1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio,
vara, mis realiseeritakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul. 1 KÄIBEVARADE LIIGITUS Käibevarad jagunevad : · Raha 1 Raha kassas 2 Raha pangas 3 Nõudmiseni ja tähtajalised hoiused · Lühiajalised finantsinvesteeringud (kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid ja kindla lunastamistähtajaga väärtpaberid) 1 Aktsia 2 Võlakiri 3 Obligatsioon 4 Fondide osakud · Nõuded ja ettemaksud 1 Nõuded ostjate vastu 2 Maksude ettemaksud ja tagasinõuded 3 Muud lühiajalised nõuded 4 Ettemaksud teenuste eest · Varud 1 Tooraine ja materjal 2 Lõpetamata toodang 3 Valmistoodang 4 Müügiks ostetud kaubad 5 Ettemaksud varude eest · Bioloogilised varad · Müügiootel põhivara 2 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Kuna kassaarvestuse korda Eesti raamatupidamise seadus ei reguleeri siis kehtestatakse
Veebruar Märts Aprill Mai 6-9 10-13 14 15 16 17 18 19 8-9.05 10-11.05 20 Raha Arvete eraldamine Ettemaksud maksmine E Korrigeerimine t t e L
Õiglane väärtus RTJ 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast Õiglane väärtus, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) RTJ 3 Nõuded ja ettemaksud Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon nõuete kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte vastu. Korrigeeritud soetusmaksumus (üldjuhul võrdne nominaalväärtusega miinus vajadusel allahindlused) RTJ 3 (v.a. ettemakstud kulud) Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud
66 0.00 40,000.00 kasum Kulu K D K 34700 8000 12000 34700 20000 0 K 0.00 863,372.66 Näidis. BILANSS nr 1 seisuga 31.05 AKTIVA kassa 52,800 pank ostjate tasumata arved 85,200 ettemaksud muud nõuded teiste vastu varud toodang käibevara kokku 138,000 põhivara akumuleeritud kulum põhivara kokku 0 Aktiva kokku 138,000 PASSIVA lühiajalised nõuded tarnijatele tasumata arved 114,000 võlad lühiajalised kohustused kokku 114,000 osakapital 75,000 reservkapital eelmiste aastate kasum
kasutatud summas, mitte eraldatud limiidi summas); b)pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil - pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul; c)konverteeritavad võlakohustused - lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2.võlad ja ettemaksed. Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa: a) võlad tarnijatele; b) võlad töövõtjatele; c) maksuvõlad; d) muud võlad; e) saadud ettemaksed. 3.sihtfinantseerimine. Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud. 4.lühiajalised eraldised. Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (näit
kinnisvarainvest. , materiaalne põhivara Võlakoh. Kulu- ja tulukontodel ei ole alg ega lõppsaldot. Kulu kontol suurenemine deebetis, (maa, ehitised, masinad ja seadmed, Omakapital: ülekurss, oma osad tulukontol kreeditis. Tulukontodel pole mitte kunagi saldosid, kulukontodel võib muu mat. Põhivara, lõpetamata ehitised või aktsiad, kohustuslik vahepeal olla. ja ettemaksud), immateriaalne põhivara reservkapital, muud reservid, (firmaväärtus, arenguväljaminekud, eelmiste perioodide jaotamata muu immateriaalne pv, ettemaksed kasum/kahjum, aruandeaasta imm.pv eest. kasum/kahjum.
7 000 võrra. 15. Aktsiakapital on makstud sisse dollarites, kursiga 1 USD = 0,9915 EUR 16. Vastavalt üldkoosoleku otsusele tuleb reservkapitali suurendada 100 võrra (eelmiste perioodide kasumi arvel). Korrigeeritud Bilanss (eurodes) 31.12.20XX 31.12.20XX Raha 3 944 3 948 Lühiajalised finantsinvesteeringud 270 230 Nõuded ja ettemaksud 13 309 15 951 Varud 19 070 19 070 Käibevarad kokku 36 593 39 199 Pikaajalised finantsinvesteeringud 10 000 10 000 Kinnisvarainvesteeringud 88 500 90 000 Materiaalne põhivara 103 340 114 340 Immateriaalne põhivara 5 000 5 000
pv akumuleeritud kulum 1 652 1 652 3 304 Palgakulu 18 000 18 000 Kaubakulu 2 500 2 500 Renditulu 2 000 2 000 Võlad tarnijatele 9 000 9 000 2 700 2 700 Saadud ettemaksud 2 000 3 000 1 000 Palgavõlg 1 005 17 505 18 000 1 500 Müügitulud 26 400 26 400 Muud tegevuskulud 5 100 5 100 0 Amortisatsioonikulud 1 652 1 652
Ülesanne 2 Arvuta vastus Kontol Nõuded ostjate vastu oli algsaldo 23000 eur, deebetkäive 20000 eur ja lõppsaldo 8000 eur. Kui suures summas laekus müügiarvete eest? Alg D 23000 + D 20000 – lõpp D 8000 = kreeditkäive 35000 € a) Kontol Maksude ettemaksed oli algsaldo 1200 eur, kreeditkäive 850 eur ja lõppsaldo 500 eur. Kui suures summas tasuti maksude ettemakse? Alg D 1200 – K 850 = D 350 ; D 500 – D 350 = deebetkäive 150 € b) Kontol Makstud ettemaksud oli deebetkäive 600 eur, kreeditkäive 200 eur ja lõppsaldo 500 eur. Kui suur summa oli perioodi algul makstud ettemakseid? D 600 – K 200 = D 400 ; lõpp D 500 – D 400 = algsaldo 100 € Kontol Nõuded ostjate vastu saldo oli 32000 eur, kontol Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded saldo 2000 eur, siis hinnati lootusetuks nõudeid 600 eur väärtuses. Arvuta nõuded ostjate vastu netoväärtus e. bilansis kajastatav summa
Lõppenud majandusaasta kohta tule koostada raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja nende koostamispõhimõtete seletusest. Bilanss näitab raamatupidamiskohuslase kapitali päritolu ja kasutamist ning selle üldskeem on järgmine. A. Aktiva 1. K ä i b e v a r a ( vara, mis on kasutuses alla 1 aasta): 1) rahalised vahendid : sularaha, nõudehoiused, nõuded klientide vastu, ettemaksud; 2) ainelised vahendid: tooraine, kütus; 2. P õ h i v a r a ( vara, mis on käibes üle 1 aasta) : 1) rahalised vahendid : pikemaajalised rahapaigutused 2) ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed 3) ainetud vahendid: ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid. B. PASSIVA ( kohustused ja omakapital, näitab varade päritolu). 1. K o h u s t u s e d ( ehk võõrkapital) : nii lühi- kui pikaajalised
Kokku aktiva: 3 925 000 Kokku passiva: 3 925 000 b) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud enne laenu võtmist: · Ettevõtte puhaskäibekapital = käibevara lühiajalised kohustused = 1 870 000 1 400 000 = 470 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused = 1 870 000 / 1 400 000 = 1,336 (rahuldav) · Likviidsuskordaja = (käibevara varud - ettemaksud) / lühiajalised kohustused = (1 870 000 - 860 000 - 0) / 1 400 000 = 0,72 (rahuldav) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud pärast laenu võtmist: · Ettevõtte puhaskäibekapital = 2 020 000 1 225 000 = 795 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = 2 020 000 / 1 225 000 = 1,65 (hea) · Likviidsuskordaja = (2 020 000 - 940 000 - 0) / 1 225 000 = 0,88 (rahuldav) V: Firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist. Kõik eelnevalt arvutatud arvud
