Tallinna Ülikool Eva Lootsar (1907-1987) Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1 1. EVALOOTSARE
TIITELLEHT Sissejuhatus Eva Lootsaril on väga tähtis koht Eesti eelkoolipedagoogikas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse.Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu
Täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust, toetama lapse isetegevust. Seisukohad: laps on hea; laps peab kasvama looduse keskel. J. H. Pestalozzi sveitslane, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. Leidis, et kasvatus peab olema eesmärgipärane. Kasvatus ja areng kulgevad koos ning täiskasvanul on oluline roll juhtimises. Nõudis ühtsust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamisel ja õpetamisel. Töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, lapse perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. Abiks kasvatamisele perekonnas kirjutas raamatu ,,Emade raamat." Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid.
Poistel on liikumistarve realiseerimine tunduvalt suurem, kui tüdrukutel, ületades 10-12 aastaselt tüdrukute oma peaaegu 50% võrra. Puberteedieas liikumisvajadus väheneb, 16-17 aastaselt ei erine noorukite liikumisvajadus täiskasvanu omast. Kooli aja kestel laste kehaline aktiivsus oluliselt ei suurene, küll aga täheldatakse 13-14 aastaselt koolivälistes treeningutes osalemise hüppelist vähenemist, eriti tüdrukute hulgas. Kehaline aktiivsus eelkoolieas eeldab sotsialiseerumist. Aktiivses kehalises tegevuses mitteosalevad lapsed jäävad hiljem motoorses arengus maha. Lapse sotsialiseerumisel on suur roll perekonnal. Lapse kehaline aktiivsus peegeldab nende vanemate elustiili ja suhtumist sporti(E. Maiste, T. Matsin, V. Utso, 1999). Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne. Suur osa igapäevasest liikumisest peaks olema mänguline, kus koormus vaheldub sageli. Eriti tähtis on liikumine
esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nende keha, harjutada nende meeli ja leida tegevust ärkavale vaimule jne. Mängus peavad nad elama rõõmsasti ja kõikkülgselt, kõiki jõude harjutades ja harides, tõesti ette valmistuma koolile ja tulevastele eluastmetele. Aga lasteaed ei ole kool, teda ei tohi kooliks muuta ja kooliga vahetada siis kaotab ta oma mõtte. Lasteaias tuleb igaviisi arendada ja äratada lapses peituvaid jõude
kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused (Haridusseadus 1992). KOOLIEELNE LASTEASUTUS Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist.
Kvaliteedi tähendus on suhteline sõltuvalt mõiste kasutajast ja kontekstist, kus mõistet kasutatakse. Kvaliteet on suhteline oma ulatuse poolest, mida ühelt poolt võib vaadelda absoluudina nagu tõe või ilu mõistet, teiselt poolt käsitatakse ulatust tunnusena, mis tuleb ületada selleks, et midagi saaks kvaliteetseks nimetada. Kvaliteetne koolieelne lasteasutus soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset heaolu ja arengut ning toetab vanemaid laste kasvatamisel ja hooldamisel (Tietze1998) Kvaliteet koolieelses lasteasutuses on suhteline mõiste, mis põhineb erinevate huvigruppide väärtustel ja veendumustel (Qualitätziele... 1996) Alushariduse valdkonnas on kvaliteedi tagamise ja selle hindamise, olulisemaks eesmärgiks alushariduse areng ning kvaliteedi säilitamine, mida nimetatakse kvaliteedijuhtimiseks (Hujala2004) Päevahoiu kvaliteet sisaldab nelja vaatenurka, mis on määratletavad õppekava ja selle realiseerimise
4) vabriku lasteaiad (vabriku omanik peab oma tööliste lapsi üleval) 5) linnade ja kroonu poolt ülalpeetud lasteaiad Fröbeli pedagoogika neli põhiprintsiipi olid: - täiuslikkuse printsiip 6 - isetegemine - mäng - usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel 2. LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS Esimesed koolieelsed lasteasutused loodi 19. sajandil Inglismaal, Hollandis, Belgias jm. peamiselt vabrikute juurde. Esimene lasteaed Eestis asutati 1905.aastal Tartus. Algul loodi lasteasutusi linna- ja maakonnavalitsuste juurde. Hariduse ajalugu Eestis on sajandeid pikk. Kuid ometigi koolieelse kasvatuse ajaloo uurimist on meil seni vähe tähtsustatud. Ei saa öelda, et üldse pole uuritud, kuid lähimineviku materjale ei ole niivõrd palju. Tänapäeval üritatakse taas koguda erinevaid ajaloolisi andmeid. See kogumine on sellepärast oluline, et tulevased lasteaiaõpetajad saavad kogemusi eelnevatest materjalidest.
