Topiramaadi toimed lühiajalisel
kasutamisel metamfetamiini kasutamisel tekkivale subjektiivsele
meeleolule
Metamfetamiini
kuritarvitamist peetakse USA-s tähtsaks ja kasvavaks probleemiks,
kuna sellega seostatakse vaimset haigestumist, vägivalda ja
HIV- nakkuse levikut. D-metamfetamiinist sõltuvad käitumuslikud
häired on põhjustatud ajukoores ja keskajus dopamiini, serotoniini
ja veidi ka norepinefriini (noradrenaliini) taseme tõusust tänu
nende neuromediaatorite presünaptilise tagasihaarde inhibeerimisele
ja suurenenud vabanemisele.
Metamfetamiini
sõltuvuse raviks võiks sobida aine, mis vähendab dopamiini
neurotransmissiooni ajukoores ja keskajus. Üheks selliseks aineks on
topiramaat, mida on kasutatud alkoholi, nikotiini ja kokaiini
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
HSs
Õppematerjali autor
- Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. kasutusel ka nauteaine, mõnuaine -mis ei ole teaduslikud terminid Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist. Narkootikum- osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Miks uimasteid (kuri)tarvitatakse? 1. Uimastid loovad · usaldusväärse · kiire · lihtsa · odava ...võimaluse end hästi tunda. Inimene on motiveeritud kordama tegevust, mis pakub rahulolutunnet (positiivne kinnitus 2. Uimastid pakuvad võimalust sõprade ringis aktsepteeritud saada. So
, surm hingamiskeskuse ja surm, hüpotensioon, shokk, krambid hingamislihaste halvatusest, oksendamine Ravi: oksendamine, maoloputus, CTZ ärritusest aktiivsüsi, juhitav hingamine, shoki ravi Toimed: KVS- sümp.g.+neerupealise Mittesuitsetaja surmav doos 60mgopres stimulatsioon:vasokonstr.,tahhükardia, vererõhu tõus. KNS- erksus, suurkogus vt eespool Perif.NS- veg.g
funktsioonide paranemist enamikus loomkatsemudelites raske saavutada Morrise basseinikatse PCP efektid, DA vabanemine ajukoores, glutamaadi mõju suurenemine (NMDA), 5-HT2A & 5-HT6 blokeerimine, alfa-adrenoretseptorite blokeerimine 5-HT7 & meeleoluhäired? 4.loeng rahustid & uinutid Rahustite ajalugu - tranquillizer (vaigisti) vs anxiolytic (ängileevendi) · XIX sajand - broomi soolad (kestval kasutamisel bromism21 - mälu- & tunnetushäired) · Belladonna alkaloidid e vegetosedatiivsed trankvillisaatorid (skopolamiin etc) - mäluhäired, segasus · Opiaadid & alkohol - meditsiinis & olmerahustitena · Kloraalhüdraat uinutina alates 1869 · Barbituraadid - 1864 barbituurhape, 1903 barbitaal (Veronal - Josef von Mering, Hermann Emil Fischer), 1912 fenobarbitaal (Luminal) - domineerisid kahe maailmasõja vahel
funktsioonide, õppimise-mäluga seotud närviringid 1. Tasu (naudingu)süsteem - Mesolimbilised ajustruktuurid keskajus - Dopamiini kui keskne neuromediaator - Sh korral muutused sünapsites, tekivad ja tugevnevad uued närviühendused Psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud psüühikahäired - Intoksikatsioon e joove - Kuritarvitamine - Sõltuvus - … Uimastite kahjulikkus – kõige kahjulikum alkohol, heroiin, crack, metamfetamiin, kokaiin, tubakas Sõltuvussündroom Tõsine diagnoos mida kergelt ei jagata. Diagnoositakse läbi psüühilise intervjuu. - Tung või sundmõte tarvitada ainet - Raskusi kontrollida tarvitatava aine hulka - Võõrutusseisund - Tolerantsus - Vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees - Aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele 1 aasta jooksul peab esinema 3 või enam sümptomit
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid