Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettekanne teemal „Söögikoht“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
esineja, ettekande, kehahoiak, silmside, korrektne, pildimaterjal, esitluse, valdkond, suuline, eneseväljendus, söögikoht, kriteerium, omapoolne, lõtv, lohakas, silmsidetrohkem kuulajaskonnale. Olmekõne esitamisel väiksema publiku ees on kõne sõnasonaline mahalugemine paberilt liiga ametlik. Seevastu aktusel pikema kõne ettekandmisel on märksõnade kasutamine, aga ka kõne ettelugemine põhjendatud. Rohkearvulise auditooriumi ees kõneledes on ärevus ja erutus paratamatud. Ka hoolega päheopitud kõne voib sellises olukorras kergesti ununeda või segamini minna. Seetõttu on mõistetav, kui kooli lõpuaktusel on esineja kõne eelnevalt valmis kirjutanud ning loeb selle ette. See on parem kui kõnet peast esitades või ainult märksõnu kasutades vigu voi ülipikki pause teha. Kõnet peast esitades on oht muutuda lihtsakoelisemaks või takerduda varem puudlikult lihvitud sõnastusse - nii jääb loodetud tulemus saavutamata. Kui kõneleja on eelnevalt otsinud huvitavaid ja kauneid kujundeid, sättinud need täiuslikesse lausetesse, lihvinud stiili, siis peab ta sellise kõne paratamatult ette lugema, muidu
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia PS-2-S-E-Tal Liis Peet MIDA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Mida võiksin teha, et minust parem esineja saaks 2 Tallinn 2008 Mida võiksin teha, et minust parem esineja saaks 3 Kõnekunsti algeid tunti juba Antiik-Kreekas ning kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse, kui oma poliitilisi kõnesid C.R.Jakobson. Tänapäeva sõnavabaduse ja turumajanduse tingimustes on maailm avatud kõiksugu kõnelejatele. Ühiskonnas saavutavad suurema mõjujõu aga need, keda rohkem usutakse ehk kelle sõnu rohkem usutakse. i Me esineme tegelikult kogu aeg. Mida saaksin aga teha selleks, et esinejana paremaks
.......................................3 1.8Prooviesinemine................................................................................... 3 2Esinemine.................................................................................................. 4 1 Ettevalmistus................................................................................................... 1.1 Teema kindlaksmääramine........................................................................ 1.2 Ettekande eesmärgi fikseerimine;............................................................. 1.3 Esialgse plaani koostamine;....................................................................... 1.4 Materjali kogumine.................................................................................... 1.5 Materjali läbitöötamine.............................................................................. 1.6 Täpse plaani koostamine....................................
SISUKORD SISSEJUHATUS Enamik meist on olnud olukorras, kus on tekkinud probleeme avalikuse ees suhtlemisega. Jääb mulje nagu oleks samas ruumis parasjagu kaks paralleelset maailma kuulajate oma ja see, kus asub esineja. Kõik, mida esineja teeb ja räägib, ei jõua millegipärast kuulajateni. Ilmselgelt on kõik seda kogenud, kuid osaliselt me ei pane seda tähele. Samuti olen mina sattunud sellisesse olukorda ning lõpptulemus võib sellel olla kurb ja masendav. 1. SUHTLEMINE Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi.
