Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 5 Kant - Induktsioon, deduktsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
otsustus, induktsioon, deduktsioon, põhinedes, asjadel, gregor, johannson, kanti, kogemusel, analüütilised, bacon, juhtumid, hulknurga, puhtast, tunnetama, olemuselt, sünteetiline, kogemusotsustus, tajuotsustused, tabelite, vaimule, kõigepealt, pindalad, pikaks, arvab, vastupidine, posterioorne, minule, palav, aprioorsed, ruudud, kehadel, otsustusteInduktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga
Kant Metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, seda nõuab tema allikate eripära. Mille kohaselt nad on kas ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, või nad on avardavad ning antud sisu rohkendavad. Esimesi võib nimetada analüütilisteks, teisi sünteetilisteks otsustusteks. Analüütilised otsustused väljendavad predikaadis vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes, kuigi mitte nii selgelt ja nii teadlikult. Analüütiline ehk selgitav otsustus ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitab meile juba teadaolevaid teadmisi. Ütleb predikaadis seda, mida mõeldi subjekti mõistes, kuid mitte nii selgelt ja teadlikult. (Nt: kõigil kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab tunnust ulatavus, järelikult ei saanud me midagi uut selle kohta teada
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on nelinurksed" ei saa me midagi uut teada, kuna mõiste ,,Ruut" juba sisaldab tunnust ,,Nelinurk". Teine, sünteetiline otsustus, aga teistpidi laiendab meie teadmisi. Näiteks mõiste
Jorgen Alasoo IATB113080 Mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näitega. Posteriori tunnetus on sõltuv kogemusest, ta algab kogemusega, ta on empiiriline. A priori tunnetus on puhtast arust, ilma meeli kasutamata. A priori ei eelda kogemusi. Analüütiline otsustus mõtestab millegi lahti, kuid ei lisa midagi, ta on a priori. Selline objekt, mille mõismiseks pole vaja eelnevat kogemust. Näiteks ,,keha", see sõna ütleb ära et tegemist on ulatuvusliku objektiga(Kanti järgi on kõik kehad ulatuvuslikud)
Aga ei saa igal tingimusel rakendada ja tuleb leida rakendumistingimused. Mis on traditsiooniline metafüüsika? Maailma seletamine aprioorsete mõistete kaudu. Hume’i püstitas ainult põhjuslikkuse küsimuse. Metafüüsika kasutab ka muud peale aprioorsete mõistete ja neid on rohkem kui „põhjuslikkus“. Ei piisa ainult põhjuslikkusest, tuleb kõiki analüüsida ehk analüüsida aprioorse tunnetuslikkuse võimalusi. Kuidas saab midagi väita maailma kohta, kui ei toetu kogemusele? Deduktsioon – loogiline tuletus, aga Kant kasutab seda tähenduses „õigustatus“ ehk küsimuseasetus. Hume’st ajendatult hakkas ta mõtlema deduktsiooni ja aprioorsuse peale – loe sellest! Siin on kolm positsiooni: 1. dogmatismi(praktika, kus rakendati teatud traditsioonilisi mõisteid püstitatud probleemide lahendamisel, ei püstitata õigustatuse küsimust, kas on õigustatud trad mõistete kasutamine?) ja 2. skeptitsismi vastuolu. Hume püstitas õigustatause
Marite Selgis, 113242, TABB24 Metafüüsiline tunnetus Kant Immanuel Kanti Prolegomena 2 esimest paragrahvi annavad ülevaate sellest, milliseks peab Kant tunnetust ja kuidas ta neid jaotab. Põhiideena toon välja selle, et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab. Kant selgitab oma nägemust metafüüsilisest tunnetusest, milles jagab tunnetuse analüütiliseks ning sünteetiliseks.
maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Antud referaadis vaatan lähemalt, kuidas Kant oma teoses Prolegomena on tõstatatanud küsimuse, kuidas on võimalik puhtast mõistusest lähtuv tunnetus? Analüütiliste lausete võimalikkusest on kerge mõista, kuna see tugineb vasturääkivuse seadusele. Sünteetiliste aposterioorsete lausete võimalikkus põhineb aga kogemusel. Kanti arvates sünteetiliste aprioorsete otsustusi tuleb otsida või uurida, kuna see ei tugine mitte vasturääkivuse seadusele, vaid teistele printsiipidele. Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see sisaldab subjekti ja predikaati. Otsustuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi ja sünteetilisi ning aprioorseid ja aposterioorseid. Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi:
Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse, siis omistame me Kanti arusaama kohaselt sellele midagi niisugust, mis on täiesti erinev tema tajutavatest omadustest – näiteks värvidest või helidest. Tema kogemuse-kriitika eesmärgiks ongi välja selgitada selle ühtsuse päritolu. Kanti küsimusepüstituse kohaselt on siin kaks epistemoloogilist valikuvõimalust: teadvustatud objekti ühtsus kutsutakse esile kas subjekti tunnetustegevuse või objekti enda poolt. See on tema jaoks otsustav küsimus.
