Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eutanaasia poolt ja vastu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eutanaasia, meditsiin, inimväärikus, halastussurm, tahtlik, moraalne, lõpetamine, väärtushinnang, inimväärikuse, suuremaks, vabastamine, holland, aborti, kuritegu, tapmine, uskumus, elavate, tahtliku, väikesel, haigeks, sureb, vältimatu, pakutudsiste, suremisabi, sveits, luksemburg, põhimõtetest, endile, otstarbel, kohut, selleni, enamatEutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega. Suremisabi liigitatakse kaheks: · aktiivne eutanaasia - aktiivne surma esile kutsumine patsiendil; Eetika.ee : · Eutanaasia Eraldi küsimus on, mil määral on lubatav inimest tema elu lõpetamisel aidata. Kaasaaitamises saab eristada erineva välise osalusega tasemeid: kaudne eutanaasia valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist kiirendada; surra laskmine ehk passiivne eutanaasia elu pikendavate abinõude rakendamata jätmine või lõpetamine; abistatud enesetapp - patsiendile
on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria arsti - Kurt Stellamori Akadeemias avaldatud artiklit. Referaati valitud teemal ajendas kirjutama peamiselt soov ise teada saada, mis see eutanaasia endast täpsemalt kujutab, millised meditsiinilised ja juriidilised probleemid sellega kaasnevad ja kuidas neid püütakse lahendada. Referaadis leiavad mõningast käsitlemist ka eutanaasiaga seonduvad moraalsed ja eetilised aspektid. EETILINE JA RELIGIOOSNE TAGAPÕHI Inimese elu on loomulik nähtus, mida ei tohi peale sundida ega korraldada; surm on inimese vältimatu saatus. Eutanaasia seisukohalt on selles kontekstis aga oluline, kas inimesel on õigus oma surmale. Kuivõrd on
lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Alati on väär teha halb tegu, et tuua häid tagajärgi, aga vahel on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. (topelttagajärje doktriin ehk TTD) On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Mõõdukas moraalne objektivism: kui üks printsiip satub konflikti teisega, siis võib teine üldkehtiva printsiibi üles kaaluda. William Ross. Mõningad moraaliprintsiibid on siiski absoluutsed. Universaalseid moraalireegleid on vaja ühiskonna koostoimimiseks. On olemas hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale. Väärtused: Toimimisel juhindutakse väärtustest. Väärtusteooria on aksioloogia, see tegeleb väärtuste uurimisega.
· Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. · On alati väär teha halb tegu, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Mõõdukas moraalne objektivism · William Ross eristas prima facie printsiipe on kehtivad tegutsemisreeglid, millele tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega, siis võib teine olulisem moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Mõõdukas objektivism · On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid. Nt on väär inimesi lõbu pärast piinata.
3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil inimõiguste rahvusvaheline kaitse ÜRO ,,Inimõiguste ülddeklaratsioon", ,,Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt", ,,Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt", möödub 10 aastat kuni need jõustuvad, seejärel läheb aastaid, kui võetakse üksikasjalikud konventsioonid. Väga kauavõttev protsess. · Viiteid inimõigustest on ÜRO harta preambulas: inimväärikus, meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse tekkis reaktsioonina II MS julmustele. 1945. aastal oli väga radikaalne, et üksikisik tõsteti rahvusvahelisele tasandile. · 2 sõjatribunali: Nürnbergi ja Tokyo - seal räägiti, et rahvusvaheliste sõjakuritegude eest vastutavad üksikisikud, mitte riik kui abstraktsioon ja karistada tuleb isikut. Need 2 sõjatribunali mõjutasid otsust tuua inimõigused rahvusvahelisele tasandile.
