VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust
Eraõiguslik jõustamine- näiteks pöördud otse kohtusse, või inkassofirma teenused. Riik ei sekku. Riik pakub üksnes kohtusüsteemi Kui liikmesriik ei täida kohustusi, siis tuleb mõni EL institutsiooni komisjon, kes kutsub liikmesriiki korrale. Samas alati EL komsijon kõikjale ei jõua, ja selleks ongi välja mõeldud vahetu õigusmõju. Üksikisikud ise jälgivad et nende õigusi täidetaks, kaitsevad neid ise kohtus ja nõuavad nende täitmist. Van Gend en Loos kaasus- Hollandi ettevõte vs Hollandi riik, ettevõte mis importis kemikaale Saksamaalt Hollandisse, mõlemad EMÜ liikmed. Beneluxi tolliliiduga seoses aga tõusid Saksamaalt imporditavate kaupade tollimaksud. Samas oli EMÜs kokku lepitud, et
KK leiab, et kõik loetletud karistused rikuvad tema inimõiguseid, inimväärikust, õigust eneseteostusele ja eraelu puutumatust. Vähe sellest – auto konfiskeerimine ja müük rikub jämedalt omandiõigust ja iga mehe õigust armastada oma autot. Selgitage KK-le, kas ja millised võimalused on teil EL õiguses õpitu põhjal teda aidata. K-l on võimalus taodelda kohtult, et ta jätaks Eufooria seaduse kohaldamata ja kohaldaks vahetut õigusmõju. Tulenevalt Tullio Ratti Van Dyne kaasusest, liikmesriik, mis ei ole tähtaegselt võtnud vastu direktiivi poolt nõutud rakendusmeetmeid, ei saa tugineda isikute vastu oma enda direktiivi järgsete kohustuste täitmata jätmisele. Antud juhul on: 1) direktiivi sisseviimise tähtaeg möödas- selle pidi sisse viima hiljemalt 1.01.2001 ning kodanik K tabati 2001 aasta suvel 2) direktiivi konkreetne säte on piisavalt selge ja täpne – Artikkel 1 sätestas, et
tööd Eufooria reoveepuhastusjaamas settekäitlejana. KK leiab, et kõik loetletud karistused rikuvad tema inimõiguseid, inimväärikust, õigust eneseteostusele ja eraelu puutumatust. Vähe sellest – auto konfiskeerimine ja müük rikub jämedalt omandiõigust ja iga mehe õigust armastada oma autot. Selgitage KK-le, kas ja millised võimalused on teil EL õiguses õpitu põhjal teda aidata. LAHENDUS: Direktiivi vahetu õigusmõju: ▪ Tähtaeg on möödunud (+) – tähtajaks oli 01.01.2014ning see on juba möödunud ▪ Ülevõtmata jätmine (+) – direktiiv polnud kohaldatud ▪ Selge ja täpne õigus, see õigus ei vaja konkretiseerimist (+) – õigus, mille kohaselt KK juhiluba tunnistatakse üleliiduliselt ▪ Vertikaalne suhe (+) – üheks pooleks on riik, teiseks pooleks on eraisik ehk antud juhul eraisik riigi vastu
EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng (EL keskkonnadirektiivide jagunemine tootedirektiivideks ja keskkonnakvaliteedi direktiivideks – Loeng; Materjal ÕIS-s EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid – Materjal ÕIS-s EL ja Eesti keskkonnaõiguse vahekord – Loeng, Materjal ÕIS-s EL keskkonnadirektiivide ülevõtmise ja elluviimise probleemid – Loeng, Materjal ÕIS-s EL keskkonnadirektiivide sätete otsene õigusmõju (vahetu kohaldatavus)– Loeng, Materjal ÕIS-s
