kohtusse. Avalik õiguslik jõustamine- Riik peab korrale kutsuma kui kellegi õigusi rikutakse, et õigus kehtiks kõigile samasuguselt, oleks õigusriik (politsei jne) Eraõiguslik jõustamine- näiteks pöördud otse kohtusse, või inkassofirma teenused. Riik ei sekku. Riik pakub üksnes kohtusüsteemi Kui liikmesriik ei täida kohustusi, siis tuleb mõni EL institutsiooni komisjon, kes kutsub liikmesriiki korrale. Samas alati EL komsijon kõikjale ei jõua, ja selleks ongi välja mõeldud vahetu õigusmõju. Üksikisikud ise jälgivad et nende õigusi täidetaks, kaitsevad neid ise kohtus ja nõuavad nende täitmist. Van Gend en Loos kaasus- Hollandi ettevõte vs Hollandi riik, ettevõte mis importis kemikaale Saksamaalt Hollandisse, mõlemad EMÜ liikmed
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS Merike Saarmann ja Carri Ginter K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2014. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2013
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2001. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud.
organisatsioonide vahel ● Võtab vastu ELi eelarve koos Euroopa Parlamendiga. ● Nõukogu istungitel kohtuvad ELi liikmesriikide ministrid eesmärgiga arutada, muuta ja võtta vastu õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Ministritel on volitused kohustada oma valitsusi järgima nõukogu istungitel kokkulepitud meetmeid. ● Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi peamine otsuseid tegev organ. ● Koosneb liikmesriikide ministritest Euroopa komisjon: Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid Komisjon on ainus ELi institutsioon, mis esitab õigusaktide ettepanekuid, mille võtavad vastu Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, eesmärgiga: ● kaitsta ELi ja selle kodanike huve küsimustes, mida ei saa tõhusalt lahendada liikmesriigi tasandil; ● panna paika tehnilised üksikasjad, konsulteerides ekspertide ja üldsusega. Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid
Siseriiklike asutuste (valitsusasutuste) jaoks tähendab see seda, et lisaks siseriiklikele õigusaktidele ja korraldustele tuleb arvestada ka ELi õigusega. Iga ametiasutus vastutab sõltumatult seadusandjast, valitsusest või muudest ametiasutustest selle tagamise eest, et ELi õigust järgitakse ja kohaldatakse nõuetekohaselt. See tuleneb ELi toimimise lepingus sätestatud lojaalsuskohustusest. ELi õiguse järgimine tähendab järgmist: · jätta kohaldamata mis tahes siseriiklik õigusakt (seadus või korraldus), mis on vastuolus ELi õigusega. Ametiasutus, mis avastab, et riiklik õigussäte on vastuolus ELi õigusega, peab seda sätet eirama. Seetõttu ei saa ametiasutus siseriikliku õiguse järgimist tuua kunagi vabanduseks ELi õigusest üleastumisele. See tähendab paradoksaalselt seda, et siseriikliku õiguse järgimine võib olla ebaseaduslik; · tagada, et ametiasutuse enda meetmed ei oleks vastuolus ELi õigusega. See kehtib
põhimõtetega (Euroopa Kohtu 17. detsembri 1970. aasta otsus kohtuasjas 11/70: Internationale Handelsgesellschaft, EKL 1970, lk 1125, punkt 3). Sellele tuleb lisada, et EÜ asutamislepingu artiklite 230 ja 234 (nüüd ELTL 263 ja 267) kohaselt kontrollib EL-i teisese õiguse õiguspärasust Euroopa Kohus ning üksnes Euroopa Kohtul on võimalik teisese õiguse akte kehtetuks tunnistada. Järelikult: EL-i õigusega oleks vastuolus, kui Riigikohus hindaks, kas EL-i teisese õiguse hulka kuuluv õigusakt on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. 2) Riigikohtu pädevuses ei ole üldjuhul ka Eesti õigustloova akti EL-i õigusega seotud sätte põhiseadusele vastavuse kontroll ja selle sätte kehtetuks tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega. Niisuguses olukorras hindaks Riigikohus sisuliselt EL-i õigusega kooskõlas oleva Eesti õigusakti sätte kaudu selle sätte aluseks oleva EL-i õiguse vastavust põhiseadusele
