr). Seda on esile tuua selleks, et juhtida tähelepanu tendentsile, mille kohaselt egiptuse arstiteaduslik mõte liigub aja edenedes esialgu valdavalt empiiriliste seisukohtade domineerimiselt järjest enam müstikaga seotud lähenemiste juurde (sama tendents on märgatav Mesopotaamia aladel ja teataval määral Kreekas-Roomas, aga nt ka araabia / islami tsivilisatsioonis juba meie ajaarvamise aastatel). Sellist fenomeni on seletatud riigistruktuuride tugevnemise ja kindlustumisega, mis tõi kaasa vajanduse neid õigustada. Argumendid vastavas vallas saadi sageli religioonist või
See süsteem andis suuremat saaki kui VP ala.'l Tehnoloogia areng: 5000 e.m.a metallikasutus, aga mitte veel pronksiaeg. 4000 e.m.a tõendid meresõidust (esimene Eridu linnast), leitud paadikujutis mastikohaga. Suuremaid paate ei tea, kas oli. Sumerid leiutasid ratta, rattakujutised 4000 e.m.a. Selle aastatuhande keskel kasutati potiketra ja lõpupoole on märke ka mujal kasutamisest. Sai alguse ka külvipõllundus. See tõi kaasa 5 at suurte asulate tekke, kus olid ka kesksed suured hooned. Eridu on olulisemaid sumeri linnriike. Seal oli keskne Enki tempel, u 4000 e.m.a. Astmiktempel ilmselt, aga leitud vaid vundament. Samal aastal kerkis ka Uruk. Sellest kujunes 3500 suuur linn ja aina kasvas 500 aastat. Kihistusi palju. Elanikkond ulatus hinnanguliselt oma hiilgeaegatel kümnetesse tuhandetesse. Selle keskmes oli templikompleks. Tsikuraat, pühendatud taevajumalale An ja taevajumalannale Eanna (Innana). Sealt pärinevad ka varajased kirjalikud tekstid
Sel viisil kuulutas ta jumala tahet. Augrul oli tähtis koht Rooma ühiskonnas ning tema sõnumit kuulati nii igapäevatoimetuste kui ka sõja olukordade puhul. Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr). Nende esimeste aarjalaste puhul polnud tegu lausrändega, vaid üksikute hõimudega, kes assimileeriti. 1500-1000 eKr tungisid aarjalased mitme lainena Pärsiasse ja Indiasse, asustades järk-j’rgult Iraani platoo ning Põhja India tasandikud
vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne Mis on sotsioloogia? · Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? · Ja siis? Mis ma selle teadmisega peale peaksin hakkama? Mis on sotsioloogia? Mõiste sotsioloogia: · Võttis esmakordselt kasutusele prantsuse filosoof Auguste Comte Socius (ladina k.) kaaslane, kellegagi koos 4 Logos (kreeka k.) mõistus, millegi uurimine Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese sotsiaalset elu, gruppe ja ühiskondi.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
üksnes individuaalse vaimu või konkreetse stiili haripunkti juhtumitena; - vaatleme keskkonnafaktoreid, kus need on rakendatavad; - teadmised ajaloolise olukorra komplitseeritusest, milles neid maastikuarhitektuurilisi teoseid luuakse. Nüüd siis põhiteema juurde. Kõige vanematest aedadest on muidugi säilinud väga vähe kirjeldusi ja veel vähem pilte. Samuti on neid raske tõlgendada, kuna maailm on nendest aegadest nii palju muutunud. Ka taimed, mida me tänapäeval aedades kasutame, pole ammu enam need, mis paarisaja aasta eest, rääkimata aastatuhandetest. Arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusena on küll leitud jälgi müüridest ja tiikidest, kui mis puutub aia elavasse materjali, siis on sellest heal juhul säilinud vaid kübeke õietolmu mullakihtides. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 5
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul
annaabi.ee 