arvestades (kooskõlalise tõlgendamise definitsioon) (vt selle kohta Euroopa Kohtu 13. novembri 1990. aasta otsus kohtuasjas C-106/89: Marleasing, EKL 1990, lk I-4135, punkt 8 ja 15. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C-268/06: Impact, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 98-101). 3) EL-i õigusega kooskõla kontrollimise kohustuse puudumine seaks kahtluse alla ka Eesti kohtu võimaluse tagada ühenduse õigusnormide täielik õigusmõju, jättes vajaduse korral omal algatusel kohaldamata siseriikliku õigusakti sätte, mis on vastuolus ühenduse õigusega (vt Euroopa Kohtu 9. märtsi 1978. aasta otsus kohtuasjas 106/77: Simmenthal, EKL 1978, lk 629, punkt 24). Kolleegium lisab, et kui õigusvaidlust lahendavas kohtus peaks Eesti õiguse EL-i õigusega kooskõla kontrollimisel selguma, vajadusel Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise abiga, et Eesti õigus on vastuolus EL-i õigusega ja et seda vastuolu ei
õigusaktidele. Kooskõlas riikliku kaubanduskoja arvamusega selles asjas leidis Jönköpingi haldusasjade apellatsioonikohus, et kuigi maksu tagastamisest keeldumine oleks põhjendatud siseriikliku õiguse alusel, oleks tegemist ELi õiguse rikkumisega, mis keelab ära diskrimineerivad riigimaksud (ELi toimimise lepingu artikkel 110). Seetõttu lükkas haldusasjade apellatsioonikohus riikliku maanteeameti ja maakonna halduskohtu otsuse tagasi.1. Vahetu õigusmõju põhimõte ELi õiguse sätte vahetu õigusmõju põhimõte tähendab, et üksikisikud ja äriühingud võivad selle vaidlustada riiklikes kohtutes või ametiasutustes. Et eeskirjal oleks vahetu õigusmõju, peavad olema täidetud järgmised tingimused: · eeskiri peab olema tingimusteta, st seda saab kohaldada täiendavaid meetmeid võtmata; · eeskirja sisu peab olema selge ja täpne, ning · eeskirja ülevõtmisperiood (ELi direktiivid) peab olema läbi.
1. Patendi õiguskaitse kehtib... c. maksimaalselt 20 aastat, patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõiv 2. Patentsuse registreerimise kriteeriumid on: a. Leiutisel on leiutustase b. Leiutis on uus d. Leiutis on tööstuslikult kasutatav 3. Registreeritud kaubamärk... a. Annab omanikule ainuõiguse kaubamärki kasutada registreeritud kaupade ja teenuste osas 4. Litsents on... b. luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks, mis vormistatakse juriidiliselt litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepingud erinevad sisu ja ulatuse poolest (eristatakse näiteks lihtlitsentsi, ainulitsentsi, täislitsentsi, ristlitsentsi. all-litsentsi, sundlitsentsi) 5. Kaitstud geograafiline tähis annab selle kasutamiseks ainuõiguse selle geograafilise tähise omanikule. Väär Erinevalt tööstusomandi õiguskaitse muudest objektidest (nt kaubamärk, tööstusdisainilahendus) ei anna kaitstud geograaf...
