lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) Mõned kirjanduse tunnused: Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Semiootikud on küsimusele lähenenenud järgnevalt: "Teksti mõiste aluseks on ilmselt sobiv võtta järgmised määratlused. Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis
vihkame aja kulgu ja tahame elustada minevikku. Nagu Gilgames suundume igavest elu otsima, nagu Peer Gynt jahime kuulsust ja õnne. Käsikirjad ei põle, aga elud küll. Palju mõtteid suuname oma elu pöördhetkile, kui üks otsus muutis kõik. Armastame mõelda, mis võinuks teisiti minna. Meil on põhimõte, et elu oleks täiuslik, kui saaksime muuta selle üheainsa pisidetaili. Elu kaotaks aga väärtuse ja ilu, kui saaksime oma valikuid ja otsuseid muuta. Kaoks aukartus ja sündmuste fikseeritus, ajaränded looksid meist hooletud ja kartmatud olendid. Sellepärast ei toogi Solaris dr Kelvinile midagi head: mälestused on küll mesimagusad, kuid nad takistavad meid edasi liikumast. Vead muudavad elu väärtuslikuks, meil on motiveeritus areneda ja täiustuda. Schubertit ei väärtustatud elu ajal, ta suri vaesuses. Õnnetu elu annab tõuke loomingulisusele ja kasvatab geeniuseid. Lugupidamatus, mida väljendab ühiskond kunstiinimeste suhtes nende elu ajal, annab
draamakirjanduseks. Funktsionnalseid liike: esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater). Mõned kirjanduse tunnused: _ Kunstipärane keelekasutus _ Fiktsionaalsus _ Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) _ Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid:
mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid. Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Kunstipärane keelekasutus, Fiktsionaalsus, Fikseeritus ( kirjandus kui midagi kirjutatut), Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud tekstid. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi. Näiteks laiendada või piirata oma levikut; muuta oma vormi (nt kirjalikust suuliseks või) Internet annab võimaluse olla väga paljudele kättesaadav, samas
on. Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust: vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile (vorm on primaarne). Teiseks lähtus Aristoteles analoogiast sellega, kuidas käsitööline loob mingist materjalist mingi eseme. Vorm, mille käsitööline materjalile annab, peab tema arust juba eelnevalt olemas olema. Jumal- Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Loomulike liikide fikseeritus ja füüsilise maailma igavene olemasolu tulenevad tema põhjuslikkuseprintsiibist ning mateeria ja vormi lahutamatust ühtsusest. Kui mateeria ei saa kunagi eksisteerida nii, et tal poleks mingit vormi, ning vormid on mateeria staatilised ja dünaamilised tunnused ning kui mateeria omandab vormi üksnes tänu materiaalsele asjale, millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed.
ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja
Toimimine järgneb vormile (on vormi suhtes sekundaarne). Teiseks lähtus Aristoteles analoogiast sellega, kuidas käsitööline loob mingist materjalist mingi eseme. Vorm, mille käsitööline materjalile annab, peab tema arus juba eelnevalt olemas olema. Looduse toimimine on samamoodi teleoloogiline: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad ka kavandid. Jumal Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Loomulike liikide fikseeritus ja füüsilise maailma igavene olemasolu tulenevad tema põhjuslikkuseprintsiibist ning mateeria ja vormi lahutamatust ühtsusest. Kui mateeria ei saa kunagi eksisteerida nii, et tal poleks mingit vormi, ning vormid on mateeria staatilised ja dünaamilised tunnused ning kui mateeria omandab vormi üksnes tänu materiaalsele asjale, millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed. Kuigi
1.3 Õigusnormid kui sotsiaalsed normid Meie õiguskultuuris omavad õigusnormid erilist rolli. See avaldub õigusnormide spetsiifiliste tunnuste võrdlemisel teiste sotsiaalsete normidega. Nii on ainult õigusnormidele omane: 1) koondatus spetsiifilistel süstemaatilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse; 2) lähetumine riigist (õigusnorm on riigi tahteline akt); 3) tagatus riigi sunnijõuga; 4) kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus. 5 Kuigi ühiskonnaelu regulaatoriteks on kõik sotsiaalsed normid oma kogumis, on õigusel ja õigusnormil täita eriline roll. Asi on selles, et kui iga institutsiooni ülesandeks on reguleeriga inimtegevuse eri valdkondi, oragniseerida inimesi teatd rollidesse ja staatustesse, siis õiguse kui sotsiaalse institutsiooni puhul lisandub veel ülesanne reguleerida kõigi institutsioonide liikmete käitumist seadusandja loodud õigusnormidega
määratlemine marksistlikust traditsioonist lähtudes) on lähedane Max Weberi ideaalse tüübi mõistele. · tuginemine antud empiirilisele andmestikule Empiirilise tüpoloogia puhul lähtub uurija vastajate jagunemisest tüüpimoodustavate tunnuste ruumis. Empiirilise tüpoloogia protseduur: o Tüüpimoodustavate tunnuste määratlemine. Tavaliselt on neid 10-20, nii indekseid (soovitavalt) kui üksiktunnuseid, eelduseks tunnuste fikseeritus intervallskaalal (või sellele lähedasel skaalal). o Vastajate võrdlemine ja rühmitamine tüüpimoodustavate tunnuste kombinatsiooni sarnasusastme alusel automatiseeritud klassifikatsioon, klasteranalüüs. Mõnikord tehakse seda kahes etapis, algul rühmitatakse juhuslikult valitud koordinaatobjektid, hiljem liigitatakse kõik vastajad sarnasuse alusel koordinaatobjektidele.
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas.
Eriksoni järgi: Inimene vaatab tihti elule tagasi. Ta võib leida, et tema elul on olnud tähendus, tunnetada endaga rahuolu. Kuid ta võib tunda ka vastupidist- kogu elu on elatud valesti, aga midagi parandada on juba hilja. See inimene jõuab püsiva meeleheite seisundini. 7. VANADUS KASTENBAUMI JÄRGI Kastenbaumi (1979) järgi on seniilsus progresseeruvalt kulgev mõtlemise ja tegevuse mandumine seoses taastumatute ajukahjustustega. Piiratud abstraktsioonivõime Fikseeritus samadel mõtetel Ideede puudus Mõtlemise aeglus Tähelepanematus ümbritseva suhtes Mälu hiljutiste sündmuste kohta alanenud Vaimne allakäik takistab enese korrashoidu 8. SURM KUI ARENGU LÕPPSTADIUM 8.1. Surm E. Kubleri-Rossi järgi E.Kubler-Ross- surmaga silmitsi seisjad läbivad 5 staadiumi: 1. Eitus- kui öeldakse, et shansid väga väikesed, keeldub omaks võtmast. 2. Viha- teiste, arsti, jumala peale. Miks mina? 3
Teiseks lähtus Aristoteles analoogiast sellega, kuidas käsitööline loob mingist materjalist mingi eseme. Vorm, mille käsitööline materjalile annab, peab tema arus juba eelnevalt olemas olema. Looduse toimimine on samamoodi teleoloogiline: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles Jumal Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Loomulike liikide fikseeritus ja füüsilise maailma igavene olemasolu tulenevad tema põhjuslikkuseprintsiibist ning mateeria ja vormi lahutamatust ühtsusest. Kui mateeria ei saa kunagi eksisteerida nii, et tal poleks mingit vormi, ning vormid on mateeria staatilised ja dünaamilised tunnused ning kui mateeria omandab vormi üksnes tänu materiaalsele asjale, millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed.
on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile (on vormi suhtes sekundaarne). Teiseks lähtus Aristoteles analoogiast sellega, kuidas käsitööline loob mingist materjalist mingi eseme. Vorm, mille käsitööline materjalile annab, peab tema arus juba eelnevalt olemas olema. Looduse toimimine on samamoodi teleoloogiline: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid. Jumal Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Loomulike liikide fikseeritus ja füüsilise maailma igavene olemasolu tulenevad tema põhjuslikkuseprintsiibist ning mateeria ja vormi lahutamatust ühtsusest. Kui mateeria ei saa kunagi eksisteerida nii, et tal poleks mingit vormi, ning vormid on mateeria staatilised ja dünaamilised tunnused ning kui mateeria omandab vormi üksnes tänu materiaalsele asjale, millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed.
alkoholijoobes pidurdamatu? Tegelikult on vägistaja kõik eelpool nimatatud kokku ilmselt teatud kombinatsioon kõigist mainitud inimtüüpidest. Kõigile vägistajatele on ühine ebatavaliselt kõrge vaenulikkus naissoo vastu, mis tuleneb veendumusest, et neid on naiste poolt reedetud. Erinevate uurijate kirjeldusi vägistajate kohta: · Vägistaja iseloomujooned psühhoanalüüsi seisukohast lähtuvalt: kastreerimiskompleks, Oidipuse kompleks, anaalne fikseeritus, emotsionaalsed häired, sadismijooned, mis viivad agressioonini, hirm autoriteetide ees. Väidab, et vägistajate vanemate seas olid domineerivad just emad, kes ei kiitnud heaks enda kui naise rolli · Vägistajad on arad, mitte kedagi usaldavad, sotsiaalselt kohanematud ning sadistlike omadustega · Vägistamist soodustavateks isiksuslikeks teguriteks on alkoholism, sadism, huligaansus, psühhoemotsionaalne lodevus; 58% vägistajatest on kuriteo sooritamise
dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. 3. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? - Poeetiline kõne on palju keerukam loomulikust keelest. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus.
Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada: · Fikseeritus (rusikareeglite kasutamine, mis ei pruugi kaasa aidata ülesande lahendamisele) · Rigiidsus paindumatus, ollakse harjunud kasutama kindlaid strateegiaid · Deduktiivne järeldamine järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta (nt. lähtumine eeldusest, mis võib osutuda valeks nagu näiteks stereotüüp) · Induktiivne järeldamine üksikfaktide põhjal järelduste tegemine · Emotsionaalne seisund · Suhtumine, hoiakud Keel
Andmetöötlus sotsiaalteadustes 4 põhjal saadud hinnangutest üldkogumi kohta. Üldtuntuim kõikne uuring on rahvaloendus, kuid olemas on ka äriregister, hooneregister, koolide register, juhilubade register... Kõikse uuringu eeliseks on tulemuste täpsus, puudusteks on tavaliselt tunnuste vähesus ja uuringu ülesehituse fikseeritus ning raske teostamine ja suur maksumus. Valikuuringu eeliseks kõikse uuringu ees on odavus ja objektide kättesaadavus, kuid puuduseks tulemuste ebatäpsus. Eelneva põhjal tundub loogiline, et mida suurem on valim, seda täpsemad on uuringu tulemused ka üldkogumile hinnangute andmiseks. Tegelikult on valimimahust olulisemgi valimi valikumeetod. Valimi maht ja valimi valikumeetod kokku määravad valimi esinduslikkuse, mis määrab
Ka Simmeli käsitluses on eriline koht indiviidide rahaühiskonnaga kohandumise analüüsil. Aneemiale lähedase kontseptsioonina kirjeldab ta blasé'd, mis kujuneb suurlinna elanikeis nivelleeriva reaktsioonina kõigele, mis nõuab nende tähelepanu. Simmel näeb blasé'd omalaadse ego kaitsemehhanismina, mis on väärtuste omistamise täielikult delegeerinud rahale. Samalaadne muutus toimub suhetes ajaga5, kus loomulikke protsesse asendab range fikseeritus. Simmel loob oma väidete kinnituseks kuulsa hüpoteesi, kus kõik Berliini kellad liiguvad ühe tunni ulatuses suvalises suunas, tuues suurlinnas kaasa totaalse kaose vallandumise. Simmelil on väga eriline koht minu enda arenguloos, kuna tema ideoloogia on tugevalt mõjutanud mu esimest olulisemat kuraatorprojekti kunstimaailmas Ajavaba Päeva, mille kohta võib lähemalt lugeda http://www.timefreeday.net. Klõpsides kiriku aknaluuke, avanevad pildid 2005
11. Sotsiaalse normi olulisemad karakteristikud ja funktsioonid: karakteristikud- kasulikus, kohustuslikkus, faktiline realiseerumine inimeste käitumises. Funktsioonid-reguleeriv, kordineeriv, stabiliseeriv, sotsialiseeriv. Sõltuvalt sotsiaalse normi liigist on käitumise mõjutamine soovitud suunas. Selles seisneb sotsiaalse normi reguleeriv funktsioon.õigus normid- Lähtumine riigist, Tagatus riigi sunnijõuga, Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus, Spetsiifilistel süstemaatilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse koondatus. 12. Sotsiaalse kontrolli mõiste ja funktsioonid ning meetodid- on sotsiaalsete normide kogum, mis on suunatud inimeste sellise käitumise tagamisele, mis on vastavuses antud sotsiaalse grupi, klassi ja ühiskonna huvidega. 2 funktsiooni · sotsiaalse grupi liikmete solidaarsuse tugevdamine, · üksikisiku ühiskonnas kasvatamine
Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada: · Fikseeritus (rusikareeglite kasutamine, mis ei pruugi kaasa aidata ülesande lahendamisele) · Rigiidsus paindumatus, ollakse harjunud kasutama kindlaid strateegiaid · Deduktiivne järeldamine järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta (nt. lähtumine eeldusest, mis võib osutuda valeks nagu näiteks stereotüüp) · Induktiivne järeldamine üksikfaktide põhjal järelduste tegemine · Emotsionaalne seisund · Suhtumine, hoiakud Keel
puudumisel ilmnevat situatsiooni olemuslike seoste ja struktuuride olemuse mõistmist, nende vahetut tabamist. Äratundmine,tabamine. Inkubatsioon - sel perioodil on tegemist välise aktiivsuse puudumisega. Kuid väline passiivsus on teatud määral petlik. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Soodustavad uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Verifikatsioon - kontroll, lahendust kontrollitakse. Funktsionaalne fikseeritus - liigne vilumus , takistab probleemilahendust leida. Me oleme harjunud,et tuttaval objektil on kindlad funktsioonid ( kasutusviisid ja omadused) ega kujuta ette alternatiivseid kasutusvõimalusi või situatsioonielementide teistmoodi seoseid. Rigiidsus võimetus muuta oma toiminguid, hoiakuid, maailmanägemist, mõtlemismalle. Võimetus ja tahtmatus ületada harjumusi. ,,otsustuste puu" - Lateraalne mõtlemine - võime olukorda kõrvalt vaadata, asju ja probleeme uues perspektiivis
lippude registri sisu. Jätkatakse programmi täitmist sealt, kus katkestati. Katkestuste teeninduse programm hakkab peale katkestuse signaali saamist ükshaaval kontrollima kõigi S/V- seadmete olekuregistreid, et teha kindlaks, kes soovis andmevahetust. 18.2. Prioriteedid Programmselt määratavad prioriteedid – Võimalik on paindlikult programmselt muuta S/V-seadmete prioriteete muutes küsitluse järjekorda. Algoritm on fikseeritus olekuregistrite küsitlemise programmis. Riistvaras jäigalt määratud prioriteedid – Iga S/V-seadme juures on loogikaskeem, mis kontrollib, kas see seade soovis teenindamist. Prioriteedid on määratud seadmete järjestusega ahelas. Prioriteetide muutmine tähendab riistvara muutusi. Kontrolleriga määratavad prioriteedid – Kontroller vabastab protsessori katkestustega tegelemisest, lahendades need vastavalt sellele, kuidas see on programmeeritud
probleemidele lahenduse leidmisel. Need võimed omandatakse nii hariduse kui kultuurikontaktide kaudu. Kristalliseerunud intelligentsus elu jooksul suureneb. Dementsus, e. seniilsus. Mõjutab ainult 3-4% > 65 aastastest. Edasi sagedus tõuseb. 75-84-aastastel kuni 20%-ni ning 85-aastatel ja vanematel 47 %-ni. Kastenbaumi (1979) järgi on seniilsus progresseeruvalt kulgev mõtlemise ja tegevuse mandumine seoses taastumatute ajukahjustustega. Piiratud abstraktsioonivõime Fikseeritus samadel mõtetel Ideede puudus Mõtlemise aeglus Tähelepanematus ümbritseva suhtes Mälu hiljutiste sündmuste kohta alanenud Vaimne allakäik takistab enese korrashoidu Dementsuse diagnoosiga 50% põevad Alzheimeri tõbe. Selle aluseks ajurakkude taandareng. Unustamine segiolek dementsus. Mõne aastaga muutub iseseisev vanainimene lapsesarnaseks pidevalt hooldust vajavaks olendiks. Surm kui arengu lõppstaadium. Suremisel tuleb inimestel lasta oma teed järgida.
Väline aktiivsus puudub, alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Inkubatsiooni võivad soodustada uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Illuminatsioon selginemine, valgustus. Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et õige lahendus on käes. Sarnane insaidile. 39 Verifikatsioon kontroll. Lahendust kontrollitakse. Funktsionaalne fikseeritus Liigsest vilumusest tulenev. Tühjas toas üksik laud ja näpitstangid ning kaks laest alla rippuvat nööri. Ülesanne saada kätte mõlemad nöörid ja need kokku sõlmida. Ületades funktsionaalset fikseeritust seome tangid ühe nööri külge ja paneme selle enda poole kõikuma. Rigiidsus võimetus muuta oma toiminguid, hoiakuid, maailmanägemist, mõtlemismalle; võimetus ja tahtmatus ületada harjumusi. 9 täppi.
