Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sokrates, filosoof, ennustaja, väidet, defineerimine, arutle, erilisus, vestlused, iroonia, maieutika, induktsioon, noorsoo, mehisus, eluviisiga, õpetusega, rõivastus, paljajalu, rippuva, lühikese, kaelaga, kumera, muljet, väärikas, teeskles, muistsete, elavate, vastand, jumalik, arvas, uurima, arutlema, oraakli, teadmatuses, sellal, endidARTE GÜMNAASIUM Sokrates Referaat Tallinn 2006 1 Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Ta sündis ja elas Ateenas, kus ta veetis enamus oma ajast entusiastlikult ,,tarkust taga ajas". Kui ta oli vanemas eas tunti teda kui Kreeka targeimat meest. Arvamused tema kohta jagunesid täpselt kahte leeri. Ühed jumaldasid teda ning nõustusid seisukohtadega nagu näiteks Platon, ning teised kes ei nõustunud ja olid vastu. Vanema mehena sattus ta vastuollu
Sokrates elas aastatel 469399 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, kes õpetas ja elas Ateenas. SOKRATESE VÄLJANÄGEMINE NING PEREELU: Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku laubaga mees. Tema isa (Sophroniskos) oli kiviraidur-kujur, ema (Phainarete) aga ämmaemand. Räägitakse, et laps, kelle nimeks sai Sokrates, olevat juba esimesel hetkel peale sündi naerma puhkenud. Isa pani talle nime oma vanaisa järgi, sest toogi olevat tähelepanuväärselt rõõmsameelne inimene olnud. Noorena oli Sokrates isale abiks tema kiviraiduriametis. 18-aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimekirja ja temast sai efeeb ehk tänapäeva mõistes ajateenija sõjaväes. Sokrates näitas end vapra sõjamehena. Sõjaväeteenistusest naastes olid tema isa ja
Sokrates Valisin arutluseks just selle teema,sest olen korduvalt kuulnud nime Sokrates ja oli väga huvitav saada rohkem teada üle maailma tuntud filosoofist ja muidugi targemaks saada. Isiku tutvustus Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas. Tuntumat nime kui Sokrates filosoofia ajaloos vist ei leidugi. Juba antiikajal muutus ta inimeste silmis tarkuse kehastuseks, targa ideaalkujuks, kellele tõde on elust kallim. Sellegipärast näib, et filosoofia ajaloos pole saladuslikumat filosoofi kui Sokrates. Asi on selles, et Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad peaasjalikult tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka
...11 Seosed kaasajaga................................................................................................................................12 Kokkuvõte..........................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................14 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on vanakreeka filosoof Sokrates, kes on andnud ainet nii anekdootideks kui ka ülevateks vestlusteks kõlbluse teemadel. Teda on peetud tarkuse kehastuseks juba antiikajast ja see arvamus on jäänud ka püsima. Näib, et pole temast saladuslikumat filosoofi kuna ta ei jätnud meile kirjalikke töid. Minu töö koosneb kuuest osast. Esimeses osas on tutvustatud ajastulugu, mil Sokrates elas. Teiseks osaks on Sokratese elulugu ning seejärel tuleb juttu Sokratese surmast, sellest kust me Sokratese
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks
tunnistama oma teadmatust. S leiab et kõigepealt tuleb inimene vabastada veendumusest, et ta teab palju, sest kõrge enesehinnangu tõttu ei ole võimalik loominguliselt vestelda. (laps on ju kõige loomingulisem, sest ta ei tea midagi ja vaat milliseid küsimusi ta suudab küsida isegi targemad pead jäävad hätta. Põdra mitte S arvamus. Ei pea tähele panema) Ironiseerida enesekindla vestluskaaslase üle, sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea 2) Maieutika ehk ämmaemanda kunst S arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene ise seda ei tea. Suunavate küsimuste abil on võimalik teadmised esile tuua n.ö vaimselt sünnitada. 3) Määratluse otsimine Teadmine seisneb oskuses määratleda käesolev mõiste s.t kui inimene midagi teab, siis suudab ta seda ka defineerida ( sõna algne täpne tähendus-piiri tõmbama) ehk sõnastada > kui
· Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure." · Väide (deduktiivne järeldus) · Alamväide (induktiivne järeldus) · Platon: "Õpilane on nagu varss, kes lööb oma ema pärast · Järeldus seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud." · Kõik inimesed on surelikud. · Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles · Sokrates on inimene. Akadeemiast. · Järelikult on Sokrates surelik. · 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja · Kõik inimesed on mõistusega. kasvatajaks, kelleks on 13.a. vana tulevane Aleksander · Mõned elusolendid on inimesed. Suur. · Järelikult on mõned elusolendid mõistusega. · 335 a.e. Kr
maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana- Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse.
