Parmupill (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

ppt

Parmupill

Parmupill Ka rm e n P uid a k  T utvus tus · Parmupill (ing.k. Jew's harp või Jaws harp, vene k. vargan ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud puust, luust, bambusest või metallist. · Parmupill on üks idiofone, mis tekitab heli keele näppimise teel. Samas võib teda nimetada ka aerofoniks, kuna heli tekib tänu võnkuma pandud õhusambale. · Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel kinnitatud ainult üht otsa pidi pära külge.Selle lahtine ots on veidi

Muusikaajalugu

1

pdf

Parmupill

Parmupill Parmupill on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas. Ühel 4. sajandist eKr Hiinast leitud joonistusel on muusik, kes mängib parmupilli taolist muusikariista, mis tõestab pilli ajaloolist vanust. Kuigi pill on pärit Aasiast on see kujunenud rahvuspilliks üle maailma paljudes riikides, kaasaarvatud Eestis. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest Otepää linnamäelt. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Parmupillid on valmistatud metallist või bambusest. Pilli mängimiseks pannakse parmupill suhu hammaste vahele ning heli tekitamiseks tõmmatakse sõrmega pilli läbivat metallkeelt. Pillid on häälestatud häälestusulatusega madalast D-st (Le) kuni kõrge A-ni (Ra). Heal lapsel on mitu nime ja palju kodusid: Venemaal kutsutakse seda - vargan, Norras -

Eesti rahvamuusika

14

ppt

Parmupill

Parmupill  Tutvus tus · Parmupill (ing.k. Jew's harp või Jaws harp, vene k. vargan ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud puust, luust, bambusest või metallist. · Parmupill on üks idiofone, mis tekitab heli keele näppimise teel. Samas võib teda nimetada ka aerofoniks, kuna heli tekib tänu võnkuma pandud õhusambale. · Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel kinnitatud ainult üht otsa pidi pära külge.Selle lahtine ots on veidi

Muusika

2

odt

Harf

Harf Harf on näppekeelpill, millel on enamasti 47 keelt ja diapasoon 6 ja pool oktaavi.Harfi kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas. Pilli kaela (lookleva ülaosa) küljes asuvad häälestusvirblid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toetamiseks, selle sees asub pedaale ja kettaid ühendav mehhanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega kõrgemaid keeli. Heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehhanism. Iga pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat astet oktaavi seitsmest helist (keelest) kõikides oktaavides pool- või täistooni võrra. Päritolu Kõige tõenäolisemalt leiutati harf sõltumatult mitmes maailma piirkonnas juba esiajal. Sageli on öeldud, et harfi leiutamisele võis kaasa aidata pinguletõmmatud vibunööri tinistamine. Üks harfitüüp, vibuharf, ongi sisuliselt vibu, millele on kinnitatud

Muusika

4

docx

Parmupill ja väikekannel tekst

http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=3H8a1vo_tQg Slaid 2 Parmupill ka suu-, moka-, noka-, konnapill) • 1 maailma vanimaid muusikainstrumente Hiinast leiti joonis, mis kujutab 4 saj eKr muusikut, kes mängib parmupilli taolist muusikariista. • Pärit Aasiast, Eestisse jõudis ilmselt sakslaste vahendusel. • Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13.saj. algusest.Laiemalt levis parmupill Põhje- ja Lääne- Eestis 19.sajandil. • Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Algupäraselt valmistati parmupilli ka bambusest, luust või metallist. • Tänapäeval saab seda õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis. Slaid 3PP mängimine  Parmupillis on heli tekitajaks pilli materjal ise oma jäikuse tõttu.

Muusika ajalugu

5

doc

EESTI RAHVA PILLID

(pinki, põrandat, uksepakku) otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Vähesel määral on kasutatud ka trumme. Näiteks Setomaal oli kasutusel väike ühelt poolt nahaga kaetud trumm ehk puuben, mis on venemaise päritoluga. Parmupill ei kuulu otseselt löökpillide hulka, kuid tema tööpõhimõte sarnaneb löökpillide tööpõhimõttele, kus heli tekitajaks on pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Heli tekitamisel on teatav sarnasus ka lõõtsaga, sest mõlema pilli puhul aitab heli tekitada keelekesele suunatud õhuvool (parmupilli puhul mängija puhutud õhuvool). Mängija

Muusika

Kommentaarid (0)