*laps väib jätta ravimi sisse võtmata *oksendamise korral läheb ravim kaduma Eelised: *on valutu *imendumise kiirust ja kestust saab ravimvormi valikuga muuta Rektaalselt. Supposiididena-kasutatakse harilikult ajutises ravis palaviku ja krampide korral. Ohud: · *päraku limaskesta ärritus või kahjustus · *supposiid võib väljuda enne imendumist gaasidega Eelised: *doseerimine on täpsem *toime saabub konstantsema aja järel *farmakon ei allu seedeensüümide toimele Lastel on rektaalne imendumine tõusnud. Ninatilgad , aerosoolid ja salvid. Tilgutatakse vasakusse sõõrmesse kui laps lamab paremal küljel ja vastupidi.Tilkade panemise järel on hea mõni hetk lamada.Ninaaerosoolide manustamisel seisab patsient püsti ja juga suunatakse ninaõõnde.Ninasalv määritakse limaskestadele. Silma manustatavad ravimid: Enne manustamist puhastatakse silmad rähmast.Silmatilgad tilgutatakse alalau sisemisele poolele,silmasalv pannakse väikese täpina alalau sisepoolele
Valu - äge perforatsioonivalu - süvenev difuusne kõhuvalu Kaitsepinge Kõhupuhitus Soolehäälte vaibumine soole paralüüs Üldised haigusnähud Palavik, külmavärinad Higistamine Tahhükardia, tahhüpnoe Higistamine Rahutus, dehüdratatsioon Oliguuria Sokk (septiline + hüpovoleemiline) Diagnostika Anamnees vanus ja tarvitatavad ravimid Valu iseloom Lokalisatsioon Intensiivsus Kiirgumine Üldised parameetrid Digitaalne rektaalne uurimine Labor Üldvere analüüs CRV Elektrolüüdid Astrup Kreatiniin Vere hüübimisaeg Bakterikülvid verest ja uriinist Radioloogilised uuringud Röntgenülesvõte Vaba gaas kõhukoopas Peen-ja jämesoole "peeglid" Sonograafia sapipõiepõletik, pankreatiit Angiograafia kahtlus mesenteriaalisheemiale KT Laparotsentees Laparoskoopia Ravi 1. Intensiivravi 2. Antibiootikumid 3. Kirurgia Preoperatiivsed abinõud Infusioonravi AB Monitooring: hemodünaamika, biokeemia
jälgida, et riideid ei jääks termomeetri ja naha vahele. Rahutumal lapsel oleks õige särk seljast võtta. Täpse tulemuse saamiseks peaks kaenlaaluse nahk olema kuiv. Hoides lapse kätt tihedalt vastu külge, on elavhõbetermomeetri kasutamisel tulemus valmis 5 minuti pärast Lapse normaalne kehatemperatuur: väärtused sõltuvad sellest, kust kehatemperatuuri on mõõdetud: Aksilaarne (kaenlalt mõõdetud) 36-37C Rektaalne (pärakust )37-38 Oraalne (suust) 36,5-37,5 Kõrvatemp 37-38 Iga temperatuuri tõus ei ole palavik. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuur tõusta ka nutmise ja ülekuumenemisega, samuti liiga soojalt riietamise või väga soojas viibimise tõttu Transitoorne palavik esineb u. 17% vastsündinutest, kolmandal elupäeval tekib järsku palavik 38-40 kraadi. Põhjuseks võib olla vedeliku kadu ja selle tõttu tekkinud soolade kontsentratsioon esimestel päevadel. Temp. püsib 3-4 h
põletada, hoida eemal lahtisest tulest. 24. Milliseid ravimvorme ei valmistata tööstuslikult? Osad pulbrid,lahused, mikstuurid ja tinktuurid. Ravimteed, leotised ja keedised. 25. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Erinevus parenteraalsest manustamisest? Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne. Parenteraalseid süstitakse, inhaleeritakse. Enteraalseid ravimeid saab ise kergesti manustada. Parenteraalne vajab spetsiaalset aparatuuri. 26. Millised manustamisviisid kuuluvad seespidise manustamise alla? Peroraalne, sublingvaalne, rektaalne. 27. Põhjenda, miks manustamine suu kaudu ehk peroraalne manustamine on ohutu? Üledoosi korral võib ravimi väljutada (oksendamist esile kutsudes) ja ravimid ei imendu kohe verre. 28. Millal saabub toime suukaudsel manustamisel?
