Mis see on? · Kompulsiivne ülesöömine ehk kompulsiivne toitumishäire, tuntud ka nimetuse all toidusõltuvus, on söömishäire, mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. · Isik, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all, satub sagedatesse ülesöömis või õgimisperioodidesse, mille vältel ei suuda oma toitumist kontrollida. Põhitunnused · Õgimishood süüakse ka siis, kui ei olda näljane. Neil on kinnisideed: sage rohkest söögist fantaseerimine, isuäratavate toitude visualiseerimine, söömise salajane planeerimine jne. · Erinevalt buliimikutest ei püüa ülesööjad esile kutsuda tahtlikku oksendamist. · Toitu kasutatakse vahendina, et varjata oma emotsioone, täita hingelist tühjust või saada lihtsalt jagu päevasest stressist ning probleemidest elus. Sümptomid · Kontrollimatu söömine olemata füüsiliselt näljane. · Süües suuremad portsonid, kui tavaliselt.
Organism püüab vältida hukkumist, valu hoiatab selle eest. · Hoiatus valu tekitada üks kõikide liikide ülesemaid sõnumeid (väljendamiseks: miimika, kehahoiak, hääl, hoiatusvärvus) · Liigikaaslastega suhtlemiseks on karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel oma kommunikatsioonisüsteemid (eri piirkondades karjadel isegi eri murded) · Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loomadel (puudub mõtlemine, valetamine, fantaseerimine; pettemanöövreid liigikaaslase päästmiseks siiski tehakse) · Ühiskondlikud institutsioonid defineeritakse keeleliselt (seadused, suhted) · Tehiskeel infoandja (liikluskeel, matem, keemia sümbolid, arvuti programmeerimiskeel) allub üldistele kommunikatsiooni seaduspärasustele. ,,Ebasiirus on täpse keelekasutuse suurim vaenlane. /---/" (Georg Orwell) Keel kui suhete hoidja · ERINEVUS TEHISKEELTEST: · keelel 2 tasandit: ·
Friday andmeil erutub publikust fantaseeriv neine seda enam,mida suurema hulga inimeste ees ta ennast kujutluses paljastab. Publikufantaasia võib seostuda iludusfantaasiaga: naine kujutleb ennast ülimalt kauniks,täiusliku keha ja näoga. Peamine neis fantaasiates on,et mehed naist ihaldavad. Intsest Põhiliste erootiliste fantaasiate nimestikus on ka verepilastus.Naiste intsestifantaasiate objektiks võivad olla isa, venna või teised meessugulased. Pole kindlalt teada miks intsestist fantaseerimine mõningaid naisi erutab.Põhjus võib olla keelatud vilja võlus.Teisalt põhjendatakse selliseid fantaasiaid ka asjaoluga, et esimesed kogemused seksuaalsusest saadakse varases nooruses. Isa peenis võib olla väikese tüdruku huvi äratanud või siis on tüdruk venna ja õega arstimänge mänginud. Naise seksuaalset huvi,mis on suunatud lapsele,põhjendatakse sellega,et osal naistest on last hoides või imetades tekkinud tahtmine teda ka seksuaalselt puudutada. Sellistest kogemustest
Mänge on palju erinevaid ning mängimisviis muutub aja jooksul. Erinevad mängud ilmuvad ellu lapse meelte ning kehaliigutuste aredamiseks. Hiljem sõltub nende kasutamisest palju- lapse suutlikus suhtlemisel, teistega koos tegutsemisel ning loovuse ja ettekujutlusvõime arendamisel. Mänguasjad on mängimise tööriistad. Tänu neile õpib laps ära värvid, kujundid ja koostise. Fantaasiamängud arendavad mõtlemist, kuid liigne unistamine ja fantaseerimine võivad tekitada lapsele psühholoogilisi haigusi ning. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 294-295) 4 Töötamine lapseeas Mängul ja töötamisel hakatakse vahet tegema koolis. Algkoolis pole mänguja töö vahe kuigi suur, isegi mõned kodutööd on mänguga tihedalt läbi põimunud. Keskkoolis on töö ja mängu erinevs juba selgemalt välja kujunenud. Koolid on loonud niinimetatud töösuuna klassid, kus õpilased saavad tööorientatsiooni
Igapäevaelus emana toimetamine annab uusi väljakutseid ning loob võimalusi avastada iseendas uut ja huvitavat. Lastega tegelemisel tekivad uued ideed ja fantaasiarikkad eneseväljendused. Koostegemise rõõm annab inspiratsiooni uuteks avastusteks. Probleemide lahendamine, rõõmude jagamine ning koos uute lahenduste leidmine toob igapäevaellu värskust ja teineteisemõistmist. Õpetan oma lastele, et ebatavaline tegevus ning käitumine igapäevases olukorras, ootamatu idee või fantaseerimine on igati teretulnud ning annab eneseväljenduseks värskema ning uue suuna. Näiteks toidu valmistamisel proovime erinevaid ja uudseid võimalusi, aegajalt paigutame tuba ümber, traditsioonilistel pühadel teeme midagi täiesti reeglitele vastupidist ning väljasõitudele lisame alati mõne tavatu nüansi. Ülikoolis õppimine on suureks inspiratsiooniks. Uue ja huvitava omandamine laiendab silmaringi ning aitab tekitada uusi ideid ja mitmekesisust argiellu.
