.................. 3 A.2.3.1 Detailiseerida enamlevinud infotehnoloogiafunktsioonid organisatsiooni piires. Detail the most common IT functions within an organisation.............................................................................................................3 A.2.3.2 Kirjeldada tehingutöötlussüsteemide, protsessijuhtimissüsteemide, plaanimissüsteemide, automaatikasüsteemide ja kõigi haldusinfosüsteemide atribuudid. Describe the attributes of transaction processing systems, process control systems, planning systems, automation systems, and all levels of MIS (management information system)............................................................................................................................. 4 A.2.3.3 Selgitada andmebaaside, andmekaevandamise ja andmeaitade põhimõisted. Explain the concept of databases, data mining and data warehousing ..............................................................
Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist: Teine infosüsteemi käsitlus, mida kasutatakse ka selle aine kontekstis, hõlmab lisaks tehnilisele aspektile ka sotsiaalse aspekti ehk inimesed, kes neid tarkvarasüsteem kasutavad koos nende töö tegemise tavadega, kultuuriga
o reklaamikampaaniate korraldamine o turu-uuringute tegemine · teenindus o hooldus o koolitamine Tugiprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse: · infrastruktuuri administreerimine - infosüsteemi arendamine; juriidika; raamatupidamine; finantsjuhtimine · inimressursside juhtimine - personaliarvestus; palgaarvestus; värbamine; koolitus; tööjõu planeerimine · toote- ja tehnoloogiaarendus - toote ja protsessi disain; turu testimine, uuringud ja arendus · hankimine - tarnijate juhtimine; ressursside hankimine, lepingud Juhtimisprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse: · planeerimine - otsustamine, mis peab toimuma tulevikus ja mida on vaja, et selleni jõuda · organiseerimine - plaani edukaks elluviimiseks ressursside optimaalne kasutamine · mehitamine - töö analüüs, töö jaoks sobivate inimeste värbamine ja palkamine · eestvedamine - määratlemine, mida on vaja konkreetses situatsioonis teha ja inimeste panemine seda
d. Tööülesannete tutvustamist töötajale 18. Töö rikastamisel: a. Töötajad liiguvad süsteemselt ühelt töölt teisele b. Suurendatakse ainult töötajatele antud ülesannete arvu ilma iseseisvust suurendamata c. Suurendatakse nii töötajatele antud ülesannete arvu kui ka kontrolli oma töö üle, suurendatakse iseseisvust 19. Juhtimise kvantitatiivne käsitlus: a. Pakub praktilisi abivahendeid juhtimisotsuste tegemiseks b. Palgata arvutitel baseeruva infosüsteemide arendamise c. Rõhutab eestvedamise tähtsust edukaks juhtimiseks Teised küsimused 1. Mis on organisatsioon? Organisatsioon on kindla iimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine
1. Juhtimise mõiste Juhtimist on väga mitmeti defineeritud. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine. Juhtimine on vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks. Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. Tulemuste saavutamine viitab eesmärgipärase tegutsemise poolele, teiste inimeste kaasabi aga tegutsemise sisulisele poolele, millest tuleneb juhtimise kolm omavahel seotud ülesannet: 1. kooskõlastada tegevusi teatud valdkonnas 2. korraldada inimeste tööd 3. juhtida organisatsioo
strateegia korral. 2. Konkurentsiedu valik 3.Konkurentsiedu hoidmise strateegia: ükskõik missuguse strateegia poolt saavutatud edu peab olema püsiv, st vastupidav konkurentide tegevusele (patendid, copyright). 40. Viie konkurentsijõu mudel (M.Porter) Mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus viis jõudu: 1) Uute sisenejate oht ja sisenemisbarjäärid. 2) Olemasolev konkurents. 3) Ostjate võim. 4) Tarnijate võim. V5) Asendajate oht. 41. Tulemusjuhtimise mõiste Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise. 42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad Juhtimisstiil peab olema avatud, aus, kahesuunalist kommunikatsiooni julgustav; · Julgustatakse töötajate individuaalset tulemuslikkust; · Tuginetakse konsensusele
2. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas Väärtusahel ühendab toormaterjalide tootjad valmistoodangu valmistajatega ja need omakorda lõpptarbijatega. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. Joonis 1. Tarneahela struktuur Tarneahela kesksel kohal on keskne ettevõte, mis korraldab tarneahela tegevust, hallates tarnijate ja klientide võrgustikku. Traditsiooniliselt on selleks olnud lõpptoodet tootev tootmisettevõte nt autotehas, rõivatootja või ka jaekett, mille ostumahtude suurus võimaldab mõjutada lõppakaubatootjate tegevust. Tarnijad ja kliendid jagunevad erinevatesse astmetesse nt autotehase seisukohalt vaadates võib 1. astme tarnijaks olla käigukastide tootjad. 2 astme tarnijad tarnivad komponente käigukastide tootjatele
1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng. Ettevõtte transpordi-, ladustamis-, kaubakäsitlus- ja pakkimistegevuste vahelise vastasmõju teadvustamine. Nende sidumine ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Kõige aktiivsemad jaotuslogistika arendamisel olid tootmisfirmad kui tarneahela tegevust määrav ja kontrolliv lüli 1970-ndad. Muutused tarneahela struktuuris. Tootjate ning tarnijate osatähtsuse vähenemine ning suurte jaemüügikettide osatähtsuse kasv tarneahelas. Suured jaeketid arendasid välja omaenda jaotussüsteemid, mis põhinesid esialgu regionaalsetel või kohalike,1 jaotuskeskustel, kust kauplusi varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus
Tootmisprotsess töötlemine, koostamine, pakendamine ja kvaliteedi kontroll Väljaminev logistika ladustamine, tellimuste töötlemine ja distributsioon (jaotamine) Turundus ja müük müügipersonali tegevus, reklaam ja müügitoetus, koostöö vahendajatega Teenindus paigaldamine, hooldus, varuosade müük jne Toetavad tegevused: Uurimis- ja arendustöö Personali juhtimine Majandusarvestus Finantsjuhtimine Infosüsteemide juhtimine üldjuhtimine Benchmarking ettevõtte tegevuste efektiivsuse võrdlemine parimate eeskujudega ja püüd nende lahendusi üle võtta. 22 Küsimused strateegiliste kulude analüüsi koostamiseks. Kas üritatakse taotleda kulueelist või diferentseerituse eelist? Kuidas kulud ühes väärtusketi lülis mõjutavad kulusid teistes lülides?
(energiat, matrejale, detaile, poolfabrikaate, teenuseid jms). Ostes neilt, teostab ettevõte hankeid. Seega on tarnimine ja hankimine vastupidised protsessid. Turundusjuhid on enamasti oma tähelepanu keskendanud müügile, kuna turumajanduses on valdavaks ostjate turg. Samas ei tohi unustada, et äritegevus saab alguse hangetest. Mida raskemaks kujuneb müümine, seda olulisemaks muutub õige tarnija valik. Tarnijate hindamisel tuleb arvestada järgmiste tunnustega: · Pakutavad kaubakogused · Tarnetingimuste konhadatavus ostja vajadustega ja nende muudetavus tarnimise käigus · Hinnatase võrreldes konkureerivate hindadega · Pakutavad täiendavad teenused · Usaldatavus tellimuste täitmise tähtaegade osas · Krediteerimidvõimalused ja tingimused · Finantsseisund ja äriline potentsiaal 11. Mikrokeskkond: vahendajad
Konfliktid tulenevad sellest, et erinevatel inimestel ja gruppidel (organisatsioon, ühiskond jne.) on sageli väga erinevad arusaamad nii kasulikkusest kui heast-halvast. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsal (ettevõte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, tarnijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured
soodustusi; teadmatus tuleviku ees; vastupanu tuleneb info ühekülgsest tõlgendamisest; soovimatus muuta väljakujunenud harjumusi; juhtkonna vähene usaldamine ja arusaamatused 16 Juhtimise alused o Organisatsioonist tulenevad põhjused: muudatuste liiga kitsas suunitlus; selliste org-i elementide nagu töötajate, struktuuride, ülesannete ja infosüsteemide vaheliste seoste ebapiisav arvestamine; jäigad hierarhilised struktuurid, mis võimendavad nende tegevuste pidevat kordamist, mis minevikus edu tõid; struktuurimuutustest ja tsentraliseerimisest tulenev võimalik võimu ja ressursside vähenemine; org-ikultuur ja grupinormid, mis väärtustavad muutumatust 6. Grupp 6.1 Mis on grupp? Kuidas neid liigitatakse? Grupp on inimühendus, mille liikmed on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses
JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne: o Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on eesmärgipärane protsess,
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).
