Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arva, kõnelus, iseenese, filosoof, eneses, lõpmatu, arus, eelda, niisiis, otsustus, subjekt, kant, võimalikkus, targem, filosoofid, kalduvus, descartes, asjus, loomupäraselt, üksiku, kunst, predikaatel, inimsoo, kahtle, kavatsus, asjas, laadi, ütlema, propositsioon, tulija, tahe, alaealisus, sokrates, kodanlik, kaine, inimaru, kahtlusmis tahes täiuse põhjus, ta on tunnetatav ja arusaav, ning ta seab kõiki looduslikke asju eesmärgi poole. Kuna on olemas loodusseadused peab olema keegi,kes neid looduslikke asju eesmärgi poole seab. Seda nimetataksegi jumalaks. Ta kirjutab,et Jumalat saab tõestada läbi tema tegudest tulenevate tagajärgede kaudu. Jumal lõi maailma järelikult ta on olemas. Millegi teadmine on inimesele loomupäraselt omane, ning kui inimene saab aru jumala nimest, on see kohe asjas ja arus, järelikult on jumala olemasolu iseenesest teada. Tõe olemasolu ei ole võimalik eitada, sest see võrduks selle jaatamisega. Järelikult kui inimene saab mõelda et Jumalat ei ole, siis järelikult peaks Jumal eksisteerima. Jumal seisneb inimeste õnnelikuks olemisel, sest me loomupäraselt igatseme õnne, ja see, mida me loomupäraselt igatseme, seda ma ka loomupäraselt teame. Samas õnn ning õndsus on iga ühe jaoks erineva sisuga.
00 Aquino Thomas ,,Teoloogia summa" I osa küsimus 2, artiklid 1-3 Jumala olemine on iseenesest teada. (Artikkel 1) Poolt 1. Iseenesest teadaolev on see, mis on loomupäraselt omane. Jumala olemasolu teadmine on inimestesse loomupäraselt sisse pandud. 2. Nimest ,,jumal" aru saades leitakse kohe, et jumal on. Sellest nimest enam suuremat tähistada ei saa ja seega on jumala olemasolu lisaks arule ka asjas, sest mis on asjas ja arus, on suurem kui see, mis ainult arus. 3. See, et tõde on, on iseenesest teada, aga jumal ongi tõde. Vastu 1. Mida inimene loomupäraselt igatseb, seda ta ka loomupäraselt teab. Inimene igatseb õndsust ja jumal ongi õndsus, aga õndsuse tähendus on inimeste jaoks erinev, seega pole jumala olemasolu teadmine lihtsalt teadmine. 2. Mõni ei arva, et jumalast midagi suuremat mõelda ei saa. Seega ei saa järeldada, et jumal on asjas. 3. See, et algtõde on, ei ole iseenesest teada. Jumala olemine ei ole tõestatav
väärtuste skaalal. · Jumala silme ees on aga minevik, olevik ja tulevik · Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat üheaegselt. armastada ja iseennast salata. · Loodu ja ajalisus · Väär enesearmastus suubub enesekasusse. · Aeg on vaid seal, kus on maailm oma muutustega. · CARITAS JA CUPIDITAS Niisiis ei loonud Jumal maailma vastavalt mingile · Pöördumisel muutub cupiditas caritaseks. Jumala ajavoolule. armastus äratab inimese. · Maailm ja aeg kuuluvad alati kokku. · Jumala armastus valatakse inimesse (infusio · "Koos ajaga loodi ka maailm ja koos sellega algas caritatis) vt. Ro 5,5. liikumine ja seisundite muutus."