organisatsioon rahvusvaheliselt tagaotsitavate isikute tabamiseks). Europolil endal kriminaalmenetluse läbiviimise õigust pole. Europoli kaudu saab eelkõige vahetada infot ja koordineerida koostööd, et mh ühisoperatsioonide käigus, ent menetlustoimingute reaalseks läbiviijaks jäävad ikka liikmesriikide enda politseiametnikud. Laevareostuse kaasus: Artikkel 80 lg 3 ei ole vastavuses artikliga 47. Mis puutub kõnesoleva raamotsuse sisusse, siis väidab komisjon, et selle artiklites 1–10 sätestatud meetmed seonduvad kõik kriminaalõigusega ja puudutavad tegevusi, mida tuleb ühenduse õiguse kontekstis pidada taunimisväärseks. Nõukogu väidab teise võimalusena, et ühendusel puudub pädevus kinnitamaks siduvalt kriminaalkaristuste raskust ja liike, mille liikmesriigid on kohustatud ette nägema siseriiklikus õiguses, ning järelikult ei ole nõukogu rikkunud EÜ asutamislepingut ja EL lepingut, võttes
rahvusriikide parlamendiliikmete hulgast otse rahva poolt. Parlamendi roll on suhteliselt sümboolne eelkõige saab rääkida nõuandvast funktsioonist. Samas on parlamendil järelevalvefunktsioon komisjoni töö üle õigus avaldada komisjonile umbusaldust ning algatada uurimisprotseduure. Alates 1975. aastast on parlamendile antud otsustusõigus EL-i eelarvega seotud küsimustes ja uute riikide vastuvõtmises. Viimasel ajal volitused kasvavad. Euroopa Komisjon (European Commission) on Euroopa Liidu täitevorganiks. Komisjoni kuuluvad volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse viieks aastaks. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Komisjoni ülesanne on kujundada liidu poliitikat, esitades ministrite nõukogule vastavaid ettepanekuid ja eelnõusid. Ka kontrollib komisjon lepingute täitmist, andes vajadusel asja edasi Euroopa Kohtule. Piiratud ulatuses on komisjonil täidesaatev funktsioon.
Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi See hagi võimaldab Euroopa Kohtul kontrollida, kas liikmesriik on täitnud liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Euroopa Kohtusse pöördumisele eelneb komisjoni läbiviidav eelmenetlus, mis seisneb selles, et asjassepuutuvale liikmesriigile antakse võimalus vastata talle esitatud vastuväidetele. Kui liikmesriik pärast seda menetlust oma kohustusi ei täida, esitatakse hagi liidu õiguse rikkumise kohta Euroopa Kohtule. Selle hagi võib esitada kas komisjon - kes praktikas ongi kõige sagedamini hageja - või teine liikmesriik. Kui Euroopa Kohus veendub kohustuse rikkumises, peab liikmesriik selle rikkumise viivitamatult lõpetama. Kui Euroopa Kohus leiab komisjoni poolt esitatud uue hagi põhjal, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele komisjoni taotlusel määrata põhisumma ja/või trahvi. Euroopa Kohus võib asjassepuutuvale liikmesriigile määrata komisjoni ettepanekul direktiivi ülevõtmise
Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika.
5. Kas põhiseaduse täiendamise seadusel on põhiseadusega võrdne õigusjõud? Põhjenda vastust. PSTS peaks olema põhiseadusega võrdne õigusjõud, sest see teeb põhiseadust palju paindlikumaks ja kohanemisvõimelisemaks. PSTS korrigeerib põhiseadust ja on samas täiesti samaselt võetav kui põhiseadus ise. PSTS-t kutsutakse isegi kolmandaks põhiseaduslikuks aktiks. Põhiseaduse ja PSTS vahel on õhkõrn vahe. 6. EL-i õiguse ülimuslikkus tähendab eelkõige kohaldamise ülimuslikkust? Selgita, mida see tähendab? Euroopa Liidu ülimuslikkuseks peetakse seda, et kui Euroopa Liit kohandab midagi, olgu selleks määrus või muu, siis kehtib see kõikides liikmesriikides. 7. Kas õiguskantsleril on pädevus nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus EL õigusega? Põhjenda vastust.