21. Mille poolest erineb pasta salvist? pasta on salvist tahkema konsistentsiga. Pasta avaldab pikema ajalist toimet kui salv. Manustame nahale välispidiselt 22. Nõuded aerosoolide säilitamisele? Hoida toatemperatuuril ravimikapis suletult, otsese päikesevalguse ja külmumise eest ja eemal lahtisest tulest, ravimi ballooni ei tohi põletada ja avada. 23. Mis on suposiit? Suposiit ehk raviküünal 24. Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele: Rektaalne ja vaginaalne 25. Milliseid ravimvorme manustatakse rektaalselt? suposiit, rektaalsed kapslid, rektaalsed lahused, emulsioonid ja suspensioonid, rektaalsed vahud, salvid, kreemid, geelid 26. Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega? täpsem doseering, imendumine ühtlasem ja kiirem, ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn, ravim ei läbi maksa, toime algusaeg on kiirem 27. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine
Söögitorust temperatuuri mõõtmine on kõige täpsem alternatiivne meetod kehatüve t emperatuuri jälgimiseks intraoperatiivse perioodi jooksul. Spetsiaalne pehme temperatuuriandur viiakse söögitoru alumisse ossa (söögitoru alumine neljandik). Selles sügavuses anduri paigaldamine vähendab sissehingatavate gaaside mõju ning näitab õiget temperatuuri. Ideaalne anduri positsioon täiskasvanutel on 38 kuni 42cm lõikehammastest. Rektaalne temperatuur võib kiirete temperatuurimuutuste korral aktuaalsest kehatüve temperatuurist kuni 1,5 °C maha jääda. Ninaneelu anduri viiakse läbi ülemise ninasõõrme 10 kuni 20 cm sügavale. Anduri paigaldamise ohuks on ninaverejooks. Kehatüve temperatuuri põiest mõõdetakse läbi põiekateetri, viiakse spetsiaalne Foley sensor ning seda teostatakse tihti intensiivravi osakonnas.
motoorsete ühikute sagedad kokkutõmbed, külmavärinad, millega kaasneb soojusenergia tootmise järsk kasv. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Inimkeha soojuslikku seisundit võib hinnata naha- ja kehatemperatuuri järgi. Kehatemperatuur (rektaalne temperatuur) on inimesel enamasti stabiilne 37,3 – 37,5 oC. Nahatemperatuur ja temperatuur organismi perifeerias on 33 - 34 oC, seejuures jäsemete distaalsetel osadel kõigest 27 – 28 oC. Kui keskkonna temperatuur langeb, suureneb erinevus naha- ja kehatemperatuuri vahel. Kui temperatuur tõuseb, siis see erinevus väheneb. Inimese soojusbilanss sõltub oluliselt riietusest, soojuskiirgusest, ruumi temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest).
44. Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega? Täpsem doseering Imendumine ühtlasem ja kiirem Venoosne veri satub maksa läbimata õõnesveeni Ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn Ravim ei läbi maksa 45. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne. Parenteraalseid süstitakse, inhaleeritakse. Enteraalseid ravimeid saab ise kergesti manustada. Parenteraalne vajab spetsiaalset aparatuuri. 46. Peroraalse manustamise eelised võrreldes parenteraalse manustamisega? 47. Millised manustamisviisid kuuluvad parenteraalse manustamise alla? Peroraalne, sublingvaalne, rektaalne. 48. Põhjenda, miks manustamine suu kaudu ehk peroraalne manustamine on ohutu? Üledoosi korral võib ravimi väljutada (oksendamist esile kutsudes) ja ravimid ei