Kolmandas artiklis tuuakse välja viis Jumala tõestamise viisi. Artikkel 1: 1. Johannes Damaskusest ütleb oma raamatu alguses, et Jumala olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Samas on ka võimalik mõelda vastupidi nagu Meeletu ütles, et Jumalat ei ole olemas. Väike laps ei tea, et Jumal on olemas enne, kui vanemad pole talle seda öelnud. Järelikult Jumala olemasolu pole iseenesest teada. 2. Kui asi on ainult arus, ei pruugigi see olemas olla. Näiteks kui me oleme UFOsid näinud, peavad nad olemas olema, kui me pole neid näinud, võime uskuda ikkagi, et nad on olemas. Jumal on kõige suurem ja seega eksisteerib ta ainult arus. 3. Kui faktid on valed ja me teame, et nad on valed, siis see on tõde, et me teame, et nad on valed. Kuna Johannese evangeeliumis on öeldud, et Jumal on tõde, siis on Jumala olemasolu iseenesest teada
välise vormi poolest, kuid sisu on erinev. Filosoofidel on kosmoloogias antiteoloogiline hoiak. Selline hoiak esines juba foiniikia kosmoloogias. (Mileetos asus Väike-Aasias) Mileetose koolkonna tähtsus ei seisne mitte tulemustes, vaid probleemide püstitamises. Thales ~624-547 eKr Olevat ennustanud päikesevarjutuse, kasutades selleks ilmselt Mesopotaamiast ja Egiptusest hangitud teadmisi. Algelemendiks on vesi, lõpmatu mateeria. Vesi on igaveses liikumises. Maa on veepinnal ujuv ketas. Kõik tekib ja hävib, aga algelement on püsiv ja igavene. Thales tegeles ka matemaatikaga. Tuntud on tema meetod püramiidi kõrguse määramiseks selle varju abil ning väide, et diameeter jagab ringi pooleks. Anaximandros (610-547eKr) Gnoomon, maakaart ja taevakaart. Algelemendi omadus on ¤peiron, (apeiron) piiramatu. Selle vastandiks on piiritletu psraj (peras).
Gaunilo poolt tema teoses Liber pro Insipiente. Argumendi põhiliseks kitsaskohaks on eeldus, et olemasolu on mõõdetav väärtus. Gaunilo kriitikat on korranud ja arendanud mitmed hilisemad filosoofid, nagu Aquino Thomas ja Immanuel Kant.3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Anselm_Canterburyst 3. Aquino Thomas 3.1. Elulugu Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (1225 Roccasecca 7. märts 1274 Fossanova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 4 3.2. Anselmi jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta
Kategooriad: 1) Kvantiteet osa kvantiteete on pidevalt (aeg ja koht), osa mitte (hulk) 2) Kvaliteet objekti väline vorm, asend või koht, vaimsed omadused 3) Relatiivid määratlused, mis sisaldavad suhet - võrrelduna teiste asjadega mingis suhtes millegi teisega (Päike on suurem kui Maa) 4) Koht 5) Hetk 6) Tegevus (istub, valetab) 7) Tegevuse objektiks olemine (x-i istutatakse) Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidma äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati vältima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. Praktiline süllogism a) püüdlen eesmärgile; b) usun, et ei saavuta eesmärki x, kui ei soorita tegu y; c) järelikult: hakkan sooritama tegu y
ei räägita mitte üheski aluses ja seda ka ei ole üheski aluses nagu nt eriline inimene või eriline hobune. Ta tunnistab substantsiks ka liike. Inimene ja taevakeha on mõlemad substantsid sekundaarses mõttes. Substantsid on individualiseeritavad. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi, kuid sellest lähtekohast veel ei piisa. Kvantiteet on predikaadikategooria. Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval
Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Siit ka aforism: "Eksisteerime ja ei eksisteeri".Sageli väljendatakse Herakleitose filosoofia põhiseisukohta lausega:Kõik voolab. Sellist ütlust pole Herakleitos ise kirja pole pannud see on talle lihtsalt omistatud. OLEMISE FILOSOOFIA. Zenoni apooriad esitasid väljakutse antiikaja ajamõistele, mis eelda saja lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele. Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku olemiskäsitlust arendas Parmenides, kes pidas ühtset, igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise mõtlemisega, põhjendades seda väitega, et mõelda saab ainult olevast. Platon rajas olemise
teadustes lõpuks midagi kindlat ja püsivat paika saada, pean ma järelikult kord elus kõik maatasa tegema. et hakata uuesti peale esimestest alustest; aga see töö tundus tohutu, ja ma ootasin, et jõuaks kätte sedavõrd küps iga, et pole enam tulemas paremat aega teaduste kallale asumiseks. Sellepärast ma viivitasin nii kaua, et nüüd jääksin süüdi, kui ma raiskaksin tegutsemiseks järelejäänud aja arupidamisele. Niisiis, täna just olengi vabastanud vaimu kõigist muredest, varunud häirimatu jõudeaja ja tõmbunud üksindusse ning asun viimaks tõsiselt ja vabalt nende oma arvamuste kallale, et nad ühekorraga kõrvaldada. Selleks ei ole mul aga tarvis näidata, et nad kõik on väärad, millega ma vist iial hakkama ei saakski; vaid kuna arugi (ratio) kinnitab, et ma pean sama hoolikalt hoiduma nõustumast arvamustega, mis
erinevate nähtuste analoogsed jooned ja tehe nende sarnasuse põhjal üldistusi. Seejuures kasutab Sokrates ka hüpoteesi, uuendades analüüsi käigus oma hüpoteesi pidevalt. Sokrates olevat öelnud, et kes tunneb ennast, tunneb ka seda, mis on tema jaoks kasulik, ning annab enesele aru, milleks ta on võimeline ja milleks mitte. Ent ainult hea ja kurja tundmine pole veel tõeline hüve, kui see ei vii hinge ravimisele (mõtestatud vaimne elu, hingesuuruse kasv). Sokrates väitis eneses rääkivat midagi jumalikku, mis andis näpunäiteid (kuues meel, südame hääl). Sokrates nägi jumalat kui isikustamata maailmamõistust, üleinimlikku tarkust. Seepärast vastandus ta täielikult käsitlusele, et maailmas pole midagi mõistuslikku. Sokrates pidas inimese peamiseks sihiks olla mõistuslik ja hea olend. Sokratese hinnangul elab hing kehast kõrgemal tasandil ning ta on igavene. Keha surma järel hing eraldub
Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)
Filosoofia 14.02.2020 Thomas Aquinost „Summa paganate vastu“ Aquino Thomas oli dominikaani munk, vaimulik, pühak ja kiriku doktor. Samuti oli ta väga mõjukas filosoof, teoloog ja jurist. Ta elas ning töötas 13. sajandi keskpaigus ning ta oli tuntud selle poolest, et püüdis Aristotelese tekste siduda kristluse printsiipidega. Aquino Thomas on mõjutanud paljusid uusaja filosoofe ning paljusid tema ideid on võimalik kohata metafüüsikat, eetikat, loomuõigust ja poliitilisest teooriat uurides. Tema tuntuimate teoste hulka kuulub ka „Summa paganate vastu“ (Summa contra Gentiles) ning selles arutluses keskendun selle X-XII, XV peatükkidele.
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus?
ja mu sinnakuuluvaga. Universum, see lõputu pime ruum, millest me vähe teame ongi maailm, me ei tea millest ta koosneb, kust algab või kus lõppeb. Maailm moodustub tervikuks meiega ning kõige sellega mis on meie ümber, näeme me seda või mitte. 55. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Me ei saa määratleda maailma kui tervikut, sest on rohkem seda, mida me ei näe, kui seda, mida näeme. Me ei tea, kas maailm on lõpmatu, sest me ei tea ei tema algust ega lõppu. Bibihhini sõnad: ,,Maailm on suur ja lai; temaga tegelevad paljud teadused. Juba ammu ei saa ükski neist hakkama kogu maailmaga, sellepärast on maailm jaotatud osadeks, need osad veel kord osadeks ja nende osadeks". Teadlased ei saa maailma lõpuni uurida,sest meie näeme ainult väikest osa maailmast, seetõttu ei saa anda ka kindlat ning lõplikku vastust maailma määratlemise kohta. 56. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet?
ulatusega, sest siis saaks jagada. Ta pole materiaalne. Iga substants olemuselt vaimne. Mõju, jõud. Monaad-substantsi jõud. Looduse tõelised aatomis, hingeliseid. Metafüüsikalised punktid. Monaadide tunnused 1. pole kuju 2. neid pole võimalik sünnitada/hävitada 3. nad on individuaalsed 4. nad on "akendeta", ükski määratlus ei saa sissepoole ega väljapoole mõjuda. Miski ei mõjuta monaadid sisemises pidevas muutuses. Sisemine püüd täiusele. Eneses pidevalt üleminek ühelt teisele. Seisund perzeptsioonid. Iga monaadi vaadates näeme kõiksust. Nad on kõik aga individuaalsed. Monaad tunnetab maailma. Kust tulevad füüsilised objektid? Mateeriakehad on muljed, mis tekivad kombineerimisel. Grupid agregaadid. Võrdleb kelladega. Keha ja hing on nagu kaks kella, mis on sünkrooniseeritud. Kõik monaadid on Jumala poolt programeeritud. Välistab empiirilise tunnetuse kui tunnetuse allikas. Kogemuslik andmete
mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. 10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut. Kuna maailm sisaldub substantsis, valitseb maailmas Spinoza järgi täielik determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. .Leibniz: oluline panus loogikasse ja matemaatikasse.
Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Pütaagorlased PÜTHAGORAS u 570 (582)-490 Sündis Samose saarel. Tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli ta lahkunud oma kodumaalt. Tetractys diagramm. Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest sealpoolsusesse. Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos. Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus. Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID
ilma kohta). Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? · Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. · Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. · Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et · Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. · Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. · Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. Sokratese iroonia seisnes selles, et · Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. · Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi.
järgima, aga see peaks olema võimalik. Moraal on üldkehtiv- see võib sulle piiranguid seada ja ebameeldiv olla. nt. Kui sul on kõht tühi, siis lähed poodi ja võtad saia. Kõigil on see võimalus, aga me arvatavasti ei taha, et kõik seda teeks. Filosoofid (millised on antud filosoofi põhiseisukohad) B.Pascal- visandab pildi inimesest, kes seisab kahe lõputuse vahel (suur ja väike). Mõistus suudab haarata seda, mis on lõplik, ja AINULT süda seda, mis on lõpmatu. Tal on 2 mõtteviisi: 1) mõistusest lähtuv geomeetriavaim- kuidas inimene tajub matemaatikat, definitsioone jne. 2) lõplik ja peenetundelisuse vaim juhitud südamest ja võib tajuda asju lõpmatuses. Olulisema otsuse saab langetada süda (mitte organ), näiteks jumala olemasolu. Süda peab langetama otsuse jumala vastu või mitte pigem uskuda, sest kui polegi olemas, siis sa ei kaota midagi. Miks on oluline Jumala olemasolu uskumine? Defineerib, kuidas oma elu siin
ületamatud raskused: ,,Kuidas ideed saavad olla püsivad, aga tegelikkus muutuv?" ja ,,Ideedeõpetuses meeleline maailm asjatult topeldatud. See, mis ideed ja asja ühendab, on omakorda idee. Need, mis ühendavat ideed idee ja asjaga ühendavad, on jälle ideed jne. Kui üritame ideede ja nähtuste ühendamist mõista, peame lisama üha uusi ideid lõpmatuseni." Kuigi Aristoteles eitab ideid, eeldab ta üldist elementi filosoofia teemana. Esimene filosoofia ongi teadmine põhjustest. Niisiis on filosoofia ülesandeks määratleda, mis on oleva kui sellise põhjused. Aristoteles määratleb neli põhjust: 1) Materiaalne põhjus (millest olev on, nt savi). 2) Formaalne põhjus (mis olev on, nt vaas). 3) Liikumispõhjus (nt pottsepp) - temas endas (physis), temast väljas (techne, oskus). 4) Eesmärkpõhjus. (millepärast olev on, nt ohvrinõu). Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks.
terminoloogiat, heitleme me sellega senini. FRANCIS BACON Eluaeg: 1617. saj Rahvus: inglane Tsitaadid: "Sõnad on vaid asjade kujutised, armuda neisse on kui armuda pildisse" ,,Pealiskaudne filosoofia kallutab inimvaimu ateismi poole, kuid filosoofilised sügavused toovad ta tagasi usu juurde." Teosed: esseed; Teaduste väärikusest ja suurendamisest; Novum Organum Filosoofia olemus: Francis Bacon oli keskaja filosoof, kelle silmis oli tolleaegne filosoofia täiesti kasutu targutamine. Ta üritas kasutada oma poliitilist mõjuvõimu teaduse arendamiseks. Bacon propageeris tunnetusmeetodit, mida nimetatakse induktsioon iks ehk üldistamiseks.
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
..............6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane. Minu arvates on Descartes kõigi aegade suurim prantsuse vaimuinimene, kellega puututakse kokku enamikes tundides (füüsika, matemaatika, ajalugu, filosoofia), tema tundmine on vajalik nii reaal- kui humanitaarhuvidega õpilastele. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse
1+5=kahekordistus Tagasiside Õige vastus on: Jää tihedus on vee tihedusest väiksem see on väide, 2+7=23 see on väide, 1+5=kahekordistus see on mõtteta lause Küsimus 5 Auguste Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Mehed joovad palju õlut sellepärast, et mehed ongi loomult sellised joodikud." Vali üks: a. See on metafüüsiline mõtteviis. b. See on positiivne mõtteviis. Ei, positiivne mõtteviis ei eelda, et saaks tunnetada millegi/kellegi loomust. c. See on teoloogiline mõtteviis. Tagasiside Õige vastus on: See on metafüüsiline mõtteviis.. Küsimus 6 Millises järgmises lauses on loogilise positivismi kohaselt kategooriaviga? Vali üks: a. Nelinurgal on viis nurka. b. B-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida autot, mille registrimass on üle 3500 kg. c. Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15.