Ta ei pea loetelu täielikuks ja lõplikuks, aga ta teab, et voorusi kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus.Teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Deontoloogiline on rohkem kui Platoni järgi (tarkus, vaprus, tasakaalukus ja õiglus). eetika, Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus? Võrreldes Platoniga, on Aristotelese eetika uudne selles mõttes, et siin on tegu iseseisva, praktilise teadusega. Kui Platon rääkis moraalselt kohustuslikud
,,peaks"eetika Hea ja kuri ei ole inimeste poolt välja mõeldud, vaid need on mingis mõttes juba antud. Tuleneb sõnast deon peab, peaks. Inimene ei saa määratleda ainult läbi eesmärgi, mille poole ta püüdleb õnn, kasum, nauding, võimutahe. Need pigem kogemused. Inimene midagi enamat kui kogemuste kogu. Kui hea ja kuri väljaspoolt antud, kuidas me saame üldse tunnetada, mis kõlbeline ja moraalne? Kuidas inimene avastab endas moraalsuse? Proovib seletada, mis on hea ja kuri: 1.) on olemas selline asi nagu ühismoraal räägib sellest, et on olemas läbi aegade ühte moodi mõistetud kogemuste kogu ja see aitabki jõuda tõe juurde. Ühismoraalimõtlemine ütleb, et inimkogemus on universaalne (relativism ütleb, et unikaalne). Sarnaseid olukordi elame läbi igal pool, pidevalt, kõik kordub uuesti. Kultuuriuurijad leiavad, et sarnast käitumist inimkultuuris leidub ja on näha
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Eesti maksis sinna sisse 2 miljardit eurot, kohustuse suurus on üle 2 miljardi. Eesti riigi eelarve on 6-7 mijardit. 2 miljardit oleme andnud käendusena kuhu see paigutada, et see aktiviseerib, selles ei saa me isa kaasa otsustada. · ESM näitab kui kaugele piiri peale me oleme jõudnud, ühelt poolt identiteedi ja piiratud üksikvolituse näol. · EL kohta suveräänsus on piiratud aga huvid antudj uhul kaaluvad üle, EL solidaarsus, moraalne kohustus, kaaluvad üle selle otsuse. Kui on poliitiline enamus selle jaoks, võib seda teha. Põhjendus: üldkogu on seisukohal: PS täiendamise seadus paragrahv 1 vms. Vormilt rahvusvaheline, sisult euroopalik. Seda kritiseerisid osad kohtunikud. Üks kohtunik Jaak Nuik?: PS suveräänsuse sõltumatus on sellega kahjustatud, ei oleks tohtinud seda teha. otsus oli piiripeal. Meie oma riigikohtulahend näitab, kui piiri peale oleme me jõudnud.
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .....
· Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter
PS järelvalve öelnud, et Riigikohus peab tõlgendama kooskõlaliselt EL õigusega (võimalikult suures ulatuses eesmärki ja sõnastust arvestades) II. Põhiseaduse aluspõhimõtted §5 Ülevaade PS aluspõhimõtetest Sünonüümiks ,,põhiprintsiip"; kasutati ajalooliselt Riigikohus kasutab sõna põhiprintsiip (läbi praktika (pole eraldi loodud) toonud esile järgmised aluspõhimõtted: - Inimväärikus - Demokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - (Rahvusriik (väikese riigi puhul ülioluline; lisatud juristide poolt täiendusena)) Aluspõhimõte viitab norm=reegel/printsiip (printsiipide puhul on osad olulisemad kui teised olulisemad on aluspõhimõtted/põhiprintsiibid; aluseks/loogiliseks eelduseks ka reeglitele) Välja pakutud kataloogide autorid: - Rait Maruste põhiseaduse printsiibid on: demokraatia, parlamentaarse vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarriiklus,
Samas on EIÕK leidnud, et õigust teha aborti ei tohi kitsalt tõlgendada üksnes kui naise õigust eraelule ja sellest tulenevale kehalisele enesemääratlusõigusele ning seetõttu ei tohi artiklilt 8 tõlgendada sellises tähenduses, et rasedus ja selle katkestamine on ainult ema eraeluline asi. Abordiga seotud küsimuste lahendamisel tuleb kaaluda erinevaid, sageli vastuolulisi õigusi, mis puudutavad naist, lapse isa ja sündimata last. Kehalise ensemääratluse alla võib liigitada ka eutanaasia haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Surm ja suremine on delikaatsed teemad ja kindlasti on surm osa isiku eraelust. Kitsalt eraeluline on õigus sooritada vabatahtlik enesetapp. Eutanaasia on inimelu vabatahtlik lõpetamine isiku soovil teise isiku kaasabil ja väljub isiku eraelu kitsastest raamidest. Eutanaasia läbiviimine vajab lisaks surra soovivale isikuke ka isikut, kes teda selles abistaks.
