Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Topiramaadi toimed lühiajalisel kasutamisel metamfetamiini kasutamisel tekkivale subjektiivsele meeleolule (0)

1 Hindamata
Punktid
Topiramaadi toimed lühiajalisel kasutamisel metamfetamiini kasutamisel tekkivale subjektiivsele meeleolule
Metamfetamiini kuritarvitamist peetakse USA-s tähtsaks ja kasvavaks probleemiks, kuna sellega seostatakse vaimset haigestumist, vägivalda ja HIV- nakkuse levikut. D-metamfetamiinist sõltuvad käitumuslikud häired on põhjustatud ajukoores ja keskajus dopamiini, serotoniini ja veidi ka norepinefriini (noradrenaliini) taseme tõusust tänu nende neuromediaatorite presünaptilise tagasihaarde inhibeerimisele ja suurenenud vabanemisele.
Metamfetamiini sõltuvuse raviks võiks sobida aine, mis vähendab dopamiini neurotransmissiooni ajukoores ja keskajus. Üheks selliseks aineks on topiramaat, mida on kasutatud alkoholi, nikotiini ja kokaiini sõltuvuse raviks. Uuringu käigus sooviti teada saada, kas topiramaat võrreldes platseeboga võib vähendada metamfetamiini tekitatud mõnutunnet ja uuestikasutamist.
Uuringus osales 10 metamfetamiini sõltuvuses olevat isikut, kes muid ravimeid ei kasutanud ja kellel polnud muid psühhiaatrilisi probleeme peale nikotiinisõltuvuse. Uuring kooskõlastati riiklike institutsioonidega ja see vastab Helsingi deklaratsiooni eetilistele standarditele. Kasutati topelt -pimedat ristuva disainiga platseebovõrdlusega uuringu mudelit. Kõik uuritavad hospitaliseeriti kogu uuringu ajaks.
Topiramaati kasutati suukaudse ravimvormina minimaalses toimivas annuses kas 100 või 200 mg ööpäevas, mis jagati kaheks võrdseks annuseks (50 või 100 mg), millest esimene manustati õhtul kl 20:00 ja teine hommikul kl 8:30 ja seda 2-3 päeva järel (esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel) 3 nädala jooksul (3x3 päeva). Platseebokapslid olid topiramaadikapslitega väliselt täiesti sarnased. Metamfetamiini süstelahus vastas kvaliteedinõuetele ja seda kasutati annuses 15 või 30 mg ööpäevas..
Uuringu käigus lasti uuritavatel kirjeldada erinevate küsimustike ja skaalade abil enda enesetunnet ja hinnata oma soovi metamfetamiini uuesti kasutada ning jälgiti jooksvalt nende kardiovaskulaarsed parameetreid.
Kui uuritavatel lasti valida, kas metamfetamiini doos või nende poolt määratud rahaline summa, siis uuringu käigus selles osas olulisi muutusi topiramiini saanud uuritavatel ei tekkinud. Metamfetamiini soovisid uuringu käigus uuesti/edasi kasutada eelkõige need uuritavad, kellel kasutati nii suuremaid metamfetamiini kui topiramaadi annuseid. Metamfetamiini kasutamisel tundsid katsealused tugevalt väljendunud eufooriat, stimulatsiooni kui ka soovi seda ainet kasutada, topiramaadi puhul olid väljendunud vaid kaks esimest. Metamfetamiin tõstis oluliselt üldist enesetunnet, topiramaat üksinda võis isegi langetada üldise enesetunde hinnangut, kuid koos metamfetamiiniga tõstis oluliselt üldist enesetunnet. Metamfetamiin põhjustas eufooriat, samas kui topiramaat üksinda võis selliseid nähte vähendada (hinnatuna nii morfiini kui LSD eufooriahinnangu alaskaaladel). Meeleolu profiili mõõtmisel tõstis metamfetamiin oluliselt pinge-ärevuse ja jõulisusetunde taset. Ei metamfetamiin ega topiramaat ei tekitanud ülevus/vaimsustunnet.
Uuringute käigus ei ilmnenud olulisi soovimatuid toimeid. Kolmel katsealusel tekkisid kõrvaltoimed: esimesel muutus EKG S-T sakis, vererõhu tõus, enneaegne kodade kontraktsioon, teisel väike P- saki muutus, R-R intervalli muutus, siinusarütmia, kolmandal nahaärritus. Arütmiad esines just metamfetamiini manustamise järgselt. Kõrvaltoimed taandusid iseenesest ega vajanud medikamentoosset ravi.
Topiramaat üksi langetas üldist enesetunnet ega tekitanud soovi seda uuesti kasutada. Siiski koos metamfetamiiniga väljendusid veelgi tugevamalt metamfetamiinist põhjustatud positiivsed nähud enesetundes (sünergistlik efekt), mille loogiline seletus võib olla see, et topiramaadist tuleneva enesetunde languse järgselt tundus metamfetamiini toime katsealustele veelgi parem ja soov metamfetamiini uuesti kasutada veelgi suurem, millest esimene toime võimaldaks vähendada metamfetamiini annust ilma, et indiviidi enesetunne halveneks. Sünergistlikku toimet võib seletada ka sellega, et topiramaat võib metamfetamiini taset vereplasmas tõsta läbi erinevate farmakokineetiliste mehhanismide .
Uuringu kitsaskohad:
  • Lühiajaliste ravimite koostoimete uuringute miinuseks on see, et need ei anna täielikku pilti ainete potentsiaalse kliinilise toime kohta, mistõttu tuleks täieliku ülevaate saamiseks teostada ka pikaajalisi uuringuid . Sarnaselt serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega võib ka topiramaat põhjustada ravi algul soovitule vastupidiseid toimeid, kuid osutuda ravi käigus tõhusaks ravimiks. Samuti on rangelt kontrollidud uuringu tingimused kunstlikud ja metamfetamiini kasutamine on turvalisuse kaalutlusel piiratud.
  • Topiramaadil on vaid dopaminergilised toimeid, kuid metamfetamiin mõjutab ka serotonergilist ja noradrenergilist ülekannet, mistõttu topiramaadil võib olla vaid osaline soodne toime.
  • Uuringus kasutatud topiramaadi annus võis olla mittepiisav. Osaline ravi võib aga veelgi suurendada ravitavate soovi mõnuainet kasutada, mistõttu tuleks ravimit kasutada siiski suuremas annuses või pikema aja jooksul.
  • Uuringumeetodite valik võis olla ka ebasobiv, järgmisel korral võiks kasutada bipolaarseid skaalasid.
    Kokkuvõte:
  • kuigi uuringu käigus ei ilmnenud olulisi koostoimeid, võiks seda siiski ka edaspidi uurida
  • ka siis kui topiramaati pole võimalik metamfetamiini sõltuvuse raviks kasutada, saab selliste uuringute käigus kontakti inimestega, kes oleksid ka edaspidi nõus kliinilistes uuringutes osalema
  • edaspidiste uuringute käigus tuleks topiramaati kasutada suuremas annuses kui 200 mg päevas ja leida nõnda metamfetamiini sõltuvuse raviks efektiivne annus
  • Topiramaadi toimed lühiajalisel kasutamisel metamfetamiini kasutamisel tekkivale subjektiivsele meeleolule #1 Topiramaadi toimed lühiajalisel kasutamisel metamfetamiini kasutamisel tekkivale subjektiivsele meeleolule #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor HSs Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Konspekt I osa
    19
    doc

    Konspekt I osa

    - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. ­ kasutusel ka nauteaine, mõnuaine -mis ei ole teaduslikud terminid ­ Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. ­ Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist. ­ Narkootikum- osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Miks uimasteid (kuri)tarvitatakse? 1. Uimastid loovad · usaldusväärse · kiire · lihtsa · odava ...võimaluse end hästi tunda. Inimene on motiveeritud kordama tegevust, mis pakub rahulolutunnet (positiivne kinnitus 2. Uimastid pakuvad võimalust sõprade ringis aktsepteeritud saada. So

    Sõltuvuskäitumine
    Farma eksami TABEL - kursusele
    97
    pdf

    Farma eksami TABEL - kursusele

    , surm hingamiskeskuse ja surm, hüpotensioon, shokk, krambid hingamislihaste halvatusest, oksendamine Ravi: oksendamine, maoloputus, CTZ ärritusest aktiivsüsi, juhitav hingamine, shoki ravi Toimed: KVS- sümp.g.+neerupealise Mittesuitsetaja surmav doos 60mgopres stimulatsioon:vasokonstr.,tahhükardia, vererõhu tõus. KNS- erksus, suurkogus vt eespool Perif.NS- veg.g

    Meditsiin
    Psühhofarmakoloogia konspekt
    22
    pdf

    Psühhofarmakoloogia konspekt

    funktsioonide paranemist enamikus loomkatsemudelites raske saavutada ­ Morrise basseinikatse ­ PCP efektid, DA vabanemine ajukoores, glutamaadi mõju suurenemine (NMDA), 5-HT2A & 5-HT6 blokeerimine, alfa-adrenoretseptorite blokeerimine ­ 5-HT7 & meeleoluhäired? 4.loeng ­ rahustid & uinutid Rahustite ajalugu - tranquillizer (vaigisti) vs anxiolytic (ängileevendi) · XIX sajand - broomi soolad (kestval kasutamisel bromism21 - mälu- & tunnetushäired) · Belladonna alkaloidid e vegetosedatiivsed trankvillisaatorid (skopolamiin etc) - mäluhäired, segasus · Opiaadid & alkohol - meditsiinis & olmerahustitena · Kloraalhüdraat uinutina alates 1869 · Barbituraadid - 1864 barbituurhape, 1903 barbitaal (Veronal - Josef von Mering, Hermann Emil Fischer), 1912 fenobarbitaal (Luminal) - domineerisid kahe maailmasõja vahel

    Enesejuhtimine
    Psühhopatoloogia
    83
    docx

    Psühhopatoloogia

    funktsioonide, õppimise-mäluga seotud närviringid 1. Tasu (naudingu)süsteem - Mesolimbilised ajustruktuurid keskajus - Dopamiini kui keskne neuromediaator - Sh korral muutused sünapsites, tekivad ja tugevnevad uued närviühendused Psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud psüühikahäired - Intoksikatsioon e joove - Kuritarvitamine - Sõltuvus - … Uimastite kahjulikkus – kõige kahjulikum alkohol, heroiin, crack, metamfetamiin, kokaiin, tubakas Sõltuvussündroom Tõsine diagnoos mida kergelt ei jagata. Diagnoositakse läbi psüühilise intervjuu. - Tung või sundmõte tarvitada ainet - Raskusi kontrollida tarvitatava aine hulka - Võõrutusseisund - Tolerantsus - Vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees - Aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele 1 aasta jooksul peab esinema 3 või enam sümptomit

    Psühhomeetria
    Terve naine
    67
    doc

    Terve naine

    TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

    Inimese õpetus
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika
    Spordi üldained 1 tase
    139
    pdf

    Spordi üldained 1.tase

    TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

    Inimeseõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun