Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia IDEAALNE RAAMATUKOGU Essee Tartu 2013 Järgnevas tekstis püüan teile luua võimalikult selge pildi, milline näeks välja minu unistuste raamatukogu eeldades, et kõik on võimalik ja vahendeid selleks on piiramatult. Olles seisukohal, et raamatukogu enda teenus kui selline on hetkel minu kui tavakasutaja jaoks Eestis üsna heal tasemel, keskendun oma kirjutises rohkem raamatukogu välisele küljele. Leian, et muuta tuleks pigem teenuse pakendit ja võimalusel ka lisada muid, esmapilgul raamatukoguga mitte seotud teenuseid, et meelitada raamatukokku rohkem inimesi, kuna arvan, et kui nad juba seal on siis on lihtne neid lugema panna. Pealegi arvan, et raamatukogu enda teenus areneb iseenesest paremuse poole vastavalt vajadusele ja nõudlusele. Raamatukogu peaks olema inimeste jaoks kohtumispaik, koht, kuhu kogunetakse peale tööd, et puhata ja lõõgastuda
Pimedate raamatukogu 16.09.2013 toimus meil külatus pimedate raamatukokku. Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Raamatukogu valmistab, kogub, säilitab ja laenutab heli- ja punktkirjas teavikuid, puuteraamatuid jm materjale, mis on nägemispuudega ja teistele tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestele kättesaadavas vormis. Raamatukogul on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda. Raamatukogu külastus oli väga hariv ning huvitav, sest nägime mitmeid huvitavaid ruume, masinaid ning saime ise kõike katsuda. Meile näidati ühte ruumi, mis tundus päris hubane ning hiljem selgus, et just selles ruumis salvestatakse heliraamatuid. Vaatasime ka filmi nimega "Ruudi" vahe oli aga selles, et filmis kirjeldati tegelasi, ümbruskonda ning kõike toimuvat, et pimedad inimesed saaksid aimu filmist....
Tallinna Tehnikaülikool Andmebaas MS Accessis Raamatukogu Igor Sentsukov 084584 IASB20 Tallinn 2009 1. Ülevaade süsteemist Käesoleva süsteemi eesmärgiks on pakkuda raamatukogu infosüsteemi prototüüp koos vastava kasutajaliidesega. Süsteemist saab informatsiooni raamatukogus olevate raamatute pealkirja, nr.-i, hinna, autori ja lehekülje kohta. Süsteemi kasutajaliides võimaldab andmeid sisestada, muuta ja vajadusel kustutada, realiseeritud päringud ja aruanded annavad kiiresti vasuse süsteemile esitatavatele infopäringutele. 2. Infovajadused, Andmemudel Süsteem baseerub kolmel relatsioonilisel andmetabelil 3. Objektide ja atribuutide semantika
. 1 1828 . (. . ) 43 . ( . . 17 . 247 ), 150 000 , 350 000 , , . , 29 1992 1928 . , , ; - , , , . : , www.rsl.ru Raamatukogu nimega Lenin Raamatukogu asutati 1. juuli 1828. Venemaa Riikliku Raamatukogu (endine Raamatukogus. Lenin) on rohkem kui 43 miljonit ühikut (sealhulgas rohkem kui 17 miljonit raamatut 247 keeltes), rohkem kui 150 000 kaarti, 350 000 muusika-ja helisalvestised, haruldased raamatud ajalehed, jne Endine nimi Lenin Riikliku Raamatukogu ümbernimetatud 29. jaanuar 1992 Aastal 1928 oli ta väljas ja sees konkursid hoone raamatukogu nime Lenin Lenin raamatukogu, suurim raamatukogu Euroopas ja üks suurimaid raamatukogusid maailmas, teadusasutuse valdkonnas
Fakte raamatukogu ajaloost · 1919 - asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu · 1936 - loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks. · 1938 - seoses tehnikainstituudi ümbernimetamisega sai raamatukogu nimeks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu · 1941, 1944-1989 kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu nime · 1956 - taastati II maailmasõjaajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus · 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist · 1961 - alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele · 1966 - kinnitati instituudi teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärus, millega määrati ka raamatukogu ülesanded infotöös · 1967 - raamatukogu hakkas saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari
Ülesanne 2 Infootsing raamatukogu andmebaasidest 2.1. Otsing andmebaasist Compendex Engineering Village platvormil 2.1.1.Leia kompleksotsinguga Quick Search artikleid teemal Thermal treatment of physical properties of polyethylene a) otsivälju "All Fields" - leidsin 176 kirjet b) otsivälju "Ei controlled terms"- leidsin 4 kirjet 2.1.2. Leia Tehnikaülikooli teaduri Malle Krunksi artiklid andmebaasis Compendex a) mitu artiklit leidsid? Leidsin 59 artiklit 2.2. Otsing andmebaasist ProQuest Science Journals 2.2.1.Leia Jim Browni artikkel Tools for all jobs. a) Ava artikli täistekst ja leia, millist firmat Jim Brown juhatab - Tech-Clarity Inc b) Kirjelda otsistrateegiat: otsiprofiil: au(Jim Browni) AND (Tools for all jobs) 2.2.2. Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus a) esita kitsamad ja laiemad märksõnad, mida võib kasutada ökosüsteemide (ecosystems) kohta kirjanduse leidmisel. - laiemad (broader) märksõnad: env...