kehvad tulemused, tõrksad panustama tulevikku suunatud erilistesse strateegiatesse. 2. Konkurentsi ehk võitlusstrateegiad: a) Tegevusalade analüüs- osad alad on tulutoovamad kui teised, kuid ainult õige strateegia korral. Sisenemisbarjäärid: mastaabisääst, tootemargi tuntus, kapitalivajadus. Asendustoodete oht määrab hindade ja klientide lojaalsuse. Ostjate mõjuvõim, mille määravad ostjate hulk, informeeritus ja võistlevate asendustoodete olemasolu. Tarnijate võim, mille määravad nende hulk ja konkureerivate asendustoodete olemasolu. Olemasolevate konkurentide vastupüüdlus, mille määrab tööstusharu kasv ja toodete valik. b) Konkurentsiedu valik- kulu-liidri strateegia- eeldab väikesi kulusid ja toote või teenuse konkurentsivõimet tänu tootmise efektiivsusele, tehnoloogilistele uuendustele, tööjõu odavusele, enamsoodustustollidele. Differentseerumisstrateegia- firma püüab olla unikaalne
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühistu employees. In the questionnaire we
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobi
suurendamine. Logistikat nähakse ettevõtte piire ületava äritegevusena, kus tähtsal kohal on klien- tide vajadustest lähtuv teenindamise strateegia. Logistika arendamine on koostöö arendamine nii ettevõtte sees kui ka koos tarnijate ja klientidega. Nimetatud eesmärkide kõrval on logistikas püstitatud järgmised eesmärgid: • Toimingute jätkuv parendamine, et pakkuda klientidele senisest paremaid lahendusi. Koostöös püütakse tõhustada nii oma kui ka kliendi ettevõtte toiminguid.
Porteri viie jõu analüüs peaks eelnema SWOT-analüüsile ja strateegia valikule. 1. Sisenemisbarjäärid: mastaabisääst (toodangu kasv ennetab kulude suurenemist), tootemargi tuntus, kapitalivajadus. 2. Asendustoodete oht määrab hindade ja klientide lojaalsuse. 3. Ostjate mõjuvõim, mille määravad ostjate hulk, informeeritus ja võistlevate asendustoodete olemasolu. 4. Tarnijate võim, mille määravad nende hulk ja konkureerivate asendustoodete olemasolu. 5. Olemasolevate konkurentide vastaspüüdlus, mille määrab tööstusharu kasv ja toodete valik. 176. 177. Porter jõudis järeldusele, et äritasandi strateegia kujuneb viie konkureeriva jõu mõju tulemusena: 178. · Potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatav oht 179. · Informeeritud ostjate võim firma üle (eriti juhul kui kogu toodangu ostab 1-2 ostjat) 180
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
Juurutusfaasis (introduction) tuuakse toode turule. Läbikukkumiste hulk sellele etapil on suur. Edu korral kasvab läbimüük etapi jooksul pidevalt, kuigi kasumid jäävad negatiivseks. Toodet veel ei tunta, vajalikud on suured turundus- ja eriti reklaamikulud. Otsest konkurentsi on sel ajal vähe. Esimesteks ostjateks on innovaatorid. Toote juurutus- ja kasvufaas on lühem, kui: toode ei nõua uut infrastruktuuri, turustuskanaleid, veovõrku, teenuste loomist ja infosüsteemide rajamist; vahendajad aktsepteerivad toodet ja on nõus seda toetama; tarbijatel on toote vastu huvi, kohanevad sellega kiiresti ja levitavad positiivset infot. Üldiselt on juurutus- ja kasvufaas lühem esmatarbe- ja pikem kõrgtehnoloogilistel toodetel. Toote ideaalse elutsükli kasvufaas on võimalikult lühike, mis lubab kiiresti jõuda kasvufaasi. Juurutusfaasi kaalukamad probleemid on seotud segmentimise, positsioneerimise, müüjate, kulude ja hinnaga.
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaadelda vahendina, mida kasu
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
2 Personalivajaduse prognoosimine a töötajate vajaduste väljatoomine ametite kategooriate lõikes b muudatused töö efektiivsuses. 3 Personali planeerimise programmide väljatöötamine: a värbamise ja valiku programm b töölt vabastamise programm c hüvitamisprogramm d koolituse ja arendamise programm e töösoorituse hindamise programm f infosüsteem. 4. Programmide täitmine 5. Personali planeerimise tulemustele hinnangu andmine 40 Personali värbamine ja valik. + Personali värbamine on vajaliku arvu nõutava kvalifikatsiooniga kohataotlejate ligimeelitamise protsess. Personali värbamise allikad Värbamisel kasutatakse: Organisatsioonisisesed allikaid ja vahendeid; Organisatsiooniväliseid allikaid ja vahendeid. Organisatsioonisisesed värbamise võimalused Edutamine; Üleviimine; Rotatsioon;
5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? * mikroettevõtted- 0-9 töötajat tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälg
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
Juhtimise alused arvestus 1. Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: · Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) · Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid kõige esimene juhtimistase, piirdub tö�
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil .................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