Inkubatsioon Probleemilahendamise teine etapp. Väline aktiivsus puudub, alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Inkubatsiooni võivad soodustada uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Illuminatsioon selginemine, valgustus. Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et õige lahendus on käes. Sarnane insaidile. 23 Verifikatsioon kontroll. Lahendust kontrollitakse. Funktsionaalne fikseeritus Liigsest vilumusest tulenev. Tühjas toas üksik laud ja näpitstangid ning kaks laest alla rippuvat nööri. Ülesanne saada kätte mõlemad nöörid ja need kokku sõlmida. Ületades funktsionaalset fikseeritust seome tangid ühe nööri külge ja paneme selle enda poole kõikuma. Rigiidsus võimetus muuta oma toiminguid, hoiakuid, maailmanägemist, mõtlemismalle; võimetus ja tahtmatus ületada harjumusi. 9 täppi.
Kodanike õigused ja kohustused Mitteisiksused – orjad, loomad Juudi-kristlikus traditsioonis kujunes sellest hingega seotu – isiksus justkui asustab keha ja juhib selle tegevust Sisemine ja välimine Sellest eristusest hingeks ja kehaks tuleneb terve rida eristusi: Tahtlikkus mõttes, kavatsuses, mitte teos Mälu on sisemine, mitte tegevuses väljenduv Tunded on teada ainult inimese sisemaailmas Isiksuse fikseeritus Isiksus lääne mudelis seotud päritud joontega, mitte maailma paigutumise ja kujunevate suhetega Isiksus omandatakse vanematelt geneetiliselt Ometi seda isiksust täidetakse, kultiveeritakse ka õppides Õppimine Tim Ingold: - Õppimine ei ole edastamisprotsess, vaid oma keskkonna tingimustele häälestamine - Õppimine on juhitud taasavastamine vastavalt kogemusele ja suhtlusele Sotsialiseerumine/kultuuri omandamine
Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, väliselt passiivne; soodustab uni, füüsiline aktiivsus, muu tegevus. 3) Illuminatsioon (selginemine, valgustus). Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et just õige lahendus on käes. 38 4) Verifikatsioon (kontroll) . Lahendust kontrollitakse. Probleemlahendust takistavad oluliselt vilumuste puudumine ja vastupidi liigsest vilumusest tulenev funktsionaalne fikseeritus. Mõtlemise individuaalsust iseloomustavad: · Iseseisvus · Kriitilisus · Sügavus · Paindlikus · Juurdlevus Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Inimene käitub otsuseid vastu võttes üllatavalt ebaratsionaalselt. Keel ja kõne Keele mõiste ja keele funktsioonid Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel
2) Inkubatsioon. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, väliselt passiivne; soodustab uni, füüsiline aktiivsus, muu tegevus. 3) Illuminatsioon (selginemine, valgustus). Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et just õige lahendus on käes. 4) Verifikatsioon (kontroll) . Lahendust kontrollitakse. Probleemlahendust takistavad oluliselt vilumuste puudumine ja vastupidi liigsest vilumusest tulenev funktsionaalne fikseeritus. Mõtlemise individuaalsust iseloomustavad: Iseseisvus Kriitilisus Sügavus Paindlikus Juurdlevus Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Inimene käitub otsuseid vastu võttes üllatavalt ebaratsionaalselt. Keel ja kõne Keele mõiste ja keele funktsioonid Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel
eluiga on tavaliselt väga pikk, siis on eluaseme juures oluline silmas pidada, et tegemist on ühtaegu nii ”elamufondi” kui ka ”eluasemeteenusega”; 2. Heterogeensus – sama hinnaga elamud võivad erineda suuruse, vanuse, arhitektuurilise ilme, asukoha, asumi kvaliteedi ja selle maksumuse mudeli ning kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenuste ja kehtestatud maksude poolest; 3. Ruumiline fikseeritus – oluline on eristada elamu omadusi ja asumi iseloomu, kus elamu asub. Põhiliselt peetakse oluliseks kaugust teistest tähtsamatest linnaosadest (infrastruktuur) ning asumi ümbritseva ala maakasutuse iseloomust; 4. Valitsuse sekkumise tase – enamikes eluasemepoliitika süsteemides on avaliku sektori sekkumine kõrge, kasutatakse nii otseseid kui kaudseid majanduspoliitilisi mõjutusvahendeid.