teha, temast lugupidamises ette jõuda, teda kaitsta ning päästa, kuid ometi seda ei tee. Kui sa võiksid rõivastada kellegi, kes on alasti, aga ometi lased tal minna ning külma kannatada; või kedagi nälgimas nähes ei toida teda ja lased tal nälga surra; või näed sa kedagi surmaohus või muus taolises hädas ega päästa teda, kuigi sa selleks vahendeid ja võimalusi tead siis oled sa tema tapnud." Teemad mille üle võid mõtiskleda: abort, surmanuhtlus, eutanaasia, enesetapp. Mis sinu meelest räägivad nende poolt ja mis vastu? 6. Sina ei tohi abielu rikkuda! Algselt kehtis see käsk mehe ja naise jaoks erinevalt. Käsk keelas meest astumast sugulisse vahekorda teise mehe naise või kihlatuga ning abielunaist astumast vahekorda teistega peale oma mehe. Muistses Iisraelis oli vallaline põlv praktiliselt tundmatu. Abielluti väga noorelt, tütred pandi mehele kohe pärast suguküpsuse saabumist, kolme- neljateist aastaselt.
1. Elu vastu suunatud kuriteod Tapmine, mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud. Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest.
jumaliku tahte (theos) väljendust, loomulike instinktid (natura) või inimõigused endast (ratio, mõistuse kontseptsioon). 2) Loomuõigus on ,,kõrgem" positiivsest, inimeste poolt loodud ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad või mitte. Loomuõigusfilosoofia püüdis määratleda eetilised kriteeriumid, millega kooskõlas olevaid seadusi on inimestel moraalne kohustus täita. Kuid ka vastupidi piiritleda see eetiline miinimum, mille nõuetele mittevastaval seadusel puudub moraalne siduvus. Need loomlikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. 3) Loomuõiguseni jõutakse mõistuse abil, ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav. Loomuõiguse järgi ei ole õiguse ja eetika lahutamine võimalik, õiguses sisaldub alati
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps
Neid uurimisi pole tehtud, sest need uuringud on üpris kallid, sest tulemus tuleb alles pika aja jooksul pärast uuringu algust. Mõningate indiviidide puhul on võimalik mingit toimet saavutada, aga on ekslik arvamus, et kurjategija paneb kuriteo toime, sest ei tea, et tegemist on kuriteoga. Mingisugust seost võib olla, aga üpris nõrk. IV mudel Moraalist lähtuv käitumise mudel Sellele toetub enamus suur hulk praegu kaasaegsetest kriminoloogilistest teooriatest. 1. Inimene on moraalne olend, kes lähtub kategooriatest hea ja kuri 2. Normiks on ühiskonna moraalile vastav käitumine 3. Hälve on amoraalne akt st. kurja tekitamine 4. Hälbe põhjuseks on kasvatusvigade või halva eeskuju tõttu tekkinud moraali defektid 5. Hälvik on amoraalne inimene, kes on kõlvatute vaadete ja ettekujutustega 6. Normaliseerimise vahenditeks oleks inimeste kasvatamine ja parandamine sh vaadete ja veendumuste muutmine. 7. Eesmärgiks on moraalsete, heale orienteeritud inimese kujundamine
Üks väärtustamise objekt võiks olla ,,elu". (Elu võib võrrelda kingitusega, mille kingib isa-ema). Filosoofiline kirjanik A. Camus leidis et elu ei ole elamist väärt, sest see on absurdne (Sisyphodose müüt - kivi mäkke lükkamine). Camus väärtustas hooopis suitsiidi (suicide). A.H.Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Katku Villu lasi end maha ja isa ütles et esimene mehe tegu. Mida pidada moraalseks? Eetiline relativism (relatiivne ehk suhteline). Ühes kultuuris on mingi tegu moraalne, aga teises kultuuris sama asi amoraalne (ebamoraalne). Poliitiline filosoofia demokraatia väärtustamine (demos + kratos e. rahva võim) USAs on need väga väärtustatud, aga nt Vana-Kreeka filosoof Platon ei väärtustanud demokraatiat, et see on kõlbmatu valitsemisvorm, tema väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda?
