Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
russelli, autoriteeti, dogmadele, tugine, bertrand, spekulatiivsed, teadusega, skeptik, äikest, peahoone, parkla, naissoost, meeleline, katsuda, laienevad, tunnetuse, analoogia, prillid, vabaneda, locke, empiirilist, esseed, eessõna, sünnipärasteL Ei ole õige on kõik tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad ? õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 7. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? M õige! Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. N Ei ole õige Kuu teeb ringi ümber Maa ühe päevaga. Ei ole õige Õnn ei ole rahas, vaid raha hulgas. 8. Mis iseloomustab skeptikut? O ? Skeptik ei nõustu ühegi väitega P Ei ole õige Skeptik eitab näiteks asjade olemasolu siis, kui neid ei tajuta Õige! Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 9. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest Q Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. R ? Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. ? Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 10
maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1
maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1
filosoofia 1. Enesetest 1 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. a Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. 2 Ratsionalismi seisukoht on, et a Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. 3 Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) a Õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 4 Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest a Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma
John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et · mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti · mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki vaadeldavaid objekte · mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat objekti Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? · Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. · Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. · Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust.
· N: "nõrgad ja edutud peavad hukkuma see on meie inimarmastuse esimene seisukoht" · N igavesest tagasitulekust: "vaata, et me teame mis sa õpetad: et kõik asjad igavesti tulevad taas ja meie ühes nendega, ja et me juba lõpmatud korrad oleme olemas olnud ja kõik asjad ühes meiega" · N: "südametunnistuse piin on sündsusetu tunne" · Kurjale mitte kurjaga vastamine on N arvates argus, kuigi seda vooruseks nimetatakse BERTRAND RUSSELL · Bertrand Russell (1872-1970) oli briti filosoof ja patsifist, analüütilise filosoofia rajaja · Tal oli nooruses kaks lemmikfilosoofi Leibniz ja Hume; toetudes Frege ja Peano ideedele kirjutas Russell koos matemaatiku ja filosoofi Whiteheadiga monumentaalse teose Principia Mathematica · Juba oma filosoofia-alaste uuringute alguses esitab R teooria, mida ta nimetab loogiliseks atomismiks: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele
c. valitseda oma saatuse üle, kuid seda ainult tugeva tahte korral. 23rd of March 9:56 dan Stoikud arvasid, et >>> a. maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma arusaama maailmast. b. muutes maailma, muutuvad ka arusaamad. c. muutes oma arusaamu, saab muuta maailma. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test6 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 28th of March 5:14 matis Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? a. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. >> b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. c. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. 28th of March 5:15 matis
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei suuda talle täpselt vastata.
Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke, George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). ANALÜÜTILINE MEETOD. GOTTLOB FREGGE. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilise filosoofia kujunemisel on olnud tähtis koht ka Gottlob Fregel ning Ludwig Wittgensteinil. Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud
keeletarvituse analüüsile ning sageli ka loomuliku keele ning täpsete ja rangete formaliseeritud keelte seose fikseerimine (mõlemat nimetatakse analüüsiks ehk keeleanalüüsiks). Nüüdseks ei ole keeleanalüüsil analüütilise filosoofia kõigis harudes enam keskne koht. Ta enda peahuvi filosoofias oli aga matemaatika aluste probleem. Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige aritmeetika) on taandatav loogikale (nn logitsism). Selle tõestuses ilmnes Russelli paradoks, mis pani Frege logitsismist loobuma. Ludwig Wittgenstein. Varane Wittgenstein. Loogilis-filosoofiline traktaat. Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse
Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada eelarvamustest ja inimloomuse piiratusest
Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi püsivaid õpetuslauseid, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli (loogilise analüüsi filosoofia rajaja) arvates? Konstrueerige näide! (VT ABSTRAKTSUSE NÄIDE) 7. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? •“naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes pole printsessid. Lisada “kuninglik päritolu”? •Seega,
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunka
küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. [ratsionalism teadmine pärineb mõistusest, mitte kogemusest (Sokratese ja Platoni tunnetusteooria on ratsionalistlik)][empirism teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks] Eetika -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- filosoofiline