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................
Oluline on keskkond Õppetegevus lähtub lapse huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse Põhimõte – innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. Tugineb – lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. Moto – “Aita mul seda ise teha”, luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus “lasteaed” 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. Mängupedagoogika alused “Gaben” (annid) süsteem Loodusmetoodika Lasteaednike koolitaja (1849) Alushariduse metoodika ellukutsuja Fröbel asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli „lasteaed“ ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema
Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Üxküll´i (1776 1867) poolt Tallinnas asutatud Väikelaste Hoiuasutust. Sinna võeti vastu 2 7 aastaseid, eestlastest lihtrahva lapsi, kelle emad töötasid väljaspool kodu
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused
............................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse. Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma lapse kasvatamise eest lasteaiale. On neid kelle elujärk kodus on hea ja neil ei ole vaja puudust tunda
millel kõikumata mitmesugused pedagoogilised võtted püsiksid. Ainult ühise juhtmõttega saab anda meie kasvatusele saleda ja sirge kuju, kaitsta kasvatustegevust ühekülgsete mõjude ja kitsaste vaadete eest ja suuta tähtsat tähtsusetust, suuremat väiklasest lahutada. Kahtlemata suure tähtsusega koolis on õppeviis. Aga just klassikalistes koolides võivad olla ja olidki õppeviisid niisugused, et lastes õppe-himu täitsa ära kaob, ja mitteklassikalistes koolides võivad õppeviisid nii isetegevust, mõtlemisvõimet kasvatada, kui ka tundeid, töö- ja teadushimu arendada. Kõige rohkem sisu koolitööks annab meieaegsus, kultuurielu, ja õige vähe -- vana-kreeklaste ja roomlaste ilm. Nüüdsel ajajärgul on vähe sarnasust vanailma eluga, kus ei tuntud ainelist kultuuri tema auru-elektri-masinatega, raudtee, telefoni, telegraafiga, ega meie sotsiaalseid aateid ja püüdeid.
. KIRJUTAJA INIMENE Ühiskond oli mehekeskne. Naine allus mehele, kuulas ta sõna. Perekond elas omaette majas. Egiptlased armastasid lapsi ja pidasid lasterikkust perekonna õnnistuseks. Muidugi oodati esiklapseks poega. Ent mõlemast soost lapsed olid vanematele armsad. Nime pani lapsele isa. Nimed olid seotud jumalate nimedega. Laste mängud ja lelud olid sarnased teiste rahvaste omadega (pallid, vurrid, rõngad, nukud, loomakujukesed). Poisi innustusid sportlikest mängudest. Lastes kasvatati lugupidamist vanemate, eriti isa vastu. Ta matkis ja õppis isalt. Isa pidas pojale suuremaks õnneks pääseda lähemale valitsejale. Sõnakuulamine oli kõigi vooruste alus. JUUDI ÜHISKOND Tsivilisatsioon toetus perekonnale kui üksusele. Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Vanemad vastutasid, et lapsed saaksid ettevalmistuse tulevases argielus toimetulekuks. Neil oli hool, et nende järeltulijad elaksid rahvustraditsioonide ja jumala seaduste järgi
(otsuseid tuleb tihti muuta) Õppemeetodid, mida kasutatakse on osa globaliseerumisest.Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust.