katsetada uut kirurgilist protsessi, mille tulemusena kapotab jala. Justin - Homais'i abiline; noor, silmapaistmatu ja lihtne. Armud hullupööra Emmasse ära, et arugi saamata laseb Emma kemikaalide juurde, millega Emma enesetapu sooritab. Iseloomustage Flaubert'i stiili. Kuigi Flaubert oli üks esimesi realismi esindajaid võib teoses kohata ka romantismi mõjutusi, nagu pikad looduskirjeldused, inimeste deitailsed kirjeldused. Ka Emma fantaseerimine on pigem romantisimi joon, millele Flaubert lisab reaalsuse juurde, muutes selle teose ja realismi joonte esindajaks. Kogu põhiteos on ehitatud hukule, et kuigi Emma saab vahel ikkagi kogeda teise mehe käte vahel nn õnne, maksab see talle lõpuks kõik kätte, kuni surmani välja, mis tapab hiljem ka ta mehe. Nii et selle raamatu võib paigutada kurvalõpuga raamatute hulka.
juurde. Sa ei suutnud ilma inimesteta elada, kuna nemad ongi need, kes su fantaasiamaailma käima lükkavad. Sa kaasasid neid oma ettekujutatud ellu, olles ise kord muinasteadlane, kord kalamees. Ilma erinevate isikuteta ei olnud sul kui elu. Sa lausa püüdsid eemalduda realismist, oma päris perekonnast. Kas sa kartsid seda? Kartsid kohustusi? Tore, et kohtumine Maretiga sulle veidigi aru pähe pani. Sa nägid, et fantaseerimine ei ole vaid meeste privileeg, sa märkasid Maretis ennast, seda Nipernaadit kevade algul täis energiat ja rõõmsameelsust, kui samas olid ise oma rännakust väsinud ja räbalais. Andsid isegi oma kandle talle. Kannel oli sulle kõige armsam, küllap Maret puges sulle endalegi südamesse, et sa endale armsa asja talle usaldasid, kuigi tüdruk ise seda mängida ei osanudki. Vaevalt sa kindel olidki, et Maret selle tähtsust sinule mõistab ja on tänulik.
Õppeained, kus oli vaja loogilist mõtlemist olid minu jaoks raskemad, vajasin aega süvenemiseks, jõudsin väga pika ringiga tulemuseni, loogilise mõtlemise peale ei saanud kindel olla. Enda kohta võin öelda, et olen pisut ,,pikkade juhtmetega". Ma mõtlen küll kiiresti ja võtan infot vastu kiiresti, kuid vajan aega selleks, et informatsioon töödelda ja asjad läbi mõelda. Mulle meeldib mõtisklemine, unistamine, fantaseerimine ja arutlemine. Mulle meeldib jälgida olukordi ja inimesi, lahendada probleeme, kuulata, vajadusel nõu anda ja lohutada. Püüan probleemidesse süveneda, mitte lahendada pinnapealselt, suudan saavutada enese üle kontrolli ja ennast kohandada vastavalt situatsioonidele. Kus vähegi võimalik kasutan õppimises ja muudes situatsioonides piltlikku ettekujutamist, mälu. Nii jääb paremini meelde ning püsib mälus pikka aega. Raamatuid või tekste lugedes
psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest mehhanismidest lähtudes (tihendamine, nihutamine), mis alluvad naudinguprintsiibile Sekundaarsed protsessid Freudil järgivad reaalsusprintsiipi. Psüühe üritab arvestada tegelikkust ja selle piiratud rahulduse saamise võimalusi Kirjandus oleks primaarsete ja sekundaarsete printsiipide kooskõla. Fantaasia Freudi artikkel "Luuletaja ja fantaseerimine" (1908): Freud seostab selles fantaasia ja kirjutamise. Selles teoses tuletas Freud fiktsionaalse kirjanduse lapse mängimisest ja päeval fantaseerimisest. Fantaasia kirjandusteose eelvormina 2. Lugeja Tekstide mõju, nende retseptsioon biblioteraapia ehk raamaturavi Õige sõna õigel ajal õigele inimesele on väärt ravim, kirjandus võib aidata inimesel hingelist tasakaalu leida. Lugeja teadvustamata soovid determineerivad lugejate ootusi ja määravad ära ka nende reaktsiooni. 3
Paranoiline isiksushäire · Ülitundlik ebaedu suhtes · Solvuv, pika vihaga · Umbusklik, kahtlustav · Liialdatud võitlus oma õiguste eest · Liialdatud enesekesksus · ,,vandenõuteoreetik" Skisoidne isiksushäire · Emotsionaalne külmus, rõõmutus · Ei väljenda ja ei taju tundeid · Ükskõikne tema kohta antava hinnangu suhtes · Eelistab üksindust · Liigne enesessesüüvimine, fantaseerimine · Usalduslike suhete puudumine · Tundetus sotsiaalsete normide suhtes Düssotsioaalne isiksushäire · Kalkus teiste suhtes · Sotsiaalsete normide ja kohustuste eiramine · Suhteid loob kergest, kuid need ei ole püsivad · Kergesti ärritub, käitub agressiivselt · Ei tunne süüd, ei õpi kogemusest · Ennastõigustav Ebastabiilne isiksus · Kõikuv meeleolu · Tagajärgedega mittearvestamine · Vähene implusskontroll
