Kas Eesti liitub eurotsooniga 1. jaanuaril 2011? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest on juba mõõdas viis ja pool aastat. Kuigi Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro vastu esimesel võimalusel, siis sellele vaatamata pole me endiselt liitunud eurotsooniga. Praeguse seisuga on Valitsus seadnud eesmärgiks eurole üle minna 1. jaanuaril 2011. Milline on hetkeolukord ja võimalused see plaan reaalselt teostada? Euroga ühinemiseks peab Eesti suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid, mis on kehtestatud kõikidele riikidele, kes soovivad liituda euroalaga. Nende mittetäitmine takistab euro kasutusele võttu. Järgnevalt uurin neid kriteeriume ja nende täitmist lähemalt. Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu
Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe Väimela 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.1. Eurole ülemineku ajakava................................................................................................5 2. Mida toob Eestile Eurole üleminek ........................................................................................7 2.1. Mis juhtub laenude ja krediitkaartidega...........................................................................7 2.2. Millised muutused toimuvad kinnisvaraäris ................................................................... 7 2.3
- - säästuhoius Laenuteenused - - Tarbimislaen - - Hüpoteeklaen - - Arvelduslaen - - Sündikaatlaen Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht Valuutakomitee Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992.aastal kehtib Eestis süsteem ja Eesti kroon Valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem.
Vaatamata tõsiasjale, et Eesti on võrreldes ülejäänud maailmaga väga väike, on meie riigis vähem kui viimase aastasaja jooksul käibinud rohkem erineivaid rahasid kui enamikes teistes maailmariikides. Valisin sellise teema just tänu raha aktuaalsusele seoses euro tulekuga. Käesoleva uurimistööga üritan ma välja selgitada esiteks, kuidas on toimunud rahareformid ja rahavahetused, alustades marga käibeletulemisest ning lõpetades meile veel võõrana tunduva euroga. Teiseks, kuidas aga inimesed on erinevatesse rahadesse suhtunud ning millised mõtted ja tunded neid valdavad seoses krooni kadumisega ja euro käibelevõtuga. Uuritav probleem hõlmabki Eesti erinevaid rahasid läbi viimase aastasaja, otsides vastuseid küsimustele, miks meil on üldse olnud niipalju erinevaid rahasid ja kuidas toimusid üleminekud ühelt rahalt teisele. Ehhki see kõik võib näida väljaspoolt vaatajatele väga vahva, on nii intensiivne rahade vahetus ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11KÕ EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS, EURO EILE,TÄNA JA HOMME Juhendaja: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinna-skaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Kehtestatud olid Maastrichti kriteeriumid, nende eesmärgiks oli tagada tasakaalukas majandusareng. Detsembris 1995 otsustati Madridis Euroopa Liidu Nõukogus, et alates 1999
europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad ja nad võivad oma riigi rahaasjad hooletusse jätta. Nende riikide kulud ületasid tulusid ja puuduolev raha laenati väljastpoolt riiki,
1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Eestis rahana käibel euro
Teenindajad on vahel viisakad, vahel mitte. Koht ise on super. Enamasti tulles tervitatakse. Sisened, lähed leti äärde, esitad tellimuse, tuuakse lauda ja maksad leti ääres. Midagi halvustavat öelda pole, kõik on nõuetekohane. Tsekil on ainult suur oranz silt.. Turvamehed on ka. II OSA EURO Euro kasutuselevõtt 1. juulil 1987 sõlmiti Euroopa Liidu leping, mille sihiks oli Euroopa Majandus- ja Valuutaliit. 7. veebruaril 1992 allkirjastati Maastrichti leping, mis nägi ette, kuidas seda liitu 1999. aastani ette valmistada, ning määras lähenemiskriteeriumid, mis iga liikmesriik peab enne euroalasse astumist täitma. 1993. aasta algusest jõustus Euroopa siseturg. 1. jaanuaril 1994 asutati Frankfurdis praeguse Euroopa Keskpanga eelkäija Euroopa Valuutainstituut. 1995.a. detsembril otsustas Euroopa Liidu Nõukogu Madridis euro kasutusele võtta 1999. aastal. 1998. aasta lõpuks oli selge, et alguses osalevad valuutaliidus EL 15 riigist 11
Raha ajaväärtuse kontseptsioon- iga rahasumma on praegu rohkem väärt, kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe teenima panna. Kui raha laekub hiljem jääb osa tulust teenimata. 19. pangandusriskid Pangandusega seotud riskitegurid: - krediidirisk ehk emitendi makserisk - maarisk - võlakirja intressirisk ja likviidsusrisk - valuutarisk - personalirisk - tehniliste süsteemide risk - reinvesteerimisrisk 5. Eurotsoon Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean- Claude Juncker. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused. Euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999.