4. Immateriaalsed varad: füüsilise substantsita-arvuti tarkvara (ei kuulu raamatupidamisetarkvara). Ettevõtte, kes teeb ntx projekte, milleks on tal programm, millega teenib tulu. Arvutitarkvara, patendid, litsensid, firmamärgid, piimakvoodid, firma väärtus, 5. Materiaalsed põhivarad: hooned, rajatised, inventar, masinad, seadmed. Jaguneb: 1. piiratud kasutuseaga Maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, maalid, raamatud. 2. piiramatu kasutuseaga Ettemaksud tarnijatele, (Väljaantud pikaajalised laenud). Kui teha ettemaks immateriaalsetele varadele, siis see läheb immateriaalsete varade alla! Osaleb ettevõtte tegevuses siis on see põhivara! Kui 70% majast kasutan ise ja 30% rendin välja tulu saamise eesmärgil, siis vaadatakse mis osatähtsus on suurem. Hetkel on isekasutus suurem siis on materiaalne. Käibevarad: käibe kiirus on suurem. Kõige suurem käibevara on raha. Veel on lühiajalised
...................8 2 VARUD JA VARUDE LIIGID Varusid saab liigitada mitmel viisil. Asendi järgi ettevõtte tootmis-/töötlemis tegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks: Tooraine Lõpetamata tooted Valmistooted Eestis kasutatava finantsarvestuse ja- aruandluse järgne liigitus: Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksud hankijatele Varude liigid funktsiooni järgi on: Kasutusvaru ehk ringlusvaru- varud, millest rahuldatakse tavaline nõudlus varude täiendamise vahel. Transiitvaru- tooted ja materjalid, mis on veovahendil teel ühest kohast teise. Reservvaru- varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettearvamatu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu.
Master budgets peaeelarved Payback tagasimakse Materiality olulisus Periodicity perioodilisus Minority interest vähemuse huvid Preference shares eelisaktsiad Modified accounts muudetud aruanded Planning variance tegevusloa planeerimine Money measurement raha mõõtmine Prepayments ettemaksud Price earnings ratio hinna kasumitegur N Prime cost hankekulu Net neto Private company erafirma Net book value puhas arvestusväärtus Profitability index tasuvuse indeks Net present value neto jääkväärtus Profit and Loss (P&L) Account kasumi ja
sesuga seisuga 31.12. 01.01. B I LA N S S AK TIVA Käibevara Оборотое имущество 1. Raha Деньги 2. Lühiajalised finantsinvesteeringud Краткосрочные финансовые инвестиции 3. Nõuded ja ettemaksud Требования и предоплаты Nõuded ostjate vastu Требования к покупателям Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Налоговые предоплаты и требования Muud lühiajalised nõuded Прочие краткосрочные требования
Kokku Ostjatelt laekumata nõuded 3 404 653 3 513 190 Muud lühiajalised nõuded 632 1 180 Intressid 8 0 Maksude ettemaksed 1 260 0 Tulevaste perioodide kulud 31 988 35 763 Muud lühiajalised nõuded, viitlaekumised ja ettemaksud 33 888 36 943 Nõuded ja ettemaksed kokku 3 438 541 3 550 133 2006. aastal on ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes toimunud järgmised muutused: 31.12.2006 31.12.2005 Ebatõenäoliseltlaekunud Aruandeaastal laekuvadebatõenäoliseks nõuded perioodi tunnistatud
2012. aasta käibekapital = 950436 – 750624 = 199812(€) 2013. aasta käibekapital = 854188 – 498715 = 355473(€) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 950436 / 750624 =1,27. 2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõime- ehk likviidsuskordaja = (käibevara – varud – ettemaksud) / lühiajaliste kohustused 2012. aasta maksevõimekordaja = (950436 – 286916) / 750624 = 0,88. 2013. aasta maksevõimekordaja = (854188 – 213818) / 498715 = 1,3. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Maksevalmiduskordaja = likviidsete varad (sh raha, hoiused, väärtpaberid jt) / lühiajaliste kohustustega. 2012. aasta maksevalmiduskordaja = 950436 / 750624 = 1,27. 2013. aasta maksevalmiduskordaja = 854188 / 498715 = 1,7.
