sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid Oopiaadid-oopium,morfiin, heroiin)/ Stimulandid-stim. KNS-i ja tõstavad südamelöökide sagedust,vererõhku,lihaspinget)Paraneb tähelepanuvõime,kuid reakts. aeglustuvad(kofeiin,nikotiin,kokaiin,anfetamiin)/ Hallutsinogeenid- ained,mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone (marihuaana,maksaliin,LSD) Tunnetusprotsessid(kogn.protsessid)-psüh.protsessid,mille käigus
muudes protsessides. Põhjus, miks opiaadid nagu heroiin ja morfiin meid nii tugevalt mõjutavad, on see, et need välistekkelised ained kinnituvad samadele retseptoritele nagu meie sisetekkelised opioidid. On kolme tüüpi üle kogu aju levinud retseptoreid: müü-, delta- ja kapa-retseptorid. Need retseptorid mõjutavad läbi vahendajate ioonikanalite avanemise tõenäosust, mis teatud juhtudel vähendab närvi ärritatavust. See vähenenud ärrituvus on tõenäoline opiaatide eufooriat tekitava mõju allikas ja näib, et seda vahendavad müü- ja delta-retseptorid. See eufooriat tekitav mõju näib hõlmavat ka teist mehhanismi, kus tulevad mängu kõhtmise keskajukatendi ala GABA-pärssija interneuronid. Nende neuronite müü-retseptoritele kinnitudes vähendavad opioidid vabaneva GABA hulka. Tavaolukorras GABA vähendab naalduvas tuumas vabaneva dopamiini hulka. Selle pärssija takistamisel suurendavad opiaadid lõpuks toodetava dopamiini hulka ja tuntavat naudingut.
Butaan on üks alkaanide tuntumaid esindajaid. Teda leidub nii looduslikus gaasis kui ka lahustununa naftas. Ta on värvusetu, lõhnatu, vees lahustumatu, õhust raskem gaas, mis suhteliselt kergesti veeldub. Butaani lisatakse bensiinile lenduvuse tõsmiseks. Ta on ka lähteaineks mitmete polümeeride tootmisel. Butaan on laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Butaan leiab noorte seas tarvitamist rekreatiivsetel eesmärkidel, põhjustades eufooriat. Samas on gaasi sissehingamine ohtlik, takistades tarvitamise järel hapniku normaalset omastamist õhust. Hapnikuvaeguse ja muude kõrvalmõjude tagajärjed võivad olla eluohtlikud. 15. augustil 2013. a. suri Pärnus välgumihkligaasi hinganud 13-aastane poiss. Butaani struktuurvalem? Kus leidub butaani igapäeva elus? Butaani keemistemperatuur?
· Parandab keskendumisvõimet · Vähendab kurnatuse teket · Ergutab närvisüsteemi Ergutid · Kohv · Amfetamiin · metamfetamiin · Ecstasy · Tee · Spordi ampullid kohv Ampull Ecstasy Ergutite tarvitamine · ATS-aineid neelatakse alla · süstitakse · tõmmatakse ninna · suitsetatakse Mõju · Toime sõltub enamasti inimese isiksusest, tema meeleolust ja ümbritsevast keskkonnast aine manustamine ajal · Eufooriat tekitav annus võib sõltuvalt inimesest ja keskkonnast muuta tarvitaja ka närviliseks ja ärevaks.
jooksvalt nende kardiovaskulaarsed parameetreid. Kui uuritavatel lasti valida, kas metamfetamiini doos või nende poolt määratud rahaline summa, siis uuringu käigus selles osas olulisi muutusi topiramiini saanud uuritavatel ei tekkinud. Metamfetamiini soovisid uuringu käigus uuesti/edasi kasutada eelkõige need uuritavad, kellel kasutati nii suuremaid metamfetamiini kui topiramaadi annuseid. Metamfetamiini kasutamisel tundsid katsealused tugevalt väljendunud eufooriat, stimulatsiooni kui ka soovi seda ainet kasutada, topiramaadi puhul olid väljendunud vaid kaks esimest. Metamfetamiin tõstis oluliselt üldist enesetunnet, topiramaat üksinda võis isegi langetada üldise enesetunde hinnangut, kuid koos metamfetamiiniga tõstis oluliselt üldist enesetunnet. Metamfetamiin põhjustas eufooriat, samas kui topiramaat üksinda võis selliseid nähte vähendada (hinnatuna nii morfiini kui LSD eufooriahinnangu alaskaaladel). Meeleolu profiili mõõtmisel tõstis
DEPRESSANDID Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressante tarvitatakse ka uimastitena. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad närvisüsteemi depressandid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid tõkestavad REM-und
hingamist soodustava ravimina astmahaigeteke ja südamepuudulikkuse puhul. Oopium- unimaguna valmimata seemnekuprade kuivatatud mahl. Oopiumis leiduvatest ainetest olulisim ja tuntuim on morfiin. Oopiumi toodetakse soojades maades: Hiina, Türgi, India. Kasvukohast sõltub oopiumi morfiinisisaldus ja seega toime tugevus. Oopium sisaldab palju alkaloide, sealhulgas olulisim on opiaatide rühm, mida esindavad morfiin ja kodeiin. Valu vaigistavaid ja eufooriat tekitavaid morfiinitaolisi keemilisi ühendeid kutsutakse opiaatideks. Opiaadid mõjuvad uskumatult väikestes annustes. Opiaatidel on olemas opiaatidele tundlikud retseptorvalgud. Mõned keemilised ained, mis ise on suuresti toimeta, vähendavad opiaatide- ja ainult opiaatide – efekte ja hoiavad küllaldases annuses manustatutena need täiesti ära. Selliseid ravimeid, mis spetsiifiliselt takistavad teiste toimeid, nimetatakse antagonistideks.
Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju tugevam, väikestes kogustes tek eufooriat, kuid kahjust motoorseid reakts. *stimulandid (kofeiin, nikotiin, anfetamiinid:ecstasy)stimileerivad KNSi, reakts aeglustub, paraneb tähelepanuvõime *hallutsinogeenid(marihuaana, meskaliin, LSD) muudavad taju, hallutsinatsioonid.
Tõeline reklaamiguru, õel ning terava keelega naistemees. Ma ei tahaks enam Sifferist midagi rääkida, sest ta on selleks liiga võimas. Jäägu see igaühe enda lugeda. Raamatus mingit erilist tegevustevõrku polnud nii et trilleri sõpradele ilmselt ei pakuks see midagi. Samas kannatage need esimesed 5 lehekülge ära mil te mitte midagi aru ei saa, sest see raamat on seda väärt! Kenderi sõnakasutus ning mõttemaailm võib kahtlemata hüpnoosi viia ning Yuppiejumal tekitab võimast eufooriat. Kindlasti ei ole raamat tuim ning lame üheplaaniline musklinäitamine. Selge, puhas ning räme raamat, mille lihtsalt peab läbi lugema. 9/10 (Jaffa liigne filosofeerimine võtab ühe punkti maha)
muutub jutt segaseks, raskused liigutuste koordineerimisega, viha, agressiivsus. 2 promilli ületamine tõsine mürgitus; üle 4 promilli alkoholisisaldus võib põhjustada surma. Kuna alkoholi tarvitamisel organism harjub alkoholiga, siis on mõnikord roolijoodikutel leitud verest niisuguseid alkoholikoguseid, mis oleksid mõõduka tarvitaja ammu tapnud. Rahustid. Rahustid muudavad inimese lõdvestunuks ja rahulikuks, tekitavad eufooriat ja leevendavad pinget. Sageli võtavad rahusteid narkootikumide kasutajad näiteks heroiini toime suurendamiseks või narkojoobe tagajärgede leevendamiseks. Rahusteid kasutatakse ärevuse vähendamiseks ja unehäirete raviks. Toime sarnaneb alkoholi toimega. Väikestes kogustes mõjub rahustavalt, pideval tarvitamisel hakkab harjumus aine suhtes pidevalt kasvama ning ainet vajatakse üha suuremal hulgal. Oopiumid. Oopium ja oopiumist saadud ained. Kõik
Tuntud on veel suupill, moka- või huulepill, nokapill, haruldasemad on kärsapill ja pöupill, samuti suukannel. Parmupillis on heli tekitajaks pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Kes on rohkem parmupilli mänginud, on kindlasti tähele pannud, et pärast mängimist on veidi teistsugune tunne. Tuleb see rütmistatud hingamisest, mis tekitab kerget eufooriat; võimsatest vibratsioonidest, mis mõjutavad aju alfa-, beta- ja gammalaineid, juhtides mängijat ülemisse, keskmisse või alumisse ilma; kosmilisest sidemest igavikuga, kogemata mängides viisi, mida 1000 aastat tagasi mängis samaan või millestki muust - on kõiksugu teooriaid, aga midagi parmupilli juures on, mis
Pikemaajalisel kasutamisel esines südemarabandust, infarkti ja kokkukukkumist. Sõltuvusnähtudena esines teotahte puudust ja depressiooni. MDMA: Metüleendioksümetamfetamiin ehk MDMAon amfetamiini derivaat ja psühhoaktiivne aine, millel on stimulandi ja nõrga psühhedeelikumi omadused ja empaatiatunnet soodustav mõju. Suukaudselt võetud MDMA toime algab 20-60 minutit pärast sissevõtmist ja kestab 3-5 tundi, järelmõju kuni 24 tundi ja pohmelus kuni 72 tundi. MDMA võib tekitada eufooriat ja lähedustunnet teiste inimestega, suurenenud soovi teiste inimestega suhelda, neid puudutada ja kallistada. MDMA tõstab energiataset, vähendab väsimustunnet, und ja söögiisu, võib vähendada ärevust ja anda kerge psühhedeelse efekti (nt meeletajude intensiivistumine). Üldjuhul sisaldavad ecstasy tabletid peaaegu alati MDMA-d. Pulbri kujul leviv MDMA on kasutajate seas tuntud kui "Molly". Ohtlikkus:
ja liigitus KRISTINA KASEMÄGI SISUKORD Uimastite liigitus Depressandid Alkohol Barbituraate Kokaiin Opiaadid Amfetamiin Stimulandid Hallutsinogeenid Kofeiin Kanep Nikotiin LSD Uimastite liigitus Toime ja eripära järgi jaotakse uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla teadvuse kaotus. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist- kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Alkohol Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu; on ka leitud, et alkoholi mõjul ei toimi
4) Tekivad ka psüühilisedhäired nagu näiteks deliirium, millega kaasnevad nägemishallutsinatsioonid. Deliirium tekib siis, kui inimene on nö võõrutusseisundis ehk siis kaineneb pika ajalisest joomisest. Samamoodi tekivad ka episoodilised depressiivsus häired, kui ei saada ligi alkoholile. 5) Manustades alkoholi võib see mõjutada aju ka sellel hetkel ehk see muudab inimese julgemaks, seltskondlikumaks, välistada ei saa ka agressiivsust, eufooriat ning emotsioonid on esiplaanil, ratsionaalne mõtlemine jääb tahaplaanile. Arvestades selle seisundiga võimelike kaasnevaid käitumisi, siis võib panna tihti inimene ennast ohtlikusse olukorda, kus võib saada kahjustada tervis. Arvestades eelnevalt nimetatud kahjulikke mõjusid, siis peaks mõtlema iga inimene, et kas siiski tasub teha see saatuslik samm alkoholi juurde või parem selle asemel võtta värskendav klaas vett
veega on kasutusel toitude ja kohvi soojendamiseks, toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina, suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit, sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana, insektitsiidina (putukamürk), koduloomade seedimise kiirendamiseks näiteks suu- ja sõratõve puhul, lisatakse beetlile, et suurendada selle eufooriat tekitavat toimet Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. b) Ca(OH)2 Nimetused: Kaltsiumhüdroksiid, kustutatud lubi Leidumine: Lubjakivi põletamine, valmistatakse lubja kustutamisel Omadused:
Kolumbia elus, sest enamik otsuseid tehakse suletud uste taga. Ave räägib juba raamatu alguses, et see raamat ei räägi nii väga Kolumbia kultuurist, kirjandusest või ajaloost, aga see raamat on pigem eneseotsingust ja inimestest, kes teda muutnud on. Ta räägib pikalt ja laialt erinevatest inimestest, kes teda muutnud on ja keda ta on armastama hakanud. Madellinis käib Ave palju erinevaid filme vaatamas, mis tekitab talle hea mõtte. Ta korraldab Eesti filmide nädala. Kõige suuremat eufooriat tekitas inimestes film ,,Need vanad armastuskirjad", kus filmi lõpus neidudel pisarad silmis olid. Ave tegi loomulikult head tööd, sest ta tõlkis kõik filmid ise hispaania keelde ära. Ta saab teada, et sama programmi tahetakse näidata Uruguays ja Argentiinas. Lisaks aitas see nädal tal leida uue töö, uusi tuttavaid, uue usaldusisiku jne. Ave räägib, et kui keegi küsib sinult hispaania keeles ,,Kuidas läheb?", siis iga vastus ei sobi,
Illegaalsed uimastid. Oopium, morfiin ja teised opioidid Oopium Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%. Lisaks morfiinile on oopiumis ka vähesel määral (kuni 3%) kodeiini. Morfiin Puhas morfiin on valge kristalne aine. Seda saab unimaguna kupardest mitmel moel. Näiteks võib
Organism kohaneb ainega nii, et samasuguseks toimeks on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju mis on ravimtoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Kõige sagedamini tarbitakse kanepit, heroiini, noorte seas populaarset Ecstasyt ja kokaiini. Neid aineid on kahjuks veel väga palju. Narkootikumuid tekitavad inimeses eufooriat, õnnetunnet ja lõbusust, alguses seksuaalsuse tõusu,pulsi kiirenemist, pupillide laienemist ja inimene on rahutu. Üledoseerimise korral võivad tekkida krambid,kõrge vererõhk,südamehäired ja võimalik ajuverejooks. Väga paljud narkomaanid on surnud üledoosi kätte. Süstimisega levivad ka mitmed haigused ntx H.I.V Kui näete kusagil süstlaga kahtlast persooni, hoidke temast kohe kaugele eemale. Ta võib sind narkouimas nõelaga torgata ja sina võid saada mingi koleda haiguse.
unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ise ei mäleta pärast sellest midagi. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid – toime ja mõju • Simulandid- kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin, ecstasy – tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. • Depressandid- alkohol, barbituraat, opiaadid – pärsivad närvisüsteemi talitlust, tekitavad eufooriat, alandavad tundlikkust, pikendavad keha reaktsiooniaega, pärsivad motoorikat, segane kõne, teadvusekaotus. • Hallutsinogeenid- marihuaana, LSD, meskaliin. 10. Virgatsained Keemiline aine, mille kaudu neuron annab läbi keemilise sünapsi teisele närvirakule edasi närviimpulsi • Dopamiin- mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon • Adrenaliin – kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset • Serotoniid – meeleolu, söögiisu, uni
Depressandid: Ained, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, kanepitooted. Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Hallutsinogeenid: Ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu psilotsübiin, psilotsiin ja meskaliin ning süsteetilised nagu LSD, fentsüklidiin ja ketamiin. Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone.
Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas; lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Esineb pulbri, kapslite ja tablettidena. Süstitakse veeni või manustatakse suu kaudu. Amfetamiinid vabastavad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt sportlasel, kes end üle pingutades võib kokku variseda, äärmisel juhul isegi surra. Amfetamiini tuntakse tänaval vitamiini ja spiidi nime all. Selle käitlemine on Eestis keelatud. Ecstasy - põhjustab kasutajatel õnnelikku, sotsiaalselt ja emotsionaalselt avatud tunnet. Levib tablettidena, kapslites ja pulbrina
· Kutsub esile allergia (pisarate vool,nohu, aevastus jne.) 5 · Antihistamiinid histamiinide vastu. Omaette bioloogiliselt aktiivsete amiinide rühma moodustavad alkaloidid. Need on keerulise ehitusega mürgised, peamiselt taimedest eraldatud ained. Nad mõjuvad tugevasti psüühhikale, kutsudes esile hallutsinatsioone,rahulolu ja eufooriat. Nende liigtarvitamisele järgnib enamsati surm. Tundtumad alkaloidid. · Kokalehtedest kokaiin · Tubakalehtedest nikotiin · Moonidest morfiin Amfetamiin Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat tuhm valge pulber, mida müüakse paberist pakikestes või
Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Keemia Kaltsiumoksiidi kasutatakse putukamürgina (ehk insektitsiidina). Kaltsiumoksiidi kasutatakse ravimitööstuses: koduloomade seedimise kiirendamiseks näiteks suu- ja sõratõve puhul. Kaltsiumoksiidi lisatakse beetlile, et suurendada selle eufooriat tekitavat toimet. Kaltsiumhüdroksiidi Ca(OH)2 - mida nimetatakse kustutatud lubjaks. CaO reageerimine veega on eksotermiline reaktsioon ja tekib kaltsiumhüdroksiid. CaO + H2O Ca(OH)2 Ca(OH)2 + CO2 CaCO3+ H2O Ca(OH)2 on vees vähelahustuv ning selle segamisel tekib valge piimataoline vedelik, mida nimetatakse lubjapiimaks. Seismisel settib Ca(OH)2 sademena ning selle kohale jääb küllastunud Ca(OH)2 lahus.
Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka insektitsiidina. Kaltsiumoksiidi kasutatakse koduloomade seedimise kiirendamiseks näiteks suu- ja sõratõve puhul. Kaltsiumoksiidi lisatakse beetlile, et suurendada selle eufooriat tekitavat toimet. b) Ca(OH)2 Nimetused: Kaltsiumhüdroksiid, kustutatud lubi Leidumine: Lubjakivi põletamine, valmistatakse lubja kustutamisel Omadused: See on värvitu kristalne aine või valge pulber. Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks. Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus, mida kutsutakse lubjaveeks, on keskmise tugevusega alus, mis reageerib ägedalt hapetega ja korrodeerib vee juuresolekul
Aga ka lihtsalt selleks, et vältida depressiooni. (Amfetamiine tarvitatigi enne tsükliliste antidepressantide kasutuselevõtmist depressiooni katkestamiseks.) Amfetamiinid vabastavad nad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt sportlasel, kes end üle pingutades võib kokku variseda, äärmisel juhul isegi surra. Amfetamiinide kõige tüüpilisem näidustus on väsimuse ja une peletamine. Kuid tavalistes tingimustes need ained ei suurenda vaimseid võimeid. Korduvalt on tõestatud, et
paraaminobensoehappega. Allergia võib esineda ka preparaatide koosseisu kuuluvate abiainete suhtes. Na+ kanalite blokaad Peale perifeerse närvisüsteemi blokeerivad erutuse ülekande ka KNSis, veg. NSi ganglionides, neuromusk. lõppplaadil ja kõikides lihastes (s.h. müokardis). Toime tugevus on proportsionaalne kontsentratsiooniga veres. Toime KNSi Kliinilisel kasutamisel on sagedaseim kõrvaltoime unisus. Lidokaiin võib põhjustada eufooriat, düsfooriat ja lihaste tõmblusi. Lidokaiin ja prokaiin võivad põhjustada teadvuse kadu, millele eelneb ainult sedatiivne toime. Toime kardio-vask. süsteemi Harva põhjustavad kardio-vask. kollapsit ja surma. Ohtlikeim on bupivakaiin Kõrvaltoimete oht suureneb ekslikul manustamisel veresoonde, eriti vasokonstriktori lisamisel. Silelihased LAid vähendavad silelihaste toonust seedetraktis ja bronhides. Spinaal- ja epiduraalanesteesia läbiviimisel võib sümp
paiskab keha tagapoolel asuvast näärmest kohutavalt haisva ning võrdlemisi mürgise vedelikujoa mitme meetri kauguselt vaenlasele pihta. See vedelik sisaldab dikrotüülsulfiidi, butüülmerkaptaani ja krotüülmerkaptaani. Narkootikumid ja hallutsinogeenid Need on meelemürgid, kuna mõjutavad just otseselt kõrgemat närvitegevust. Narkootikumide ja hallutsinogeenide vahel ei saa alati selget vahet teha, kuigi esimesed põhjustavad põhiliselt mõnutunnet ja joovastust (eufooriat), teised peale selle veel ümbritseva maailma tajumise moondumist ja hallutsinatsioone. Pärast narkootikumide tarvitamist tekib peaaegu alati depressioon, mis kestab päeva või paar. Selle aja vältel tunneb inimene end väga halvasti: süda klopib, vaevab iiveldus, söögiisu pole, pea valutab, tekib psüühiliselt rõhutud olek. Sellest ülesaamiseks on kõige lihtsam tarvitada uuesti mõnuaineid ja seda sageli tehaksegi. Nii hakkabki arenema narkomaania
Üldjoontes võivad depressandid alandada tahteaktiivsust, vähendada emotsionaaseid reaktsioone ning pidurdada reaktsiooniaega. Depressantide hulka kuuluvad ka teatud ravimida, kuid suur osa depressantidest on siiski uimastitena tarvitatavad, näiteks alkohol ja rahustid, aga mõnel juhul ka kangemad ained, näiteks oopium/opiaadid ning kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad depressandid tekitavad ka väikestes kogustes tarvitamisel eufooriat, alandavad tundlikkust ja pikendavad reaktsiooniaega. Suuremad kogused muudavad ka kõne segaseks ja võivad tarvitaja teadvusekaotuseni viia. Kui mitmeid depressante koos tarvitada, siis nad võimendavad üksteise mõju. Stimulandid Stimulant on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi, teisisõnu erguti. Üldjuhul tõstavad ergutid südame rütmisagedust ning vererõhku. Stumilantidest tuntuimad on kofeiin, nikotiin ja narkootilistest ainetest kokaiin ning amfetamiin
füüsilist kui ka vaimset tervist. Alkoholiga liialdavate inimeste käitumises, liigutustes, muutuvas emotsionaalses tonaalsuses (agressiivsusest depressioonini, kõrgenenud meeleolust kontrollimatuseni sõnades ja tegudes ning kurvameelsuseni) ja töövõime languses on lihtne märgata muudatusi. Fakte alkoholi toimest · Alkohol on depressant, mis mõjub kesknärvisüsteemile pidurdavalt. Väikestes doosides vähendab alkohol ärevust ja tekitab eufooriat. Seetõttu kasutatakse alkoholi sageli selleks, et end lõdvestada ja argipäevast välja lülitada. · Ärevus ja käitumishäiretega inimesed tarvitavad mõnikord alkoholi toimetulekut häiriva ärevustunde vähendamiseks. · Alkoholi tarvitamise tulemusel inimese kesknärvisüsteemi aktiivsus väheneb ja kesknärvisüsteem ei funktsioneeri enam normaalselt.
kasutatakse tavaliselt erilist piipu. Amfetamiini mõju. Sõltumata manustamismeetodist tunnevad amfetamiini esmakordsed tarvitajad tugevat füüsilise ja psühholoogilise reipuse tunnet, mis kestab mitu tundi. Amfetamiinid stimuleerivad väsinud inimest näiliselt uue energiaga. Energiat tundub olevat väga palju, tõusevad enesetunne, meeleolu ning koos sellega ka vererõhk. Mõõdukate annuste tagajärjel tunnetatakse ajutiselt lõbusust, jõudu, erksust ja üldist eufooriat. Nende kulutamisel, aga veelgi tugevamat kurnatusetunnet, kuna tegelikult kulutati tagavaraenergiat. Need võltsenesekindlust tekitavad tunded on "peibutised". Amfetamiini tekitava füüsilise seisundi tunnused: · suured laienenud pupillid · kiire, tihti ebaregulaarne pulss · kõrgenenud kehatemperatuur ja higistamishood 3/7 Narkootikumid: Amfetamiin
tõmbamisel. Väga populaarne on odav crack, mida saadakse kokaiini segamisel söögisoodaga. Crack on lenduv ja seda saab suitsetada sigaretis või klaaspiibus. Crack põhjustab probleeme, sest odavuse tõttu on ta kättesaadav, tarvitatakse suuri annuseid (üle 300 mg puhast kokaiini), mida kiire toime tõttu võib võrrelda narkootikumi süstimisega veeni. Vere suur kokaiini 4 sisaldus põhjustab eufooriat, mis on ninna tõmbamisel tekkivast intensiivsem, kuid lühiajalisem. Kestvama toime saavutamiseks on vaja suuri annuseid ja sagedast manustamist. Kokaiini mõju Kokaiini tõmmatakse ninna või süstitakse. Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes nelikümmend minutit. Süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit.