annab teatud inimestele õiguse otsuseid teha 8. Õiguskorra funktsioonid - suht sama mis punktis 1.2. 9. Õigusriik - on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriigi tunnuseid: Võimude lahusus - seadusandlikku, täitesaatvad ja kohtuvõima peavad täitma eriorganid. Riik ja üksikisik on võrdsed. Riigile kehtivad seadused täpselt sama moodi nagu teistele. Põhiseaduses välja kuulutatud õiguste ja vabaduste täitmine. Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine. Seaduslikkuse ülimuslikkus - põhimtteliselt peavad põhiseadusest madalama astmega seadused vastama põhiseadusele. Demokraatilik õigusmõistmine igale inimesele.
Paraku ei suuda eelotsuse menetlus kahjuks olla tegelikkuses piisavaks vahendiks nimetatud eesmärgi- üksikisikute kaebeõiguste tõhustamine- täitmisel; aidata liikmesriikide kohtuid keerulise EL õiguse kohaldamisel ja tõlgendamisel. 2 1.2. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise tähtsus Eelotsuse küsimine on EL õiguse nurgakivi, just eelotsustes on Euroopa Kohus loonud kõige kuulsamad EL õiguse põhimõtted (EL õiguse vahetu kohaldatavus, EL õiguse ülimuslikkus, liikmesriikide vastutus EL õiguse rikkumise eest, põhiõigusi ja -vabadusi puudutavad põhimõtted jne). Eelotsuse küsimine ja eelotsuse menetlus on sild kahe õigussüsteemi (EL ja siseriikliku-Eesti) õiguse vahel. 1.3. Eelotsuse küsimine siseriiklikus õiguses Eestis täpne vaste eelotsuse küsimisele puudub (nagu ka Soomes, Hollandis, Taanis ja Inglismaal). Eestis saab siiski menetlust peatada Riigikohtu menetluses oleva põhi-
EL keskkonnandirektiive võib suures osas jaotada kahte tüüpi direktiivideks: Tootedirektiivid - sisaldavad normatiive toodetele, tagamaks ühisturu toimimist. * Tulenevalt oma eesmärgist sisaldavad palju täpseid nõudeid (erinevad arvulised piirmäärad jms). * Nt patareides ei tohi sisalduda rohkem kui 0,025 % elavhõbedat. * Ratti kaasus (C-148/78) direktiiv 73/173 lahustite pakendamine ja märgistamine * Otsekohalduvus. Oma täpsuse tõttu neil normidel head eeldused otsekohalduvuseks. Kvaliteedidirektiivid - kehtestavad keskkonna kaitsmisel erinevates aspektides kaitse miinimummääri. Liikmesriigid võivad ise kehtestada ka rangemaid nõudeid. * nt 100 mg/nm tolmu jäätmepõletustehase ühe tunni jooksul (direktiiv 89/429)
sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. Õigus peab liikmesriigis kehtima ühetaoliselt ja vahetult.eraisikud võivad ühenduse õigusele tugineda, nii vaidluses üksikisikuga kui ka vaidluses liikmesriigi organiga. Direktiividel on kaudne mõju. Liikmesriigid peavad tarvitusele võtma meetmed direktiivide elluviimiseks, va juhtul kui liikmesriigi õigus on juba kooskõlas euroopa liidu õigusega
tihendada Armeenia, Aserbaidzaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene koostööd ja integratsiooni EL-iga. 2 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 17. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament on EL kaasseadusandjad a) tõene b) väär 18. Euroopa Komisjon on EL peamine seadusandja a) tõene b) väär 19. Euroopa Parlamendi liikmeid valivad liikmesriikide kodanikud alates 18 aastast. 20. Kõik Euroopa Parlamendi liikmed kuuluvad poliitiliste vaadete järgi fraktsioonidesse a) tõene b) väär 21. Euroopa Parlamendi ülesanded on: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab aluslepingutes ettenähtud tingimuste kohaselt poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi
MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations)
lisaks sellele et on ühine raha vaid on olemas ka ühendatud majandused sealhulgas sotsiaalpoliitika, sotsiaaltoetus ja kõik muud. 7.veebruar 2012 KAUPADE VABA LIIKUMINE Rahalised piirangud (ART 28) - kuulub importi ja eksporti tollimaksud (ART 30ELTL); diskrimineeriv siseriiklik maksustamine (ART 110 ELTL). Koguselised piirangud ART 34-36 ELTL KAASUSED 7/68 Komisjon v Itaalia Kas Euroopa kohus nõustus sellega või mitte. Ütles et siin on tegemist kaubaga. Itaalia kasutas valed artiklid kuna kogulised väärtsued on ART 34-36, mitte rahaliste piirangute puhul. 24/68 Komisjon v Itaalia Tegemist oli statistikamaksuga. Peab olema tegemist rahaline koorrmus kehtestatud ühepoolselt; kaup peab ületama riigi piir (kui kaup ei liigu riigi piiri siis maksu pole vaja maksta); Oluline sellest kaasusest on definitsioon (punkt 9), kohus tahab olla
· 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. · 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. · Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 2. Institutsioonid a. Komisjon: Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2.
arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Iga liikmesriik määrab ühe voliniku. Seejärel kinnitab Euroopa Parlament nad ametisse viieaastaseks perioodiks. Komisjonil on ELi otsustusprotsessis põhiroll ja talle on antud mitu tähtsat ülesannet
Selle järgi võivad riigid küll seada impordikaupadele (vabakaubanduses) piiranguid, et kaitsta rahva tervist, ausat konkurentsi jms, aga need piirangud pidid olema põhjendatud, mitte lihtsalt varjatud protektsionism ehk majanduslik kaitsesüsteem. Ehk siis EL Kohus on jälginud ja siiani jälgib, et EL sees kehtiks vabakaubandus. 11. Kuidas tagatakse Euroopa Liidu õiguse nõuetekohane kohaldamine liikmesriikides? Milline roll on selles protsessis Euroopa Kohtul? Euroopa Komisjon, olles n-ö lepingute valvur, peab hoolitsema nõukogu ja parlamendi määruste ja direktiivide elluviimise eest liikmesriikides. Vastasel juhul võib komisjon, selleks et kohustada rikkujat järgima ühenduse õigustikku, esitada kaebuse Euroopa Kohtule, kes võib omakorda otsuse mittetäitmise puhul määrata rahalise karistuse. 12. Mis on Euroopa Komisjoni funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Komisjon mänginud Euroopa integratsiooni protsessis?
antud vähemalt 258 häält- enamus- tegemist kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui on tegemist mõne riigi eluliste huvidega, peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Aga iga riik saab blokeerida otsuse vastuvõrmise, nõudes ühehäälsuse põhimõtete rakendamist. Ministrite Nõukogu otsused formuleeritakse õigusaktidena. Kõige rangem on määrus, kuulub kogu mahus tätmisele kõigi liikmesriikide poolt. Kohustuslikuks täitmiseks ja ülimuslik teiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub täitmisele, kuid liikmesriigil on õigus otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude. Otsus ja arvamusavaldus adresseeritakse konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule. Otsuse täitmine on kohustuslik, arvamus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa Komisjon EL valitsus. Alaliselt tegutsev organ, asub Brüsselis. Tegu on EL-u täitevvõimuga. Komisjon koosneb 27 liikmest ehk volinikust, kandidatuurid nim liikmesriikide valitsuse poolt ja
· Vabakaubanduspiirkonna loomine · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Loodi uued institutsioonid: Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Investeerimispank Uued EMÜ struktuursed institutsioonid: Euroopa Komisjon (European Commission) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice) Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgiks sai uuringute teostamine ja koordineerimine. 1.3. Ühtne Euroopa Akt ehk Luxembourgi leping Leping sõlmiti 1985, leping jõustus 1987
(3) Üha rohkem valdkondasid otsustatakse riigi tasandil (iga üksik riik ei saa öelda ei). (4) EL parlamendi rolli kasvamine;Lissaboni lepinguga parlament saivõrdseks nõukoguga; 1987 EL sai pädevuse; üha suurem osa otsuseid kvalifitseeritud häälte enamusega (KHE) otsustatakse EL tasandil. j. Laienemised 2. Institutsioonid a. Komisjon b. Nõukogu c. Euroopa Parlament d. Euroopa Liidu Kohus 3. Pädevus a. Piiratud pädevus, tuletatud pädevus Piiratud pädevus. EÜ/EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames (puudub pädevuse pädevus). Tuletatud pädevus. EÜ/EL pädevust võib laiendada lepingutes ettenähtud eesmärkide saavutamiseks, isegi kui selleks pole EÜ
ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu tagamine 1960 EFTA e Euroopa Vabakaubanduspiirkonna konventsioon. Eemärgiks on heaolu suurendamine majandusliku koostöö kaudu ja raamistiku loomine kaubavahetuse liberaliseerimiseks
Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesanded erinevad siiski riigile omaste struktuuride
· Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid = Rooma leping · Ühisturg, tolliliit, ühine põllumajanduspoliitika 10. EMÜ institutsioonid · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) · Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) · Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss · EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus
tööstus,õigus, väliskaubandus, välisasjad jne. Üldised teenused nagu Eurostat. Komisjoni otsused liiguvad alt üles kolleegiumisse ja sealt edasi juba teistesse EL-i organitesse. Komisjoni valdkonnad- Seadusandlik võim-õigusloome ja poliitikate kujundamine. Administreeriv võim-(rahastamise( programmide juhtimine).Konkreetsete EU poliitikate rahastamine. Täidesaatev võim-rahastamises, välissuhetes. Järelvaataja funktsioon.ELL17 komisjon teostab järelvalvet liidu õiguse kohaldamise üle EU kohtu kontrolli all. Komisjon algatab vajadusel kohtuasju liikmesriikide vastu. . 2. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu koosneb kõikide riikide esindajatest ministri tasandil, vastavalt teemale. kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu Eesti on eesistuja 2018 I poolel
Eestis neil haldusõiguse allikana praktiliselt tähtsust ei ole Kohtunikuõigus Eestis kohtud ei loo õigust, vaid rakendavad ja mõistavad õigust. Siiski on kohtupraktikal, eriti Riigikohtu lahenditel, oluline roll õigusallikate tõlgendamisel, seostamisel ja õiguslünkade täitmisel. Halduseeskirjad ja haldusesisesed juhendid (ei ole haldusõiguse allikad, sest pole faktilist välismõju): haldusorganile siduv üldisi käitumisreegleid sisaldav õigusakt, mille eesmärgiks on reguleerida halduskandja internseid küsimusi. Kuulub halduse siseõigusesse Haldusekandja Põhimõtteliselt võib haldusekandjaks olla iga isik, kellele haldusülesandeid on täitmiseks antud, seega nii avalik-õiguslik juriidiline isik (praktikas kõige olulisemad) kui ka eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik. Õigusteooriasjagatakse avalik-õiguslikud juriidilised isikud kolme põhiliiki:
– arendada tihedat koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas; – säilitada täiel määral acquis communautaire’i ja arendada seda edasi, silmas pidades, mil määral käesoleva lepingu alusel kasutuselevõetud poliitika ja koostöövormid võiksid vajada revideerimist artikli N lõikes 2 nimetatud menetluse kaudu, selleks et tagada ühenduse mehhanismide ja institutsioonide efektiivsus. Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku. See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud).
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse k
Nõukogu koosneb kõigi liikmesmaade esindajatest. Nõukogu nimetab Euroopa Komisjoni ja EL Kohtu. Keskpanka juhivad spetsialistidest ametnikud ja see ei ole poliitilise kontrolli all. EL institutsiooniline struktuur Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 7 kohaselt täidavad ühendusele antud ülesandeid järgmised institutsioonid (5): Euroopa Parlament (Strasbourg, Brüssel) Euroopa Liidu Nõukogu (Brüssel, Luksembourg) Euroopa Komisjon (Brüssel, Luksembourg) Euroopa Kohus (Luksembourg) Euroopa Kontrollikoda (Luksembourg) Euroopa Liidu eesmärgid Ühisturg; (asutamislepingu art 2) Majandus- ja rahaliidu loomine; Majandustegevuse harmooniline, tasakaalustatud ja säästev areng; Tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge tase; Meeste ja naiste võrdõiguslikkus; Majanduse püsiv ja inflatsioonivaba kasv; Konkurentsivõime ja majandusliku suutlikkuse vastastikuse lähenemise kõrge aste;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