Kui on teada MPC väärtus, siis saab multiplikaatori efekti tugevust arvutada järgmise valemiga: 1 Multiplikaator = (12) (1 − MPC ) 2.4. AD-AS mudeli olemus Multiplikaatori mudeli puuduseks on hinnataseme fikseeritus. Sest on ju selge, et kui kulutused suurenevad, siis hinnatase võib tõusta, mis pidurdaks SKP kasvu ja seega vähendaks ka võimendi tugevust (kõrgemate hindadega tehakse vähem kulutusi). Järgnevalt vaatamegi sellist mudelit, kus ka hinnatase võib muutuda. SKP tase määratakse käesolevas mudelis ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis. Seega tuleb meil ära määratleda, mis on kogunõudlus ja mis on kogupakkumine ning
18 oli iseloomulik kõigi tekstis väljendatud subjektsete-objektsete suhete koondumine ühte fikseeritud fookusesse. 18 sajandi kunstis, mida traditsiooniliselt määratletakse klassitsismina, kandus see ühtne fookus autori isiksusest väljapoole ja ühtis tõe mõistega, mille nimel rääkiski kunstiline tekst. Kunstiliseks vaatepunktiks kujunes kujutatava suhe maailmaga. Nende suhete fikseeritus ja ühetähenduslikkus, nende radiaalne ühtekoondumine vastas kujutelmadele, et tõde on igavene, absoluutne ja muutumatu. Niisugune ainus ja muutumatu tõde oli ühtaegu hierarhiline, mis erinevatele teadvustele avanes eri määral. Sellele vastas kunstiliste vaatepunktide hierarhia kui zanriseaduste nurgakivi. Lõpuks ei saa jätta peatumata vaatepunkti ehitamise sellisel võttel, mille olemust taas illustreerib kõige selgemini filmikunst.
üldkohustuslikud. Õigusnormide spetsiifilised tunnused: · Koondatus spetsiifilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse 5 Sissejuhatus õigusteadusesse lk 45, 48-50 · Lähtumine riigist- õigusnorm on riigi tahteline akt; õigusnormid on riigi poolt formuleeritud normid · Tagatus riigi sunnijõuga · Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus · Reguleerivad suhteid, mis alluvad riigi reguleerimisele ja mis vajavad õiguslikku regulatsiooni · Õigusnormid detailselt kirja pandud · Õigusnormid on kirjapandud normid · Osa muid norme ka kirja pandud, nt religiooninormid, aga ka moraalinormid nt piibli kümne käsu näol Lähtudes õigusnormi struktuurist: · Sisaldab kohustuslike käitumisaktide tunnuste kirjeldust- õigusnormi nn materiaalne sisu
Moraalinormide piirid on hägused. Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud ja kaitstud käitumisreeglid, mis annavad ühiskondlikes suhetes osalejatele juriidilised õigused ja panevad neile juriidilised kohustused. Kaugia: Ainult õigusnormidele on omane: 1) koondatus spetsiifiliselt süstemaatilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse; 2) lähtumine riigist (õigusnorm on riigi tahteline akt); 3) tagatus riigi sunnijõuga; 4) kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus. Õigusnormide spetsiifilised tunnused: · Koondatus spetsiifilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse · Lähtumine riigist- õigusnorm on riigi tahteline akt; õigusnormid on riigi poolt formuleeritud normid · Tagatus riigi sunnijõuga · Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus · Reguleerivad suhteid, mis alluvad riigi reguleerimisele ja mis vajavad õiguslikku regulatsiooni · Õigusnormid detailselt kirja pandud
Raskused probleemide lahendamisel Probleemide lahendamisel tekkivaks tüüpilisemaks raskuseks on mõtlemise vähene paindlikkus. Üheks paindumatu mõtlemise liigiks on perseveratsioonide teke ehk raskused seniselt vaimse tegevuse rutiinilt teistsugusele vaimsele tegevusele ümber lülitumisel. Sama nähtust nimetatakse ka vaimseks tardumuseks. Vaimne tardumus on võimetus avastada lahendusi seal, kus rutiinset probleemi püstitust on ootamatult muudetud. Funktsionaalne fikseeritus on vaimse tardumuse alajuht, kus ei suudeta näha objektide mittetraditsioonilisi rakendusi ehk nende funktsioneerimise ebatavalisi võimalusi. Mida tugevam on motivatsioon lahendusele jõudmiseks, seda tugevamaks osutub probleemi käsitlemisel avalduv vaimne tardumus. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 75
annaabi.ee 