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell
„metafüüsika“ kasutab erinevalt oma teoses, sest see võib tähendada erinevaid asju – vana traditsiooniline metafüüsika ja tulevane metafüüsika. Alati ei täpsusta, kummast räägib. Traditsiooniline metafüüsika sunnib küsimuse alla asetama – see on võrdlus uusaegse teadusega. Eelduseks on see, et metafüüsika on teadus. Hilisemast ajast on seisukoht, et filosoofia on muud kui teadus. Filosoofia on teadus. Seega saame võrrelda teiste teadustega. Aga ei saa võrrelda uusaegse teadusega. Mille alusel siis võrrelda metafüüsikat ja teisi teadusi? Uusaegne teadus: kriteeriumid, progress, ratsionaalne konsensus; traditsiooniline metafüüsika: pole kriteeriumeid, pole progressi, pole ratsionaalset konsensust. Metafüüsikat käsitletakse teadusena ja oluline on see, et milline teadus on teadmine. Kant’l on normatiivne teaduse mõiste – kriteeriumitele vastamine, et pidada teaduseks. Teaduse definitsioon Kant’i järgi
see toimub teaduses, vaid maailmaskeem ehitatakse puhtmõistuslikult, refleksiivse mõtiskluse tulemusena. Selleks kasutatakse üldisi mõisteid ehk kategooriaid: olemine, ruum ja aeg, põhjus ja tagajärg, osa ja tervik, pidevus ja diskreetsus, võimalikkus ja tegelikkus jms. Mis olemine üldse on? Kuidas see on seotud mitteolemisega? Kas olemine on piiratud või piiramatu? Kas olemisel on eri tasemeid? Kas maailma tuleks kujutada pigem pideva või pisikestest osakestest koosnevana? Bertrand Russelli kujundlikus sõnastuses: ,,Kas maailm on pigem kausitäis tarretist või ämbritäis haavleid"? Üht või teist lähtepositsiooni omavad inimesed mõtlevad maailmast väga erinevalt. Jne. Kas osad määravad nendest moodustuva terviku iseloomu või, vastupidi, tervik annab seda kujundavatele osadele nende olemisviisi? Esimest lähenemisviisi, mis viimases lauses kirjeldatud, nimetatakse atomismiks, teist holismiks
9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?) ,,kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid, kellesse me suhtume tunnete vahendusel, asendavad tähed A ja B, siis on palju lihtsam näha, mida oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks."
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallut
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev
pidevuseta elementidest. Aatomid on liitunud kosmoseks jumaliku mõistuse mõjul. Hinged koosnevat heledast eetrilisest ainest ja enne kui asusid maistesse kehadesse, olelesid nad Linnuteel. Eudoxos Knidosest (akmee . 367 eKr.). Uuendab Anaxagorase õpetuse homöomeeriaist. Ülim hüve on nauding. Kõik olendid väldivad kannatust ja taotlevad naudingut. Hiljem kaldus Akadeemia skeptitsismi. SKEPTITSISM Pyrrhon Elisest (360-270eKr). Skeptik ei usu, et üldse mingi kindel tulemus on võimalik, ta loobub ta seisukoha võtmisest. Ta ei eita ega jaata, vaid ütleb, et ei ole võimeline otsustama. Me ei või kunagi öelda, et asjad on nii, vaid need näivad meile sellistena. Tuleb hoiduda otsustustest ning sel teel on võimalik saavutada hingerahu. Arkesilaos (315-240 eKr.) muutis Platoni akadeemia kaheks sajandiks skeptitsistlikuks. Väga kuulus skeptik oli Karneades (214-120 eKr.), kes kritiseeris muuhulgas ka müstilisi
2500. a. tagasi. Uurimise ja õpetamise vajadusel on f. liigendunud: *ontoloogia, *metafüüsika, *tunnetusteooria, *loogika, *eetika, f. ajalugu, kultuurif., teadusf., tehnikaf. jms. osised ja harud. filosoofia põhiküsimus, mateeria (looduse, olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Sageli ei esine f. p. nö. puhtal kujul. F.p. lahenduse alusel jaguneb filosoofia *idealismiks ja *materialismiks.Filosoofia (kr philosophia) tähendab sõnasõnalt tarkusearmastus. Bertrand Russelli sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne (vt spekulatsioon), käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata, Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga
Täpsustused ja erandid: tõesust ei omistata kõigile keelelistele ühikutele, nt käskudele ja küsimustele. tõeteooria ei tegele fraasidega „tõeline...“ nt tõeline kommunist. *Mis on tõe tegijad? Filosoofi ei huvita üldiselt konkreetsede väidete tõesus/väärus, vaid tõesuse loomus – mis on see, mis teeb väited tõeseks? kas kõigil tõestel väidetel on ühine olemus? II Tõe korrespondentsusteooria *Platon, Aristoteles, Aquino Thomas, Bertrand Russell Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene siis ja ainult siis, kui X vastab faktile. Erimeelsused: *mis on vastavuses? (lause, väide, otsustus, uskumus) *mille vahel on vastavus? (maailm, fakt, asjade seis, tegelikkus). Kolm „tõde“ vastavusteooriast: *ajalooliselt vanim tõeteooria *kõige lähedasem tavaarusaamale tõest *kõige tunnustatum tõeteooria Probleeme vastavusteooriaga: - Kuidas näidata vastavust
püütakse selgitada teatud meetoditega. Levinud on 'tarvilike ja piisavate tingimuste' meetod. 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoofias puuduvad valmiskujul tõde, taevalikud ilmutused, filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reegline kahtluse ja kriitikaga. Reegline on kriitiline argimõtte nn''tava-arusaamade, iseenesest-mõistetavuse suhtes ja teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, eelduste suhtes. 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! B.Russell’i sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel.Õpetab kõikide probleemide teisendamist konkreetsest vormist abstraktsesse. Nt.Kas USA-l on õigus rünnata Iraaki? Asendame riikide nimed tähtedega ja nõnda saame erapooletu lahenduse probleemile. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoofia ei paku meile taevalikke ilmutusi, valmiskujul, tõdesid mida kahtluse alla ei seata. Ehk tõestusvahendite esitamine mitte jutlustamine.