Ülesanne 2 Infootsing raamatukogu andmebaasidest 2.1. Otsing andmebaasist Compendex Engineering Village platvormil. 2.1.1 b) ((Thermal treatment of physical properties of polyethylene.) WN All fields) c) 189 artiklit e) (((((thermal treatment) WN CV) ) AND ((physical properties) WN CV) ) AND ((polyethylene) WN CV) ) f) 4 artiklit 2.2. Otsing andmebaasist ProQuest Science Journals. 2.1.2 a) 68 articles found in Compendex for 1969-2014: ((({KRUNKS MALLE}) WN AU) OR (({KRUNKS M.}) WN AU)) 2.2.1
Raamatukogu ülesanne Kristin Vaher a) Neli märksõna seoses Jerl Nordeni lõputööga „Ülevaade visuaali eripäradest koomiksis“ : • „Koomiks“ Asendab: sarjapildid Kitsamad: mangad manga's Seotud: Batman (tegelaskuju) Batman (character); Dark Knight graafilised romaanid graphic novels huumor humour joonistus drawing pildiraamatud picture books Ämblikmees (tegelaskuju) Spider-Man (character) Valdkonnad: AJAKIRJANDUS. KOMMUNIKATSIOON. MEEDIA. REKLAAM. KUNST. ARHITEKTUUR. • „Lõputöö“ Laiemad: üliõpilastööd undergraduate theses Seotud: kutseõpe vocational training täienduskoolitus continuing training; further training; in-service training Valdkonnad: HARIDUS. PEDAGOOGIKA. • ...
Infootsing raamatukogu andmebaasidest 2.1. Otsing andmebaasist Compendex Engineering Village platvormil. 2.1.1. a) Thermal treatment and physical properties and polyethylene b) ((((thermal treatment) WN All fields) AND ((physical properties) WN All fields)) AND ((polyethylene) WN All fields)) c) 200 artiklit d) Thermal treatment and physical properties and polyethylene e) (((((thermal treatment) WN CV) ) AND ((physical properties) WN CV) ) AND ((polyethylene) WN CV) ) f) 4 artiklit 2.1.2 a) 69 artiklit 2.2. Otsing andmebaasist ProQuest Science Journals. 2.2.1 a) Jim Brown heads a management consulting firm, Tech-Clarity Inc. in Media, Pa. b) Valisin advanced search. Sealt sisestasin otsiprofiili "Tools for all jobs" in Document title. Tegin linnukese full texti ette, autoriks kirjutasin "Jim Brown". Dokumendi tüübiks valisin Article. 2.2.2 a) · laiemad märksõnad: environment · kitsamad märksõnad: aquatic...
1. Mis on raamatukogu kogu? – eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum – Omandatud kasutusõigusega teavikud laadide kaupa. Neid hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina. 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? soovitud koostisega kogu loomine, korraldus ja arendamine vastavalt raamatukogu eesmärkidele 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... laadi ja kasutuse järgi 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? Kogude kujundamine peab vastama raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutajate huvidele, vajadustele ja ootustele 6. Nimeta tegevused kogude kujundamisel. arenduspoliitika väljatöötamine
................................................78 Joonis 33 Tellimuse olekudiagramm........................................................................................79 Joonis 34 Arhidektuurivaade....................................................................................................79 7 1 Projekti spetsifikatsioon 1.1 Projekti taust Tegemist on Raamatukogu laenutusosakonna allsüsteemi analüüsiva tööga. Töö kirjeldab, kuidas allsüsteem võiks raamatukogus eksisteerida. Antud töös kasutatakse avalikku informatsiooni ja esitatud allsüsteemi analüüs on kirjutajate nägemus süsteemist. 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused Projekti eesmärk on analüüsida Raamatukogu infosüsteemiga seotud teaviku laenutamise protsessi, kliendi konto loomise ja teaviku teistest raamatukogudest tellimise protsessi. Täpsemalt:
Iseseisev töö nr. 3 1. Otsing andmebaasist ProQuest Science Journals. b) ("tools for all jobs") AND (jim brown OR brown jim) c) Jim Brown heads a management consulting firm, Tech-Clarity Inc. in Media, Pa. He also serves as the product lifecycle management specialist for the PLM Evaluation Center at Technology Evaluation Centers in Montreal. d) Laiemad märksõnad: environment Kitsamad märksõnad: aquatic ecosystems oceans arid zones peatlands coastal plains prairies coral reefs rainforests deserts taiga & tundra forests terrestrial ecosystems grasslands wetlands f) 202 tk SU.EX...
Iseseisev töö nr. 6 Andmebaas ScienceDirect Web of Science You searched for: TOPIC: ("synthesis of bioactive compounds") AND DOCUMENT TYPES: (Article) AND LANGUAGE: (English) Otsiprofiilid Timespan: 2014-2016. Indexes: SCI- EXPANDED, SSCI, A&HCI, CPCI- S, CPCI-SSH, BKCI-S, BKCI-SSH, ESCI. Relevantsete täistekstartiklite 122 22 ...
KOGU MIS ON KOGU? KES ON KOGU? KUS ON KOGU KOHT? 1. Mis on raamatukogu kogu? See on eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? Soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine. Raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine. (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest) 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... (mille alusel?) o Laadi järgi (ajakirjad, ajalehed, auvised, raamatud jne kogud) o Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, kohalkasutus-, reserv-, depoo-, põhi-, suletud, kojulaenutuskogujne 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine! 5
Somerset, US: Wiley-ISTE, 2014. ProQuest ebrary. Web. 4 November 2016. 1.4 Raamatu otsing andmebaasist Knovel. b) 1 c) Võimaldab leida mingi kindla aine või materjali omadusi. 1.5. Soorita kompleksotsingud oma teema kohta andmebaasides ebrary , Knovel, Science Direct Books. Cossy, J., Arseniyadis, S. (2012). Metathesis-based synthesis of complex bioactives - Modern Tools for the Synthesis of Complex Bioactive Molecules, 1, 155-188. Wiley. ProQuest Ebrary (04.11.2016) 2. Infootsing raamatukogu teatmeteostest paberil. 2.1. Loe läbi õppematerjal Keemia- ja materjalitehnoloogia alased teatmeteosed TTÜ raamatukogus a) Encyclopedia of Analytical Science, 2nd ed. vol 1-10 2.2.Aine ja teema otsing raamatukogu avakogudest E1. KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) TE 66/K-48 Riiul 66 c) 9. köide, lk 61 d) Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with pi- electrons delocalised along the backbone. E2
Gaythel Kukk R11 Essee. Milline võiks olla tuleviku raamatukogu ? Hetkel on aktuaalseid teemasid palju ja üks nendest on see, et milline võiks olla tulevikus raamatukogu. Mina ise arvan,et tulevikus on domineerivamad just digitaalraamatukogud/virtuaalraamatukogud. Miks ma arvan nii? Põhjus on lihtne. Digitaalraamatukogu on süsteem, mille kaudu kasutaja saab ühendust võtta eemal asuvate raamatukogude ja andmebaasidega, kasutades selleks vahendajana näiteks kohaliku
Iseseisev töö nr. 2 1. „Bioaktiivsete ainete süntees“ – „Synthesis of Bioactive Compounds“ Otsivõimalus Otsiprofiil Raamatute arv TTÜRs Liitotsing, sõna (synthesis) and (bioactive compounds) 628 (biosynthesis) and (ensymes) or Liitotsing, sõna 11 (vitamins) or (hormones) Liitotsing, märksõna Bioactive compounds 65 (biosynthesis) and (dietary Liitotsing, sõna 41 supplements) Viitekirje: Ameta, K. L., Dandia, A. (2014). Green chemistry : synthesis of bioactive heterocycles. New Delhi : Springer India. 2. Kirjuta iga dokumendi nimetuse ...
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 1991 Tartu Ülikooli olulisemad töölõigud 1918- 1940 I maaailmasõja lõpus oli TÜR-s ainult umbes 26 000 27 000 köidet, kuna raamatukogu fondid olid sõja eest Venemaale evakueeritud. 1918-1919 üritas ülikooli raamatukogu taastada katkenud välisvahetussuhteid, kuid veel see ei õnnestunud valitseva poliitilise olukorra tõttu. Esimesed raamatud laenati Eesti asutustelt. Esimese trükise välismaale laenutas ülikooli raamatukogu 1920.aastal. Esimesed kirjad, mis puudutavad bibliograafiaalast tööd, pärinevad samuti aastast 1920. 1.01.1920 sai raamatukogujuhatajaks klassikalise filoloogi haridusega Fr. Puksoo, kellest kujunes raamatukogu juhatajaks oldud aastate jooksul Eesti raamatukogunduse rajaja. Puksoo
Raamatukogud olid väga tähtsad ka kaua aega tagasi, sest kõik tarkus peitus raamatutes ja vajaminev informatsioon leiti raamatust, mitte nii nagu tänapäeval internetist. Ühtlasi oli see paik, kus sai segamatult olla, nautida rahu, sirvida paljusid erinevaid teoseid ning huvitavad endaga koju kaasa võtta. Raamatukogud on ja jäävad inimeste elus väga olulisele kohale, sest isegi kui seal ei käida iga päev, siis aeg ajalt tuleb ette olukordi, kus ainukeseks lahenduseks on raamatukogu külastus. Möödunud aegadel oli raamatukogu aga täiesti asendamatu koht. Raamatukogud on vajalikud olnud läbi aegade ja jäävad selleks ka edaspidi. Kätriin Taal 7.c klass Pärnu Vanalinna Põhikool
1.1 Moodusta otsiprofiil kasutades a) otsivälju "All Fields". Mitu kirjet leidsid? 164 b) otsivälju "Ei controlled terms" Mitu kirjet leidsid? 1 1.2 a) mitu artiklit leidsid? 54 2.1 a) Ava artikli täistekst ja leia, millist firmat Jim Brown juhatab. Jim Brown juhatab firmat nimega Tech-Clarity Inc. in Media, Pa b) Kirjelda otsistrateegiat: Avasin lehe, kirjutasin otsingusse Tools for all jobs, avasin esimese artikli, otsisin tekstist kirjeid autori kohta kasutades ctrl+F otsifunktsiooni. 2.2. Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus. a) esita kitsamad ja laiemad märksõnad, mida võib kasutada ökosüsteemide (ecosystems) kohta kirjanduse leidmisel. - laiemad (broader) märksõnad: Environment - kitsamad (narrower) märksõnad: Aquatic ecosystems, arid zones, coastal plains, coral reefs, deserts, forests, grasslands, oceans, prairies, rainforests, taiga & tundra, terrestrial ecosystems, wetlands b) vali k...
5. HARJUTUSÜLESANNE 5.1. KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) Kohaviit: TE 66/K48 Riiuli nr: 421, 422 b) Leia artikkel teemal "Electrically conductive polymers". c) Köide: 9 lk: 61 d) Esita elektrijuhtivate polümeeride (electrically conductive polymers) lühike definitsioon (võib olla inglise keeles): Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with -electrons delocalized along the backbone. In the neutral, or undoped, form the polymers are either insulating or semiconducting. The polymers are converted to the electrically conductive, or doped, forms via oxidation or reduction which form delocalized charge carriers. The conductivity is electronic in nature and no current ion motion occurs in the solid state. 5.2. ENCYCLOPEDIA OF INORGANIC CHEMISTRY a) Kohaviit: TE 546/E54 Riiuli nr: 303 b) Millises köites ja lk käsitletakse vismut...
Raamat räägib kahe tüdruku mõrvast väikeses Glenshire'i külas. Mrs Bantryle appi tõtanud miss Marple hakkab neid salapäraseid mõrvu lahendama. Ilmuvad välja hämmastavad faktid ja uskumatud asjaolud. + Raamat oli huvitav ja kõik pisiasjad olid välja seletatud. - Venis liiga pikaks Kuritöö motiiviks oli kadedus Ruby Keeni vastu, kes pidi pärima väga suure osa mr Jeffersoni pärandusest, kuigi ta ei olnud isegi pereliige. Ühel hommikul leidis teenjatüdruk Mary kolonel Bantry . Mrs Bantry kutsus seepärast külla oma hea sõbra miss Marple'i, kes hakkas seda mõrva uurima. Algselt olid peamisteks kahtlusalusteks mr Jeffersoni tütre mees Mark Gaskell ja poja naine Adelaide Jefferson. Nad mõlemad olid rahalistes raskustes, seega oli neil motiiv olemas. Mõrva uurimise käigus avastati veel autosse põlenud tüdruku laip. Taibukas miss Marple hakkas neid kahte mõrva omavahel seostama ja avastas asitõendotes vea. Ruby Keeni sugulane Josie valetas Ru...
1. Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janno, Jaan. Arvutusmeetodid. Tallinn, 2008. 182 lk. asukoht TT raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number 2. Leidke Eesti mrksnastikust (EMS), milliseid seotud mrksnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal alternatiivenergia Loetlege kuni 3 seotud mrksna. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Kruus, Oskar. Abimees nii ausale eksaminandile kui ka leidlikule spikerdajale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, lehekljed, kus artikkel asub. 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie likooli arvutivrgust juurdeps ajakirja Network security tistekstidele? 5. Leidke EBSCOhost andmebaasidest ks tistekstiga artikkel teemal majandusintegratsioon (economic integration) Vastuses esitage artikli autor, pealkiri, ajakirj...
järelkomplekteerimise käigus ostma. Teadus ja arendustegevuse seaduse alusel eraldatakse tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele kogude terviklikkuse tagamiseks raha (vt tabel). Eraldised riigieelarvest tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele rahvusteavikute hankimiseks (mln kr) 2003 - 2003 2004 2005 2006 2007 2007 Tartu Ülikooli raamatukogu 0, 5 0, 6 0, 7 0, 9 0, 8 3, 5 Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu 0, 5 0, 6 0, 6 0, 6 0, 7 3, 0 Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu 0, 5 0, 6 2, 2 0, 5 1, 0 4, 8 KOKKU 1, 5 1, 8 3, 5 2, 0 2, 5 11, 3 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
1. HARJUTUSÜLESANNE 1.1. Raamatu otsing e - kataloogist ESTER. a) Otsi rühma poolt valitud teemal raamatuid Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli e - kataloogist ESTER kasutades erinevaid otsivõimalusi (sõna, märksõna, UDK). Otsivõimalus Otsinguprofiil TTÜR (raamatute TÜR (raamatute arv) arv) märksõna (lihtotsing) kantserogeenid 33 38 märksõna (lihtotsing) põhjavesi 229 218 märksõna (lihtotsing) vähk 79 440 märksõna saasteained 174 201 (lihtsotsing) märksõna (lihtotsing) mürgid 35 112 Kasutasin vaid lihtotsingust, sest liitotsing ei töötanud JavaScripti puudumisel. Veebikeskkonnast leitud programm paraku aga ei töötanud....
To: Penelope MacSparron, head teacher From: Mari Mets, student Subject: Suggested improvements to school Date: 1 Decembre 2009 Purpose The purpose of this report is to comment conditions in the school and to make recommendations for possible improvements. The survey has been conducted among our class students. Canteen Firstly, the canteen`s food prices are too low and service is very slow. It would be a good idea to mark down the price of food and to put meals on the table before lunch break. As result service would be faster and more students could afford eating school lunch . Library Furthermore, the majority of the students (56%) are not agreed with library opening hours and range of books. By buying more books and changing library opening hours, we could solve the problem. Teachers` teaching styles Last, the minority of our class students (22%) do not like the teachers` teaching styles. Teachers should explain more clearly ...
Molekulaarbioloogia I praktikumi töö (2013 a) Nimi: YAGB41 Inimese genoomi CpG "saarekestel" paiknevate geenide kloneerimine (genoomse DNA restriktsioon Cfr42I (SacII) abil, fragmentide kloneerimine pBS SK+ plasmiidi, E.coli transformatsioon, rekombinantse klooni eraldamine, restriktsioon-analüüs, PCR, sekveneerimine, bioinformaatiline analüüs) Imetajate genoomides on mitmed geenid koondunud nn. CpG saarekestele (CpG islands). CpG saareke on vähemalt 200 bp pikkune DNA lõik, milles on dinukleotiidi GC sisaldus vähemalt 50 %. Tavaliselt leidub CpG saarekesi (eriti koduhoidja-)geenide transkriptisooni alguspunktides või nende lähedal. Mujal genoomi piirkondades on CpG dinukleotiidi vähe, sest sellise dinukleotiidi tsütosiin metüleeritakse (replikatsioonijärgselt aitab eristada värskelt süntees...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, kus kujundatakse, hooldatakse ja tehakse personali pakutavate teenuste kaudu kättesaadavaks teavikute kogu (mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja -vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) Raamatud on kasutamiseks Igale lugejale tema raamat Igale raamatule tema lugeja Säästa lugeja aega Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: Rahvusraamatukogu Kõrgkooliraamatukogu Erialaraamatukogu Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu)
Uulu PK 2014 Elu nunnakloostris Klooster • Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast claustrum, mis tähendab “suletud paika“. See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. • Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Kloostrisse astujad • Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu.
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD IV TEADUSRAAMATUKOGUD Jules Mazarin. Gabriel Naude. Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks 1627 Aresnali raamatukogu. Markii Paulmy. Hertsog La Vallier. Londoni Kuningliku Seltsi raamatukogu. TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine.
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD II BÜTSANTSI RAAMATUKOGD Bütsantsi ühiskonna eripära. Kultuuri järjepidevus, erilaadsus, tolerantsus. Keisrite raamatukogu. Theodosios II 401-450 Patriarhi raamatukogu. Photios. Myriobiblion 280 kreeka proosateost BÜTSANTSI RAAMATUKOGD Kardinal Bessarion. Lev Matemaatik Bütsantsi mõjud itta ja läände. Bütsantsi-kreeka kultuuriruum. Kyrillos, Methodios. Moraavia. Makedoonia murre ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK PÕHJA-KREEKAS Asutati 963, keskajal elas Athosel 40 000 munka. Kloostririik liitus Kreekaga 1912. aastal. Tänapäeval tegutseb 20 kloostrit, 2000 munka. 17 kloostrit kuulub kreeklastele, üks
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Organisatsioon või selle osa, mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja –vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks. 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine; säilitamine; kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) • Raamatud on kasutamiseks • Igale inimesele tema raamat • Igale raamatule tema lugeja • Säästa lugeja aega • Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: … Rahvaraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kõrgkooliraamatukogud Rahvusraamatukogud
KORDAMISKÜSIMUSED (raamatukogundus) 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon). Raamatukogu on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht. 2. Raamatukogu funktsioonid. Raamatute säilitamine, kogumine ja kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S.R Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) 1) raamatud on kasutamiseks 2) igale lugejale tema raamat (raamatud on kõikide jaoks) 3) igale raamatule tema lugeja 4) säästa lugeja aega 5) raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: 1) rahvusraamatukogu 2) kõrgkooliraamatukogu 3) erialaraamatukogu 4) rahvaraamatukogu
I OSA 1. Institutsiooni lühitutvustus Lühiajalugu. Iga kooli raamatukogu ajalugu on tihedalt seotud kooli ajalooga. Käesolevaga peaks andma edasi põgusalt kooli raamatukogu arenguloo. Näiteks: millal tehti kooli raamatukogu invetariraamatusse esimene sissekanne, mis on olnud raamatukogu jaoks suuremad sündmused (oma ette ruumi saamine, suuremad renoveerimised, internetiseerimine jms). Tegevusvaldkond Raamatukogu koosneb põhikogust, kuhu kuuluvad raamatud, perioodika + veel võib olla midagi, oleneb raamatukogu suunitlusest ja komplekteerimise põhimõtetest ning õpikukogust. Missugused on raamatukogu eesmärgid, kas ollakse või on juba kujunemissuunaks võetud kaasaegne õpikeskus, kus on vastav tehnika, sisustus ja õpilastele eakohane kirjandus. Millist
Digikogud ja digitaalraamatukogud Mõisted, tähendused ja tüübid Kaasaja raamatukogu · Tänapäeva raamatukogud osutavad traditsiooniliste teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. Inforessursside uute vormide arenguga ja infovahenduse uute võimaluste tekkega on raamatukogude kogud ja teenused põhjalikult muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste (eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud. · Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa raamatukogud jääda ootama protsessi
Kogud Mõisted · Kui puudub kogu, siis pole ka raamatukogu! · Traditsiooniliselt on raamatukogu kogu tähendanud eelkõige info organiseerimist ja selle kättesaadavuse hõlbustamist kasutaja jaoks. Mis on raamatukogu kogu? · kogu süstemaatiliselt korraldatud teavikute kogum · kogu eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) · kogu nende teavikute arv laadide (nt raamatud ja jadaväljaanded, mikrovormid, elektroonilised jadaväljaanded) kaupa, mida hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks omandatud kasutusõigus (EVS-EN ISO 2789:2003) aga... · Kollektsioon mingite valikuprintsiipide järgi kogutud raamatud, esemed vm. kogude süsteem · kogude süsteem ühe või mitme raamatukogu omavahel seotud ja üksteist
..................................................................................4 3.2Raamatukogud Eestis.........................................................................................................4 3.2.1Eesti Rahvusraamatukogu...........................................................................................4 3.2.2Eesti Hoiuraamatukogu...............................................................................................5 3.2.3Eesti Pimedate Raamatukogu......................................................................................5 3.2.3.1Eesti pimedate Raamatukogu ajalugu..................................................................5 3.2.4Eesti Lastekirjanduse Keskus......................................................................................6 3.2.5Rahvaraamatukogud....................................................................................................6 3.2.6Teadusraamatukogud....
kindlustatud toiduainete, vilja, veiniga 3. veebruar 1468 frantsiskaanlaste kiriku kalmistule hävinenud portee hiljem maalitud igal ajastul oma soov teda näha TRÜKIKUNST. MAADEAVASTUSED Trükikunsti mõju kommunikatsiooni võimalustele. Kultuuriliste märksõnade teisenemine. Trükiste arvukuse kasv. Odavus. Kirjaoskuse kasv. Eraraamatukogude areng. TRÜKIKUNST. MAADEAVASTUSED Skriptooriumi eraldumine raamatukogust. Raamatukogu ilme muutumine. Nn.saaliraamatukogu. Trükikunst ideoloogiate teenistuses. Maadeavastuste eeldused. Kokkupuuted teiste kultuuridega. Raamatukogude hävitamine. PROTENSTANTISM Kalvinism. Jean Calvin. Francios I. Sundeksemplari seadus. Anglikaani kirik. Henry VIII. John Leland. Luterlus. Martin Luther. Komplekteerimispõhimõtted. Reformatsioon Eesti alal. Tallinna dominiiklaste kloostri sulgemine. PROTENSTANTISM. Oleviste kiriku uus seisund. Problemaatililine algusdaatum.
vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne teadusraamatukogu hangib, säilitab, teeb kättesaadavaks riigi kultuuriväärtused, inforessursid. Ka rahvusbibliogr. keskus. 2. Kõrgkooliraamatukogu teenindab üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid: · ülikooliraamatukogu: o avalikõigusliku ülikooli raamatukogu o eraülikooli raamatukogu · muu kõrgharidusasutuse raamatukogu o riigi rakenduskõrgkooli raamatukogu o erarakenduskõrgkooli raamatukogu 3. Erialaraamatukogu domineerib kindla eriala kirjandus, eelistatult teenindab kindlat lugejakategooriat. o ametiasutuse raamatukogu o meditsiiniraamatukogu o teadusasutuse, kutseja teadusühingu raamatukogu o ettevõtteraamatukogu
Kirjeldada, milline oli ilmastik Väljas on pilvitu, piisavalt valge ja päikeseline. väljas (pime, valge, päikeseline, pilvine jne) Jrk Koht, kus valgustatust Mõõtmis- Mõõtühik Hinnang: kas võib nr mõõdeti tulemus lugeda ? JAH, EI 1 SOC 3. korruse koridor 503 lx Jah 2 SOC 2. korruse koridor 300 lx Ei 3 Raamatukogu esine 127 lx Ei, vägagi silmadele kahjustav 4 Raamatukogu 2. korrus 710 lx Jah 5 Raamatukogu 800 lx Jah individuaalruum 3. korrus 6 Raamatukogu 3. korrus 911 lx Ei 7 Raamatukogu 4. korrus 500 lx Jah 8 Raamatukogu 5
tehti mingeid mürarikkaid töid müra. või oli väljas mingi müra allikas.. Jrk Koht, kus mürataset Mõõtmis- Mõõtühik Hinnang: kas kahjustab nr mõõdeti tulemus õppimist ? JAH, EI 1 SOC 3. korruse koridor 62 db (A) Jah 2 SOC 2. korruse koridor 28 db (A) Ei 3 Raamatukogu esine 28,6 db (A) Ei 4 Raamatukogu 2. korrus 28,1 db (A) Ei 5 Raamatukogu 3. korrus 28,5 db (A) Ei 6 Raamatukogu 4. korrus 28,3 db (A) Ei 7 Raamatukogu 4. korruse 28,2 db (A) Ei individuaalruum 8 Raamatukogu 5. korrus 46,2 db (A) Jah 9 SOC garderoobi vastas 61 db (A) Jah 10 SOC söökla 75 db (A) Jah
kogukondade, ühiskonna ja tulevaste põlvede teenindamise eetikast · hinnata kõiki meie tegutsemisviise ja protseduure, kasutades teenindust kui kriteeriumi Intellektuaalne vabadus: · järgida oma tegevuses ideed, et vabaks ühiskonnas peavad kõik inimesed saama lugeda ja näh kõike, mida nad soovivad · kaitsta meie kogukondade intellektuaalsel vabadust · kaitsta vähemuse vaba arvamust · teha raamatukogu võimalused ja programmid kõigile kättesaadavaks Ratsionalsim: · korraldada raamatukoguteenuseid ratsionaalselt · rakendada ratsionalismi ja teadulikku metoodikat raamatukogu kõigi protseduuride ja programmide puhul Kirjaoskus ja õpetatus: · ergutada kirjaoskust ja armastust raamatutarkuse vastu · ergutdaa elukestvat harivat lugemist · teha raamatukogust kirjaoskuse õpetamise keskus
infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Seda suunda nimetatakse information retrieval. 10. Infoteaduse seos teiste teadusvaldkondadega: loodusteadused, tehnikateadused, sotsiaalteadused Vastus: Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus ja on seotud paljude teadusvaldkondade ja distsipliinidega. Loodusteadus- Loodusteadused on infoteadusele paradigmade ja meetodite allikaks. Pasley väidab, et raamatukogu ja infoteaduse uuringute praktika on konstrueeritud lähtuvalt loodusteadlikust mudelist. Teisalt leitakse, et infoteadus on seotud loodusteadustega eelkõige infotehnoloogia, arvutite ja nendega seotud teooritate kasutamise tõttu. Tehnikateadused- Sotsiaalteadused- Need on seotud, sest infoteadus on keskendunud uuringutele inimestevhaelise kommunikatsiooni kontekstis. Infoteadus toimub indiviidide vahel või sotsiaalselt konstrueeritud infosüsteemidega sotsiaalses raamistikus. 11
käsitlusala/ulatuse ebaselguses. Rahvusvahelist raamatukogundust kasutati aastaid võrdleva raamatukogundusena. Kuid termineid võrdlev ja rahvusvaheline ei kasutata sünonüümidena (1970 Simsova) Stephen Parkeri (1974) definitsiooni järgi koosneb rahvusvaheline raamatukogundus tegevustest, mis teostatakse riiklike või mitteriiklike organisatsioonide, organisatsiooni gruppide ning kahe või enama rahvuse vahel, et edendada, asutada, arendada toetada ja väärtustada raamatukogu ja raamatukogundust (ka raamatukogunduse professiooni) tervikuna kogu maailmas 1970ndate aastate lõpus seostati rahvusvahelist raamatukogundust rohkem just rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusega, selgituseks definitsioon Keresztesi'lt (1981): Rahvusvahelise raamatukogunduse ajaloo tähtis/õige/sobivaks aluseks on multilateraalsed, rahvusülesed organisatsioonid ja institutsioonid, mis loodi raamatukogu ja infoteenuste arendamiseks ja edendamiseks
PRAKTILINE TÖÖ NR. 1 1. RIKSWEB Leidsin RIKSWEB’ ist kuus lõputööd motivatsiooni kohta. Avasin lehekülje www.webriks.ee ja lisasin otsingusse sõna motivatsioon. Esialgu tuli liiga palju tulemusi. Proovisin teist varianti. Vasakust veerust valisin täpsema otsingu. Seal sisestasin märksõna ja ühikuks panin diplomitöö. Nii leidsin ülesandele vastavad tulemused. Leidsin meie kooli raamatukogu elektronkataloogist märksõnaga äriplaanid 10 tulemust. Sisestasin täpsemasse otsingusse sõna ärikataloog. Panin keeleks inglise ja ühikuks raamatud. Tulemuseks tuli neli lehekülge, kust selekteerisin ülesandest tulenevalt vajaliku. Vasakust veerust valisin täpsema otsingu, kus märkisin linnukestega nimetuse ja artiklid ja otsinguna märksõna suhtlemispsühholoogia. Otsing andis palju tulemusi, kuhu kuulusid nii ajakirja väljaanded, raamatud kui ka
Konkurentide nõrkused: · toote/teenuse omadused · tarbija hoiakud · hind, jaotuskanalid, müügitoetus III OSA 4. Ettevõtte eesmärgid järgmisel kolmel aastal Turu vajadused Huvigruppide vajadused Ettevõtte vajadused 5. Müügieesmärgid Müügimaht Geograafiline jagunemine Müügimaht sihtgruppides Turuosa 6. Diferentseerimise strateegia 7. Positsioneerimise strateegia 8. Hinna ja kvaliteedi strateegia IV OSA 9. Toote valik sihtgruppidele Erilise tähendusega on kooli raamatukogu kui info- ja kultuurikeskus ning kooli raamatukogu juhataja. On ju temal ülevaade eri õppeainete kõigist õppevahenditest ja enamasti peab ta ka õppevara andmebaasi. Just tema saab ja temal tuleks enam kaasa rääkida kooli õppekava koostamisel, eeskätt selle rakendusvõimalusi silmas pidades. Üheskoos on võimalik otsustada, mida osta kooli raamatukokku ja mida võiksid osta õpilased endale ise püsivahenditena.