asjade kohta. Klassikaline seisukoht Kuidas on need eristused omavahel seotud? Paistab nagu pärineksid need eristused kahe allika (ideedevaheliste suhete ja tõsiasjade) käsitamisest eri vaatevinklitest (metafüüsilisest, semantilisest ja epistemoloogilisest) Ideedevahelised Tõsiasjad suhted Metafüüsiline Paratamatud Kontingentsed Semantiline/loogiline Analüütilised Sünteetilised Epistemoloogiline Aprioorsed Aposterioorsed Näide "2+2=4" "Mitte kõik luiged pole valged" Vaatame, mida ütleb selle kohta näiteks David Hume Hume ideedevahelistest suhetest David Hume An Enquiry concerning Human Understanding, § 25-26: "Inimese mõtlemise ja juurdlemise kõik objektid võib jagada kahte liiki, ja nimelt ideedevahelisteks suheteks ja tõsiasjadeks
Oleme sunnitud möönma, et maailma kohta on olemas tõdesid, mida me saame teada kogemu- sest sõltumatult; et on olemas omadusi, mida me võime omistada kõigile objektidele, isegi kui me ei saa adutavalt täheldada, et need on olemas kõigil objektidel. Ja meil tuleb mõistatusliku, seletama- tu faktina aktsepteerida seda, et meie mõttel on võime autoriteet- selt meie ees paljastada selliste objektide loomust, mida me ei ole kunagi vaadelnud. Või muidu peame omaks võtma Kanti seletuse, 2 Alfred J. Ayer mis lisaks epistemoloogilistele raskustele, mida me juba puuduta- sime, ainult lükkab mõistatuse ühe astme võrra kaugemale. On selge, et iga selline järeleandmine ratsionalismile lükkaks ümber selle raamatu põhiargumendi. Sest mööndus, et maail- ma kohta on olemas fakte, mida on võimalik teada kogemusest
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18. sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga
Kui intellekt üksi ei ole neiks suuteline. Sama lugu on näiteks ringjoone kogemusele läheneda sihipäraselt, metoodiliselt, siis võib Baconi või sirge joonestamisega: kui peaksime tegema seda palja käega, ei arvates teaduse jaoks loota paremat tulevikku. saavutaks me kunagi rahuldavat tulemust, hoopis teine asi on teha Tunnetusmeetod, mida Bacon propageeris, oli induktsioon (ld seda sirkli või joonlaua abil (st abivahendeid kasutades). inductio `sissejuhtimine') ehk üldistamine. Midagi sarnast on Teaduslik teadmine peab tuginema kogemusele. Kuigi kogemusele kasutatud ka enne, kuid tema arvates oskamatult. Nimelt ei uuritud on viidanud ka varasema aja teadlased, on nad seda siiski teinud kunagi küllaldast hulka ega piisavalt mitmekesiseid fakte. Sellised eelarvamusega
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant)
Tarkus erineb rumalusest sellega, et targad arvamused toovad kasu, aga rumalad arvamused toovad kahju. Protagoras kahtles ka jumalate olemasolus. GORGIAS (483-375 eKr) oli Empedoklese õpilane. Gorgias on tuntud nihilistlike väidete poolest: Mitte midagi pole olemas. Kui miski ongi olemas, siis ei ole see tunnetatav. Kui miski ongi tunnetatav, siis pole see väljendatav. SOKRATES (470-399 eKr) Sokratese kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Jälgige Sokratese meetodit (iroonia, induktsioon, dialektika). Sokrates ei kirjutanud midagi, kuid tema põhiseisukohad on säilinud ta õpilase Platoni teoste kaudu. Mõningaid olulisi seisukohti: Tunne(ta) iseennast. Tõde on absoluutne. Teadmine ja voorus on samased keegi ei tee halba tahtlikult. Mõiste definitsioon peab olema püsiv. Põhjendas seadusele kuuletumise nõuet kodaniku eetilise tänukohustusena (riik on hoolitsenud tema eest sünnist saati) ja vabadusega (kellele on Ateena seadused
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes. Riistad ja vahendid, mille kasulikkust või vajalikkust pole läbi mõeldud, ei ole lisaväärtuseks, et loodust rohkem avastada. Tarvilike riistade ja vahenditega saab inimene endale looduse allutada, kuid seda ka sellisel juhul, kui ta tunneb ja teab looduse korda. Ilma teadmisteta ei ole inimene võimeline end usaldama loodusele, sest loodus usaldab end inimesele siis kui on vastastikkune usaldus.