allub suurematele kõikumistele. (Loogna jt 1998: 20-21). Kehatemperatuuri mõõtmine võib olla aeganõudev osa ambulatoorses pediaatrilises ravis, sest see võib põhjustada lapsele stressi ega ole alati täpne. Kohtadel, kus palaviku mõõtmine toimub, peab nahk olema terve ja puhas. Kui mõõdetavas piirkonnas esineb turset ja nahk on punane, võib seal olla põletik ning see tõstab paikset temperatuuri. (Loogna jt 1998: 24). Kaenlaalune, rektaalne, oraalne ning kõrva trummikile piirkonnad on enamkasutatavad kehatemperatuuri mõõtmiseks. (El-Radhi 2014: 91). Imikutel on sobivamateks kohtadeks palaviku mõõtmiseks on kubemevolt ja pärasool. Kubemevoldist mõõtmisel asetatakse kraadiklaas voldi vahele, pärasoolest mõõtes tuleb laps keerata küljele, määrida termomeeter vaseliiniga ning viia see 2-3 cm sügavusele pärasoolde (Loogna jt 1998: 26). Parim asend palaviku mõõtmiseks on istumine või lamamine, sest nii
Vanurid Seedetrakt- aeglustub peristaltika ja mao happelisus Vereplasma- albumiinide osakaal väheneb, valguga liigub ravim organismis, kui valku ei ole, võib osutuda toksiliseks Vedeliku hulk langeb Muutused neerues ja maksas- võib muuta ravimite farmakokineetikat Maks- mass väheneb Süda- väjutusmaht langeb GRF langus Peab ravimite annusei vähendada!!! Lapsed Seedetrakti motoorika kiirem Nahk- õhuke ja parem verevarustus, ravim imendub hästi Rektaalne imendumine parem imikutel ja vastsündinutel 13. Millises vanuses saab lapse organism hakkama ravimitega sarnaselt täiskasvanutega? Peale 12a saab ravimiga hakkama 14. Kuidas võib mõjutada sugu kõrvaltoimete esinemist? Anat ja füsioloogilised erinevused- Väiksem kaal, lihasmassi, hormonaalsed kõikumised, väiksem plasmamaht, suurem rasvaprotsent 15. Mis platseeboefekt ja platseeboravim?
(Kutsar:1998) Stabiilne küliliasend. Pidev monitooring (võimalusel EKG). Intravenoosne juurdepääs juhul, kui edasist jahtumist kindlasti enam ei toimu ning kui kanüüli saab paigaldada kiiresti (3-5 minutit). Kui venitee rajamine ei õnnestu, kasutada luunõela. Reanimatsioonivalmidus! (Adlas:2014) Alajahtunud patsiendi reanimatsiooni eripärad Karootise pulsi otsimine/hingamise kindlakstegemine üle 30-40 sekundi. Tsentraalne temperatuur: rektaalne või sisekõrvast mõõtmine. Kui kehasisene temperatuur jääb alla 30 C, siis vatsakeste virvenduse korral ainult üks defibrillatsiooniseeria (3 sokki). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 30 C, ei pruugi mingisugusele ravimite manustamisele tulemust järgneda. Mitu korda järjest ei tohi ravimit manustada. Kui kehasisene temperatuur on üle 30 C, tuleb ravimeid manustada suuremate intervallidega.
elukuuni imik 1. elukuust 1. eluaastani väikelaps 1. eluaastast 3. eluaastani eelkooliiga 3. eluaastast 6. eluaastani noorem kooliiga - 7. eluaastast 11. eluaastani keskmine kooliiga 12. eluaastast 15. eluaastani noorukiiga vanem kooliiga 16. eluaastast 18. eluaastani Palavik Kraadituna: rektaalselt üle 38,0°C aksillaarselt üle 37,3°C Täpseim on rektaalne kraadimine. Kehatemperatuur üle 41°C on kudedele pärssiv. 1 Palavik imikul (vanus alla aasta): ülekuumenemine - soe tuba, soojalt riides, päikese toimel võtta riideid vähemaks mähkmed ära võtta anda juua jahedat jooki jahedamasse ruumi (ruumi õhutada) probleem peaks lahenema umbes 1 tunniga
- Auskultatsioon: Algselt peristaltika elavneb, hiljem kaob, strangulatsiooni puhul sooles vaikus. Loksumisfenomeen sool täitunud vedelikuga. - Perkussioon: Gaas ja soolelingude laienemine annab tümpaania, kõvad massid tumestuse. - Palpatsioon: Hellus palpeerimisel, kõhusein võib olla pinges, võivad olla palpeeritavad tuumorid, songad, laienenud soolelingud. - Rektaalne uuring: Veri viitab isheemiale või aktiivsele verejooksule, rooja puudumine pärakus viitab proksimaalsele iileusele. Palpeeritav mass võõrkeha, tuumor? Kliinilised uuringud: - Vereproovid: oksendamine metaboolne alkaloos, hüpokaleemia, hüpokloreemia, hüponatreemia. - Radioloogiline leid: Röntgen kõrge diagnostilise väärtusega vedeliku-gaasi peeglid püstiasendis või külili
(nutt, loidus, isutus, häiritud uni) Palavikualandajad aitavad: -leevendada halba enesetunnet -vaigistavad valu -laps hakkab paremini sööma/jooma Palaviku alandamisks sobivad nii paratsetamool kui ibuprofen Palavikukrambid Esineb tavaliselt 6 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel Kaasasündinud eelsoodumus Tekib haiguse alguses palaviku tõsuperioodis. Palavikuravimitega ei ole võimalik palaviku krampe ära hoida. Palaviku mõõtmine Aksilaarne meetod ehk kaenla alt mõõtmine Rektaalne meetod ehk pärasoolest mõõtmine Oraalne meetod ehk suust mõõtmine Tümpaaniline meetod ehk kõrvast mõõtmine Kuidas palavikus last aidata? Õige kehatemperatuuri mõõtmine Hinda lapse üldseisundit Palavikualandajad Puhkus Toatemperatuuril jook Ülehõõrumine (kui käed ja jalad on soojad) Värske õhk Taga lapsel mugav olemine ning võtke seljast üleliigsed riided Arsti juurde tuleb minna kui.... Alla kolme kuu vanusel lapsel on palavik Laps on väga loid
plasmakontsentratsiooni maksimum saabub 1-4 h jooksul Toit mõjutab imendumise kiirust, aga mitte Cmax Metabolism: CYP ensüümide poolt (võib esineda ööpäevast variatsiooni metabolismi aktiivsuses) Eritumine: neerude ja seedetrakti kaudu glükuroniidide või sulfaatidena NSAIDide metaboliidid ei ole aktiivsed (v.a. sulindak, nabumetoon) NSAIDide farmakokineetika Manustamine: suukaudne, paikne (geelid, spreid, plaastrid, roll-on), rektaalne, intramuskulaarne, intravenoosne Seondumine plasmavalkudega märkimisväärne (90-99%) NSAIDide kõrvaltoimed NSAIDide tüüpilised kõrvaltoimed Seedetrakt: düspepsia, ülakõhuvalu, kõrvetised, iiveldus, oksendamine, erosioonid, haavandi verejooks, perforatsioon Südame-veresoonkond ja neerud: vedelikupeetus, hüpertensioon, tursed, hüperkaleemia, SP süvenemine Kopsud: astma ägenemine Kesknärvisüsteem: tinnitus sisekõrva kahjustusest, pearinglus
nimmepiirkonnas ja kõhus, tupevoolus võib rohkeneda ning tekkida ka menstruaaltsükli häireid. Meestel võib katkestatud suguühe põhjustada neuroose ja häireid seksuaalelus. Kaasnevad häired on seda sagedasemad, mida kauem nimetatud meetodit on kasutatud. Samuti ei saa seda meetodit lugeda ohutuks: spermat võib ikkagi väikeses koguses sattuda tuppe ning viljastumine on seega võimalik. 7. alternatiivne suguühe: suuseks, rektaalne vahekord - kuna sperma ei satu naise suguteedesse pole viljastumine võimalik. 8. imetamine (laktatsiooniamenorröa): kuulub füsioloogilise kontratseptsiooni alla. On suhteliselt haruldane, et munarakk irdub enne esimesi sünnitusjärgseid menstruatsioone - rasestumisoht on last regulaarselt imetaval naisel 2%. Kui aga tekivad uuesti menstruatsioonid, ei saa imetamist enam lugeda usaldusväärseks raseduse vältimise meetodiks. 2. Barjäärimeetod e. mehaanilised kaitsevahendid
Esimesel elupäeval on põrsa kehamssi dünaamika varieeruv (-136...+233 g) Kolostrumis on palju piimasuhkrut ja rasva, mida vastsündinud põrsad täielikult oma energiavajadusteks ära kasutavad (kõige kiiremini metaboliseerub laktoos). Kolostrumi proteiinisisaldus on samuti suur, kuid vastsündinud põrsal on selle oksüdeerumise võie madala. Vastsündinud põrsale on vaja keskkonnatemperatuuri 32 34 oC, samas kui emisel peaks olema 12 15 oC. Hüpotermia (rektaalne temp. 32 34 oC) pärsib glükoosi metabolismi (vähendab insuliini eritumist). Kui välistemperatuur on 18 20 oC, imevad põrsad 27 % vähem ternest (võrreldes 30 31 oC). 2. VÕÕRDEPÕRSAD Võõrutamisjärgselt (kuni 6. päevani) on põrsad sageli negatiivsel energiabilansil, sest nad söövad vähe ja nende füüsiline aktiivsus on suur (uue sotsiaalse grupi formeerumine). Esmisele võõrutusjärgsel nädalal on võõrdepõrsaid vaja hoida soojemas keskkonnas kui
tervishoiutöötajatelt abi otsinud. Väärkohtlemise vormid. Tihti nimetavad täiskasvanud seksuaalsuhet lapse või noorukiga ohvri seksuaalkasvatuseks. Kuritarvitaja võib ohvrit sundida puudutama tema suguelundeid või teda masturbeerima. Masturbeerimine võib olla ka mõlemapoolne. Seksuaalse kuritarvitamise vormid on oraalne suguühe, samuti simuleeritud või vaginaalne suguühe ning eriti poiste puhul rektaalne suguühe. Seksuaalseks väärkohtlemiseks võib pidada kõiki lapse ja täiskasvanu või lapse ja temast viis aastat vanema noore vahelisi seksuaaltoiminguid. Väga harv ei ole ka intsest õdede-vendade vahel. Seksuaalseks kuritarvitamiseks loetakse ka lastepornograafiat ja laste prostitutsiooni ning lapse aktifoto modelliks sundimist. Levimus. 33 Seksuaalne väärkohtlemine ei ole väga harv nähtus
motoorsete ühikute sagedad kokkutõmbed, külmavärinad, millega kaasneb soojusenergia tootmise järsk kasv. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Inimkeha soojuslikku seisundit võib hinnata naha- ja kehatemperatuuri järgi. Kehatemperatuur (rektaalne temperatuur) on inimesel enamasti stabiilne 37,3 37,5 oC. Nahatemperatuur ja temperatuur organismi perifeerias on 33 - 34 oC, seejuures jäsemete distaalsetel osadel kõigest 27 28 oC. Kui keskkonna temperatuur langeb, suureneb erinevus naha- ja kehatemperatuuri vahel. Kui temperatuur tõuseb, siis see erinevus väheneb. Inimese soojusbilanss sõltub oluliselt riietusest, soojuskiirgusest, ruumi temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest).
ka menstruaaltsükli häireid. Meestel võib katkestatud suguühe põhjustada neuroose ja häireid seksuaalelus. Kaasnevad häired on seda sagedasemad, mida kauem nimetatud meetodit on kasutatud. Samuti ei saa seda meetodit lugeda ohutuks: spermat võib ikkagi väikeses koguses sattuda tuppe ning viljastumine on seega võimalik. 23 7. alternatiivne suguühe: suuseks, rektaalne vahekord - kuna sperma ei satu naise suguteedesse pole viljastumine võimalik. 8. imetamine (laktatsiooniamenorröa): kuulub füsioloogilise kontratseptsiooni alla. On suhteliselt haruldane, et munarakk irdub enne esimesi sünnitusjärgseid menstruatsioone - rasestumisoht on last regulaarselt imetaval naisel 2%. Kui aga tekivad uuesti menstruatsioonid, ei saa imetamist enam lugeda usaldusväärseks raseduse vältimise meetodiks. 2. Barjäärimeetod e. mehaanilised kaitsevahendid
Puhkeasendi düspnoe – raskendatud hingamine ka puhkeasendis Tsüanoos – naha sinakakstõmbumine Hüpotensioon – madal vererõhk Tahhüpnoe – kiirendatud hingamistegevus Pleura hõõrdumine – kopsukelmete üksteise vastu hõõrdumine Määratlus Palavikuks loetakse temperatuuri tõusu rektaalselt üle 38,0 °C või aksillaarselt üle 37,3 °C. Hommikuti on keskmine suu kaudu mõõdetav kehatemperatuur 36,7 °C (36 °C–37,4 °C), õhtuks see tavaliselt tõuseb. Normaalne rektaalne temperatuur on 0,5 °C kõrgem, aksillaarne seevastu selle võrra madalam. Tümpaanilise (kõrvast) temperatuuri mõõtmine on küll kiire ja kergesti 361 tehtav, kuid selle usaldusväärsus ei ole nii kindel. Standardiks loetakse rektaalse temperatuuri mõõtmist. Üldiselt tõuseb lastel palavik kõrgemale kui täiskasvanutel. Kindlat diagnoosi ega prognoosi ei saa panna ei kõrgele kehatemperatuurile ega ka palaviku kulule. Peale selle on praktika näidanud,
annaabi.ee 