Unesrändamine ehk somnabulism kuutõbi;kombineeruvad uni ja ärkvelolek; uneskõndija on võimeline nägema,kõndima ja isegi rääkima,kuid ise ei mäleta seda;võib olla lihtne ehk lihtsalt püsti tõusmisega piirduda,kuid raskemalt ehk kõnnitakse minema kodust; esineb lastel,vanemaks saades see kaob. Uimastid; Mõjutavad kesknärvisüsteemi,teadvust,muutes inimese meeleolu,taju ja käitumist. Depressandid väikestes kogustes pruugituna tekitavad eufooriat,alandavad tundlikkust,kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega.Suurte koguste korral muutub kõne segaseks,ebakindlaks ja võib esineda teadvusekaotust.Peamised depressandid on Alkohol ja Rahustid. Kui kahte depressanti koos tarbida,võib lõppeda surmaga.Alkohol- 4 promilline joove võib tekitada surma; järsk alkoholi vähenemine veres võib tekitada deliriumi ehk segaseisund, millega kaasnevad hallutsinatsioonid,une ja vegetatiivihäired
............................................................. KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................. 2 SISSEJUHATUS Alkoholism on krooniline haigus, mis teatud punktis võib osutuda ka ravimatuks. Õigeaegse sekkumisega on võimalik haigust ohjata. Alkoholi esialgne toime on: lõõgastav, enesekontrolli alandav, stimuleerib positiivseid emotsioone, põhjustab eufooriat, alandab ärevust, hirmu, süütunnet, rahuldamatuse tunnet, tekitab soovi kunstlikult stimuleerida positiivseid emotsioone, alandab ka solvumisläve, emotsioonid esiplaanil ning ratsionaalne mõtlemine väheneb (E.G.U. Erapraksis). Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka
selleks mitukümmend aastat. Alkoholismi kolmas staadium (lõppstaadium) Iseloomulikuks sellele staadiumile on kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes , alkohoolik muutub järjest tundlikumaks alkoholi suhtes, ta talub seda üha vähem. Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest üldse ja üle minema lahjematele jookidele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, vaid hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning
Sigareti koostis Internetis levib küllaltki aktiivselt kaunis pilt sigaretis sisalduvate ainete kohta. Mina kui tavainimene sooviks nende sisalduvate ainete kohta rohkem teada. Loodetavasti on järgnev uurimuskonspekt kasuks ka teile :) Butaan (Butane - välgumihkli vedelik) Butaani sissehingamine võib põhjustada eufooriat, unisust, narkoosi, lämbumistunnet, südame arütmiat, ajutist mälukaotust ja külmakahjustusi. Kui pihustaks pudelist butaani otse kurku, võib vedeliku juga jahtuda kiiresti -20 kraadini ja põhjustada larüngospasme. Kaadmium (Cadmium - patareides) Kaadmiumi saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Kaadmiumi organismi sattumise allikad on näiteks metallurgia, saastunud toidu ja veega, suitsetamisel. Kahjulik immuunsüsteemile, neerudele, maksale, loodet kahjustav, vähki soodustav.
2.2.1. Promill ja joove Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega, mida hinnatakse promillides (1‰ = 0,1%). Vere 0,5‰ etanooli sisalduse puhul esinevad kerged närvitegevuse häired, mida inimene ei pruugi tajuda, reaktsiooniaeg pikeneb; 0,5 ‰ - 1,5 ‰ tegemist kerge joobega; 1,5 ‰ - 2,5 ‰ tegemist keskmise joobega; 2,5 ‰ – 3 ‰ tegemist raske joobega; üle 3 ‰ eluohtlik joove. Kerge joobe nähudeks peetakse inimese liigutuste elavnemist ja sellega kaasnevat eufooriat. Keskmise joobe nähudeks on loidus, kõne- ja kordinatsioonihäired ning võimalik ka agresiivsuse kasv. Raske joobe nähtudeks on hingamistakistus ja häired vereringeelundkonna töös, teadvusekaotus ning kooma, mida peetakse eluohtlikuks.2 3 Joobe aste sõtlub peamiselt alkoholi kangusest ja selle kogusest, mida tarvitatakse. Suureks teguriks on ka inimese kehakaal, mida suurem ja raskem on inimene, seda rohkem ta alkoholi talub. Sõltub ka joomise kiirusest, kui kiirest sa jood
Sisuliselt on alkohol nikotiini (tubakatoodetes) kõrval teine legaalne narkootikum. (Joo Targalt, 2016) Alkoholijoovet väljendatakse promillides (alkoholi mass tuhandes milliliitris veres). Joobe sümptomite teke ja tekke kiirus on igal inimesel individuaalne. Meeleolu ja käitumine on erinevate raskusastmetega joobe puhul erinevad. Näiteks 0.2-0.3 promillise joobe juures võib inimene tunda ennast lihtsalt lõdvestununa, kuid juba 1-1.2 promillise joobe juures tunneb inimene eufooriat ning tema koordinatsioon, tasakaal ja reaktsioonivõimed on tugevalt häiritud. Suurema osa haiguste või tervisehäirete korral on kahjud kumulatiivsed ja on seotud tarbitud kogustega – mida rohkem ja sagedamini alkoholi tarbitakse, seda suurem on risk. Kui alkoholi liigtarvitaja vähendab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle tarbimise, hakkab haiguste risk vähenema. Organismi kahjustab alkoholis leiduv etanool, mistõttu ei ole vahet, millist alkohoolset jooki juua
selleks mitukümmend aastat. Alkoholismi kolmas staadium (lõppstaadium) Iseloomulikuks sellele staadiumile on kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes , alkohoolik muutub järjest tundlikumaks alkoholi suhtes, ta talub seda üha vähem. Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest üldse ja üle minema lahjematele jookidele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, vaid hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud
- nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone.Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena.Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted.Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni.Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad
Stimulandid Stimulandid ehk ergutid stimuleerivad kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad need ained sõdame rütmisagedust.vererõhku ja lihaspinget.Kasutajad usuvad,et stimulandid suurendavad nende töövõimet.Tegelikult paraneb küll tähelepanuvõime,kuid reaktsioonid aeglustuvad. (amfetamiin, kokaiin, kofeiin) Depressandid Depressandid ehk rahustis tekitavad väikestes kogustes pruugituna kerget eufooriat (põhjendamatut heaolutunnet), kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ning pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla ka teadvusekaotust. Tekitavad masendust kuni enesetapuni, või hoopis erutust siis on inimene joobes ja ei kontrolli oma käitumist. Depressantide eripäras seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi on tugevam kui nende mõju eraldi
nendel aastatel avaldatud trükisõnas. Globaalsemas mastaabis põhjustas Landeswehri sõda aga bolsevike vastase sõjalise tegevuse killustamist. Nimetatud killustatust võib pidada üheks teguriks, miks Venemaal jäid võimuli 1917. aasta oktoobris võimu haaranud bolsevikud eesotsas Leniniga, vaatamata Antandi pidevatele katsetele neid kukutada. Võidule Võnnu all oli aga eelnenud kõhkluste aeg, mis osaliselt seletab ka järgnenud eufooriat. Et oma väljendustes muidu äärmiselt asjalik Laidoner tõi mainitud emotsionaalses üleskutses mängu Eesti ajaloo ja ei peljanud võrdlust müütilise "muistse vabadussõjaga", näitab küllap samuti närvilisust Eesti leeris. Ehkki tagasi vaadates leiab vähe sellist, mis räägiks võimsa Eesti-vastase vandenõu olemasolust, kergitas kujunev konfrontatsioon Landeswehriga Läti pinnal küsimuse Eesti armee ridades tegutseva Balti rügemendi lojaalsusest.
kokaiin) Fantastica- taimsed, kutsuvad esile nägemusi (marihuaana, hasis) Inebrantia - sünteetilised preparaadid, mis põhjustavad erutust, hiljem /joovastama/ raskemeelsust ( LSD, alkohol, bensiin) Hypnotica uinutid (barbituraadid jt.) Taimsed materjalid- psüühhikale ei mõju ( tubakas, kofeiin) Klassina Psühhostimulaatorid- kemikaalid, mis põhjustavad sarnaseid nähte psühhoosiga : Kokaiin - põhjustab eufooriat, kõrgendatud meeleolu, üledoos äkksurma Amfetamiin stimuleerib kesknärvisüsteemi, suurendab lihaste jõudlust , ülioptimismi Ecstasy (metüleendioksümetamfetamiin) põhjustab õnnelikku emotsionaalset avatud tunnet,põhjustab kehatemperatuuri tõusu, ülekuumenemise oht. Võib viia jääva ajukahjustuseni, põhjustab vere hüübimis- ja südame rütmihäireid Hallutsinogeenid LSD kutsub esile meelepetteid, muutub meeleolu, teadvus kahestub Seenepreparaadid
selleks mitukümmend aastat. Alkoholismi kolmas staadium (lõppstaadium) Iseloomulikuks sellele staadiumile on kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes , alkohoolik muutub järjest tundlikumaks alkoholi suhtes, ta talub seda üha vähem. Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest üldse ja üle minema lahjematele jookidele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, vaid hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse taandareng. Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige
Samuti tundub, et delfiinid kiirendavad närvisüsteemi sisemiste rahustite, endorfiinide moodustumist ja suurendavad infektsioonivastaste T-rakkude teket, mis on abiks vähi ja AIDSiga inimestele ning on immuunsüsteemi säilitajad haigustega võitlemisel. Delfiinidega kokkupuuted sobivad eriti neile, kes kannatavad kliinilise depressiooni all. Teadlaste sõnul piisab juba erutusest, mis tekib nii suure ja karismaatilise loomaga kohtumisel, et tekitada vastuvõtlikes inimestes eufooriat. Sellised sessioonid toimuvad tavaliselt puhkepäeval, millega kaasneb ka tervise paranemine. Põhjuseid on püütud leida teisigi. Näiteks võib põhjuseks olla delfiini radari mõju, kui ta inimest vee all skaneerib. Delfiini peas oleva kühmu ehk meloni abil võib energiarikas ultrahelivoog läbistada kalu, inimesed tunnevad aga end mõnikord ,,rabatuna" nendest helikiirtest tulemuseks kummaline kirvendav tunne. Ühe teooria kohaselt mõjutab delfiinide radar inimese keha kudesid raku
majapidamistöid. Aga ka lihtsalt selleks, et vältida depressiooni. (Amfetamiine tarvitatigi enne tsükliliste antidepressantide kasutuselevõtmist depressiooni katkestamiseks.) Amfetamiinid vabastavad nad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt sportlasel, kes end üle pingutades võib kokku variseda, äärmisel juhul isegi surra. Amfetamiinide kõige tüüpilisem näidustus on väsimuse ja une peletamine. Kuid tavalistes tingimustes need ained ei suurenda vaimseid võimeid. Korduvalt on tõestatud,
Armumine ei ole veel armastus Tuleb teha selget vahet armumise ja armastuse vahel. Tavaliselt algab suhe armumisega ja võib hiljem üle kasvada armastuseks. Kui armastus toimib võrdsuse printsiibil ja eeldab vastuarmastust, siis armumine on väga tugev ühepoolne ja egoistlik tunne, mille korral tekivad organismis spetsiifilised ühendid, mis vastavad teatud narkootilistele ainetele. Nn "armuvalgu" e. neurotrofiinide taseme tõus kehas põhjustab eufooriat ja kiindumustunnet. Inimene on õnnelik ja rahulolev. Tihti minetavad tähtsuse kõik varasemad tõekspidamised, moraalinormid (partnerit kiputakse tihtipeale idealiseerima). Kuna see seisud kurnab keha, ei saa see lõpmatult kesta. "Armuvalgu" tase hakkab aegamööda alanema umbes 0,5-1 aasta jooksul. See tunne, mis peale "roosast pilvest" väljatulekut alles jääb, on armastus. Ehk tegelikult on armastus stabiilne seisund.