Riigikogus peetud välispoliitilisel arutelul ettekandega esinenud tollane välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas sel puhul vajalikuks isegi rõhutada, et ,,Eesti ei käsitle oma Euroopa Liidu tulevasest liikmestaatusest julgeolekugarantiina. Meie julgeolekuga seotud küsimused tuleb lahendada teises kontekstis ja mitte tuua Euroopa Liitu kaasa probleeme, millest jagu saamiseks see organisatsioon ei ole loodud." Julgeolekupoliitilise rolli asemel püüti rõhutada pigem ühinemise majanduslikku aspekti, eelkõige Euroopa Liidu turu avanemist Eesti toodetele, aga ka Euroopa Liidu maade investeeringute mahu kasvu, nagu ka võimalust saada otsest abi tootmise moderniseerimisel ja standartiseerimisel. Ilmselt seepärast domineeris 1997. aasta suvel liitmise majanduslik faktor tavakodaniku teadvuses julgeoleku-poliitilise kaalutluste ees, nagu kinnitas EMOR-i telefoni-gallup. 6
..............................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit.................................................................................................................15 Euroopa kohus..........................................................................................................................18 Regionaalpoliitika....................................................................................................................20 Kodanike euroopa...........................................................................................
Läti, Leedu, Bulgaaria ja Maltaga ning tunnustada Türgit kandidaatriigina. Läbirääkimiste puhul on kehtinud kaks peamist põhimõtet: üks läbirääkimisraamistik, eraldi läbirääkimised iga riigiga, mis algavad sobival ajal vastavalt taotleja ettevalmistusastmele ning kulgevad oma tempos. 3. Ühinemiseelne strateegia vahendid 1994. aastal määratleti Essenis Euroopa Ülemkogul Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide ELiga ühinemise ettevalmistamise ühinemiseelne strateegia, mis põhines Euroopa lepingutel ja PHARE finantsabi programmi rakendamisel ning ,,struktureeritud dialoogil", mis tõi kokku kõik liikmesriigid ja kandidaatriigid aruteludeks ühist huvi pakkuvates küsimustes. 1997. aasta detsembris tegi Luxembourgis kogunenud Euroopa Ülemkogu otsuse kümne Kesk- ja Ida-Euroopa riigi tõhustatud ühinemiseelse strateegia kohta. Strateegia hõlmas kaht vahendit:
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine.
• Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise vahendid, nende sisu • Avaturuoperatsioonid; nt struktuurioperatsioonid – väärtpaberite ost, müük, repotehingud; pankade likviidsuse parandamine. • Püsivõimalused; nt laenamise ja hoiustamise püsivõimalused. • Kohustuslik reserv; keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas. 12. Eesti Panga ülesanded • Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises • Arveldusüsteemide käigushoidmine ja arendamine • Sularaharingluse korraldamine • Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine • Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades sellega valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega. 13. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi
väiksem kui 5................................................................................................................... 9 Euroopa Keskpank................................................................................................................ 10 Euroopa kohus...................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit ning euro.............................................................................................. 12 Regionaalpoliitika.................................................................................................................. 13 Kodanike Euroopa................................................................................................................. 14 EL ja Maailm................................................................................................................
Sõltuvussuhe=rahu tagamine 1960ndad ja 1970ndad: paigalseis, poliitiline integratsioon tagaplaanil. 1980ndate keskel toimus taaselustumine ja rahvusüleste institutsioonide osatähtsuse kasv. Süvenemine ja laienemine jätkusid. 1990ndad: integratsiooni süvenemine on pidev protsess, mis ei toimu hüppeliselt (lepingumuudatuse tulemusel), vaid ka ELi institutsioonide igapäevase tegevuse läbi. 4. Mis olid Maastrichti (1992) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö (ka rahaliit), mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas.
· jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus: · Sularaha · Krediitkaart · Jooksevkonto · Lühiajalised riigi võlakirjad · Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis: · Kuni 1918 valitsejariigi raha · 1918 eesti Mark · 1928 Eesti kroon · 1940 Vene rubla · 1941 idamark · 1944 Vene rubla · 1992 EEK · 2011 EURO 8. Maastrichti kriteeriumid. · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus
saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1. osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises 2. osaleb finantsstabiilsuse tagamises 3. hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 4. korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises 5. hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid 6. kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi 7
EL esimene laienemine. 1990ndate laienemine: EFTA integreerimine (Luuakse EEA ehk Euroopa majanduspiirkond (Sveits ei)) 1993 alustavad neli riiki läbirääkimisi ühinemaks (Laienemine läheb kiiresti, kõik riigid sobivad väga hästi, 1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria, Norra ütleb jälle ei). Tulemused (Veel enam riike ja raha, EEA kaotas oma tähtsuse.) Aga mida teha Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, kas ka huvi üles näitavad? Amsterdami lepe 1997 (jõustus 1999)- Plaan oli kõik Maastrichti probleemid ära lahendada, tegelikult ei tulnud suurt midagi. Plaan: korda nõukogu hääletamine ja komisjoni suurus- suudeti vaid välis- ja julgeolekupoliitikas üht-teist korda saada. Läks muidu ka pisut demokraatlikumaks. Nizza leping / Nice'i leping 2001- Valmistumine suuremaks laienemiseks, süvitsi integratsioon, ei täitnud ka oma eesmärki Kopenhaageni kriteeriumid (1993): Loodi selleks, et oleks süsteem uute liikmete vastu võtmiseks.
Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste
o 2)Määratleda erandid üldistest lepingusätetest; o 3)Määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; o 4)Uue liikmesriigi EL osamaksu määramine; o 5)Struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine; o 6)Uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine; o 7)EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine; o 8)Mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks 27. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel Liikmesriikide EL ühinemise põhjused · Julgeolek · Heaolek · Prestiiz · Sõltumatus Euroopa Liidu eesmärgid · Rahu ja julgeoleku tagamine · Euroopa identiteedi arendamine · Tasakaalustatud majanduslik ja sotsiaalne areng · Euroopa konkurentsivõime parandamine ja mõjuvõimu suurendamine rahvusvahelisel areenil
Parlamendi roll muutub olulisemaks) Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine Euroopa kodanikualgatuse mõiste (vähemalt 1 miljon EL kodanikku ühest või mitmest liikmesriigist võib teha Euroopa Komisjonile ettepaneku mingi õigusakti algatamiseks) Euroopa Liidust väljaastumise protseduur Institutsioonilised küsimused (olulisemad): Ülemkogu president / eesistuja (Herman van Rompuy) EL välistegevuse ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (Catherine Ashton) = ÜVJP kõrge esindaja + Euroopa Komisjoni asepresident 12 EL välisteenistuse loomine (sisu ja pädevused seni täpselt Euroopa Liidu põhikursus paika panemata) Nn "topelthäälteenamus" Euroopa Liidu Nõukogus: 55% liikmesriikidest + 65% EL rahvastikust (alates 2014)
signaal sellest, et investeerimiskliima on veelgi paranenud. Euro hajutab kahtlused ja sisendab kindlustunnet ja tugevdab sel moel tõhusalt Eestit kui majanduskeskkonda", kommenteerib küsitluse tulemusi Thomas Schöllkopf, Saksa-Balti Kaubanduskoja Eestis, Lätis, Leedus (AHK) president. Miinusena nimetati kõige sagedamini üleminekuga seotud kulusid. Peaaegu pooled küsitletutest näevad praktilisi ettevalmistusi ja rahalisi kulutusi seoses vääringu vahetusega kui eurole ülemineku negatiivseimat aspekti. Seejuures arvestavad mõned ettevõtted kasvava hinnakonkurentsiga ning kõrgemate tootmiskuludega. Mõned kardavad ka kasvavaid palgakulusid. Võimalikud turuosade kaotused seoses uute turule tulijate poolt tekitatud tiheneva konkurentsiga ei valmista aga ettevõtjatele eriti muret4. Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti presidendi Michael Stenneri sõnul täitusid ootused Euroopa
1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. 1940.a Nõukogude võimu kehtestamisel võeti kasutusele rubla. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendik Eesti kroon. 1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus.Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi
Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal, need riigid olid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Nendega liitus Kreeka, kes täitis need tingimused 2000 ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2001. Euromündid ja -paberraha tulid käibele 1. jaanuaril 2002. Sloveenia täitis eurotingimused 2006 ja euro tuli käibele 1. jaanuaril 2007.
1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE Sõjast sõjani Pärast I maailmasõda lagunesid Saksa keisririik, Austria-Ungari monarhia, Türgi ja Tsaari- Venemaa, vana Euroopa kujundati suures osas ümber, jagati 38 riigiks. I maailmasõja järel oli senise 60 miljoni inimese asemel Euroopas võõra võimu all 20 miljonit inimest (3 % Euroopa rahvastikust). Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti,
Muidu ka ELiga väga lähedased suhted 90-ndate laienemine EFTA integreerimine: Luuakse EEA ehk Euroopa majanduspiirkond (Sveits ei) 1993 alustavad neli riiki läbirääkimisi ühinemaks: Laienemine läheb kiiresti, kõik riigid sobivad väga hästi, 1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria, Norra ütleb jälle ei Tulemused: Veel enam riike ja raha, EEA kaotas oma tähtsuse Mõned Lepingud Amsterdami lepe 1997 (jõustus 1999): Plaan oli kõik Maastrichti probleemid ära lahendada, Tegelikult ei tulnud suurt midagi, Plaan: korda nõukogu hääletamine ja komisjoni suurus, Suudeti vaid välis- ja julgeolekupoliitikas üht- teist korda saada, Läks muidu ka pisut demokraatlikumaks Nizza leping / Nice'i leping 2001: Valmistumine suuremaks laienemiseks, Süvitsi integratsioon, Ei täitnud ka oma eesmärki Kopenhageni kriteeriumid 1993 Loodi selleks, et oleks süsteem uute liikmete vastu võtmiseks
Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika. 1992 Maastrichti leping-justiits ja siseasjad Asutati majandus ja rahandusliit. Maastrichti lepingu jõustumisel sai Taani mitmeid erandeid, sest ei oleks vastasel korral lepingut ratifitseerinud. Lepinguga tekkis EU kolme sambaline struktuur: 1)EU ühendused-igasugused koostöövormid(töö vaba liikumine jne); 3)III sambas olid justiits ja siseasjad (JSK)-ühehäälsus ja konsulteerimine EU parlamendiga; 2) Samms olid välis ja kaitseasjad(VKK)
Pangas, 2%. Aitab stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele. 11. Rahapakkumise tegurid. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + säästuhoiused · M3 = M2 + tähtajalised hoiused 12. Euroala kriisi tekkepõhjused · Maailma majanduslikul ja poliitilisel maastikul Euroopa roll muutub vähemtähtsaks. · Aasia roll kasvab. · Maailma majanduses G7 asendub G20. · Euroopa konkurentsivõime aeglaselt nõrgeneb. · Majanduskasv on viimastel aastatel EL-is olnud 1 ja 2 protsendi vahel. · Euroopa tootlikkuse kasv aeglustub ja jääb alla nii USA-le kui Aasia riikidele. · Euroopa teadus- ja arenduskeskused liiguvad koos tootmisega välja (Aasiasse).
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud
ruume. Venemaa piiras järsult gaasitransiiti Euroopasse 07.01.2009 Postimees Hendrik Vosman Venemaa vähendas eile järsult Ukraina kaudu teistesse maadesse saadetava maagaasi kogust, asetades nõnda keset talve külmaohtu mitu Euroopa riiki. Vene gaasimonopol Gazprom kahandas Ukraina kaudu Euroopasse kulgevaid gaasitarneid 58 miljonile kuupmeetrile. See on Reutersi andmeil üle 80 protsendi väiksem kogusest, mis liikus läbi Ukraina enne kriisi puhkemist 1. jaanuaril. ELi värske eesistuja Tsehhi nõudis, et tarned jätkuksid kohe endises mahus, ning teatas, et kaalub ELiVene Ukraina tippkohtumise kokkukutsumist. Ungari, Bulgaaria, Türgi, Makedoonia, Kreeka, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatia teatasid, et Vene maagaasi tarnimine neile on lõppenud. Bulgaaria valitsus pidas maha erakorralise istungi ja palus rahval võimalusel kasutada alternatiivseid kütteallikaid. Slovakkia lubas välja kuulutada eriolukorra, sest gaasitarned vähenesid üleöö 70 protsenti
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