Eestis leitud 11. ja 25. septembril ilmunud ajalehenumbrid tuli konfiskeerida ja hävitada. Keelati ka Helsinkin Sanomat`e ja Dagens Nyheter sissetoomine. 1940 aasta märtsis korraldati Riiklik Propagandakeskus ümber Informatsiooni Keskuseks. Viimase ülesanded on määratletud väga ebamääraselt, kuid seletuskirjas selle juurde on viidatud "eriti praeguse aja" ülesannetele. On teada, et Riigiraamatukogus keelati nõukogudevaenuliku kirjanduse laenutamine 1940. aasta kevadel. (samas hakkas raamatukogu juba 1939. aasta sügisest komplekteerima suurel hulgal nõukogude raamatut ja N.Liit pidas alates novembrist läbirääkimisi venekeelsete raadioülekannete suhtes, mida Eesti suutis tõrjuda nenede halva kvaliteedi ettekäändel.) Eesti Raamatukoguhoidjate C?hingu peakoosolekul 1940. aasta kevadel otsustati esitada märgukiri Haridusministeeriumile röövliromaanide ja kollase kirjanduse ilmumise pidurdamiseks. Enne Eesti okupeerimist keelati ja hävitati veel paar
kvaliteetsed sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning eale ja seisundile vastavalt klientide toimetuleku säilitamine ja parandamine. Kommentaar: antud visioon on laiahaardeline ja suuremahuline. Kui see ettevõttel õnnestub, võivad nad küll uhked enda üle olla. 5. VALGA KESKRAAMATUKOGU Valga keskraamatukogu missioon: Valga Keskraamatukogu on linna ainuke avalik raamatukogu, ta tagab vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile. Oma tegevusega toetab raamatukogu lugemisharjumuste kujunemist, koolitust, täiend- ja ümberõpet ja harrastusi, pakub kultuurilist meelelahutust ja harivaid loenguid. Raamatukogu koordineerib raamatukoguteenindust maakonnas ja juhendab teisi maakonna rahvaraamatukogusid. Valga keskraamatukogu visioon: Valga Keskraamatukogu on piirkonna mainekas avalikku teenust pakkuv mitmekülgne ja arenev kultuuriasutus. Raamatukogu kogud on komplekteeritud lugejanõudlusest lähtuvalt, arvestades ka marginaalseid huvigruppe
Infosüsteemi kaardistamine Raamatukogu infosüsteem (tartu.ester.ee) Inimesed Avalikud kasutajad – inimesed, kes külastavad lehte ja saavad seal süsteemi sisse logimata otsida kataloogis sisalduvaid teavikuid Registreeritud kasutajad – inimesed, kes on registreerunud raamatukogu kasutajateks, saavad süsteemi sisse logides kasutada muid raamatukogu teenuseid (näiteks vaadata laenutusi, pikendada laenutähtaegu, ennast järjekorda lisada, lisada kommentaare ja hinnata e-kataloogis asuvaid teavikuid) Raamatukogutöötajad – tegelevad teavikutega, väljastavad ja võtavad vastu neid ning kannavad vastavasse andmebaasi, raamatukogudes otsivad estri järgi inimestele vajalikke teavikuid Eriõigustega kasutajad(administraatorid) – haldavad/uuendavad veebiserverit Riistvara
KORDAMISKÜSIMUSED * Milliseid teadmisi on tarvis lastega tegeleval raamatukoguhoidjal? - Teadmised laste arengupsühholoogiast, kaasaegse ja klassikalise lastekirjanduse väga hea tundmine, kaasaegsete infosüsteemide valdamine, teadmised raamatukogu kui institutsiooni tundmisest. * Milliseid isikuomadusi võiks olla lastega tegeleval raamatukoguhoidjal? - Loomingulisus, emotsionaalsus, heatahtlikkus, suhtlemisvalmidus, kannatlikkus. * Nimeta mõni lastele sobiv muuseum Eestis. - Tartu Mänguasjamuuseum, Lastemuuseum, Eesti Loodusmuuseum. * Milliseid infoasutusi lastele ja noortele veel peale muuseumite ja raamatukogude Eestis võiks nimetada ? - Lastekirjanduse keskus, AHHA keskus, noortekeskused, huviklubid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