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaeg
See on tänapäeval seotud nii sotsiaalse, psühholoogilise kui füsioloogilises vaimus. Kliiniline psühholoogia.Tegeleb peamiselt vaimse tervise probleemidega. Kuid käsitleb ka isiksuse kohanemist haigusega ka käitumuslikke reaktsioone, mis haigusega kaasnevad. Meditsiiniline psühholoogia. Põhineb mehanistlikul mudelil. On suunatud ravile. Tegeletakse näiteks ka sellele, kuida arsti-patsiendi interaktsioon mõjutab ravi. Käitumuslik meditsiin. Biotagasiside. Med+psühh+sots+pedagoogika. Kasutatakse kõige rohkem biheiviorismi. Meditsiiniline sotsioloogia. Üritab mõista tervist ja haigust erinevate sotsiaalsete faktorite baasil, mis võivad isikut mõjutada. Makrotasand, millel haigusele lähenetakse. Tervisepsühholoogia osutab: o Otsest abi: Konkreetsele inimesele. Klient/patsient. Nt kohanemine haigusega. o Kaudset abi: See hõlmab uurimusi, propagandaüritused jm
· filosoofiline teadus moraalist. MORAAL< lad. moralis (kombeline, komme) Cicero 300 aastat hiljem · ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Sokrates (469-399 e.m.a.) pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele: · õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta; · ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit; · moraalne puhtus on hinge tervis; · pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus. Platoni (428-348 e.m.a.) arvates põhineb moraalne puhtus intellektil, hinge tasakaalu ja harmoonia võib saavutada läbi intellektuaalse arutluse ja enese arendamise. Aristoteles (384-322 e.m.a.) sidus moraalsust rohkem isiksuse iseloomu ja selle kujundamisega. Tema filosoofilises süsteemis paiknes eetika psühholoogia ja riigiõpetuse vahel. Inimene on ise
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
andnud asjadele selle loomuse. Seega on tegemist religioosse käsitlusega. Ratsionaalse loomuõiguse järgi on loomuse andnud inimmõistus. Rahvusvahelise õiguse isaks loetakse hollandlast Hugo Grotiust (1625 De ius belli ac pacis ,,Sõja ja Rahu Õigusest"). Ta hakkab rahvõ süstemaatiliselt rääkima, üritab luua süsteemi: räägib probleemidest ja nende õiguslikust lahendamist. Ta kasutab siin ka palju fantaasiat. Ta võtab seda antiikaja juhtumitest, religioosetest tekstidest moraalne argumentatsioon. Temast saab alguse ka debatt rahvõ loomuõiguse ja positivismist. Algusaegadel rahvõ on üsnagi loomuõiguslik juristid tuletavad reeglid inimmõistusest ja kogemusest ja Jumalast. Teine tähtsam teoreetiks oli Samuel Pufendorf Saksamaalt (loomuõigus). Euroopa õiguse ja diplomaatiliste suhete areng toob kaasa kahtluste tekke loomuõigusliku meetodi vastu. Positivism 19.sajandil 18 saj tekib loomuõiguslikule vastuseis see on liiga spekulatiivne
Anscombe, A. Maclntyre, P. Foot, R. Taylor Metaeetika (kr meta – 'pärast') Uurib moraalimõisteid, moraalikeelt, seda, kas leidub moraaliomadusi... „Tapmine on halb” - Kas lause on tõene või väär? Kas see ütleb midagi faktilist ühe tegevuse kohta või üksnes väljendab ütleja emotsiooni. Praktiline eetika ehk rakenduseetika Kasutab filosoofia vahendeid praktiliste moraaliga seotud küsumuste lahendamisel, mis kerkivad üles erinevates elu- ja uurimisvaldkondades. Abort, eutanaasia, surmanuhtlus, keskkonnareostus, tüvirakkude uuringud... 5. LOENG: FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne – ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Metaeetika Hare, Moore faktualism-deskriptivism-kognitivism: moraaliotsused väljendavad uksumusi, võivad olla tõesed/väärad, tõesed juhul, kui olemas sobivad moraalifaktid. nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism:
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelist ja ranget vagadust.
