9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Tunnetusfunktsioon. FILOSOOFIA. Prevaleerib sisemine (immanentne) plaan. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim erinevus ongi just referentsiaalsuses. MIS ON SEMIOOTIKA?
kus seemid (Prieto järgi) ei jagune ühe seemiga koodid (pimeda valge kepp, mitteolemasolu ei tähenda tingimata, et on nägija). nulltähistajaga (admiralivimpel laeval, auto suunatuled -- kui ei põle, tähendab, sõidab otse) valgusfoor (iga seem tähendab kindlat tegevust, ei saa kokku panna ja moodustada kompleksset märki, ei saa ka väiksemateks osadeks jaotada) autobusside marsruudid, mis on tähistatud ühe tähe või numbriga Seemid jagunevad mitte märkideks, vaid figuurideks, milledel ei ole oma tähistatavat. Kinematograafiline kood kui unikaalne 3-osalise artikulatsiooni näide. Kaader, kus õpetaja pöördub klassis õpilaste poole. Süntagma osad: Sünkroonselt antud seemid (pikakasvuline blondiin heledas ülikonnas), mis kombineeruvad omavahel. Need seemid võib jagada väiksemateks ikoonilisteks märkideks ("nina", "silm", "ruudukujuline pind". Need märgid
Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähenduses. Verbum on sõna ja tähendab sõna. Märkide klassifikatsioon: 1) sõltuvalt teate edastamise viisist (mis meelele) 2) päritolult ja teate edastamise viisist - märgid loomult (nt peldik) - intentsionaalsed märgid (esemed, mis on loodud, et kasutada neid märgina sõnad, loomade häälitsused, või liiklusmärk) 3) sõltuvalt sotsiaalsest staatusest: a) loomulikud universaalsed (imiku kisa)
Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur , mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. 1.MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk on objekt, mis ei ole see objekt. Näiteks tool, mis ukse vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. Märk peab olema märgatav ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk peab olema vähemalt kaks situatsiooni, nt ukse vahel olev tool. Märk on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk. Näiteks liiklusmärgi puudumine on samuti tähendusrikas.
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. -
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. -
5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur. Semiootika uurimisvaldkonnaks on märk, ent on olemas vähemalt kaks erinevat märgi määratlust ja sellest tulenevalt ka kaks suunda: Peirce/Morrise semiootika ja Saussure'i semioloogia. Märk on miski, mis asendab kellegi jaoks midagi mingis suhtes või mingil määral. (Peirce'i definitsioon). Märk on bilateraalne, kahepoolne (Saussure). Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk peab olema märgatav ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk ei ole kunagi isoleeritud, ta omab tähendust ainult suhtes teiste märkidega, ta on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk ja kannab mingit tähendust (nt. liiklusmärgi puudumine teel). Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ning keskmes on semioos ehk märgitoime/protsess. Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega).
inimesest, religioonist. · Loodusteadus tegeleb kontrollitavate, umbisikuliste asjadega. See, et vesi läheb keema 100 kraadi juures on ühekordne sündmus ja seda ei saa kontrollida. Vaimuaktides on tegemist unikaalsete sündmustega, mida võime seletada. Ntks kogu ajalugu on unikaalsete sündmuste jada. Ajalugu on lähedane loomulikule, inimesed,kes selles osalevad on ajaloo loojad, mitte mingisugused ohvrid. Ajalugu on kunst ja see on lugu. et aru saada ajaloost, tuleb aru saada tekstist. Hans-Georg Gadamer (1900-2002) (kõige pikem iga on neil, kes kasvatavad uusi taimi nad tahavad näha oma pikaajalise töö vilju, kõige vähem ei ela mitte kaskadöör, vaid luuletaja. Luuletaja kirjutab oma südame paberile, annab KÕIK endast välja.) luuletaja on see, kes paneb end teksti, hermeneutik elab teiste elust, imeb tekstist kõik välja - on kasulik aru saada teistest.