11-15). Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt on lapsed võimelised õppima vaatlemise teel, ilma et nad käitumist ise järgi prooviks. Kui laste omavahelised suhted rühmaruumis pingestuvad ning seetõttu kõrvaltvaatajaile laiduväärt eeskuju annavad, peab õpetaja olema ,,vastukaaluks" ehk tasakaalustajaks. See tähendab, et kasvataja peab tooma tähelepanu sinna, kuhu lapsed ise ei oska vaadata või sellele, mille peale mudilased ei tule. Kasvataja peab tegema midagi sellist, mis tooks lastes esile positiivse suhtumise nii teistesse kui ka iseendasse. Õpetaja peab osalema aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Toon näite ühest tütarlapsest Emmast, kes tuli sõimerühma ja kohe pidi ta kogema hammustamisi ja tõukamisi. Ei oska öelda, miks just temaga seda nii tihti juhtus aga tulemus oli käes - pärast
Ainult niisugune inimene mõistab lapsi sellistena, nagu nad on- tasased või lärmakad, nõudjad või andjad, kartlikud või enesekindlad, tasakaalukad või impulsiivsed, lõhkujad või loojad- ning juhendab, toetab ja abistab neid, kuid paneb paika ka reeglid. Kes võtab lapsi tõsiselt ning mõistab nende muresid ja hädasid, see ei anna järele lapse igale tujule ja nõudmisele ega aktsepteeri väljakutsuvaid piiririkkumisi, vaid kasvatab lastes püsivate väärtuste ja normide mõistmist. Paljud vanemad, kes kahtlevad püsivates väärtustes ja normides, peaksid tagasi vaatama iseenda ja oma perekonna eluloole. Kuidas kasvatati siis, kui mina laps olin? Kas minu vajadustega arvestati? Traditsioonide austamine ja kokkupõrked traditsioonidega ei tohi muutuda laialivalguvaks õhkamiseks: ,,Kui mina veel noor olin, oli kõik parem!" ega üldistavaks hukkamõistuks moto järgi: ,,Mina tahan kõik teisiti teha
.....................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse. Lasteaedade juhatajad, kasvatajad, õpetajad, kogu personal on igapäevatöös rohkem seotud terviseedendusega kui see esmapilgul tundub. Nad on terviseedendusega palju enam seotud kui teiste elualade esindajad
Õpekavade analüüs (Teema IV) 1. Kuidas on esitatud erinevates õppekavades kasvukeskkonna organiseerimine? a. Kõige rohkem paistab silma see et Eesti õpekava on 11 lehekülge ja Inglismaa kava on 116. Mis kohe lükab mõtele et Inglismaal on ta koostatud midu korda hoolikum ja korralikum, on raisatud palju rohkem resurse ja aega. Inglismaa kava on esitatud palju detailsem kui eesti oma. Muidugi ka see et eestis lasteaed võib kasutada õpekava oma moodi ja koregeerida seda õpetajadega ja laste vanematega koos, mille asemel Inglismaal kõik õpeasutused kasutavad sama programmi ja keegi ei muuda seda. 2. Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused? a. Eriti suured erinevused olid selles et Eesti lasteaedades eesmärgiks on mitmekülgne lapse areng, mis tähendab seda et laps õpib kõike mis tal pakutakse. Inglismaal selle asemel
peab ka olema mingisugune võimalus nende tegevust asjatundliselt arvustada ning juhtida. Kunni seda sündinud ei ole, peab teatud umbusaldusega koduse kasvatuse peale vaatama. Peale oskamatuse on praegune seltskondline kord põhjuseks, et paljudel vanematel ka siis, kui nad mõistaksid, v õ i m a l u s t ei ole oma lapsi korralikult kasvatada. Seal, kus isa ja ema hommikust õhtuni tööl olles peavad lapsed saatuse hooleks jätma, ei või õigest kasvatusest juttugi olla. Nõnda siis oleks kasvatustöö korraldamiseks tarvis vanemaid nende tegevuses juhtida, ühtlasi aga ka seltskondlisi olusid nõnda parandada, et lapsed mitte ilma vanemateta ei jääks. Ei ole põhjust oletada, et siin mingisugust silmapilkliselt mõjuvat abinõu võiks leida; sellepärast peab veel muude abinõude järel ümbervaatama. Peab tähendama, et kasvatustöös ka neis perekondades sagedasti häid tagajärgi ei saada, kus eelteadmised ja kasvatamise võimalus ei puudu. Sagedast
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises. * Kerge kohanemise puhul lepib laps lasteaiaga 10-15 päeva jooksul. Raskemal juhul võib kuluda 1-2 kuud. Eriti raske kohanemise puhul (laps on tihti haige, kaotab õpitud oskused, ilmneb füüsiline ja psüühiline kurnatus) tuleks nõu pidada psühholoogiga. * Vanema usk lapse võimesse kohaneda ja tunda rõõmu lasteaiast aitab ning toetab teda sellel raskel, kuid olulisel teel iseseisva elu suunas. Meeldivat koostööd soovides Tallinna Lasteaed Sinilind meeskond http://www.sinilind.edu.ee/Kuidas_aidata_last_lasteaiaga_kohaneda.pdf Laste kohanemine lasteaiaga Lasteaed.net, 3.04.2011 13:16 , Lapsevanematele | 1 kommentaar » Emale, kes on kaua lasteaiakohta oodanud, on see päev rõõmupäev, kui talle teatatakse, et avaneb võimalus laps lasteaeda panna. Kohe on aga uus mure platsis kuidas laps lasteaia, teiste laste ja õpetajatega harjub ...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus........