selles ühtses ja katkematus voolus eraldatakse fenomenid, milledest igaüks on terviklikkus. Fenomen on Husserli jaoks eseme tähendus, mis ei samastu kunagi eseme endaga.Teadvuse omaduseks on suunatus esemele. Alati "Bewusstsein von". Intentsionaalsus. Võime välja tuua teadvuse esemelisuse tüübid ja struktuurid — noemaatilised struktuurid. 2. teadvuse aktide (noeetilised struktuurid) modifikatsioonide (vastuvõtt, meenutus, fantaseerimine) analüüs. 3. tänu intentsionaalsusele avaneb veel üks teadvuse omadus — funktsioon teatada tähendus. 4. vool tervikuna ja üksikelemendid on iseavanevad antused (Gegebenheiten). 5. teadvuse ajalikkus, ontoloogilisus, aktiivsus. 1905 vastuvõtu temporaalne struktuur 1. nüüd/praegu-punkt (esmane mulje) 2. retentsioon (retentio — peetus), st esmane nüüd-punkti teadvuses "hoidmine" ja järgnev retentsioonide jada 3. protentsioon (protentio — välja e
Keksendutakse üh Diagnostilised kriteeriumid: - Vaatamata läbitud arstlikele uuringutele on patsient veendunud, et tal on endiselt raske haigus ning kaebab endiselt kindlaid kehalisi sümptomeid - Esineb püsiv vastupanu arstide veenmisele, et patsiendil ei ole ühtegi kehalist haigust 19. Skisoidse isiksusehäire tunnused - Emotsionaalne külmus - Ei väljenda tundeid, ükskõiksus - Enesessesüüvivus ja fantaseerimine - Võimetus väljendada teiste suhtes sooje tundeid kui ka viha - Pole lähedasi sõpru ega soovi suhete loomiseks - Eelistab üksi olla ja üksi tegutseda - Tundetus sotsiaalsete normide ja tavade suhtes 20. Düssotsiaalse isiksusehäire diagnoosimise kriteeriumid - Hoolimatus teiste suhtes - Võimetus luua püsisuhteid - Võimetus tunda süüd ja õppida karistusest
märkima võõraid väljendeid, selgitama lõigu sisu teistele, tekstist peamõtte leidma jms. Sobivaid harjutusi leiab siit: http://arhiiv.koolielu.ee/pages.phsp/03200604?txtid=3227 . Veel arendatakse parandusõppes ka loovust ja jutustamisoskust. Loovuse arendamine aitab lapsel muutustega paremini kohaneda, mõista teisi ja nende tundeid paremini. Loovust saab arendada selliste ülesannetega nagu lõpeta tekst, koosta jutuke muutes tegelaskujusid. Väga aitab kaasa ka fantaseerimine, tunnete väljendamine, tekstis kirjeldatu ruumiliselt kujutamine.16 Kui lapsel arendada jutustamise oskust lastes tal jutustada olles ise tegelane või lasta tal jutustada teksti muutes mõnda tegevust selles, siis areneb tal oskus end väljendada. Parandusõppes arendatakse ka suhtlemisoskust. See on väga tähtis, et laps teaks kuidas ta peab suhtlema kõigiga, kellega kokku puutub. Seda saab arendada seletades, kuidas tuleb käituda tunnid, vahetunnis
Mõiste TURVALINE SEKS tuli kasutusele AIDS-i ohu tõttu 80. aastatel ja see tähendab, et suu-, tupe- või pärakuseksi ajal ei lasta partneri spermal, verel ega tupevedelikel sattuda oma kehasse ja vereringesse. Turvaseks on arukas ja ohutu käitumine; see tähendab armastust, hoolt ja austust enda ja oma partneri vastu; see tähendab HIV-nakkuse ennetamist. Turvaseks pöörab tähelepanu erinevatele seksuaalsetele tegevustele - suudlemine, fantaseerimine, hellitamine, kallistamine, silitamine, eneserahuldamine vms. Sedasi õpid 8 täiuslikumalt tundma nii enda kui partneri keha ja leiad uusi võimalusi seksuaalse rahulduse saamiseks, ilma et oleks ohtu haigestuda või soovimatult rasestuda. 11. Kaitsevahendid Kondoom on lateksist, kummist või lambanahast kaitse, mida kantakse peenise peal.
maailma Tv lk 66-65, h 1-4 väljamõeldud maailma, kõlblus, Enese ja õpitu lühikirjandi kirjutamine, kultuuriline analüüs pildi põhjal identiteet, fantaseerimine, elukestev õpe enseanalüüs 7 XXXI 1 VIII Suured Filosoofia Õ lk 114-115 Arutlemine, rühmatöö: Väärtused ja
formeerimine formation ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidine tegevus Projektsioon projection vigade ja seisundite omistamine teistele Identifitseerumine identification teise inimese alateadlik imiteerimine Regressioon regression pingeolukorras kasutada varasemate arengustaadiumide harjumusi ja käitumist Ülekompenseerimine overcompensation isiksuse nõrkuste (vigade) muutmine tugevuseks Fantaseerimine fantacy vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine Intellektualiseerimine intellectualization emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs Eitamine denial reaalsuse mittetunnustamine V Psühhoseksuaalse arengu staadiumid libido fiksatsioon fixation fiksatsioon ja regressioon 1. Oraalne staadium suu, huuled a. oraalne-erootiline oral erotic 0-8 kuud
formeerimine formation ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidine tegevus Projektsioon projection vigade ja seisundite omistamine teistele Identifitseerumine identification teise inimese alateadlik imiteerimine Regressioon regression pingeolukorras kasutada varasemate arengustaadiumide harjumusi ja käitumist Ülekompenseerimine overcompensation isiksuse nõrkuste (vigade) muutmine tugevuseks Fantaseerimine fantacy vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine Intellektualiseerimine intellectualization emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs Eitamine denial reaalsuse mittetunnustamine V Psühhoseksuaalse arengu staadiumid libido fiksatsioon fixation fiksatsioon ja regressioon 1. Oraalne staadium suu, huuled a. oraalne-erootiline oral erotic 0-8 kuud
• Moodused/viisid - atribuudi avaldumisvormid või avaldumisviisid • Kahe subsantsi õpetus - inimeses on teineteisest selgelt erinevad aine (keha) ja hinge (vaimu) tasandid • Hing saab eksisteerida ilma kehata, aga mitte vastupidi • Hinges toimuv mõjutab kehas toimuvat (saame vastavalt oma tahtmisele liigutada käsi ja jalgu) • SUBSTANTS hing; ATRIBUUT mõtlemine; MOODUSED kahtlemine, rõõmustamine, fantaseerimine, soovimine • Keha olemasolus saab kahelda, mõtlemises mitte • Kehas toimuv mõjutab hinges toimuvat (täis kõht tekitab täiskõhutunde) • SUBSTANTS keha; ATRIBUUT ulatus, ruumiline paiknemine, ruumis kusagile asetatav; MOODUSED kuju, liikuvus, koostis • Dualistlik interaktsionism - keha ja vaim mõjutavad teineteist • Mõtemine on inimese keskseim ja olulisim omadus • Ilma oma teadvuseta ei oleks ma see, mis ma olen
Charles pidi müüma kogu mööbli ja väärtuslikud esemed, mis veel alles olid. Hr. B kohtus Rodolphega ning tunnistas, et ei anna tema peale viha. Varsti suri ka Charles. Preili B toimetati vanaema juurde, kuid ka too suri ning isa Roualtil oli halvatus ja väike Berthe jäi ühe tädi hoole alla. Kuigi Flaubert oli üks esimesi realismi esindajaid võib teoses kohata ka romantismi mõjutusi, nagu pikad looduskirjeldused, inimeste deitailsed kirjeldused. Ka Emma fantaseerimine on pigem romantismi joon, millele Flaubert lisab reaalsuse juurde, muutes selle teose ja realismi joonte esindajaks. Kogu põhiteos on ehitatud hukule, et kuigi Emma saab vahel ikkagi kogeda teise mehe käte vahel nn õnne, maksab see talle lõpuks kõik kätte, kuni surmani välja, mis tapab hiljem ka ta mehe.
Karl Suur ja selle kõnekäitumist paremini tundma õppida. keele vormidest? Hea võimalus teise kultuuri kõnekäitumist tundma Need, kes võõraid õppida on siis, kui vestluspartnerid mõistavad üks- 3. Mis on ühist ja erinevat valetamisel ja fantaseerimisel? Kas valetamine keeli ei tunne, ei tea teise emakeelt: emakeeles rääkides püsivad sõnali- võib olla hea ja fantaseerimine halb? midagi ka oma enda ne ja mittesõnaline väljendus kooskõlas. 4. Tõlgi lk 7 esitatud liiklusmärkide keeles olev sõnum eesti keelde. keelest. Näiteks inglise keeles kõnelejal on oluline teada, et 5. Kuidas mõista Sokratese mõttetera Keele kuritarvitamine tekitab hinges Johann Wolfgang von kui küsitakse viisakalt How are you? 'Kuidas käsi pahelisust. Goethe käib
ei saa: - õppida suhtlema võrdse partneriga - sooritada tegevusi, mida üksi teha ei saa või saab ainult piiratult (mäng) - realiseerida käitumisnorme ja moraalinorme, kui puudu otsene autoriteetne reguleerimine. Ilmnevad iseärasused, mis suhtlemisel laps-täiskasvanu ei avaldu, või avalduvad tagasihoidlikult: - vaidlemine - oma tahte peale surumine - petmine, rahustamine, fantaseerimine - tegevuse suunamine - tegevuse kontrollimine - hindamine võrdlemise kaudu - esinevad emotsionaalsed reaktsioonid 9 korda sagedamini kui täiskasvanuga Laste puhul on ülekaalus initsatiivsed aktid, millele saadakse vähe vastuseid ja seetõttu suhe katkeb. Laste tegevus on vähe kopeeritud. Suhtlemise tüpoloogia Uuring on seotud 3-7 aastaste laste suhtlemisvajaduse rahuldamise viisiga/vormiga, mida
Võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest, eriti karistusest. Märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja end õigustada. Kaasneda võib püsiv ärritus. Skisoidne isiksus: üksildaste tegevuste ülekaalukas eelistamine. Emotsionaalne külmus, jahedus või tuimus. Ei väljenda teistele sooje tundeid ega viga. Ükskõiksus nii kiituse kui kriitika suhtes. Vähene huvi seksuaalsuhte vastu. Tunneb rõõmu väga vähestest tegevustest või üldse mitte- liigne enesessesüüvimine ja fantaseerimine. Poel lähedasi sõpru ega usaldussuhteid ega soovigi. Märkimisväärne tundetus sotsiaalsete normide suhtes. Histriooniline isiksus: teatraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine. Sisendatavus inimeste või asjaolude poolt. Pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus. Egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vastu. Püsiv iha erutuse ja tähelepanu keskpunktis olemise järele. Sobimatult võrgutva välimus või käitumine. Liigne mure kehalise veetluse pärast.
laiali laotunud kõikehõlmavas sümbolismis ja sümbolitest said kivistunud lilled. ... ammust aega oli sümbolismil olnud kalduvus puhtalt mehhaaniliseks muutuda. Kord põhimõttena olemas, ei tärka ta ainult luulekujutlusest ja ekstaasist, vaid kinnitub parasiittaimena mõtlemise külge ning väärastub lausa maneeriks ja mõttehaiguseks. (221) Sümboliseeriv mõttevorm oli niisama hästi kui ära pruugitud. Sümbolite ja allegooriate leidmisest oli saanud tühi mäng, pinnapealne fantaseerimine lihtsa mõtteseose alusel. Sümbol säilitab oma tundeväärtuse üksnes nende asjade pühaduse kaudu, mida ta sümboliseerib: niipea kui sümboliseerimine langeb puhtalt religioossest vallast pelgalt moraalsuse valda, näeb teda lootusetus väärastumises. (222) .. iga seisuse ranges eristamise iseseisva objektina on midagi eht keskaegset ning selle kohuseõpetuse väljatöötamisele on omane abstraktsus ja üldisus, mis kusagil ei vii nõnda käsitletud elukutse enda tegelikkuseni. (229)
meeldib talle) 35. Väljatõrjumine inimene tõrjub pingettekitava mõtte organismist välja. 36. Projektsioon inimene kannab enda halbu iseloomujooni teistele üle(pinda teise silmas näeb, aga palki enda silmas mitte). 37. Ratsionaliseerimine inimene muudab oma seisukohti pinge alandamise eesmärgil. Ise ei teadvusta. 38. Fantaseerimine neil, kellel on hea fantaasia on vähem pingeid, aga fantaasia muutub haiglaslikuks, kui me ajame reaalse ja fantaasiamaailma sassi. 39. Regressioon e tagasiminek inimene pingelises olukorras pöördub tagasi lapseliku käitumise juurde(hakkab nutma) 40. Samastamine e identifitseerimine samastatakse end kellegagi, kes on edukam(kambas võetakse üle liidri släng ja käitumine; laps räägib ja käitub nagu ta autoriteedid vanemad)
pidada, umbusklikkus, kalduvust kogemust moonutada ; oma õiguse tagaajamine, kahtlused partneri truuduse suhtes, enesekeskne hoiak, sündmusi tõlgendab ülekaalukalt kui vandenõu tulemust. Skisoidne isiksus Rõõmu tunneb vähestest tegevustest, emotsionaalne külmus, raksused emotsioonide väljendamisel, kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne , ükskõiksus sotsiaalsete normide suhtes , vähene seksuaalne huvi, eelistab üksildasi tegevusi , liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine, lähedaste suhete puudumine. Düssotsiaalne isiksus hoolimatus teiste tunnete suhtes, vastutustundetud, sotsiaalsete normide eiramine, võimetus püsisuheteks, madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi, võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, kalduvus ennast õigustada, süüdistada teisi. Ebastabiilne isiksus impulsiivne, tagajärgi mittearvestav käitumine, kõikuv meeleolu, vähene ettemõtlemise võime, sageli vägivaldsed
toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest mehhanismidest lähtudes (tihendamine, nihutamine), mis alluvad naudinguprintsiibile Sekundaarsed protsessid Freudil järgivad reaalsusprintsiipi. Psüühe üritab arvestada tegelikkust ja selle piiratud rahulduse saamise võimalusi Kirjandus oleks primaarsete ja sekundaarsete printsiipide kooskõla. Fantaasia Freudi artikkel "Luuletaja ja fantaseerimine" (1908): Freud seostab selles fantaasia ja kirjutamise. Selles teoses tuletas Freud fiktsionaalse kirjanduse lapse mängimisest ja päeval fantaseerimisest. Fantaasia kirjandusteose eelvormina 2. Lugeja Tekstide mõju, nende retseptsioon biblioteraapia ehk raamaturavi Õige sõna õigel ajal õigele inimesele on väärt ravim. Lugeja teadvustamata soovid determineerivad lugejate ootusi ja määravad ära ka nende reaktsiooni (Holland "The Dynamics of Literary Response" 1968) 3
inimesest kõrgemal positsioonil või edukam, näitek väike laps jäljendab oma vanemaid. Projektsioon inimene projitseerib mõne oma iseloomujoone ümbritsevasse keskkonda, enamasti on nendeks negatiivsed iseloomujooned. Sublimatsioon seksuaalenergia suunatakse pinge alandamise eesmärgil mõnda teise, ühiskonna poolt aksepteeritud tegevusse. Ratsionaliseerimine ehk mõistusepärasks muutmine pinge langetamiseks muudetakse oma hoiakuid ning seisukohti. Fantaseerimine reaalsuse moonutamine ja muutmine pingete alandamiseks. 16. Kujutlus ja fantaasia. Mõlemad on psüühilised protsessid, kui inimene loob oma mäluandmete põhjal objektidest või olukordadest psüühilise pildi. Tähtis aspekt on, et see toimub ilma vahetu ärritaja mõjuta, erinevalt aistingutest. Kujutlused on üldistatud ja vähem detailsed, kui just ei esine eideetilist mälu, mille puhul inimne kujutleb detailselt
loodust, kesksed mõisted on armastus ja usk, eelistati luulet, proosat, ja romaane. Eestis Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Saksamaal Johann Wolfgang Goethe, Prantsusmaal V. Hugo, A.de Musset, Inglismaal W.Scott, G.G.N.Byron, Venemaal M. Lermontov, Ungaris S.Petöfi, Soomes J.L.Runeberg 8 Realism, naturalism - said alguse Prantsusmaal 19.saj., püüdleb reaalsuse, tõepärasuse ja võimalikult täpse kujutamise poole. Ei ole omane fantaseerimine, müstiliste nähtuste ja ebatavaliste inimeste kujutamine. Elu käsitatakse tavainimese vaadetel ja tema igapäevasel elukogemusel, tuldi tagasi argielu ning ühiskondlike probleemide juurde, sõnakasutus muutus detailiderikkaks ja täpseks, kasutati rahvakeele väljendeid, kriitiline hoiak. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju, kujutasid elu mustemat poolt ning vaatasid inimestele kui olude ohvrile. Realistid rõhutasid elu isiklike kogemuste ja
pudel vs veepudel). · Kõneloome ja -taju operatsioone, nende sõltuvus keelest- keeltes erinevad operatsioonid (nt R-häälik- ei saa öelda, et ütle õigesti, peab teadma, millistest operatsioonidest koosneb just eesti keeles (v vene keeles nt) kõnefunktsioon- eesmärk, milleks kõneleme, mida me saavutada tahame. Õpetaja peab teadvustama põhifunktsioone. Laps peaks oskama keelt kasutama erinevatel eesmärkidel (motiveerimine, ergutamine, valetamine, fantaseerimine, palumine, nõudmine) · mõtte (pragmaatika) ja tähenduse(semantika) vahekord- MÕTE EI OLE TÄHENDUSE SÜNONÜÜM. · Keeleliste ja metakeeleliste operatsioonide roll. Metakeelelised operatsioonid- (meta- teadvustamine)- teadvustame midagi keele osas- operatsioonid või toimingud, mille eesmärk on keelt uurida, keelt teadlikult analüüsida. Loomulik kõne on alateadlik, laps hakkab mõtlema siis, kui puutub kokku kirjaliku kõne osaoskustega
päraku ja suuseksi ajal. Kondoomi tuleb kasutada õigesti ja iga vahekorra ajal. Mõlemad, nii mehed kui naised, peavad oskama kondoome kasutada. · Lisaks kondoomile kasuta ka libestusainet. See teeb kondoomi vastupidavamaks ja seksi mõnusamaks. Libestusaine peab alati olema valmistatud vee baasil. Vaseliini või õli alusel valmistatud libestusaine teeb kondoomi hapraks. · Kui kondoomi ei ole käepärast, siis tegele muude seksuaalsete tegevustega: fantaseerimine, suudlemine, hellitamine, kallistamine, silitamine, vastastikune kätega rahuldamine. · Vali oma partnereid, sest kui su partneril on seksuaalvahekord teiste partneritega või kui ta süstib narkootikume, on nakatumisoht suurem. · Ole ettevaatlik partneri valikul. Kui märkad mingeid kahtlasi lööbeid, haavandeid või eritusi, siis ära temaga seksi. Sele asemel uuri, millega on tegemist ja vajadusel soovita tal arsti juurde minna. · Pea meeles
edukamaga mingis kindlas valdkonnas. Nt. hakkab kasutama tema sõnavara ja käitumist, et ise samuti parem paista. -) projektsioon inimene projektseerib mingi enda omaduse väljaspoole ja enamasti teistesse inimestesse ehk endas enam seda külge ei tunnista, kuid teistes näeb seda alati. -) ratsionaliseerimine pinge vähendamiseks inimene muudab endale teadvustamata mingeid enda seisukohti ja arvamusi. -) fantaseerimine pinge maandamiseks alandatakse seda kõike oma fantaasias. Temperamendid * Temperament väljub peamiselt pingeolukordades. * Temperamente saab iseloomustada: -) Sensitiivsuse ehk tundikuse; -) Aktiivsuse; -) Reaktiivsus (emotsionaalsus); -) Reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe; -) Ekstravertsus ja introvertsus; -) Rigiidsus (jäikus/aeglane kohanemisvõime) ja fluiidsus (paindlikus/kohanemisvõime). * On nelja sorti temperamente:
· Enesekeskne hoiak · Sündmusi tõlgendab ülekaalukalt kui vandenõu tulemust Isiksushäirete ravi:toetav, usaldust taotlev psühhoteraapia. Antipsühhootikumid? Antidepressandid? Skisoidne isiksus F60.1 · Rõõmu tunneb vähestest tegevustest · Emotsionaalne külmus; Raskused emotsioonide väljendamisel · Kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne · Ükskõiksus sotsiaalsete normide suhtes · Vähene seksuaalne huvi · Eelistab üksildasi tegevusi · Liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine · Lähedaste suhete puudumine Düssotsiaalne isiksus F60.2 · Hoolimatus teiste tunnete suhtes · Vastutustundetus, sotsiaalsete normide eiramine · Võimetus püsisuheteks · Madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi · Võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest · Kalduvus ennast õigustada, süüdistada teisi Ebastabiilne isiksus F60.3 · Impulsiivne, tagajärgi mittearvestav käitumine · Kõikuv meeleolu · Vähene ettemõtlemise võime
Näide: Mees loeb salaja naise meile, sõnumeid, jälitab. Seetõttu tekivad suhtes armukadedusega probleemid. Skisoidne isiksus - üksildaste tegevuste ülekaalukas eelistamine - emotsionaalne külmus, jahedus või tuimus - ei väljenda teistele sooje tundeid ega viha - ükskõiksus nii kiituse kui kriitika suhtes - vähene huvi seksuaalsuhete vastu - tunneb rõõmu väga vähestest tegevustest või üldse mitte - liigne enesessesüüvimine ja fantaseerimine - pole lähedasi sõpru ega usaldussuhteid ega soovigi - märkimisväärne tundetus sotsiaalsete normide suhtes Endassetõmbunud isiksuse kognitiivne profiil Kõikide lisaasjade peale ,,Milleks mul seda vaja on?" - Arvamus endast iseendas küllaldane,üksik; hindab liikumisvabadust, sõltumatust, üksitegutsemist; tahab ise otsustada ja ellu viia, mitte grupis tegutseda - Arvamus teistest pealetükkivad, kasutavad lähedust ära Veendumused