1+5=kahekordistus Tagasiside Õige vastus on: Jää tihedus on vee tihedusest väiksem see on väide, 2+7=23 see on väide, 1+5=kahekordistus see on mõtteta lause Küsimus 5 Auguste Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Mehed joovad palju õlut sellepärast, et mehed ongi loomult sellised joodikud." Vali üks: a. See on metafüüsiline mõtteviis. b. See on positiivne mõtteviis. Ei, positiivne mõtteviis ei eelda, et saaks tunnetada millegi/kellegi loomust. c. See on teoloogiline mõtteviis. Tagasiside Õige vastus on: See on metafüüsiline mõtteviis.. Küsimus 6 Millises järgmises lauses on loogilise positivismi kohaselt kategooriaviga? Vali üks: a. Nelinurgal on viis nurka. b. B-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida autot, mille registrimass on üle 3500 kg. c. Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15.
tõde pole olemas, sest iga asja kohta võib esitada vastupidiseid väiteid. Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema maailma üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ja lahendama elulisi probleeme filosoofia peab olema õpetus, kuidas elada. Sokratese tarkus tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal. Sokratese meetod ehk dialektika
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
ARISTOTELES MATEERIA JA VORMI DIALEKTIKAST Aristotelese veendumuse järgi ei saa eksisteerida ideede- ja asjademaailm teineteisest eraldi, nagu see Platoni õpetuses oli. See oleks absurdne. Iga asi on mateeria (hyle) ja vormi (morphe) teineteisest lahutamatu ühtsus. Mateeria on passiivne, vorm aktiivne. Igasuguse liikumise tähtsaim algpõhjus on EESMÄRK (telos). Ka jumal on maailma suhtes eesmärk. Ta on üksnes eeskuju, jumal-filosoof, kes mõtleb iseenese mõtlemist. Aristotelese õpetus ei ole religioosne. Aristotelese ÕPETUS NELJAST PÕHJUSEST Mis tahes asja mõistmiseks tuleb lähtuda MIKS?-küsimusest: MILLEST?, MIS?, KUST? ja MILLE JAOKS? 1. Millest asjad tekivad? 2. Mis need tekkinud asjad on? 3. Kust saab muutumine või muutumatus alguse? 4. Mille jaoks asjad tekivad ja olemas on? Kõik 4 küsimust kokku on Miks ?-küsimus. 1. Materiaalne põhjus
mõistes(näite puhul: keha(subjekt) ei ole alati raske(predikaat)). Kuidas on aga selline seostamise õigustatus küsimus? Vasturääkivuse seadus(?), mida ei saa lubada loogikas. Ühele ja samale asjale ei saa vastupidiseid predikaate omistada – vasturääkivus. Analüütilised otsustused on aprioorsed otsustused(võivad olla empiirilised mõisted). Loogika annab eelise, et mis kord on kehtinud, siis kehtib ka edasi – universaalne paratamatus. Analüütiline otsustus on eelistatad, mis annab üldisi ja paratamatuid teadmisi. Sünteetilise puhul on küsimus, et kuidas me põhjendame. Sünteetilised jagunevad a posteriori(empiirika alusel) ja a priori(mõistuse alusel). A porteriori puhul tekib universaalsuse küsimus, sest ei saa kõiki juhtumeid vaadelda. Ehk on võimalik a priori alusel lauseid moodustada? Loogikast üksi ei piisa. Faktiväiteid ei tohi olla loogikale vasturääkivad. Sünteetilised otsustused jagatakse
Mida Sokrates Kebesele vastab? Ilma reaalse põhjenduste keelab Sokrates inimese õiguse enesetapule. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates selgitas, et filosoof ei näe vaeva naudingutega, nagu on näiteks söömine ja joomine. Filosoof ei hoolitse oma keha eest, ta ei huvitu riietest, jalanõudest ega muude kaunistuste omandamisest keha jaoks. Filosoofi tegusus ei ole seotud kehaga, vaid on suunatud hingele- niivõrd kui tal on võimalik kehast eemalduda. Kuniks on filosoofil keha hingega koos ei saavutata tõde. Keha on põhjus, miks sünnivad sõjad, ihad ning muud haigused. Teadmised saabuvad alles
Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates loodab surres jõuda heade inimeste juurde ja Jumalate juurde kes on head valitsejad. Sokratese arvates väärivad tõelised filosoofid surma, kuna nad ei tegelegi, millegi muuga kui suremisega. Tema arvates ei ole surm midagi muud kui hinge ja keha eraldatus ning just seda üritavadki filosoofid saavutada. Erinevate ilu esemete kandmine keha küljes annab Sokratese arvates märku sellest, et filosoof ei naudi oma keha. Milleks siis seda rudimenti omada. Kui hing üritab midagi vaadelda siis kehalised meeled petavad hinge. Kui meeled inimest ei sega siis saab vaim kõige paremini arutleda. Keha oma söögi isuga ja asjade isuga tekitab meile vaid sekeldusi, mis ei lase mõtlemisega tegeleda. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises.
annaabi.ee 