korrigeerides enne väljaöeldud seisukohti. Talle meeldis korrata, et ta ei õpeta filosoofiat vaid filosofeerimist. Kantil ei olnud palju sõpru, kuid neid, kes tal olid, pidas ta väga headeks sõpradeks. Kõige lähem neist oli ilmselt inglise kaupmees Jossif Green. Tema mõjutusel saigi Immanuel Kantist pedant, kes elas kindla päevaplaani järgi. Kantile meeldis Greeniga vestelda, sest tegu oli filosoofiakauge, kuid samas laia silmaringiga mehega. Naised Kanti elus suurt rolli ei mänginud. Küll oli ta kaks korda elu jooksul armunud, kuid liikse häbelikkuse ja tagasihuoidlikuse tõttu neile armastust ei avaldanud. Kant ise seletas seda nii: ,,Siis, kui ma oleksin vajanud naist, ei olnud ma võimeline teda toitma; aga siis, kui ma olin võimeline teda toitma, ei vajanud ma teda enam." Kantil oli tavaks iga päev süüa lõunat koos viie külalisega vesteldes, nimelt oli tal kodus 6 komplekti lauanõusid
(näiteks: optimism ja pessimism). Inimene on ühiskondlik olend. Kõik inimesed püüdlevad heaolu poole. Et olla õnnelik, peab suutma hoiduda nendes püüdlustes äärmustest. Ülimaks õnneks on vajalik vaimne tegevus ehk mõistusele tuginemine, mis eristabki inimest loomast. Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk (telos). Aristotelese eetika keskendub teo tegija isikuomadustele. Immanuel Kanti (1724 1804) eetika on sellele vastupidine, Kanti eetika vaatleb tegevusi kui eetiliste otsustuste tulemust. HELLENISTLIK FILOSOOFIA Algas Kreeka vallutamisega Aleksander Suure poolt. EPIKUROS (IVIII s. e.m.a.) Epikuros õpetas, et surma ei ole mõtet karta, sest pärast surma inimese jaoks enam midagi ei ole. Elus tuleb vältida kannatusi (selle asemel, et taotleda naudinguid). Epikuros tunnistas juhuslikkuse reaalsust. Oli hiline atomist (koos Titus Lucretius Carusega 1. sajandist e.m.a. Varased atomistid olid Leukippos ja Demokritos)
ELULUGU Immanuel Kant- Saksa filosoof sündis 22. aprillil 1724 Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulseppmeistri peres. Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta
selle välisest kirjeldamisest (julge sõdur) Selgitamine-kasutatakse kui on kergem tuua mõistet illustreerivaid näiteid, kui seda mõistet defineerida Võrdlemine- sarnaste mõistete suhestamine, mõiste sisu avamine, teise, meile selgema mõiste kaudu. Eristamine-mõiste selgitamine tema erisuse kaudu mingi teise mõistega. OTSUSTUS Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatakse või eitakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde ja valet. NT: suvi on aastaaeg; Jupiter on planeet; Tool on hall. Otsuse ese on subjekt (S). Seda, mida subjekti suhtes jaatatakse või eitatakse, nim predikaadiks (P). OTSUSTUSE LIIGITAMINE Otsustuse liigid: Otsustuse kvaliteedi järgi:
· Asi iseeneses mõjustab meid läbi meie mõistuse, mis sarnaneb värviliste prillidega, selle tajumises mängivad rolli nii asi iseeneses kui ka mõistus · Asi iseeneses eksisteerib sõltumata tajujast, seda ei iseloomusta ei aeg ega ruum, põhjuslikud seosed jms, ta ei ole tunnetatav · Asjad meie jaoks eksisteerivad tajuja tajuobjektidena, st sõltuvad tajujast; nad eksisteerivad ajas ja ruumis, nad on põhjuslikult seotud; nad on tunnetatavad · Kanti arvates on igasugune teadmine otsustus · Otsustuste hulgas eristas Kant analüütilisi (selgitavaid) ja sünteetilisi (avardavaid) otsustusi · Sünteetilised otsustused jagas Kant kaheks: aposterioorsed (kogemusel põhinevad) ja aprioorsed (kogemusest sõltumatud) otsustused · Üldse on Kanti arvates kolm liiki otsustusi: a) sünteetilised aposterioorsed; b) analüütilised aprioorsed; c) sünteetilised aprioorsed
