Teenindus ja ettevõtte juht Rääkides teenindusest mõtleme kõigepealt klienditeenindajaid. Igas ettevõttes on kliendil oluline osa, sest on ju tema see, kes firmasse raha sisse toob. Klienditeenindajad on pidevalt suure surve ja pinge all. Selle põhjuseks pole tihtipeale probleemsed kliendid, sest teenindusprotsessi loomulikuks osaks on igasugune klient. Probleem on hoopis selles, et klienditeenindajaid ei austata Eestis ja selle auväärse ameti mainet kisuvad paljudes kohtades alla ettevõtte juhid ise. On raske olla ametis, kui sinu tööst ei peeta lugu. Olen väikeetteõtte juht ja alati arvamusel, et minu töötajad ehk teenindajad on väga olulised ja tähtsad minu firmale. Nagu igal väikesel ettevõttel, nii ka meil, ei ole võimalusi pidevalt saata oma töötajaid täiendõppele. Kas juht saab luua väheste rahaliste võimaluste korral korraliku teenindusega ettevõtte? Naeratage! Lihtne viis, kuidas jätta head muljet. Ütleb Carnegie Dale oma ...
säilitab ja laenutab teavikuid kõigist (teadus)valdkondadest. Universaalne teadusrmtk Eestis on nt. Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Tervikliku raamatukoguvõrgu moodustavad riigis reeglina rahvusraamatukogu, teadusraamatukogud, rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eri(ala)raamatukogud. 2. Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis. Raamatukogu- ja infoteenindus on Eesti Vabariigis selliselt korraldatud, et see moodustab ühtse süsteemi, milles üks raamatukogu täiendab teist. Kogu Eesti Vabariigi ulatuses teostab järelvalvet raamatukogude võrgu üle Kultuuriministeerium: korraldab, koordineerib ja suunab riiklikul tasandil kogu vabariigi raamatukogude tegevust · valmistab ette seaduste ja teiste oigusaktide eelnousid
Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Igal aastal kolib maapiirkondadest linnadesse elama üle 50 miljoni inimese see on sama palju, kui on Prantsusmaal elanikke. Eelmisel aastal elas üle poole maailma rahvastikust linnades. Linnastumine on muutunud arengu ja inimõiguste jaoks suureks väljakutseks ning linnade probleemide lahendamisega on kiire. Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse linna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näiteks näljahäda eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elu...
Infoteeninduse erinevad vormid - Näitus Infoteenindus on infotegevuse lõppeesmärk, mis peab viima kõigi muude protsesside - informatsiooni kogumise ja valiku, analüüs-sünteestöötluse ja infootsingu tulemused neist huvitatud klientideni e tarbijateni. Infoteeninduse kvaliteet sõltub eelkõige seda teostavate töötajate kvalifikatsioonist (eriala, teemavaldkond, keeleoskus jms) ning üksikute infoprotsesside täitmisel kasutatavatest meetoditest ja vahenditest info töötlemiseks, otsinguks, paljundamiseks Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid, raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile. Nende asutuste eermärgiks on võimaldada nii kodumaistele kui ka välismais...
Infovajaduse 3 taset on: mitteaktiviseeritud infovajadus, infovajaduse mitteilmne tasand ja väljendatud ehk teadlik infovajadus. Infoallikad ja kanalid: trükimeedia, televisioon, informaalsed kanalid, raadio, organisatsioonid. Infovajaduse uurimismeetoditena kasutatakse: anketeerimist, intervjueerimist, päevikut, vaatlust, dokumentaalset vaatlust. Lähtuda tuleb infovajaduse määramisest ja täpsustamisest. - ühekordne infovajadus infoteenindus toimub päringureziimis - pidev infovajadus teenindus toimub valikteadistuse kujul 7 Infovajaduse analüüsil lähtuda konkreetsest probleemist: - mis põhjusel, mis eesmärgi saavutamiseks infot vajatakse - kes on info vajaja, näit. spetsialist vs. juht - millist infot vajatakse (mis valdkonnas, mis küsimuse kohta)
Enamik töötajatest tegi läbi ka integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC tutvustavad kursused. · 1998 o Tehnikaülikooli nõukogu otsusega nr 46 16.06.98 kinnitati raamatukogu uus põhimäärus; o Keskmine külastatavus päevas jõudis 1000-ni; o Üle kahe korra kasvas valveinformistide vastatud infopäringute arv (3150-lt päringult 1997. a ligi 7000 päringuni 1998. aastal). Alustati uue teenusega: elektrooniline infoteenindus elektronpostiga saabunud lühipäringutele vastamine; o Esmakordselt osaleme Euroopa Liidu koostööprogrammi "Telemaatika raamatukogudes" projektis kaugkoolitusprojektis DEDICATE. Infotarbija koolitaja koolitamiseks mõeldud 6-kuulisel kaugkoolituskursusel õpib 4 infoosakonna töötajat: Ine Leinuste, Küllike Märtmaa, Maie Pihlakas ja Marje Võrk; o Loodi raamatukogu veebilehekülje ingliskeelne versioon ja
kõnet ilmekamaks muuta, kuid võivad sõnade tähendust ka moonutada. Omavahel tuttavad suhtlejad märkavad pisematki muutust kaasvestleja hääles või ilmes ning oskavad seda õigesti tõlgendada. Kuid tööalaselt suheldes tuleb alati arvestada, et klient ei tunne teid ja seetõttu tuleb sõnade puhul nendega kaasnevaid zheste alati kontrollida. Oskuslik zhestide lisamine võimaldab lisada rõhutust, soojust, avatust jne. Vahetu suhtlemine : Vahetu infoteenindus on noore ja infospetsialisti omavaheline suhtlemine. Infoajastul ei tarvitse vahetuks suhtlemiseks keskusesse kohale minna spetsialistiga saab vestelda ka telefoni või interneti vahendusel (e-posti, MSN, Skype jms teel). Vahetut infoteenindust saab noor ette registreerimata. Suheldes noorega personaalselt, on võimalus panna nad kaasa mõtlema; nii jõuab info kõige otsesemalt nooreni. Vahetu suhtlemine kliendiga tagab usaldusväärsema keskkonna koostöö jaoks
Rahvastiku tööhõive struktuur ja tase s.o tööhõive määr ja tööpuuduse määr iseloomustab hästi mingi piirkonna , sealhulgas ka riigi sotsiaalset ja majanduslikku arengut . Majandustegevuse struktuur (sektorid ) + näited : Majandustegevust hakati jagama kolmeks sektoriks :primaarseks( põllu- ja metsamajandus , kalandus), sekundaarseks ( töötlev tööstus , ehitus ) ja tertsiaalseks sektoriks ( teenindussfäär ) , kvaternaar sektor ( infoteenindus ) ASULASTIK : Asulate areng ja linnastumine : Linnastumine: ehk urbanisatsiooniastemeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes . Milles seisneb linnalise ja maalise asula erinevus ? Asulad erinevad linnast , elenike arv on linnas suurem . Hoonete väljanägemine on erinev ning ka tööhõive on erinev . Näiteks Maal on põlluharimine kuid linnas teenindus . Joonis : lk 92 skeem .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