meele. Hoiak räägib palju! Sirget rühti tuleb ise kontrollida ja läbi keha kontrollime ka vaimu. Kui olla väga keskendunud sellele mida räägid võib juhtuda, et käed hakkavad elama oma elu: mängivad pastakaga, lähevad rinnale risti jne. Arukas käeliigutus mõjub veenvamalt kui ükskõik milline argument. Tuleb siiski meeles 4 pidada, et zestid ja hoiak toetab öeldut seni , kuni ta mõjub loomulikult, sobib olukorraga. Kindel ja sõbralik silmside on mulje jätmiseks väga oluline. Kõne ajal on kuulajad esinejaga nö. ühes paadis: kui kõneleja ei loo küll silmsidet, kuid on innustunud ja veendunud selles mida räägib, kandub see üle ka kuulajatele. Kõnelejat koheldakse vastavalt sellele kuidas ta mõjub. Veenvat kehakeelt ei saa siiski õppida kindlate liigutuste meeldejätmise abil vaid empaatiavõimet arendades. Me võrdleme sageli olemist hingamisega. Hingamine on meie olemise alus. Kuidas me erinevates olukordades hingame
maksimaalselt 4 õpilast või 3 rühma; loovtöö juhendamine võib toimuda individuaalselt või ka rühmas. Õpetaja kohtub juhendatava(te)ga vähemalt neli korda. juhendaja roll on suunav: · aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel; · soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel; · jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist; · nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks; · täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse ; · nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul. loovtöö koostamise minimaalne ajaline maht õpilase jaoks võiks olla 15 tundi, mis sisaldab nii juhendamisele kulunud tunde kui ka iseseisvat tööd. Näide õpilase loovtöö koostamise ajalisest mahust ............................................................................................................
Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada. 16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu ning sealt võib leida midagi kasulikku. 2. Saab aru kuulaja olulisest osast suhtlusprotsessis. 3. Kuulab aktiivselt. 4. Ei tee kiireid otsuseid esineja isiku üle enne, kui ta pole kuulnud, mida esinejal öelda on, millised on tema ideed. Peab sõnumit esitamisest tähtsamaks. 5. Omab erinevaid süsteeme märkmete tegemiseks ning kasutab neid vastavalt rääkija esinemisstiilile. Kasutab ülesmärkimisel lühendeid ja võtmesõnu. 6. Ei kuula ainult fakte, vaid püüab interpreteerida saadud informatsi-ooni, teha üldistusi, leida trende ja seoseid. Integreerib kuuldut ja nähtut. 7. Omab laia kuulamispagasit
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust. Pilku on soovitav hoida kulmudest ja nina otsast moodustavas kolmnurgas. Silmside ei tohiks olla pikem kui 5-7 sekundit.
3. Loo juurde käib EMOTSIOON "äärmiselt ebameeldiv inimene" 4. Ning alles emotsiooni põhjal KÄITUN kas lähen kallale või taandun Seega kui "võitle-või-põgene" hinnang on antud valesti, võib käitumine tuua vastupidiseid tagajärgi oodatule Mitteverbaalne kommunikatsioon. Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest Silmside Ühega saab kompenseerida teiste osade puudujääki, ent mitte täielikult! Hääl 3 Kehakeel . Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise eriala EV-1-Q-E-Tal Maria Parts MIDA MA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Tallinn 2010 2 Kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Retoorika, põhinedes Kreeka-Rooma traditsioonidel (Aristoteles, Quintilianus) moodustas keskaegse triviumi ühes grammatika ja dialektikaga. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana- Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas
hakkamisega või hakatakse rääkijat segama talle küsimusi esitades või muidu tema juttu katkestades. /9/ Et paremini aru saada, kas kuulaja jutt on õige või mitte, tuleks endalt küsida järgnevaid küsimusi: *Kas rääkija on võtnud arvesse, et see, mis oli õige eile, ei pruugi seda olla enam täna? *Kas rääkija on piisavalt kompetentne ning ilma eelarvamusteta? *Kas rääkija esitab antud materjali kohta kogu talle teadaoleva informatsiooni või püüab midagi olulist varjata? *Kas esineja kasutab oma ideede esitamisel mingeid üldistusi, kasutab emotsionaalseid sõnu selle asemel, et olla ratsionaalne, objektiivne ja konkreetne? /9/ Kaasamõtlev kuulamine Kui selgitatakse mingit plaani, antakse instruktsioone, kirjeldatakse mingit protsessi, tehakse ettepanekut või räägitakse midagi muud informatiivset, siis eeldatakse, et seda kuulatakse kaasamõtlevalt. Selline kuulamine sisaldab pidevat kaasamõtlemist, kuuldust aru saamist ning selle meeles pidamist.
kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eraldi, kuid tugevasti lõimitud õppeained, arendades eri liiki tekstide kaudu sihipärase lugemise, suulise keelekasutuse ja kirjutamise oskust. Põhikoolis tuleb teadlikult omandada kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel. Eesti keele õpi- eesmärke taotletakse mitme õppevaldkonna kaudu. I kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes õppevaldkonnas: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakseoskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.
