Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eurokriisi põhjused ja tagajärjed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ühisraha, krediidirisk, laene, pangad, oldi, tööpuudus, palku, kulusid, osteti, lubada, eksperiment, võlad, hoidnud, euroala, tasemele, laenasaasta alguses ja hiljem, mistõttu Euroopa riigid juurutasid rea rahanduslikke kaitsemeetmeid nagu Euroopa finantsstabiilsuse meetmed (European Financial Stability Facility, EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanism (European Stability Mechanism, ESM). Lisaks poliitilistele meetmetele ja väljaostuprogrammidele, millega võideldi Euroopa võlakriisi vastu, on Euroopa Keskpank (EKP) ka langetanud intresse ning andnud madalaprotsendilisi laene enam kui triljoni euro ulatuses, et säilitada raha liikumist Euroopa pankade vahel. 6. septembril 2012 rahustas EKP finantsturge, teatades piiramatust tasuta toetusest kõigile eurotsooni riikidele, mis osalevad riiklikus väljaostu- ja ettevaatusabinõude programmis EFSFi või ESMi kaudu, kus EKP ostab kokku eurotsooni riikide võlakirju. Kriisi mõju ei piirdunud üksnes majandusraskustega riikides, mida see kõige enam puudutas.
Ometigi EL vastab praegu institutsionaalse süsteemi ning liikmesriikide ja liidu vahelise pädevuse jaotuse loogika järgi konföderatsiooniks, mitte föderatsiooniks. Kui juba kahes peamises Euroopa integratsiooni sümboliseerivas valdkonnas – valuutaliidu ja viisaruumi puhul on liikmesriikidel erinevad seisukohad, siis föderatsioonist on veel vara rääkida. Samuti föderatsiooni mudelit teostada on raske, kuna on palju riike, kes on äsja liitunud EL-iga ning kellel ei ole ühisraha ega föderatsiooni suhtes osalemissoovi ega toetust. Ühe riigi poliitilise liidri Vaclav Klaus’i arvates ei usu ta, et föderalismiga kaasnevad ühetaolised standardid, tsentraliseerimine, reguleeritus ja kontroll suurendaksid EL kodanike heaolu ning konkurentsivõimet. Vaadates Eesti huvide perspektiivist, siis poliitilise eliidi hulgas föderaliseerumise ideel on rohkesti toetajaid,
Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas. Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad. Majandusanalüüsi vahendid Majandusteadlased konstrueerivad mudeleid selleks, et paremini selgitada erinevaid majanduslikke muutujaid.Mudelid on lihtsustatud teooriad, mis näitavad seoseid majanduslike muutujate vahel. Mudelite abil on analüüsist võimalik välja jätta ebaolulised detailid ning keskenduda olulistele seostele. Mudeli analüüsi tulemuste kirjeldamisel ja
aga aru, et Prantsusmaaga sõlmitud liidulepingu järgi kujuneb tema peamiseks vastaseks võimalikus sõjas hoopis Saksamaa ja andis Prantsusmaale lubaduse alustada sõjategevust rünnakuga Saksamaa vastu. Antanti kolmas osapool Inglismaa polnud andnud oma liitlastele lubadust, et ta Saksamaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub. Enne I maailmasõda oli jõutud sõjalise tegevuse kooskõlastamisega sedavõrd kaugele, et Inglismaa kõrvalejäämine võrdunuks reetmisega. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. RAHVUSVAH kriisid 20. saj. algul Suurriikide blokkide kujunemine ning nende raames sõlmitud kokkulepped mõjusfääride jaotamiseks viisid 20. sajandi algul maailma mitu korda sõja lävele
tekkis pankade omavaheliste nõuete tasaarveldamine ehk nn kliiring. 1 Euroopa mandriosas tekkis varsti samuti emissioonpanku. J. Law algatusel Prantsusmaal 1716, seejärel Taanis, Norras, Rootisis mujal. Eestis algab dateeritud panganduse ajalugu 2. oktoober 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistute põhikirjad. Need olid esimestena ühistu põhimõttel loodud pangad (hüpoteegipangad) ja tegutsesid eeskätt põllumeeste (mõisnike) huvides. 1858 tekkis St. Antoni gildi laenukassa Tallinnasse, mis oli peamiselt laenu vajavate käsitööliste ja meistrite ühendus. 1868 asutati Viljandis Laenu-hoiukassa. Liikmeskonda kuulusid ka kaupmehed ja üksikud mõisnikud. Need krediidiasutused olid kõik muulaste (sakslaste, venelaste) loodud. Kuna muulaste pankadest oli eestlastel raske laenu saada, jäi ainsaks võimaluseks oma krediidiasutuse loomine.
- esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peaks ideaalkujul olema võimalikud ühesugused või
see ei läinud läbi - ei kinnitatud. 1916 - Iirlased alustasid lihavõtte ülestõusu. See suruti maha. Hukati 16 juhti, kuid üks juht pääses. Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks. 1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
See närvilisus ja kiirus rahandusministrite vahetamisel näitas, et riik üritas midagi teha. 1789ks aastaks riigil suur võlakoorem. Üheks lahendiks sellest vabaneda oleks olnud maksude tõstmine, kuid ka sellel olid oma piirid. sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised), Olukord oli kehv aadelkonna ja õukonna pillava eluviisi tõttu. Kodanlus oli tõusuteel. Valitses tööpuudus, toiduained kallinesid. Seisustevahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt. I ja II seisusel puudusid riigi ees kohustused ja kõik jäi kanda III seisusele, sh maksud. Aadelkond oli üks Euroopa suurimaid ja nad olid muidugi maksust vabastatud ja priviligeeritud. Aadlite hulk 18. sajandil kasvas kõvasti, kuna tiitlit oli lihtne omandada- piisas teatud summast. 18 saj II poolel 25 000 aadliperekonda, Inglismaal paartuhat.
Kapitali ekspordilt oli Prantsusamaa teasel kohal maailmas. Iseärasuseks oli see, et seda eksporditi peamiselt laenukapitalina. Erinevalt Inglismaa kapitali ekspordist, mi soli suunatud kolooniatesse ja sõltuvatesse maadessse, toimus Prantsusmaa kapitali väljavedu riiklike ja munitsipaallaenude kujul, mis paigutati välismaistesse väärtpaberitesse. Prantsuse kapitali eest ehitati vähe ette võtteid, küll aga osteti kahureis ja kuulipildijaid, relvastati suuri armeid. Laenu saajad olid peamiselt Prantsuse sõjalised liitlased. Näiteks Prantsuse laenude abil relvastas Vene tsar oma armeed. Tööstuse kontsentratsioon Vaatamata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvukusel, edenes Prantsusmaal tööstuse kontsentratsiooni ja tsentralisatsiooni protsess: · 1876. aastal loodi metallurgiasündikaat Longvays; · 1885. aastal organiseeriti petrooleumikartell;
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
väljaastumisi ei esinenud. Esitati küll nõudmisi, kuid streikima esialgu ei hakatud, kuid 7.02 algas Tartus puuseppade streik, mis kasvas ülelinnaliseks streigiks. 13.02 jõudis streik rahumeelselt lõpule. Tartu töölised saavutasid oma nõudmistes üsna suurt edu, mis omakorda innustas uuesti tallinlasi streigile, mis mahult jüi küll jaanuarikuisele streigile alla: Tlnas töötasu suurendati, likvideeriti trahvide süsteem, tööpäev lühendati 10 tunnile, lubada töölistel valida töölisvanemaid. Pärast jäi olukord linnades rahulikumaks. Veebruaris 1905 algasid TÜ peahoone aulas suured revolutsioonilised miitingud. 4.02 otsustas ülikooli nõukogu protesteerida verisel pühap toimunu vastu. 6.02 otsustati katkestada õppetöö kuni septembrini 1905. Tervet Eestit hakkasid enam mõjutama mõisatööliste streigid. Jaanuari viimastel päevadel algasid mõisates moonakute streigid. Kuni märtsi lõpuni toimus mõisates ca 120 ülesastumist
lõpuks Põhja-Kaukaasia naftaallikatega. Mujal toimus tööstuse areng aeglasemalt või puudus üldse. Uurali mäestik oli mingil määral potentsiaali säilitanud, võrreldes teiste prk-dega, jäi üha rohkem maha. Kaasa ei mindud uuendustega, üritati läbi ajada tänu odavale tööjõule, kasumit saada ja mitte moderniseeruda jne. Vene tööstusliku arengu kitsaskohaks on ka väliskapitali kaasamine- ükskõik kas vene ettevõtjatele anti laene või teisalt väliskapital, välisettevõtted. Suur osa kasumist läks Vm- lt nii või teisiti välja. Väliskapitali osakaal oli eriti suur Prn-l. Prn ettevõtjad ise rajasid terve hulga ettevõtjaid, olid huvitatud kiiresti arenevast loodepiirkonnast, sakslased ja britid ei jäänud ka kaugele maha. Brittide kontrolli all kogu naftatöötlemine Vm-l. Enne I ms Vm tööstustoodang oma koguväärtuselt jäi USA omale alla 15 korda, Sm omast 7 korda. Veelgi suurema mahajäämuse
Poolas pärast Varssavi ülestõusu maha surumist sakslaste poolt olid loodud eeldused nõukoguliku režiimi kehtestamiseks Moskva kontrolli all. Punaarmeel oleks tegelikult jõudu jätkunud küll. Kui Varssavi all vaadati pealetungi pealt, läks Punaarmee rünnakule rinde idaosas, võttis sihikule Rumeenia. Rumeenia Rumeenia oli Saksa satelliitriikide hulgas. Oli kaotanud NL-le piirkondi, taheti tagasi saada. 1941 Vene-Saksa sõja puhkedes oldi saksa poolel. Sai tagasi nii Põhja-Bukoviina kui ka Besaraabia, lisaks veel nn Transnistria piirkonna- Musta mere põhjarannikul Odessa linn ja selle ümbrus. Sellega oli Rumeenia nõudmised NL suhtes ühele poole saanud, kaugemaid sõjasihte ei seatud, samas olles liitlasvahekorras Sm-ga, oldi sunnitud rünnakut jätkama, saadi oluline löök Stalingradi lahingus. Seetõttu poolehoid Sm-le hakkas Rumeenias kiiresti vähenema. Tekkisid mõjukad
Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel ELi eesmärk on tagada oma 498 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas. Reisimine ELi piires ilma passi- ja piirikontrollita, ühisturg, Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtt, toiduohutus ja keskkonnakaitse, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja miljonid võimalused õppimiseks välismaa. 19 Euroopa Liidu lipp 20 ÜRO (asutajaliige 1945) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945
üldvalmisega, sellele anti õigus otsustada kõikid kohalikke halduslikke, kultuurilisi ja majanduslikke küsimusi. Maanõukogu võis ametisse kinnitada Maavalitsuse. 30. märtsi määrustega olid Eesti tollased liidrid rahul - kuni suveni rohkem ei üritatud. Autonoomiaseadus oli küll kätte saadud, aga see tuli ka ellu viia - sellega olidki Eesti poliitikud 1917. aasta suve seotud. Samas tuleb nimetada eestlaste tegevuse õigeaegsust - kui alguses oldi peale veebr revolutsiooni vähemusrahvuste suhtes sallivad, siis juba aprilli keskel tekitas AV kriisi see, kui ukrainlased hakkasid endale autonoomiat saavutama. Rakendusotsuste vastuvõtmiseni jõuti alles juuni lõpus. Vastutegevust kohtasid eestlased nii siin elavate muulaste kui ka kohalike vasakpoolsete poolt. Jaan Poska poolt tagandatud vanad vene ametnikud pöördusid AV poole kaebekirjaga, kus Poskat süüditstati sepratismis, samal päeval AV otsustas, et edaspidi
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahemerel ......................................
ja ka väljaspool Euroopat alates 19. sajandi lõpust. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil tekkisid fašistlikud liikumised ja režiimid üle kogu Euroopa ning rida maid läks üle demokraatialt autoritaarsetele süsteemidele. Seega olid natsid osa laiemast poliitilisest suundumusest Euroopas. Vastuseisu Weimari Vabariigi demokraatlikule süsteemile Saksamaal suurendasid pahameel Esimese maailmasõja lõpul sõlmitud Versailles’i rahulepingu sanktsioonide üle, massiline tööpuudus ja suured majanduslikud probleemid. Parempoolsetes ringkondades oli taoline meeleolu juba domineeriv. Tugeva vasakpoolse liikumise (sotsialistid ja kommunistid) tõttu olid parempoolsed raevus, see viis suureneva poliitilise vägivalla ja süveneva ebastabiilsuseni. Natsid pöördusid oma poliitilise platvormiga sakslaste poole, lubades stabiilsust, tugevat valitsust eesotsas tugeva juhiga ning majanduslikku taastumist, kusjuures antisemitismile üleskutsumise ulatus on vaieldav.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises, ladustamisel ja transportimisel. Leiti, et kui korraldada materjalide ostmist, tootmist, ladustamist, jaotamist ja müüki teatud põhimõtete järgi, on võimalik saada äritegevuses suurt säästu ja saavu-
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub
küllaltki mitmetahuline. Juhid otsustavad, milline peab olema organisatsioon (või selle allüksused), millised peavad olema selle eesmärgid ja poliitika turgudel, milliste eesmärkideni on vaja jõuda efektiivsuse ja tootlikkuse alal, milliseid meetodeid tuleb selleks kasutada, kui palju ja milliseid töötajaid, erinevaid materjale ja finantsressursse firma vajab ja kui palju saab ta neid endale lubada. Juhtimisedu saavutamise kunst seisneb eelkõige selles, et : · teha tarbijale vajalikke asju õigel ajal, · teha neid asju kvaliteetselt ja tootlikult, et tänu sellele saada minimaalsete kulutuste juures maksimaalset kasu. Erineva tasandi või organisatsiooni juhtide poolt lahendatavad konkreetsed ülesanded võivad omavahel oluliselt erineda. Samal ajal on nende tegevuses, sõltumata ametikohast ja tegevusalast palju sarnast ja ühist: neil
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