süüteo toimepanemisega. Kaastäideviija vähemalt üks kaastäideviijatest alustab vatsavalt kokkuleppele vahetult süüteo toimepanemist kuni süüteo toimepanemiseni. Vahendlik täideviija algab hetkest, mil isik minetab kontrolli toimuvale või alustab süüteo toimepanemist kuni süüteo toimepanemiseni. Tegevusetuse korral katse algab hetkest, mil isik jätab tegemata teo, mis on vajalik süüteo tagajärje ärahoidmiseks. Siin tegevusetus, kui tahtlik toimepanemine. Ettevaatamatu kuriteo puhul ei ole katset! Soov oli, aga teostus jäi poolele. Kui lõpule viidud asjaolude puhul alustame analüüsi objektiivsetest tunnustest, siis katsete puhul alustame subjektiivsetega. Süüteokatse kontrollimine 1. Isikute kokkulepe hilisema süüteo toimepanemiseks ei ole katse. 2. Süüteo toimepanemisel varistusega algab katse hetkest, kui toimepanija ja
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse k
pettust, vägivalda 2. pidada sõna(honesta). Kirjutas üldisemalt, kuidas valitse käitub, ja rõhutas, et tuleb järgida Platoni õpetusi. Valitseja peab hoolitsema riigi kui terviku eest, ei tohi soosida üht või teist grupeeringut. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Algas 1494. aastal Itaalias, usulised küsimused. Paavstid oleksid pidanud olema moraalseks toeks selliste sõdade puhul, aga osalesid hoopis tavakodanike kombel ise ka. Moraalne allakäik. Lahendusvariandid: 1. Thomas More: esitada visioon täiesti radikaalselt erinevast ühiskonnast(utopism). Ühisomand. Kui ei ole eraomandit, ei ole ka ambitsiooni. Voorus ongi tõeline aadellikkus. Võim ei pärandu, vaid võimule on võimalik saada oma vooruste kaudu. Kuna ei paku välja teostust, võib seda nimetada pigem kriitikaks kui reaalseks lahenduseks. 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Tuleb uuesti leida üles antiiksed voorused. Erasmus.
Iga etapi järel tehakse seejuures valikuid ning valitseja peab saama ka sõjalise väljaõppe. Esimese astme läbimisel suunatakse Platoni idee kohaselt vähem andekad tööle, teise astme läbimisel tööle ametnike ja sõduritena, paremad õpilased jätkavad filosoofiaõpinguid. Kõige kõrgemasse seisusesse võis pääseda alles pärast 50. eluaastat. Kehaline kasvatuse eesmärgiks pole mitte ihu treenimine, vaid mõistuse treenimine keha läbi. Eesmärgiks on ikkagi intellektuaalne ja moraalne kasvatus. Õige hariduse tulemusena saavad inimesed hakkama ka sellistes teisejärgulistes asjades nagu abielu, naiste omamine, lastekasvatus, vanemate austamine, riietuse valik. Hea haridus parandab inimeste tõugu, inimeste sisulist olemust. Platon leiab, et inimeste tõug areneb samamoodi nagu loomadegi oma lihtsalt aretuse teel. Muusikal on hariduses väga oluline roll. Muusikast jõuab hea korra harjumus inimestesse ja riiki.
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub
.............................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade..............................................................................................................................13 § 6 Inimväärikus........................................................................................................................14 § 7 Vabadus................................................................................................................................15 § 8 Võrdsus................................................................................................................................15 § 9 Demokraatia põhimõte.......................................................
· Kas selline olend on olemas? · Kogu loodu lähtub jumalikust tahtest. · Kosmos on mõistuspärane ja mõistuspärases · Seejuures Jumal tahab vaid seda, mis on universumis peab olema Põhjustamata Olend, loogiliselt vastuoludeta. Liikumatu Liikumapanija, olemise hierarhia tipp. · Samuti sõltub moraalne kord Jumala tahtest: Miski pidi põhjuse ja tagajärje ahela käima · "Miski on selletõttu hea, et Jumal seda nii tahab." panema. · Inimese tahe · Sellise kõrgeima olendi puudumine tähendaks, et · Tahte juhtimise alt vabanenud tungidele rajatud elu meie mõistus ei ole kooskõlas reaalsuse tervikuga. moondub.
annaabi.ee 
