Parmupill (0)

Parmupill

Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Kuid parmupill on ka levinud muudes maades ja tänu sellele on ta leidnud endale mitmeid nimesi ja nagu öeldakse, et heal lapsel on mitu nime ja palju kodusid: Venemaal vargan, Norras munnharpe, Prantsusmaal guimbarde, Tuvas khomus, Austrias maultrommel, Inglismaal ja Ameerikas jew’s harp , ja nõnda edasi läbi terve ilma. Seejuures on naljakas, et üldtuntud ingliskeelne parmupilli nimetus jew’s harp ehk „juudi harf ” on ajalooline kurioosum, sest juutidele pole see pill  üldse omane! Tegelikult pidanuks olema jaw’s harp ehk sõna-sõnalt „lõualuu harf”, kuid kirjastajatel läksid tähed kunagi segi ja nii on isegi teaduslikes väljaannetes kinnistunud sisuliselt ebatäpne nimetus jew’s harp. Eestis on parmupillil olnud samuti mitmeid nimetusi. Üldkasutatav on olnud parmupill, kuid Kihnus on see näiteks tänini konnapill. Tuntud on veel suupill, moka - või huulepill, nokapill, haruldasemad on kärsapill ja pöupill, samuti suukannel.  Parmupillis on heli tekitajaks pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke . Heli tekitamisel on teatav sarnasus ka lõõtsaga, sest mõlema pilli puhul aitab heli tekitada keelekesele suunatud õhuvool.Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused.
Kes on rohkem parmupilli mänginud, on kindlasti tähele pannud, et pärast mängimist on veidi teistsugune tunne. Tuleb see rütmistatud hingamisest, mis tekitab kerget eufooriat; võimsatest vibratsioonidest, mis mõjutavad aju alfa-, beta- ja gammalaineid, juhtides mängijat ülemisse, keskmisse või alumisse ilma; kosmilisest sidemest igavikuga, kogemata mängides viisi, mida 1000 aastat tagasi mängis šamaan või millestki muust - on kõiksugu teooriaid , aga midagi parmupilli juures on, mis mõjutab teadvusseisundit tugevamalt kui näiteks kitarr.
Parmupill on väga intiimne ja füüsiline instrument. Paljud mängijad laenaks võõrale inimesele igal juhul kergema südamega oma auto kui oma parmupilli. Võib-olla mängib selle juures rolli parmupilli mängimismeetod - suu, sülg, keel -, aga kes teab. Parmupill ja inimene täiendavad teineteist nagu kitarri kael ja kõlakast. Parmupill ei kõla ilma suuõõneta ja inimene ei saa mängida parmupilli ilma parmupillita. Tihtipeale öeldakse, et parmupill ja inimene saavad aja jooksul üheks. Paljud mängijad korraldavad oma pillile matused, kui see katki läheb
Kui kunagi oli parmupill pigem omaette mängimiseks ja vähegi suurem ansambel või kuulajaskond seadis juba tõsised piirangud (kuna mängija peab siis mängima ju valjusti, aga valjusti mängimisel lihtsalt ei ole võimalik välja tuua kõiki neid nüansse, mida võib kuulda omaette vaikses toas mängides), siis viimasel ajal seoses parmupilli helitehnilise võimendamisega on parmupilli staatus tasapisi muutumas ja on tekkinud toredaid ansambleid, kus parmupill on peamine võik üks peamistest pillidest. Siin tasuks näite tuua meie ida naabritelt: JEW'S HARP TRIO BMP - " Song of the Wind" (lisad lugu nr 1)ja muidugi ka kuulsa techno-stiilis parmupilli mängija Tran Quang Hai (lisad lugu nr 2).
Lisad
Lugu nr 1
JEW'S HARP TRIO BMP - "Song of the Wind"
http://ia600704.us.archive.org/29/items/BmpSongOfTheWind2011/12WereGoingToYou.mp3
Lugu nr 2
Tran Quang Hai
http://www.youtube.com/watch?v=frgFQTuw6FA