Kuna sõltuvuses inimesed veedavad suure osa ajast arvutis on nad sellest eemaldudes väsinud, pahurad ning isegi ärevad. Suutmatus töökohal mängudest või jututubadest eemalehoida võib anda põhjuse töölt vallandamiseks. Koolilastel kannatavad väsimuse tõttu hinded või siis ei jõutagi kooli kuna uut ja põnevat mängu on vaja mängida. Internetisõltuvuse ohumärkidena on väljatoodud: · Pidev arvutikasutamine või sellele mõtlemine · Arvuti kasutamine parandab tuju, tekitab eufooriat · Suutmatus kontrollida internetis või arvutis veedetavat aega · Arvutis veedetava aja kohta valetamine ja süütunne · Ärevuse ja kurbuse tunne kui ei ole võimalik arvutit kasutada · Agressiivne või vägivaldne käitumine kui arvuti kasutamine ei ole võimalik või seda takistatakse · Arvuti kasutamine mõjutab reaalseid suhteid, õppimist, tööd, tervist või elukvaliteeti · Pea- ja seljavalud · Ebaregulaarne toitumine, söömise unustamine · Enesehügieeni unustamine
Narkootikumidena kasutatakse erinevaid rahusteid ja unerohtusid, mis ilma arsti kontrollita pruugituna on ohtlikud ja tekitavad sõltuvust. Kuidas kutsutakse? Igal narkootikumina kasutataval ravimil on oma nimi: Diazepam, Diazipeks, Radetorm, Nitrozepam, Rivotril, Xanax, Imovan. Kuidas välja näeb? Erineva värvi ja kujuga tabletid või kapslid. Miks tarvitatakse? Rahustid muudavad inimese lõdvestunuks ja rahulikuks, tekitavad eufooriat ja leevendavad pinget. Sageli võtavad rahusteid narkootikumide kasutajad näiteks heroiini toime suurendamiseks või narkojoobe tagajärgede leevendamiseks. Kuidas tarbitakse? Neelatakse alla või süstitakse. Miks on kahjulik? suures koguses rahustite tarvitamine tekitab sõltuvust: inimene ei suuda nende tarvitamisest loobuda ning vajavad ennast hästi tundmiseks uusi ja üha suuremaid koguseid.
Tekivad südame rütmihäired. Inimene kõhnub ja suureneb higistamine. Lisaks tekivad unetus, hirm, krambid. Seksuaalne huvi väheneb. Võõrutusnähtudeks on apaatsus, depressioon, ärrituvus, nõrkustunne, unisus, võimalikud segadusseisundid. Mõõduka kokaiinidoosi tekitatud eufooria kestab üle poole tunni. Tarvitajad väidavad, et kokaiin parandab tähelepanu, lühendab reaktsiooniaega, kiirendab mitmete vaimsete ülesannetega toimetulekut ja teritab mälu. Kokaiin tekitab eufooriat. Tegu on stimulandiga, mis põhjustab energiapuhangu, aine mõju kadudes ilmneb füüsiline kurnatus, tekivad ärevus ja depressioon. Suurte koguste korral võib esineda hallutsinatsioone. Crack on odav kokaiini vorm, mis on saadud alkaloidi segamisel söögisoodaga ja on määratult populaarne. Crack-iks nimetatakse seda segu heli tõttu, mis tekib tüki või kamaka kuumutamisel suitsetamise käigus. Kuna crack on lenduv, saab seda suitsetada sigarettides ja klaaspiipudes
* Iseeneslikud teadvuse seisundid unistused, unenäod, uni sisemiste jõuvarude taastaja * Sensoorne derivatsioon välismaailmast saadav info on vähenenud 18) Mis on uimastid, nende liigid Uimastid on psühhoaktiivsed ained( seened, alakohol, ravimid, kohv), mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks. Uimastid jagunevad legaalseteks ja illegaalseteks. Uimasteid saab kuritarvitada. * Depressandid alkohol, oopium, heroiin, morfiin, kodeiin Vähestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavat reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust. * Stimulandid kofeiin, nikotiin, kokaiin, ecstacy, MDMA, amfetamiin Stimuleerivad KNS'i, tõstavad südamelöökide sagedust, vererõhku, lihaspinget. Paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad (ecstacy võib põhjustada paranoiat). * Hallutsinogeenid: marihuaana, LSD, meskaliin Muudavad tuju, kutsuvad esile hallutsinatsioone (näeb helisid, kuuleb esemeid)
annaabi.ee 