Karin Valt 01.2014 Eesti keele suulise ja kirjaliku väljendusoskuse eneseanalüüs Kirjalik eneseanalüüs Tugevused: Minu esimeseks tugevuseks kirjalikes töödes on korrektne vormistus. Lõpetan tööd sellega, kas olen vormistusnõuded täitnud, näiteks oluline on rööpjoonduse olemasolu ja et lõigud oleksid enam-vähem ühepikkused. Pean seda tähtsaks, sest töö hindamisel on esmamulje oluline faktor. Töö esimesel peale vaatamisel, peab see nägema välja korrektne ning lugemist soosiv. Õnneks peeti õppeaine esimese ja teise kodutöö vormistust korrektseks. Teiseks tugevuseks pean õigekirja
Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. Häbelikud inimesed kardavad ja ei talu sageli silmsidet . Kui silmside kestab juba rohkem kui üle poole ajast on pigem tegu armunutega ja ollakse rohkem huvitatud vestluskaaslasest kui tema sõnadest . Halvemal juhul põrnitsevad üksteisele aga vaenlased kes on võitlusvalmis , ja ka siis kui teise inimese väide või küsimus tekitab viha või agressiivsust . Erineb meie kehakeel ju teistest rahvustest , siis sõltub ka inimese pilgu pikkus tema rahvusest . Näiteks jaapanlased vaatavad vestluse ajal pigem kaela peale kui näkku ,
tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest. 3 1. KEHAKEEL Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. Nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad: silmside, kehahoiak, liigutused (žestid), näoilme, hääle valitsemine ja distantsioonid. Paljud žestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav žest. Tänapäeval on
........................ 9. Soovitusi vormistamiseks............................................................................................................................... 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks................................................................................ 10.1. Esinemise struktuur:.............................................................................................................................. 10.2. Esitluse näitlikustamine........................................................................................................................ 10.3. Tehniliste vahendite kasutamise eesmärgid.......................................................................................... 10.4. Efektiivse slaidi kujundamine............................................................................................................... 10.5. Posterettekanne...................................
..................................................................................................... 7 III TEOSE KOORISPETSIIFILINE ANALÜÜS ..................................................................... 8 Diapasoon, tessituur ...................................................................................................... 8 Vokaaltehnilised raskused ............................................................................................. 8 IV KOORITEOSE ETTEKANDE PLAAN ........................................................................... 10 Kokkuvõte ............................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................. 11 2 I ÜLDISI ANDMEID KOORITEOSE KOHTA Eduard Oja ,,Kägu kukub" on rahvaluule tekstile kirjutatud a cappella segakoorilaul.
.......................... 10 9. Soovitusi vormistamiseks. ........................................................................................................................ 10 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. .......................................................................... 11 10.1. Esinemise struktuur: ........................................................................................................................ 12 10.2. Esitluse näitlikustamine ................................................................................................................... 12 10.3. Tehniliste vahendite kasutamise eesmärgid ..................................................................................... 12 10.4. Efektiivse slaidi kujundamine.......................................................................................................... 12 10.5. Posterettekanne ......................................