Verona rõdu. Rõdu "supereksistents". Väljast näeb Julia rõdu, mida näeb väljast.. mis sellega, ei saand aru. Aa see, et see pole päris rõdu?? Prolly Rõdu tekkis shakespeare'il kogemata, eelmisest etendusest jäi rõdudekoratsioon. Sama maja 20. Saj algul, rõdu polnud. Kuna saadi aru, et hea turismiatraktsioon, siis pandi see rõdu sinna ka. Rõdu on tegelikult 1 ülealune sarkofaag. Romeo ja juliaga seoses see väga hea, vihje justkui tulevasele saatusele. Kunst vahel mängib eluga huvitavaid vingerpusse, elu vastab kunstile samumoodi. Kuulsaim supereksistents 221b Baker Street. Ruum, kus sherlok holmes ja watson istusid, seal ruumis paljud filmid filmitud, seega autentne ruum. Aadress ja ruum tekkis tänu sherlok holmesi teemale. Inimesed saadavad sinna päris kirju jne. Kuidas tuleb visualiseerida seda, mis on põhimõtteliselt mittevisuaalne: hästi uhkelt. Näitas mälestussammast püha vaimule, väga uhke jne. Püha
Ameerikas trukturalimi rajajad · Eduard Sapir (1884-1939) ,,Keel" (2009). Ta oli suurepärane keeleteadlane ja oskas palju Põhja-Ameerika keeli. Ta oli ka väljapaistev keele filosoof. Ta oli võimelike korraga olema produktiivne nii keele kui ka filosoofia valkonnas. Sapir-Whorfi(e. lingvistlise relatiivsuse) hüpotees- minu keelelised piirid on minu universumi piirid. Kõik, mida me ei saa ütlemata jätta on keele grammatiline väljendus. Ei ole olemas paremini või halvemini arenenud keeli, kõik keeled on tervik ja neid tuleb kirjeldada seest poolt. Keeled ei erine selle poolest, et ühes keeles saab midagi öelda, mida teises öelda ei saa. See mida saab öelda ühes keeles, saab öelda ka kõikides teistes keeltes, kuid vahendid on erinevad. Nt vene keeles kõikidel sõnadel/asjadel on sugu(mees-, nais-, kesksugu). Grammatikalised tähendused moodustavad süsteemi.
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvist
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suur
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr...
Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kaksikliigendus iseloomustab loomulikke keeli. Esimesele liigendusele (tähendus/vorm) lisaks jaguneb sümboli vorm väiksemateks, iseseisvateks, omavahel ühendatatavateks elementideks ehk foneemideks. See on teine liigendus. 24. Kõnekommunikatsiooni ahel (3 loeng, 11 slaid) Kõneleja mõte i -> Kõnesignaal -> Kuulaja mõte i 1. mõtte kujunemine 2. mõtte keeleline väljendus 3. impulsid 4. kõneorganite tegevus 5. akustiline tasand 25. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused- Kõnesüntees (ingl. k. "voice synthesis", "speech synthesis") - inimkõne kasutamine arvuti väljundina. K.-i rakendusvõimalusi on uuritud juba pikka aega, sihiga luua "kõnelev arvuti", kuid kõigest hoolimata on senised saavutused veel suhteliselt tagasihoidlikud. K.-i on õnnestunud edukalt kasutada neis
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti omanik. Baudrillard,
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünk
ilukirjanduslike elementidega. USAs on selle populaarseks vormiks eluloo pikantne pihtimus. Laiemas tähenduses on mitte-väljamõeldis igasugune dokumentaaltekst. Kirjandus seega fluktueerib, olles vaheldumisi kirjavara või sellest sõltumatu, nihkudes kaunite kunstide suunas ja kaugenedes neist taas. Kuid kirjanduse eristamiseks on olemas kriteeriumid. Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on mõjustatud Platoni esteetikast, mille kohaselt kunst peab lähenema absoluutsele ilule. Kui kirjandus neile kategooriale vastab, on ta tõeline. Isegi tänapäeval, kus absoluutsed kategooriad enam ei kehti, kipuvad traditsioonilisemad seda liini järgima. Mõnikord räägitakse kirjandusele omasest struktuurist ja keelest. Retoorika määrab teksti kuuluvuse. Kirjanduse keel on kujundlik. Kui on tegemist mittekujundliku keelega, pole see enam kirjandus. Kuid ka teaduse keel võib olla kujundlik ja metafoorne
b) Globaalsed küsimused konkreetsed inimtegevused c) Kultuur loodus d) Mõiste -- üheseltmõistetavus ning ei eelda märgid -- peab eksisteerima vastuvõtja adressaati. Mõiste mõiste pärast e) Sündmusi luuakse struktuuride abil struktuure luuakse sündmuste eeskujul f) Mäng -- tugineb võrdsusel ja sümmeetrial rituaal -- väljendub ühe osapoole headuses g) Kunst -- objekt ja sündmus loovad müüt -- struktuur loob objekti ja sündmuse struktuuri Totaliseeriv mõtlemine -- ilmneb, et erinevad klassifikatsioonid kanduvad pärismaalastel üle teistesse klassifikatsioonidesse, nt. loomtaimlooduslik element on justkui ühe tervikliku klassifikatsiooni alaaspektid. Kirjeldades kõrgkultuuride erinevusi toob Levi-Strauss välja kaks kultuuri tüpoloogiat:
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole otsene. (Nt USA ja I
sajandit eKr. Iga lihtne joonis tähendas mingit objekti. Abstraktsemaid sõnu hakati tähistama ideograafias e. mõistekirjas. 2. Suhtlemisel kasutusel märgid. Märk on mis tahes kindlat tähendust kandev tajutav materiaalne asi: häälikute kominatsioon(sõna), värv jne. Inimestevahelisel suhtlemisel on olulised märkide mõistmine, kasutamine ja loomine. Igal märgil on kaks plaani- väljendusvorm ja sisuline tähendus. Verbaalseid märke- sõnu- on nimetatud märkide märkideks sest nende abil võib selgitada või vahendada mis tahes teisi märgisüsteeme. Valik suhtlemisel kasutatavaid märke: hääletoon, näoilme, käeliigutused, kehaasend jne. Märkide kaudu toimub maailmast arusaamine. Teisisõnu on suhtlemise põhisisuks edasiantava info kodeerimine kindlasse märgisüsteemi ja vastuvõetud märkide lahtimõtestamine e. dekodeerimine. 3. Keele funktsioonid (kogemuste vahendamine, suhtlemine jt.) ning omadused (struktueeritus, loovus, mõtestatus, osavus).
sajandit eKr. Iga lihtne joonis tähendas mingit objekti. Abstraktsemaid sõnu hakati tähistama ideograafias e. mõistekirjas. 2. Suhtlemisel kasutusel märgid. Märk on mis tahes kindlat tähendust kandev tajutav materiaalne asi: häälikute kominatsioon(sõna), värv jne. Inimestevahelisel suhtlemisel on olulised märkide mõistmine, kasutamine ja loomine. Igal märgil on kaks plaani väljendusvorm ja sisuline tähendus. Verbaalseid märke sõnu on nimetatud märkide märkideks sest nende abil võib selgitada või vahendada mis tahes teisi märgisüsteeme. Valik suhtlemisel kasutatavaid märke: hääletoon, näoilme, käeliigutused, kehaasend jne. Märkide kaudu toimub maailmast arusaamine. Teisisõnu on suhtlemise põhisisuks edasiantava info kodeerimine kindlasse märgisüsteemi ja vastuvõetud märkide lahtimõtestamine e. dekodeerimine. 3. Keele funktsioonid (kogemuste vahendamine, suhtlemine jt.) ning omadused (struktueeritus, loovus, mõtestatus, osavus).