toitlustusjuht ning toimub tihe koostöö vastuvõtu ja müügiosakonnaga, et saada teada kui palju on hotellis kliente, keda on vaja toitlustada. Restoranis on võimalik korraldada nii suuremaid kui ka väiksemaid üritusi. Raamatupidamisosakond tegeleb peamiselt arvete koostamisega, väljastamise ja maksmisega, ettevõtte finantsjuhtimisega, aasta- ja vahearuannete koostamisega, palkade arvestamisega ja ülekandmisega, samuti jälgitakse, kas on laekunud hotellile ettemaksud ja vajadusel saadetakse meeldetuletusi. Majutusosakonnale kuuluvad müügiosakond ja vastuvõtt ja mõlemad osakonnad alluvad majutus- ja vastuvõtu juhile. Müügiosakond tegeleb grupi päringutega, igapäevaste meilide vastamisega, konverentside pakkumiste ja kinnituste tegemisega, haldab kõik broneerimissüsteemid, nii online, kuid hotelli oma, koostab ettemaksu arveid ja otsib uusi kliente. Lisaks üks töötaja müügiosakonnast tegutseb hotelli turundamisega, korraldab
Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku · Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitelaekumised Kokku · Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku · Varud Tooraine ja materjal (soetusmaksumus) Lõpetamata toodang (omahinnas) Valmistoodang (omahinnas) Ostetud kaubad müügiks Ettemaksud hankijatele Kokku 10 · Käibevara kokku · PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtte aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõttele Sidusettevõtete aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osakud, võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku · Materiaalne põhivara
18. Varade arvestus ja liigitamine. Kuidas varad liigitatakse. Kas on oluline koostada RP-s varade arvestust liikide kaupa eraldi. Miks? Kuidas kajastatakse varad registris ja aruannetes, st millise aruande jaoks üldse on vaja varade jaotust teha. Käibevara- likviidne vara, mis kuni 1 aasta jooksul kas muudetakse rahaks v kasutatakse ära äritegevuses. Likviidus on vara võime muutuda rahaks. Liigid: raha, lühiajalised finantseeringud, nõuded ja ettemaksud, varud, bioloogilised varad, müügiootel PV. PV-vara, mis on ettevõttes kasutusel v arvestuses kauem kui 1 aasta. Liigid: pikaajalised finantseeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne PV, bioloogilised varad, immateriaalne PV. 19. Põhivarade arvestus. Mis on kasulik eluiga ja kuidas seda määratakse. Põhivarade arvestuse tüüpkirjendid. Miks on oluline või vajalik põhivara maksumust kajastada erinevate aruandeperioodide RP-s.
realiseerimiseks ühe aasta jooksul, samuti võlakirjad, mille maksetähtaeg on bilnasipäevast arvesades üks kalendriaasta või vähem [1 : 114]. Lühiajaliste finantsinvesteeringute kajastatakse on õiglases väärtuses, v.a aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, ja väärtpaberid, mida hoitakse kui lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) [8 : 39]. 6.1.3 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud liigitatakse gruppide kaupa järgmiselt: · nõuded ostjate vastu; · maksude ettemaksed ja tagasinõuded; · muud lühiajalised nõuded; · ettemaksed teenuste eest [13]. Nõuded teiste osapoolte vastu, mida ettevõte ei ole soetanud edasimüügiks tohib kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses [11]. 6.1.3.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostajtega arvestakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes. Nõudeid arvestatakse analüütiliselt, näiteks:
· Mahaarvestis = mahaarvestusmäär * perioodi tootmismaht. · Kahekordselt alaneva jäägi meetod kiiramortisatsioonimeetod, kus põhivara kasutusaja alguses kantakse kuludesse suuremad summad (kahekordne lineaarne arvestusmäär = 2/vara kasutusaeg). · Raamatupidamisbilanss annab ülevaate ettevõtte käibe ja põhivarade koosseisust ning moodustamise allikatest. · Varad = Kohustused + omakapital. · Aktiva (vara): käibevara (raha ja väärtpaberid, nõuded ja ettemaksud, varud); põhivara (pikaajalised investeeringud, materiaalne, immateriaalne). · Passiva (kohustused ja omakapital): kohustused (lühiajalised ja pikaajalised); omakapital (omanike sissemaksed, jaotamata kasum). 13
Majandusaasta lõpus tekib olukord, kui töövõtja ei ole osaliselt või täielikult oma puhkust ära kasutanud ja otsustab selle ära kasutada alles järgneval majandusaastal. Sellisel juhul arvestatakse puhkusetasu kuluks tekkepõhiselt, mitte aga perioodil, kui toimub puhkusetasu tegelik väljamaksmine. Ettevõtte kajastab aruandeperioodil välja teenitud puhkusetasu kuluna ning sellega tekib puhusetasueraldis. 9.4 Muude lühiajaliste kohustuste ja ettemaksete arvestus Ettemaksud tekivad juhul, kui ettevõte saab raha enne kui kaup lähetatud või teenus osutatud. Ettemakstud summad kajastatakse müügituluna siis, kui kaup on üle antud või teenus on osutatud. Kanded raha laekumisel oleks järgmised: Deebet: pangakonto Kreedit: ostjate ettemaksed Kanded teenuse osutamisel: Deebet: ostjate ettemaksed Kreedit: müügitulu 14 10 TÖÖTASUDE ARVESTUS 10
Aktiva kokku 196 590 215 412 224 134 PASSIVA 31,12,07 31,12,2008 31,12,2009 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Lühiajalised võlad Liisinguvõlg 9 791 11 431 12 469 lühiajaline Pikajalised laenude 12 432 11 623 17 647 tagasimaksed Lühiajaline laen 15 000 17 952 17 978 Muud lühiajalised 12 439 6 575 10 695 võlad Ostjate ettemaksud 3 574 686 401 Võlad hankijatele 48 628 61 849 60 582 Lühiajalised võlad 101 864 110 116 119 772 kokku Maksuvõlad kokku 6 604 5 515 6 886 Viitvõlad sh.võlg töötajatele 5 503 5 427 4 787 intressivõlad 238 216 13 muud viitvõlad 2 030 1 277 792
800 EEK ja käibemaks 1044 EEK. Ostja võtab kauba arvele soetusmaksumuses D: Materjal 5800 EEK D: Käibemaks 1044 EEK K: Arveldusarve 6844 57. Materjali, kauba, teenuse ost kui ostja tasub arve hiljem Käibemaksukohuslane firma ostis materjali hulgihinnas 50 000 EEK, veokulud 8000 EEK ja käibemaks 10 440 EEK D: Materjal 58 000 EEK D: Käibemaks 10 440 EEK K: Võlad tarnijatele 68 440 EEK Arve tasumisel D: Võlad tarnijatele 68 440 EEK K: Arveldusarve 68 440 EEK 58. Ettemaksud hankijatele Firma A kannab pangakontolt 4000 EEK firmale B kauba ettemaksuna D: Ettemaks tarnijatele 4000 EEK K:Arveldusarve 4000 EEK
n Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla lühem n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla pikem, kuid mitte üle 18 kuu 3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab
) ning kindla usaldusväärselt hinnata lunastustähtajaga ja väärtpaberid, mida väärtpaberid, mille hoitakse lunastustähtaeg on 12 kuu lunastustähtajani jooksul bilansipäevast (korrigeeritud soetusmaksumus) Nõuded ja ettemaksud Lühiajalised nõuded ja Korrigeeritud RTJ 3 tehtud ettemaksud, soetusmaksumus (v.a. liigitatuna põhiliste (üldjuhul võrdne ettemakstud gruppide kaupa. Lisades nominaalväärtusega kulud) avalikustatakse täiendav miinus vajadusel
kasumiaruandes (,,Muude äritulude" või ,,Muude ärikulude" all) kajastamise lõpetamise aastal. Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust kontrollitakse üks kord aastas, 31. detsembri seisuga, vajaduse järgi kas individuaalselt või raha teeniva üksuse tasandil. 3.4.3 Materiaalse põhivara kontod ja algdokumendid Materiaalse põhivara analüütilised kontod on näiteks maa, masinad ja seadmed, arvutustehnika, inventar, inventari kulum, põhivara ettemaksud, paigaldamata seadmed ja masinad jt. Algdokumentideks on näiteks ostu-müügi lepingud, vastavalt hoiult väljastamise saatelehed (näiteks, kui üks seade läheb ühe kaupluse koosseisust teise kaupluse koosseisu) 3.4.4 Immateriaalse põhivara kontod ja algdokumendid Immateriaalse põhivara analüütilised kontod on näiteks immateriaalne põhivara, kaubamärk Tirsi, opereerimisõigus. Algdokumentideks on näiteks kõikvõimalikud lepingud. 19 4 ENESEANALÜÜS
AKTIVA PASSIVA Raha 225 50 Lühiaj. võlgnevus pangale 3900 6000 Aktsiad ja väärtpaberid Ostjate ettemaksed 350 250 Nõuded ostjate vastu 1655 2880 Võlad hankijatele 1500 2200 Muud nõuded ja ettemaksud 220 370 Muud lühiajalised kohust. 900 1025 Varud 4200 9000 Lühiajalised koh. kokku 6650 9475 Käibevarad kokku 6300 12300 Pikaajalised kohustused 4650 10000 Kohustused kokku 11300 19475
jälgimiseks edastab juhataja alati pangakontode väljavõtted. Sele X Register Tasumised Põhilised finantskanded (vt Sele X Finantskanne) millega raamatupidaja teeb on palgakanded, kuna palgaarvestus toimub teises programmis, põhivara amortisatsiooni arvestuse kanded, müügi laekumise kanded tuginedes pangaväljavõtetele, pangateenuste kanded, järelmaksude kanded (kõige pealt järelmaksude nõue ja siis järelmaksude laekumised), ettemaksud ja kaubakulu/laokanded (lao väljaminekute alusel). Sele X Finantskanne Rahalised vahendid Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks on avatud arveldukontod pangas. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada juhatajal. Ettevõttel on Swedbankis kaks pangakontot, SEB pangakonto,
14. Võlad tarnijatele 15. Muud lühiajalised võlad Võlad emaettevõtjatele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Muud Kokku 16. Maksuvõlad 17. Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud Kokku 18. Lühiajalised eraldised 19. Muud tulevaste perioodide ettemaksud tulud Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused 20. Pikaajalised võlakohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 29 21. Muud pikaajalised võlad Võlad emaettevõtjatele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Muud Kokku
Käibevara hulka kuuluvad: • raha, nii kassas kui ka pangaarvetel; • aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on ostetud edasimüügiks või mida omatakse vähem, kui üks aasta; 8 • debitoorsed võlgnevused (debitoorne tuleb sõnast deebet, mis tähendab tõlkes ta võlgneb ehk ollakse võlgu antud ettevõttele), näiteks aruandvatele isikutele antud avansid, ettemaksud tarnijatele jne; • varud. Varud (RTJ 4 p 6) on varad: 1. mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad:
Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile (igakuisteks makseteks). Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast lähtudes, olenevalt sellest, kumb on lühem. Ostjate ettemaksud, mis on makstud kaupade või materjalide eest enne kauba saamist, kantakse laekumisel raamatupidamisprogrammi. Ettemaksu saamise lausend: D 1020 Pank HP K 2210 Ostjate ettemaksed 8. TÖÖTASUDE ARVESTUS 8.1. Palgaarvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid, aruanded Töötasu arvestuse aluseks on töötajate lepingulised püsiandmed, perioodi tööaja tabelid ja palgaleht, mis vormistatakse programmis Excel. Need koostab ja muudab ettevõtte juhataja
kandmise aeg Ettemakstud tulevaste perioodide kulud · Aruandeperioodi kulud ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud · Aruandeperioodi kuludena kajastatakse ainult neid kulusid, mis olid seotud aruandeperioodi tuludega (müüdud toodanguga, tehtud tööd, osutatud teenused). · Kui tegelikud väljaminekud ei ole seotud perioodi tuludega, kajastatakse need ettemaksud kuludena ning perioodi kuludes kajastatakse tulu tekkimisel. 36 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kulude tegemise otstarve Tootmiskulud Turustuskulud (tööjõukulu) Halduskulud (tööjõud, põhivara, üldkulud) Finantskulud
12.2009 2010 2009 juurdekasvutempo tempo Osatähtsus % Osatähtsus% Käibevara Raha 8 698 21 082 -12 384 -59% 1 2 Nõuded 22 152 24 067 -1 915 -8% 2 2 Ettemaksud 1 607 2 019 -412 -20% 0 0 Varud 38 778 31 519 7 259 23% 3 2 Käibevara kokku 71 235 78 687 -7 452 -9% 5 6 VARAD Põhivara
majandusaastasse ja nad tulevad korrigeerimiskannetena näidata pearaamatu kontodel. Need korrigeerimiskanded lahendavad varade ja kohustuste ning nendega vahetult seotud tulude ja kulude algse arvelevõtmise. Tulevastele arvestusperioodidele edasilükkunud kirjete summad jagunevad omakorda kahte rühma. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud (rentniku renditud vara ettemakstud summad, kindlustusfirmadele ettemakstud kindlustussummad). Näide: ettemaksud pikaajaline kulu. Soetusmaksumuse mahaarvestamine. Kulumi (amortisatsiooni) arvestamine. 2. jaanuaril 20XX. a. osteti seade 10 000.- eest. 31. detsembril 20XX. a. arvestati kulumit (amortisatsiooni) seadmelt, mille kasulikuks kasutuseaks on määratud 5 aastat. 10 000 .- / 5 a = 2000.-/a 25 Soetamisel: D Seade (soetusmaksumuses) 10 000.- K Võlad tarnijale 10 000.-
kasutatud summas, mitte eraldatud limiidi summas); b) pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil - pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul; c) konverteeritavad võlakohustused - lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2. Võlad ja ettemaksed. Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa: a) võlad tarnijatele; b) võlad töövõtjatele; c) maksuvõlad; d) muud võlad; e) saadud ettemaksed. 3. Sihtfinantseerimine. Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud. 4. Lühiajalised eraldised. Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (näit. garantiieraldised,
b) Põhivara (vara, mis on läibes üle 1 aasta): 1. Rahalised vahendid: pikemaajalised raha paigutused, asutamis ja arengu kulutused jne. 2. Ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed, amor 3. tisatsiooni kulud. 4. Ainetud vahendid: ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid ine. II Passiva (kohustused ja omakapital, näitab varade päritolu): a) Kohustused (võõrkapital): nii lühi- kui pikaajalised laenud, võlad, klientide ettemaksud jne. b) Omakapital: aktsi/osa-kapital, reserv kapital (osaühingul/aktsiaseltsil peab see olema minimaalselt 10% osa/aktsiakapitalist), kasum. Kasumi aruanne koostatkse: äritulud - ärikulud = maksustatav tulu - maksud = puhaskasum. Haridus Hariduse ja kultuuri seostest. Kultuuri (lad.k. cultura - viljelus, harimine) all mõistame kõigi põlvkondade loodud vaimset ja ainelist väärtuste kogumit, kogu senist saavutuste, teadmiste ja oskuste taset.
kohta sätestatut. § 78 tähendab sisuliselt T töötasust kinnipidamist, mida üldjuhul saab teha kokkuleppel töötajaga. Töötaja nõusolek tuleb üldjuhul saada alati igaks juhtumiks eraldi ja seda ei saa ette anda (v.a limiiti ületavate summade kinnipidamiseks). Ilma nõusolekuta saab kinni pidada: maksud täitedokumendi alusel (elatusraha, TVK otsus, kohtutäituri otsus) ettemaksud (avanss) tasatöötamata puhkusepäevad töölepingu lõpetamisel Täitemenetluse seadustiku alusel ei saa kinnipidamist teostada, kui töötasu ei ületa ühe kuu eest – 1 kuu alammäära, kui isikul on ülalpeetavaid, siis + 1/3 alammäärast juurde. Nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. IX TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE Töösuhte lõppemine saab toimuda üksnes seaduses toodud alustel. Tööleping lõppeb: • töösuhte lõpetamise kokkuleppega (§ 79) • tähtaja möödumisel (§ 80)
annaabi.ee 