- Umbusklikkus, kalduvus kogemust moonutada - Oma õiguse tagaajamine - Kahtlused partneri truuduse suhtes - Enesekeskne - Sündmusi tõlgendab kui vandenõu tulemust Skisoidne isiksus - Tunneb rõõmu vähestest tegevustest - Emotsionaalne külmus; raskused emotsioonide väljendamisel - Kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne - Ükskõiksus sots normide suhtes - Vähene seksuaalne huvi - Eelistab üksildasi tegevusi - Liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine - Lähedaste suhete puudumine Düssotsiaalne isiksus - Hoolimatus teiste tunnete sihtes - Vastutustundetus - Võimetus püsisuhteks - Madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumis läi - Kalduvus teisi süüdistada Ebastabiilne isiksus - Impulsiivne - Kõikuv meeleolu - Vähene ettemõtlemine - Vägivaldne Impulsiivset tüüpi - Emots. Ebastabiilsus - Vähene impulsikontroll - Vägivallapuhangud Piirialast tüüpi - Ebastabiilne
Muusika on hingeelu jäljndus. Samamoodi ka kirjandus. Aristoteles rehabiliteeris kunsti, mille Platon oli alandanud. Ta tõstis kunsti auväärsete inmtegevuse valdkondade hulka. Ütleb, et jäljendamisinstinkt on inimeselel omane. Pakub meile rõõmu ja naudingut. Inimene on uudishimulik, otsib seoseid ja arutleb. Kunsti eesmärk on laiendada meie inimkogemust. Võrdleme sellega, mida teame ja tunneme. Kunst teab meid asjadest teadlikumaks, võib olla ka alternatiivide läbi mängimine, fantaseerimine. Kunstil on oluline funktsioon meie paremaks inimeseks tegemisel. Veel funktsioone. Kunsti eesmärk ka teatud tunnete esile kutsumine. Aristoteles eristab jäljendamise objekte või esemeid ehk siis mida jäljedatakse. Inimeste kirgesid, tundeid ja eluta maailma objekte. See ei pea olema päriselt eksisteerinud. Võib olla fantaasia. ESTEETIKA AJALUGU II Kristlik keskaeg Euroopas · Keskaja (3./5. 14./15. Saj) esteetika-arusaamu mõjutas ristiusk: eristati metafüüsilist
ei saa. Õppida suhtlema võrdse partneriga. Sooritada tegevusi, mida üksinda teha ei saa või saab ainult piiratult (mäng). Realiseerida käitumisnorme ja moraalinõudeid tingimustes, kui puudub otsene autoriteetne reguleerimine. Laste omavahelisel suhtlemisel kasutatakse järgmisi suhtlemisakte, mis täiskasvanuga suheldes on harvad: vaidlemine, oma tahte peale surumine, petmine, rahustamine, fantaseerimine. 3-4 aasta vanuses lisandub partneri tegevuse suunamine, kontroll ja hindamine võrdlemise näol ("Sa ei oska, aga X oskab"). Ka esineb emotsionaalseid reaktsioone kuni 9 korda enam. Laste omavaheline suhtlemine on oluliselt vähem reglementeeritud. Täiskasvanuga suheldes omandatakse normatiivne käitumine, eakaaslaste kollektiivis kujunevad aga individuaalsed käitumisjooned. Ilmneb ka erinevus keelevahendite kasutamisel. Kõne eakaaslastega on variatiivsem
Reaktsiooni formeerimine - ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidine tegevus. Projektsioon - vigade ja seisundite omistamine teistele. Identifitseerumine identification - teise inimese alateadlik imiteerimine. Regressioon - pingeolukorras kasutada varasemate arengustaadiumide harjumusi ja käitumist. Ülekompenseerimine overcompensation - isiksuse nõrkuste (vigade) muutmine tugevuseks. Fantaseerimine - vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine. Intellektualiseerimine - emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs. Eitamine -reaalsuse mittetunnustamine. V PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU STAADIUMID: Oraalne staadium. Id saab naudingut suust ja huulte stimulatsioonist. a) Oraalne- erootiline (0-8kuud). oraalne – passiivne iksiksus. Söömine, suitsetamine, kuulamine. b) Oraalne – sadistlik (9-12kuud)
tagastada ei saa, sest nuga on salapäraselt kadunud, on tähtis siiski oma väärteo mõistmine ja ülestunnistamine. Jutus ,,Unistav Marko ja tema kutsumus" kasutab Vilep esimest korda ,,kapiukse 30 kollide" motiivi. Kapiukse puidumustri sisse maailmade ja tegelaste fantaseerimist arendatakse edasi sellenimelises ,,Kapiukse kollide" sarjas. Arvan, et selline fantaseerimine on laste seas vägagi levinud, sest enese lapsepõlvest on sarnane tegevus selgelt meeles. 3.1.2. Tegevuskoht ja aeg Realistlikule lastekirjandusele kohaselt on lood asetatud igapäevasesse ümbrusesse ja silmitsi igapäevaste probleemidega, pakkudes lastele samastumisvõimalust. Neis kujutatakse kaasaegsete laste pahandusi ja neid koolis vaevavaid muresid. Teose tegevuspaik on selgelt määratletud loos ,,Metallkroonine", kus autor nimetab
Laste kasvades, psühhoseksuaalse küpsemise käigus koos teadmiste saamisega seksuaalsuhete ja moraalsete ning kõlblusnormide kohta, neil tekib arusaamine intsestist kui ühiskondlikult vastuvõetamatust vormist. Seetõttu teisel (neurootilisel) etapil ligikaudu puberteedieelses eas kannatanutel kujuneb välja afektiivselt küllastunud läbielamuste kompleks, püsiv negatiivne suhtumine kallalekippujasse, tekivad depressiivsed ja isiksuslikud häired, agressiiv-autistlik fantaseerimine.51 Kliiniliste karakteristikute esinemise järgi on sagedasemad asteenilis-depressiivsed seisundid, orgaaniliselt stigmatiseeritud isikutel depressioon on düsfoorilise värvinguga. Valdavalt esineb neurootiline häirete tase, kuid võivad välja areneda ka sügavad depressiivsed seisundid koos rudimentaarsete psühhopaatiliste lisanditega, auto- ja heteroagressiivsete mõtete ja tendentsidega.