Turustamine 5) Korrektuur 6) Turustamine pärast kirjastamist 7) Valik ja väärtustamine 8) Lühi- ja pikaajaline arhiveerimine 5. Mida tähendab väide, et teksti eripära on ühiskondlike olude peegeldus? Kirjandust loetakse alati teatud viisidel, aegadel, põhjustel ja kontekstides lähtuda tuleb empiirilisest materjalist. 7. Kirjeldage kirjandusvälja. Kirjandusväljal konkurents positsiooni omamise ja taotlemise vahel. 2 alavälja opositsioon piiritletud (kõrge kunst, tõsine kirj, süvamuusika, toodetakse peamiselt sümboolset kapitali) laiaskaalaline (laiatarbekult, tootmine mittetootjate jaoks, võimalikult suur kasum/turg). Välja keskmes on sümboolne võimu omamine. Sümboolne ja kultuuriline kapital: Tunnustus ja tuntus, teatav eeliste kogum, mis võimaldab teistest paremini läbi lüüa / habitus, tarbitavad kultuurilised kaubad ja agendile antud akadeemilised tunnistused
Kuigi me teame, et raadiot ja televisiooni ei olnud keskajal olemas, siis niipea kui nad loodi, on nad meie jaoks alati olemas olnud ning kuigi dinosaurused on välja surnud, on and meie teadvuses ikkagi olemas. 18. Mille poolest erinevad Edmund Husserli järgi reaalsed, ideaalsed ja „vaimuga laetud“ objektid? [Kultuurifilosoofia, lk 59] Reaalsed objektid on loodustlikud, materiaalsed nähtused. Ideaalsed objektid ehk vaimsed objektid on mõisted, tähendused, keelesüsteem, kunst, arusaamad, väärtused, religioon, mittemepiiriline reaalsus, mis kehtib siiski objektiivselt kultuurilise omailma liikmetele. Vaimuga laetud objektid konkreetsed materiaalsed objektid, msi kannavad endas vaimseid objekte, nagu näiteks raamatud. Kultuur võib olla vaimuga laetud objektide kogum, mis kuulub ühe ühiskonna juurde. 19. Mida tähendab, et keel on kogemust võimaldav struktuur? [Kultuurifilosoofia, lk 66]
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus ku
mõistele. Saussure Hariduselt indoeuroopa keelte (kreeka, ladina, sanskriti) asjatundja. Sõnastas strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Diakroonilised argumendid pole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ja kõnet. Keel on struktuur, kõne on keele väljendus. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) suhted ehk süntaks ja paradigmaatilised ehk morfoloogia. Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia). Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga
Rõhk üksikindiviidi looval kirel, inspiratsioonil, sümbolismil, ajaloolilisel teadvusel. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab kirjandusteose olemasolu. 19. sajandi lõpp: Looja (kirjaniku) ja kodanliku ühiskonna vastandus, vastuhakk kodanlikule korralikkusele. L'art pour l'art / Art for Art’s Sake (Kunst kunsti pärast), elu peab matkima kunsti, mitte vastupidi. Estetism, dekadents - kunsti ja ühiskonna & kunsti ja moraalsuse seose eitamine, kunst kui kõrgelearenenud sensuaalse naudingu pakkuja, ilu kultus (ilu iga hinna eest), rõhk sugestiivsusel, sensuaalsusel, sümbolitel Realism, naturalism > Gustave Flaubert, Emile Zola > kirjandus kui ühiskondliku reaalsuse täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal)