6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlemisel auditooriumile, esineda võimalikult huvitavalt antud kuulajaskonnale, omada häid ja elulisi näiteid, garanteerida ettekande sujuvus ja sobitumine ettekuulutatud dimensioonidesse. 9. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Visualioseerida enda jaoks sõnumit, panna tähele, omada vajadust antud kommunikatsiooni järgi, tegutseda selle nimel, et ettekandjal ja tal endal oleks mugav antud olukorras olla, rahuldada nii esitaja kui kuulaja vajadusi. 10. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?Võime töödelda teatud sorti
Etapid: 1. Eeltoimetamine — Usaldusväärsed allikad: valideeritud küsitlusfirmad, statistikaamet jne. 2. Andmetöötlus — filtreerimine, üldistamine, lihtsustamine 3. Teabestruktuuri valik 4. Visuaalne disain Piktogramm — märgid, tähistused, tingmärgid. (nt. WC silt) Piktogramme kasutatakse 5-10 kaupa. (nt. üks märk = 50 000 inimest & 1 majake = 100 ehitist) ———————————————————- • Taust toetab konteksti • Esineja paigutatakse 2/3 sisse • Silmside peab olema ühtsustatud, et ei tekiks võimusuhet (nt. kaamera vaatab esinejale ülalt alla) • Liigse ruumi jätmine pea kohale ei ole õigustatud (v.a. kui pea kohal on midagi olulist) • Teine esineja paigutatakse teisele poole, et tegelased mingil moel vastanduksid (nt. vasakule, kui esimene oli paremal pool) • Kolmas esineja peab samuti eelnevaga vastanduma • Ühes loos peab olema kompositsioon ühtne
närvilisuse pärast vabanda *Vaata, mida sööd 24. Milline on kehakeele roll kõnepidamisel? kehakeelega võite reeta kõik kui olete laval ise igavlev ja loete tuimalt teksti muutub ka kuulajatele tekst igavaks, kui olete aga liiga rahmeldav siis ei suuda ka kuulajad teiega sammu pidada 25. Milline on keelekasutuse roll kõnepidamisel? inimestel on meeldivam kuulata kui kõne on puhtas keeles ehk on arusaadavad sõnad ja pole slängi 26. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? annab auditooriuile mõista et te ikka suhtlete nendega mitte lihtsalt ei loe teksti maha või ei räägi iseendaga 27. Millal tegelikult algab ja lõpeb esinemine ja miks? hetkel kui esitaja asutub lavale 28. Mida ei tohi esineja teha enne kõne alustamist, kõne ajal ja kõne lõpus? :*ära nendi, et oleksid meelsamini kuskil mujal*ära nende et sa ple ette valmistnud*ära tee
nõul. 4) Te peletate inimesi eemale, sest te muudkui vaidlete vastu ega üritagi neid kuulata. 5) Tähtsi info libiseb teil kõrvust mööda. Kartus eksida halvab tervet mõistust, sest teie arvamused ja veendumused on enesehinnanguga tihedalt seotud. Võrdleva kuulamise komponentid: 1) Võrdlete kuuldut oma teadmistega ajaloost, inimestest ja nähtustest. 2) Jälgite, kas partneri hääletoon ja lauserõhud, näoilme ning kehahoiak ühilduvad tema jutu sisuga. Totaalne kuulaja: 1) Hoidke pilkkontakti. 2) Nõjutage veidi ettepoole. 3) Looge kuulajas kindlustunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber. 4) Esitage selgitavaid küsimusi. 5) Astuge segajatest eemale. 6) Keskenduge kuuldu nõustmisele ka siis, kui olete vihane või ärritunud. 2 Eneseavamine Mitteverbaalne keel: 1) Žestid. 2) Kehahoiak. 3) Hääletoon.