teistega, tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga sotsiaalne tervis – avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse. Eelnimetatud on individuaalse või isikliku tervise osad. Füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, kogu ühiskond laiemalt, omavad mõju igaühe, sealhulgas koolieeliku tervisele. Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed noore (väikese) inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisele tohutut mõju. Erinevus on ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast. Liiatigi on keskkonna mõju väikese lapse arengule väga määrav. (M.Maser & L.Varava, 2003) Tervise mõjurid Kõik lasteaedadega rohkem või vähem seotud isikud (lasteaedade, kohalike omavalitsuste töötajad, lapsevanemad jt.) peavad hästi tundma laste tervist mõjutavaid faktoreid. Püüdes
viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene. Arenguvestluse tulemusena tuleb panna paika pikaajalisemad ja lühemad eesmärgid, mille suunas lasteaed erivajadusega lapse arengut toetades liigub. Läbi tuleb arutada ka töövormid, näiteks lepitakse kokku individuaalse arenduskava vajadus, milliseid teenuseid saab pakkuda lasteaed ja mida on vaja perekonnal lisaks teha või kust abi saada. Seega on nii tava- kui ka sobitus- ja erirühmades vajalik kõigepealt lapse arengutaset hinnata, seejärel olukorda arutada lasteaiatöötajatel omavahel ning koos lapsevanemaga.
Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental friendliness, ecovillages Säilitamise koht: TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi raamatutuba Töö autor: Kadri Allikmäe Allikiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: PhD, dots. Kristina Nugin Allikiri: Institute Department Institute of Educational Sciences Department of Pre-School Education Töö pealkiri: Teaching the principles of community and sustainability for 6-7-year old children. A methodological material Field of Science: Educational Sciences
koolieelse lasteasutuse seaduses sätestanud laste õiguse, kus lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel (Riigi Teataja, 1999). Just koolieelsel ajal ja varases koolieas kujunevad välja lapse mitmesugused oskused, ka tervisekäitumine ja harjumused. Toetudes eelneval, võib väita, et Tervist Edendav Lasteaed on koht, kus tuleb liita kõigi koolieelses eas lastega tegelevate ja nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid, et tagada lapse normaalne vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng. Need mõtted on kirjas tervist edendavate lasteaedade missioonis ning 2015. aastaks peaks olema vähemalt 50% lastest võimalus käia tervist edendavas lasteaias. Praeguseks on liitunud või liitumas võrgustikuga ligi 100 lasteaeda üle Eesti (Varava, 2003).
millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne Sarnaselt võib olukord jätkuda ka koolis (nt tunnis vastamine, kontrolltööd) lapse tegevuses hakatakse otsima vigu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008), mille alusel iga lasteaed on teinud oma õppekava, sätestab, mida ja millal erinevais vanuses lapsed lasteaias läbi võtavad ja oskama peaksid. Igal lapsel on aga oma eellugu ning individuaalsed võimed üks haarab lennult ülesandeid hulkadega, teine on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi.
kleepimine, kopeerimine, ettejoonistatud kontuurkujundite värvimine, joonte vedamine läbi labürintide, õmblemine, heegeldamine, kudumine, naelte löömine, kruvikeerajaga kruvimine jne. Vaimupuudega lapse motoorika areng võib hilineda seoses tema hilisema üldise küpsemisega. Täiskasvanud, kes lapse abitust näevad, sekkuvad liiga tihti ja aitavad last, selle asemel et teda ise proovima ergutada. Praktiliselt kõik lapsed õpivad kõne valdama eelkoolieas. Paljudel vaimupuudega lastel aga on puudulik kõne ja mõned ei õpi kunagi rääkima. Nende tarvis on olemas alternatiivsed 14 kommunikatsiooniviisid, mis nimetatakse viipekommunikatsiooniks. Viipekommunikatsioon kiirendab võimalikku kõnearengut. Keel aitab ajus esile kutsuda ettekujutusi varem kogetust. Põhiline on proovida võimalikult vara mingi suhtlemisviis sisse seada
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