õiglane. Kõik rabelevad selle poole, järelikult on rumalad. Üldine inimesearmastus. Rõhutasid sõprust tarkade vahel, sotsiaalset võrdsust, humaansust, kosmopoliitsust. Mõju kristlusele. Markantseim esindaja on keiser MARCUS AURELIUS, teos "Iseendale". Oli sõdurkeiser, lihtsa eluviisiga, polnud kristlusesõbralik. ANTIIKNE SKEPTITSISM Skeptik on kahtleja, kes tõelist tunnetust peab võimatuks. Ta ei usu, et mingi kindel tulemus on võimalik. Kahtlus on skeptiku püsiv seisund. Skeptik ei eita ega jaata teadmiste võimalikkust. Arengus eristatakse 3 perioodi: Vanem suundPYRRHON Elisest (u.360-270 e.Kr.): asjade olemus on meile täiesti tundmatu, kuna meie tajud ei näita meile, kuidas asjad tõeliselt on. Me võtame vastu vaid seda, kuidas asjad meile näivad olevat. Skepsis on side otsusest loobumise ja hingerahu vahel. Õnnelikuks eluks on vaja jõuda selgusele kolmes küsimuses: 1)millised on asjade omadused; 2)kuidas asjadesse suhtuda; 3)mis kasu see suhtumine toob
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
priori, seega enne igasugust kogemust meie mõistuses, võivad suhestuda meie kogemuse objektidega - ja seda nii, et me just nende apriorsete vormide kaudu saame objekte tunnetada? Selle vastuse annab Kant oma puhaste mõistuse mõistete transtsendentaalses deduktsioonis (tuletuses). Võtame näiteks kausaalsuse. Empirist J.Lock ütleb: Kui me võtame kahe sündmuse põhjusliku seose, siis tunneme me siin ära jõu, mis on "tõeliste" asjade (substantside) vahel toimiv. Skeptik Hume ütleb: Me ei suuda mingit kausaalset seost avastada. Me registreerime vaid üksteisele järgnevust. Kausaalsusprintsiibil ei ole selletõttu objektiivset kehtivust. See on vaid omamoodi õigustatud harjumuslik õigus. Kant ütleb: Selles on Hume'l täiesti õigus, et kausaalsusprintsiip ei ole aistingust tuletatav. See pärineb nimelt mõistusest. Ja siiski on see üldiselt ja paratamatult maksev kõigi kogemuste kohta!
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
Leidsid, et materiaalne heaolu teeb inimese sõltuvaks ta ei ole enam vaba. Tuleb elada askeetlikult keha muuta tuimaks. Esindajaks DIOGENES. KÜNISM küüniline inimene inimene, kes üleolevalt ja põlgusega suhtub üldtunnustatud materiaalsetesse väärtustesse. Perekonda suhtuti küüniliselt. Abiellu või ära abiellu vahet pole. Normaalne abielu pime naine ja kurt mees. Epateeriv käitumine sokeeriv käitumine. Kõrge enesehinnang ei tunnistatud autoriteeti. Liidriks oli ANTISTHEUES. KÜREENE KOOLKOND kürenaikud põhja Aafrikas, liidriks Aristippos. Sensuaalne e meeleline tunnetamine ja hedonistlik moraal. Rõhutati elu nautimist ja lõbutsemist. Vaba on see, kes elu naudib. Elu nautimine ei tohi olla liiga intensiivne sellele järgneks muidu intensiivne kannatamine. Oluline on tasakaal. PLATON Sokratese kuulsaim õpilane. Arvas, et Sokratese surm oli suur traagiline viga. Tänas jumalat, et elas Sokratese ajal
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
annaabi.ee 