seaduslikkust. Kohtupraktika areng toob välja Euroopa Kohtu panuse õigusruumi loomisel, mis seisneb Euroopa kodanikele liidu õigusaktide alusel antud õiguste kaitses nende igapäevaelu erinevates aspektides. 16 Kohtupraktikaga kehtestatud aluspõhimõtted Euroopa Kohus esitas kohtupraktikas (mis algas 1963. aastal kohtuotsusega Van Gend & Loos) põhimõtte, mille kohaselt on liidu õigusel vahetu õigusmõju liikmesriikides; see võimaldab Euroopa Liidu kodanikel tugineda liikmesriikide kohtutes vahetult liidu õigusnormidele. Saksamaalt Madalmaadesse kaupu importiv veoettevõtja Van Gend & Loos pidi maksma tollimakse, mis tema arvates oli vastuolus EMÜ asutamislepinguga, milles keelatakse liikmesriikidel kehtestada tollimakse nendevahelistes kaubandussuhetes. Hagis esitati küsimus liikmesriigi õiguse ja EMÜ asutamislepingu sätete vahelise vastuolu kohta
Sisuliselt ei vaja siseriikliku seadusandja või EL institutsiooni sekkumist. (Van Duyn kaasus). Seega tingimused normi otsekohalduvuseks: 1. tingimusteta - selle rakendamine ei ole sõltuvuses ei liikmesriigi ega EL institutsiooni täiendavatest meetmetest 2. täpne - kohustus on sõnastatud piisavalt määratletud kujul isikutele toetumiseks ja kohtule rakendamiseks Vertikaalne vs horisontaalne vahetu õigusmõju Vertikaalne vahetu õigusmõju - lubatud * Rakendamine suhetes riigiga ja riigi nn tuletistega (emanation of state) * Riigil ei ole õigust loota, et direktiivi tema vastu ei rakendata keelatud Horisontaalne vahetu õigusmõju - * Direktiivi vahetu õigusmõju eraisikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute vahelistes suhetes ei ole lubatav
harmoniseeritud, siis kujundab iga liikmesriik oma kohtusüsteemi ja kehtestab ka menetlusnormid, mis reguleerivad EL õigusest tulenevate isikuõiguste kaitseks esitatud hagide lahendamist. 18. Mida tähendab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime põhimõte? EL õiguskorra tõhus põhimõte nõuab, et liikmeriigid et kehtestaks õigusnorme, mis on vastuolus EL õigusega. 19. Kas vahetu kohaldatavuse põhimõte ja vahetu õigusmõju on samatähenduslikud põhimõtted? Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Vahetu kohaldatavuse põhimõte põhimõtte sätestas 1963. aasta Euroopa Kohtu lahend Van Gend en Loos (kohtuasi 26/62). Vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega Põhimõtte sätestas 1964
korrektsusele ka ametnike viisakust, heatahtlikkust, hoolivust ja abivalmidust, halduse üldist kodanikusõbralikku ja kvaliteetset teostamist. Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus haldusõiguse allikatena Primaarõiguse moodustavadpõhiosas Euroopa Liidu leping (ELL), Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH). Primaarõiguson Eestis vahetult kohaldatav kui selle normid on piisavalt konkreetsed, et omada vahetut õigusmõju. Sekundaarõigusemoodustavad EL-i määrused, direktiivid ja EL-i organite otsused, soovitused ja seisukohad. EL-i määrused on samuti vahetult kohaldatavad.Direktiivid suunatud seadusandjale ja üldjuhul mitte vahetult kohaldatavad (erand juhul, kui a) on piisavalt konkreetne, et olla vahetult rakendatav b) tähtaegselt ei ole riik jõudnud üle võtta või on valesti üle võetud c) annab isikule subjektiivse õiguse liikmesriigi ees).
Arvamus on veel eraldi, kuidas kohus saab näiteks avaldada arvamust kuidas midagi liidusiseselt võiks näiteks lahendada. EL põhiõiguse võib siis kokku võtta selllga, et nad on otsekohalduvad ja ülemuslikud. Ehk on above Eesti põhiseadus ja kehtivad kohe ilma tingimusteta. 12.2 Euroopa Liidu õiguse põhimõtted ja allikad - Euroopa Ühenduse, mis moodustab Euroopa Liidu esimese samba, õigus on ülimuslik rahvuslike õiguskordade suhtes ning tal on vahetu õigusmõju. Teise ja kolmanda samba raames loodud õigus on sarnane tavalise rahvusvahelise organisatsiooni raames looduga. Tavapäraselt jagatakse Euroopa õigus järgmiselt: Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, ühinemislepingud) Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid (määrused, direktiivid jne) EL õigust rakendavad ja jõustavad siseriiklikud kohtud. Ei ole olemas eraldi EL kohtusüsteemi
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhisea...