matis Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? a. Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b
· Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. · Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et · Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. · Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. · Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. Sokratese iroonia seisnes selles, et · Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. · Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. · Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga endale kõik ära seletada. · Sokratesega vesteldes veendus vestluskaaslane, et Sokrates on ise kõne all olevas
tõde pole olemas, sest iga asja kohta võib esitada vastupidiseid väiteid. Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema maailma üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ja lahendama elulisi probleeme filosoofia peab olema õpetus, kuidas elada. Sokratese tarkus tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal. Sokratese meetod ehk dialektika
matis Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? a. Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b
matis Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? a. Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise
magamiskoht. See ongi põhjus, miks ei püstitata ausambaid metrooehitajatele, kuigi linnad on rajatud just nende kannatlikele südametele ja vastupidavatele turjadele. Ja sellepärast püstitataksegi ausambaid hoopis sõduritele, sest arvatakse, et nemad on järginud ideaali, mis lihttöölised pole teinud. 5. James'i arvates muutub elu tähendusrikkaks alles siis kui sisemised ideaalid on seotud voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? Meie loomuomaseks pärandiks on küll vastastikune pimedus ja kurtus, kuid sellest hoolimata tunnustame me sisemist tähendust, mis ei paista välja ja mis võib esineda teiste eludes seal, kus me seda kõige vähem märkame. Sellest ka järeldus, et sisim tähendus võib meie jaoks olla täielik ja kehtiv ainult siis, kui see sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule. Mida Sokrates Kebesele vastab
Wittgenstein: sõna tähendus seisneb tema kasutusest, rollis, mida sõna mängib keelemängust. 51. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Toetutakse Wilhelm von Humboldti sõnadele: ,,Keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid". Erinevates ühiskondades on erinevaid tähendusi kandvad sõnad. E. Sapir, B.L.Whorf kelle relatiivsuse hüpoteesist: sõnade tähenduste defineerimine läbi pragmatismi (sõnade tähendus sõltub nende kasutusest), mis on ühendatud Humboldti kultuurilise relativismi ( erinevaid inimkogukondi on palju, sõnakasutusi palju ja erinevaid). Me teeme eristusi asjades ning organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse ning kokkuleppeliselt loome terviku. 52. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed definitsioonid- mida kultuur sisaldab? Millistest asjadest kultuur koosneb?:
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“.
,,Phaidros" räägitakse ideaalsest armastuses, platooniline armastus, ,,Phaidon" kõneleb hinge surematusest, ,,Riik" ja ,,Seadused" täiuslik riik, polis ,,Sokratese apoloogia" Platoni õpetus on antidemokraatlik , eriti põlastab materialistlikke teooriaid, müstiline ,,nägemus", maised asjad hajusad ja muutlikud, kõrgeim idee eksisteerib tõeliselt enne kõike. 27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Keda Sokrates pidas targaks? Ta tundub enseirooniline, teisi proovile panev, elutark, samas mitte hooplev ega üleolev. Sokrates leidis, et filosoof peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ning lahendama elulisi probleeme, filosoofia peaks olema õpetus sellest, kuidas elada. Sokrates ütles, et tõeliselt tark on ainult jumal. Inimlik tarkus maksab vähe või ei maksa üldse midagi. Kõige targem on see, kes mõistab, et tõeliselt pole tema tarkus midagi väärt
seltskonnaelus. Tuntud SOKRAATILINE MEETOD ehk ka DIALEKTIKA, mis tähendab õpetusviisi, kus õpetaja astub vestluskaaslasega vestlusesse ja seab kahtluse alla tema senised tõekspidamised küsimustega, mängides ise sealjuures mitteteadjat ja laseb vestluspartneril ise jõuda järeldusteni, mis kummutavad tema esialgsed teadmised ja mille kaudu saavad selgemaks talle tema omaenese mõtted ehk õpetaja aitab õpilasel selgusele jõuda ainult küsimustega suunates. Filosoof on kui vaimne ämmaemand (MAIEUTIKA), kes aitab teistel vaimusünnitustega ilmale saada, aga ei sünnita ise. Meetod koosneb järgmistest osadest: 1) kõigepealt mängib õpetaja lihtsameelset ja rumalukest ning laseb õpilasel enesele õpetama hakata oma suurepäraseid teadmisi - iroonia 2) seejärel kasutab õpetaja suunavaid küsimusi, mis jooksutavad esmapilgul teadjamehe järeldused ummikseisu 3) kolmandaks peab õpilane