Rõhk üksikindiviidi looval kirel, inspiratsioonil, sümbolismil, ajaloolilisel teadvusel. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab kirjandusteose olemasolu. 19. sajandi lõpp: Looja (kirjaniku) ja kodanliku ühiskonna vastandus, vastuhakk kodanlikule korralikkusele. L'art pour l'art / Art for Art's Sake (Kunst kunsti pärast), elu peab matkima kunsti, mitte vastupidi. Estetism, dekadents - kunsti ja ühiskonna & kunsti ja moraalsuse seose eitamine, kunst kui kõrgelearenenud sensuaalse naudingu pakkuja, ilu kultus (ilu iga hinna eest), rõhk sugestiivsusel, sensuaalsusel, sümbolitel Realism, naturalism > Gustave Flaubert, Emile Zola > kirjandus kui ühiskondliku reaalsuse täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või zanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal)
identiteediga peaks kaasas käima ka teatud ideoloogilisi veendumusi. Suur hulk kriitikat, mis on kultuurilise kogukonna idee vastu suunatud sellest tulenebki. Benedict Anderson ,,Kujutletud kogukonnad" kagu-aasia ühiskondade analüüs Natsionalismi kriitika - rahvused on kujutletud kogukonnad, inimesed kes omavahel kunagi kokku ei puutu, üksteisest midagi ei tea, võivad omada täiesti vastandlikke maailmavaateid, nende kuulumine mingisugusesse rahvusesse ühendab neid suuremal määral, kui teiste inimestega, kellega neil võivad olla väga konkreetsed ühised huvid. Väidab seda just massikommunikatsiooni tekke ja leviku kontekstis. Tema väited kehtivad nendel territooriumidel, mida ta uurinud on (kagu-aasia) rohkem kui mujal. Põhimõtteliselt kujutletud ideede seadmine identiteedi põhiliseks aluseks ei ole tingimata mõistlik, kui see teisi konkreetseid identiteediallikaid summutama hakkab.
Performance etenduskunst, mis ühendab teooriat ja praktikat, on laiapõhjalisem kui eurotsentristlik sõnateater, ühendab kultuurilisi, isiklikke, grupi-, regionaalseid ja globaalseid maailmamudeleid. Sisaldab kunstiosa, aga läheb sellest kaugemale. Lai spekter meelelahutuslikke, kunstilisi, rituaalseid, poliitilisi, majanduslikke ja inimestevahelisi suhteid. Mimesis jäljendus. Kunst ükskõik mis vormis jäljendab maailma. Ei taandu ainult maailma kopeerimisele, vaid on väljendusviis, millele on iseloomulik sarnasus jäljendatavaga, deduktsioon, objekti võimalusena avalduva olemuse väljendamine, psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine teose nautijate suhtes. Mimesise objekt tragöödias tegelaste ja tegevuste jäljendus. Dramaatika üks kirjanduse põhiliik, näitekirjandus. Põhineb dialoogil ja tegevusel. Autori kohalolu on varjatud
paika : see polegi midaig muud kui suurimetajate evolutsiooni kulgemise tulemus] võimutahtel on kvalitatiivne aspekt (isandatel on seda rohkem, orjadel vähem) ja on kvantitatiivne aspekt. siin teeb nietzsche vahet jõu kahe toimesuuna vahel : see võib avalduda aktiivsena ja reaktiivsena. aktiivne lähtub inimese sisemistest tungidest. see on tasakaalus isiksuse tunnus. reaktiivne on suunatud väljapoole ja see märgib iseseisvuse ja autonoomsuse puudumist. ka see on võimutahte väljendus, aga see ei ole kuidagi aktiivne. nietzsche järgi on aktiivsed jõud reaktiivsetest kõrgemad, sest nad ei ole teadvusele kättesaadavad. aktiivsed jõud on instinktide, tungide sfäär. nad ei ole mingil juhul mõistuse sfäär. judaismis ja kristluses on käibel mõiste ressentiment : trots, vastuhakk, tõrjumine (pr k) see sõna tähistab just reaktiivset arusaama. see hoiak usub subjekti kannatavat mingitel välistel põhjustel
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) au
Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