hinnanguline väärtus. Kaubamärgi üldtuntuks tunnistamine: Piisab kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte asjaomaste kaupade või teenuste: o tarbijate sektorisse o jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektorisse või o nende kaupade või teenuste tegelevasse ärisektorisse kuuluvatest isikutest. Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusmõju hilisemates vaidlustes 24. Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad ajsaolud, nimeta ja selgita? (essee küsimus) Kaubamärkide eristusvõime hindamise kriteeriumid: Eristusvõimet hinnatakse konkreetse tarbjaskonna hulgas kuidas tabija kaubamärki tajub, kas tajub kaubamärki kirjeldusena või mitte. Territoriaalsus eristusvõimet tuleb vaadata kogu territoorimu ulatuses, siseriiklike
hinnanguline väärtus. Kaubamärgi üldtuntuks tunnistamine: Piisab kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte asjaomaste kaupade või teenuste: o tarbijate sektorisse o jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektorisse või o nende kaupade või teenuste tegelevasse ärisektorisse kuuluvatest isikutest. Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusmõju hilisemates vaidlustes 26. Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad ajsaolud, nimeta ja selgita? (essee küsimus) Kaubamärkide eristusvõime hindamise kriteeriumid: Eristusvõimet hinnatakse konkreetse tarbjaskonna hulgas kuidas tabija kaubamärki tajub, kas tajub kaubamärki kirjeldusena või mitte. Territoriaalsus eristusvõimet tuleb vaadata kogu territoorimu ulatuses, siseriiklike
hinnanguline väärtus. Kaubamärgi üldtuntuks tunnistamine: Piisab kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte asjaomaste kaupade või teenuste: o tarbijate sektorisse o jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektorisse või o nende kaupade või teenuste tegelevasse ärisektorisse kuuluvatest isikutest. Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusmõju hilisemates vaidlustes 24. Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad ajsaolud, nimeta ja selgita? (essee küsimus) Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud (KaMS § 9 lg 1) (1) Õiguskaitset ei saa tähis: 1) mis ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatule (ei ole graafiliselt kujutatud); Graafilise kujutatavuse nõude peamiseks eesmärgiks on hoida ära kauabamärgi omanikule alusetu konkuretnsieelise andmine
korruptsioon akt otseselt ja kaudselt läbi viidud ühe teise riigi poolt, kes katsus oma tahet peale suruda; mõjutas teise riigi esindajat. Surve art 51 muudab lepingu õigustühiseks algusest peale; valikut ei ole Surve riigi esindajale otsene v kaudne (santazeerimine, surve pereliikmele) lepped õigustühised. Riigi nõusolekul olla lepinguga seotud, mida esindaja väljendas tema vastu suunatud tegude või ähvarduste sunnil, ei ole õigusmõju. Üldise rahvusvahelise õiguse sundiva normiga Ius cogens norm kõrvale ei tohi kalduda; tekivad mingil ajal. Leping on tühine, kui see on sõlmimise hetkel vastuolus üldise rahvusvahelise õiguse sundiva normiga. Kas võib lahkuda enne, kui lepe jõustub? Erinevad sesiukohad. Kui leppe jõustumiseks vaja 30 riiki, kuid 5 lahkuvad, jääb lepe ikkagi kehtima. Kui liiga vähe jääb alles, peaks olema sätetsatud min arv riike, mille korral lepe veel nõusse jääks. Art 56
mugandamine lubab eeldada ka lihtsalt rahvusliku seadusandluse täiendamist mõne lisasättega. 2) Juhul, kui EL-i seadusandlust ei saa kohaldada muutmata kujul, on siseriikliku seaduslooja (rahvusparlamendi) ülesandeks EL-i sätete rakendamine ehk nende sisu siseriiklikku seadusandlusesse kandmine. Taoline transponeerimiskohustus puudutab ka niisuguseid EL-i direktiivide sätteid, millel võib põhimõtteliselt olla otsene õigusmõju. Rooma lepingu 189. artikli kohaselt on direktiivide ellurakendamine rahvuslikus seadusandluses vahendite ja vormide osas põhimõtteliselt teostatav siseriikliku seaduslooja (rahvusparlamendi) äranägemisel. Siit tulenevalt võib siseriikliku normatiivakti koostamisel kasutada kas direktiivi valguskoopiat või lihtsalt viidata EL-i ametliku väljaande sellele numbrile, milles direktiiv on avaldatud. Juhul, kui EL-i direktiivi sisuga ei seondu liikmesriigis märkimisväärseid õiguslikke,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