periood. Ka nendel epohhidel eristuvad perioodid ning koolkonnad. Eelsokraatilise epohhi hulka kuuluvad: Mileetose koolkond, mida ühendab küsimus mis oli kõige alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning tõelisuse otsingutele (Parmenides, Herakleitos); Sofistid, keda ei huvita mitte niivõrd tõde, vaid praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias). Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi;
Arendasid edasi grammatikat ja ka loogikat ning töötasid välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja rooma kirjanduses olid olemas juba peaaegu k
Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema
Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid? Vaata millal elas, paigutada ajateljele et arusaada millised olid teemad!!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3. Uusaeg/Modernism narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke, Hobbes, Rousseau sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed
kord ja harmoonia. * Pythagoras (570-495 eKr) uskus, et arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. -) Ta uskus nelja põhilisse elementi ning tema arust tulele vastas tetraeeder, maale vastas dodekaeeder, õhule vastas oktaeeder ja veele vastas ikosaeeder. -) Tema arust oli maailma liikuma panevaks jõuks paaris ja paaritute arvude vastandumine, kuna uskus, et paarisarvud on ebatäiuslikud numbrid (v.a kümme, mis oli täiuslikkuse tunnus). -) Ta oli esimene filosoof, kes asetab asjade tõelise olemuse loodusest väljaspoole. -) Ta pani alguse ka oma koolile, mis oli revolutsiooniline, kuna võttis õppima ka naisi. Seal koolis pidid õpilased õppima viis aastat järjest, ei tohtinud kunagi rääkida sellest, mida nad seal õppisid ning pidid alati väitma, et kõik nende mõtted olid tegelikult õpetaja mõtted. Eleaadid ehk elea koolkond * Koolkond, mis sai alguse Lõuna-Itaalias. * Elea koolkond oli idealismi esindaja.
Theseus küsis rahva käest nõu; rahvas nõustus ülekohut tasuma. Ateena sõdalased vallutasid Teeba. Nad oleksid võinud kõik linnaelanikud orjadeks teha, ent Theseus hoidis neid tagasi: nad olid tulnud ainult surnuid matma. Seda ka tehti ning mindi koju tagasi (Ateenasse). Ent väejuhtide noored pojad tõotasid kättemaksu, mis teostus u 10 aasta pärast: teebalased põgenesid, Teeba tehti maatasa. Põgenemise ajal kadus Teiresias, Teeba pime ennustaja (jäi pimedaks sellepärast, et Zeusile ei meeldinud, et ta liiga palju teab. Siis hakkas jumalatel tast kahju ja Athena andis talle saua, mis ta samme juhtis). 23. Heraklese elu ja kangelasteod 14 Herakles oli Kreeka suurim kangelane. Kuningas Amphitryoni naise Alkmene ja Zeusi poeg. Zeus tahtis teha temast kui tol päeval esmasündinust maailmavalitseja, kuid Hera ajas selle
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,
Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa (oikumeeni) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas. Demokraatia vähenemine, vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus. Rooma impeeriumi periood – 1. – 6.saj pKr – (alates 5.saj jätkub kreekakeelne kirjandus
· loomus (käitumisviis), mille asi omandab siis, kui kasv on jõudnud lõpule. · Kasvavad asjad (loodus/loomus) ei ole tehtud asjad (kunst) ega tavad/seadused (seadus - nomos) Kreeklased kohtusid paljude eri kultuuride ja tavadega ning see ajendas neid selles paljususes otsima püsivat ja muutumatut. Nad hakkasid eristama tavasid ja loodust (viimane peaks olema kõigi jaoks ühine). Ideaalne õiglus tuleneb loodusest/loomusest. Ekskurss: Sokrates (470-399 eKr) Sokratese suur huvi oli eetika: kui on palju erinevaid tavasid ja kombeid, siis mis väärtused on tõelised ja õiged? Seejuures on tunda ka loodusteaduste uurimise (füüsilise filosoofia) mõjusid: nt uskumus, et voorus on teadmine, seda saab õppida ja õpetada. On võimalik ära tunda üldiseid käitumisreegleid ning 1. kasvatada neid inimestesse läbi hariduse, 2. luua eetilist riiki.
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasi
Reeglit näib olevat lihtne järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on tegemist samasusega ja millal mitte: tähenduste samasuse küsimus võib asenduda objektide samasuse küsimusega. Vastuolu vältimise seadus ehk vasturääkivusseadus (law of contradiction, ld principium contradictionis): ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv, või ka nii, et arutlus on vastuoluline. Vastuolu vältimise seadus keelab vasturääkivad (vastuolulised) arutlused. Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu
Reeglit näib olevat lihtne järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on tegemist samasusega ja millal mitte: tähenduste samasuse küsimus võib asenduda objektide samasuse küsimusega. Vastuolu vältimise seadus ehk vasturääkivusseadus (law of contradiction, ld principium contradictionis): ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv, või ka nii, et arutlus on vastuoluline. Vastuolu vältimise seadus keelab vasturääkivad (vastuolulised) arutlused. Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu
annaabi.ee 