Püüdke näha ette võimalikke vastuväiteid oma argumentidele ja need lahenduskäigus ümber lükata. Lahenduskäik tuleb esitada ekspertarvamuse stiilis, s.o püstitades versiooni ja siis seda kontrollides. Mõisteid tuleb kasutada täpselt. Seaduse teksti lahenduses ei korrata, vaid seadusele viidatakse maksimaalse täpsusega, mida võimaldab seadusparagrahvide liigendus lõigeteks, lauseteks ja punktideks. Tehiolude osas tuleb jätta igasugune fantaseerimine. Kui kaasuse faktoloogiast ei selgu vastupidist, tuleb eeldada, et haldusorgan ja menetlusosalised on käitunud õiguspäraselt, s.o neile aspektidele ei pea lahenduskäigus tähelepanu pöörama. Nt kui kaasuses ei ole vihjeid sellele, et haldusorgan oleks asja otsustamisel olnud erapoolik, ei pea hakkama tema erapooletust analüüsima. Kui kaasuse tekstist ei nähtu asjaosaliste vaidlust faktiliste asjaolude üle, siis tuleb eeldada, et asjaosaliste faktiväited on tõendatud.
ideaalego. Kaitsemehhanismid: Allasurumine, Asendamine, Projetseerimine, Eitamine, Ratsionaliseerimine, Kompenseerimine, Reaktsiooni formeerimine 3. Biheivioristlik mudel: - Klassikaline tingimine (assotsiatsiooni läbi õppimine). Operantne tingimine (sarrustuse läbi õppimine). Ravi: vastutingimine, eksponeerimine, süstemaatiline desensitiseerimine 4. Humanistlik mudel: - Eneseaktualiseerimise vajadus. Tingimatu positiivne suhtumine. Väärtuse tingimused. Ratsionaliseerimine. Fantaseerimine 5. Kognitiivne mudel: - Moonutatud ja irratsionaalsed mõtted ja uskumused: - Kognitiivne triaad: mina, maailm, tulevik. Negatiivsed automaatmõtted, Mõttemoonutus: 1.Suvaline järeldamine: Järeldusi tehakse piisavate asitõenditeta. 2.Valikuline üldistamine: Järeldusi tehakse üksikuid detaile kontekstist välja rebides, osa olulist informatsiooni ignoreeritakse.
Teile viited paarile raamatule, millega tutvumist ma soojalt soovitan. 1. Norbert Wiener, Küberneetika ja ühiskond, "Loomingu" raamatukogu 1969, 45-47 2. R.Guter, J.Polunov, Abakusest raalini, Tallinn, Valgus 1980 ÜLESANDED 1. Paneme proovile Teie oskuse tegevusekeskselt mõtelda.Tegevuseks valime hommikuse kooli (tööle) minemise. Te teete seda ju päevast päeva. Kujutagem endale ette (muuseas, fantaseerimine ja ettekujutamine on programmeerimise juures väga tervitatavad iseloomuomadused), et Te valmistasite endale üpris nutika roboti ja otsustate saata roboti enda asemel kooli. Et Te ei taha minna teed näitama, siis peate robotile võimalikult täpselt seletama, kuidas Teie koolitee kulgeb - alustades koduuksest ja lõpetades koolipingiga. Seletus ise peab olema käskivas toonis ja selle algus ning lõpp võiksid olla näiteks järgmised:
Teadvuse taseme kolmas aspekt on seotud teadvuse "ülesehitusliku" ehk struktuurilise küsimusega. Teadvuse sisu kohta võib väita, et selles avalduvad paljud psüühilised protsessid ja nähtused. Teadvuse sisuks võib olla ümbritseva maailma ja iseenda tajumine/ tajupilt; mälestused/ meenutused mälust; emotsionaalsed läbielamused/ teadvustatavad motiivid/ eesmärgid/ püüdlused; mõtted (probleemide lahendamine/ järeldamine, otsuste vastuvõtt, vaba (loov) mõtlemine, fantaseerimine), füüsiline tegevus. Teisiti öeldes võib väita, et teadvuse sisu on kujundiline, sõnaline, läbielamuslik, suunaga aktuaalsele tegevusele ja selle objektile. T E A D V U S SEISUNDILINE PROTSESSUAALNE STRUKTUURILINE SISULINE aspekt (kooma, aspekt (tähelepanu aspekt (teadvus, aspekt uni, virgus) intensiivsus, jaotuvus, alateadvus, (vt allpool)
annaabi.ee 