teaduslik tunnetus annab kindlaid vastuseid aga on ka väga piiratud induktiivne meetod- erinevates kontekstis erinevad tunnetusteed, ühte ja kõige tähtsamat tunnetusteed ei ole olemas, perverssus- loomuvastasus, nt inimene käib tänaval käpuli fideism- maailmatunnetus mis välistab igasuguse muu, ainult ilmutatud tõde, pühakiri saietism- loodusteaduse meetodiga saab uurida kõike KODUS: arutlev meetod- induktsioon ja deduktsioon induktsioon- arutlemise viis, sellest, et ühtedel asjadel on teatud omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse seda, et see omadus on nendel asjadel ka tulevikuks. (tõenäosusel põhinev järeldamine, liigutakse üldistamise suunas) deduktisoon- arutlemise viis, tagab, et tõestest eeldustest saavad tõesed järeldused
7.1.2. Üldised, osalised või määramatud otsustused Kvantiteedi või mahu järgi on kõik otsustused kas üldised, osalised või määramatud. Üldiseks tuleb pidada säärast otsustust, milles kindlakstehtud asi või omadus on maksev eranditult kõigi kohta, omane igale teisele asjale, näiteks: ,, kõik inimesed on surelikud", kusjuures ,,inimese" all mõeldakse teatud liiki kogu ulatuses, mitte teatavat kindlat, konkreetset isikut. Osaline või partikulaarne on säärane otsustus, milles väljendatud tõsiasi on kehtiv üksnes osa asjade koht ega väljenda seetõttu mitte sel määral nende olemust, nagu see teostub üldises otsuses: väidan ma, et ,,mõned inimesed on blondid", siis ei väljenda ma sellega kaugeltki mingit inimesele kui niisugusele omistatavat omadust, vaid teatavaile, nimelt üksnes 13 blondiinidele omistuvat kvaliteeti. Määramatuse otsustuses jääb selgusetuks, kas siin antud
■ inimeses on 2 poolt: 1)mõistuslik- tuleneb moraalne tahe 2)psüholoogilised juhused- kuuletuvad esimesele ■ kõike tuleb teha inimese inimel, inimeksistentsi kõrgem väärtus on temas endas, kõlblus ja inimkond on ainsad mis omavad väärikust, inimarmastuse olemuseks on teha head 10.ARTUR SCHOPENHAUER- saksa (1788-1860) ■ tema filosoofia aluseks on Vana-India filosoofia, Platon, Kant ■ Kanti filosoofia mõtles ümber: asi iseeneses on TAHE, kuid maailm on see kuidas me seda näeme ehk milline see tahe (Asi iseeneses) meile näeb st asju meie jaoks (Kant) ■ hirm surma ees on irratsionaalne, surm ei ole hirmus seetõttu, et see on mitteolemine, hirmus peaks mitteolemine olema enne meie sündi ■ kõik hea või halb eeldab olemasolu, kui on surm, pole enam meid
Ja kuna analüütilised väites kehtivad sõltumata igasugusest kogemusest, siis võib öelda, et analüütilised väited on täiesti tõsikindlalt tõesed. Paraku on aga nende probleemiks see, et nad ei ütle midagi uut maailma kohta. Sünteetiliste väidete puhul ütleb predikaat midagi subjekti kohta. Sünteetilised väited ütlevad midagi uut maailma kohta. 2.Kanti teoreetilise filosoofia põhiprobleem: Kanti jaoks on keskne meie tunnetuse võimalikkuse tingimuste analüüs. Seega on tema jaoks keskne küsimus: kuidas on meie tunnetus võimalik? Ja ennekõike keskendub Kant just sellisele tunnetusele, mis inimesel on sõltumatult igasugusest kogemusest. Kõige üldisemalt viitab a priori (aprioone) alati kogemust sõltumatusele ja a posteriori ( aposterioone ) kogemusest sõltuvusele. Kanti järgi võibki öelda, et teadmiste puhul on oluline küll kogemus, aga
vastuolus. Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Sokratese meetod. Kriton. Sokratese meetodi struktuur: - Iroonia (ma tean, et ma midagi ei tea) - Induktsioon 4 - Maientika (ämmaemandakunst) Sokrates aitab inimestel oma vaimu korda seada; vastastikkune õppimine. Väljapakutud hüpoteesid õpilase poolt ning suunavad küsimused/arutlused õpetajalt. - Definitsioon üldise määratluse väljapakkumine. Definitsioon võib olla: 1) Tavapärane ehk verbaalne 2) Ostensiivne (defineerimine ettenäitamise abil) Kriton
oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Anaximenes- arche piiritletud, õhk-nii aine kui samas ka apeiron. Pythagoras- tegelas matemaatikaga, tema jaoks arche arv. Kaust esimesena sõna filosoof. 4. Parmenides- tegelas ka oleva alge küsimustega. Arendas eeldust, et alge peab olema ainus ja valitsev. Tema mõtlemine lähtub triviaalsest tõigast, et on. Toob sisse olematu mõiste. Piiritleb olema archena vastandina olematule. Mõtlemise vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? Otsustus on või ei ole on Parmenidese järgi hädavajalik, on 3 võimalikku teed: et on, on ja ei ole, et ei ole(käimatu tee)Tuleb valida tee ja seda mööda käia, vihja metoodilisele mõtlemisele. Zenoni apooriad- Achilleus ja kilpkonn, Lendav Nool. 5.Herakleitos- seda kõigile samat maailma ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, jääb igavest olema, mõõdujörgi süttiva ja mõõdujärgi kustuva utlena. Tuli- arche-liikuv, kooshoidev. Teine arche- logos-kõne lausumine
paratamatud ja üldised, reeglina abivahend järelduste tegemisel matemaatilised tõed, kõik ülejäänud teadmised on empiirilised) pärinevad mõistusest enesest, kogemus on vaid mõistuse ajendiks ja vähem väärtuslike teadmiste allikas Tunnetusmeetod Deduktsioon mõnest kindlast Induktsoon suure kogemus eeldusest loogilise järelduse materjali põhjal, järelduste tegemine tegemine, vaatlus, eksperiment Kaasasündinud In hing ei ole sündides tabula In on sündides tabula rasa , alles ideed rasa, talle on mõistuse ideed elu jooksul kuj. Tänu kogemusele
üle. On need sellised laused, mille tõestust pole veel leitud? Või on nad laused, mis on iseendast evidentsed ja sellisena ei vaja tõestamist? Leibniz, kelle matemaatika-käsitlusega Kant eelkõige polemiseerib, oli veendunud selles, et kõik matemaatilised väited peavad olema tõestatud. See tähendab seda, et kõik matemaatilised laused pidid olema tuletatavad fundamentaalsetest definitsioonidest vastuolu lubamatuse seaduse alusel. Kanti terminoloogias tuleks matemaatilisi väiteid nende leibnizlikus käsituses seega nimetada analüütilisteks otsustusteks, kuna sel juhul oleks predikaadi-mõiste subjekti-mõistest loogiliselt tuletatav. Nii näiteks on Leibnizi jaoks lause “Kolmnurga sisenurkade summa on võrdne kahe täisnurgaga” tõestatav üksnes vastuolu lubamatuse seadusest lähtudes ja seetõttu sisaldub tema veendumuse kohaselt predikaadi-
04.1724 a. Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Kodulinnas tunti teda täpsuse musternäidisena, tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks
Kui kaks teooriat ennustavad vaatlusi ühtviisi hästi, siis ei ole üks teooria parem kui teine. Naturalism – kõik olemasolev on osa loodusest. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid Kas tajutavad kvaliteedid nagu maitsed, lõhnad, värvused jne kuuluvad maailma? Galileo Galilei esitas erinevuse primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide vahel. Galilei järgi: primaarsed kvaliteedid on omadused, mis on asjadel tõeliselt nende olemuse tõttu. Sekundaarsed kvaliteedid on omadused, mis asuvad üksnes vaatleja vaimus ja nad ei sarnane oma põhjustele. Primaarsed kvaliteedid on need, millest lahus ei saa asjast mõelda. Sekundaarsed kvaliteedid on need, ilma milleta saab asja ette kujutada. On kolm viisi neid eristada: Omadused vs võimed. Primaarsed kvaliteedid on objektide omadused, sekundaarsed aga võimed, mis neil on tänu omadustele.
annaabi.ee 