Andmeanalüüs esitatakse vastavalt KJPG praktilise töö juhendis esitatud nõuetele. 3.3. Praktilise töö raporti struktuur Praktilise töö raportil on kindel struktuur. Raport koosneb järgmistest osadest: 1) tiitelleht; 2) sisukord; 3) sissejuhatus; 4) praktilise töö läbiviimise kirjeldus: a) töö sooritamiseks vajalik taustinformatsioon (oleneb teemast); b) tööprotsessi kirjeldus etappide kaupa, vajadusel lisada pildimaterjal või heli/videosalvestis, mis võib olla viitega lingile; c) kaasatud partnerid; d) tegevuste analüüs; 5) tagasiside analüüs (vajadusel); 6) kokkuvõte; 7) võõrkeelne resümee; 8) kasutatud allikate nimekiri; 9) lisad (vajaduse korral). Mitme autoriga töö korral peab olema selgelt välja toodud igaühe osa tegevuste läbiviimisel. 3.3.1. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus; 2) töö pealkiri;
3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise üldnõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti; Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest; Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse tö�
kontserdil või näitusel vastaval teemal koostatud loovtööga jm; mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühma liikmed, maksimaalselt 2 õpilast; loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena ning aega selleks võiks olla kuni 10 minutit. ettekanne on õpilasel kirjaliku tekstina ettevalmistatud. esitlust on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete jm vahenditega. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist( minimaalne kirjasuurus 18). Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni
pakutav võimalus suhelda firma klienditeenindusega teenuste keskkond internetis, mis võimaldab kliendil ise endale teenust tellida või osutada (näiteks pankade internetipanga programmid) Igas teeninduskanalis on oma spetsiifika, kuid põhitõed - teeninduskompetentsus - kehtivad kõigis. Telefoniteenindaja puhul ei pöörata tähelepanu niivõrd töötaja visuaalsele ilule, kuivõrd tema hoiakule, diktsioonile ja häälele. Kirja teel teenindajal peab olema selge ja korrektne kirjalik väljendus, teadmised õigekirjast ja kirja vastavat ülesehitusest. Olenemata teeninduskanalist peab olema teenindajal positiivne hoiak ja kompetentsus ! 8 2. Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll Igas ettevõttes on kriteeriumid, milline see hea töötaja just on. On ameteid, kus töötaja rahulik melanhoolne püsivus on väga oluline hea tulemuse saavutamiseks, samas müügitöö peale selline inimene ei sobiks
Suhtlus on alati kahesuunaline protsess. Kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse anda vaid asjakohane tagasiside (vt ka teema 13), mis kinnitab, kas sõnum jõudis vastuvõtjani ja näitab, kuidas ta sellest aru sai. Tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist edastada soovitud ja saadud sõnumi vahel. Seega võib öelda, et klienditeenindajal on ainuke viis veenduda selles, kas suhtlusahel toimis ja jõudis eesmärgini tagasiside küsimine ja andmine. Suhtlemisvormid: · suuline suhtlemine - kõige vahetum, kuid info kaod on kõige suuremad, igal edastamisel lähen infost umbes 10% kaduma, samas on võimalik esitada küsimusi ja anda täiendavaid seletusi · kirjalik suhtlemine - kasutatakse kui teadet on vaja säilitada, korduvalt kasutada, edastada kaugemale · piltlik ehk visuaalne suhtlemine on täienduseks suulisele või kirjalikule suhtlemisele 3
lihasrühmi ja aitab kaasa "rasva põletamisele". Lihased paisuvad, kuid mitte liiga suureks. Loomulikult ei tohi unustada, et õigel toitumisel on asja juures väga suur roll. Veel paraneb märgatavalt painduvus, vastupidavus ja isegi jõud. Tantsutrenn on tempo poolest tavaliselt aeroobset laadi ja sobib hästi südame-veresoonkonna treenimiseks, erinevaid tantse kasutades on väga lihtne vajaduse korral tempot ja pulssi tõsta või langetada. Tantsimise juures on üks tähtsamaid asju ilus kehahoiak. Kui käia regulaarselt trennis, kus treener seda pideval meelde tuletab, harjutakse lõpuks sirge seljaga olema ka trennivälisel ajal. Tulemuseks ongi parem rüht. Õige kehahoiak omakorda aitab vältida probleeme seljaga. Tavaliselt alustatakse tantsu õpetamist väga lihtsatest põhisammudest ja tantsudest. Aja jooksu õpitakse tantse juurde ja koreograafiad lähevad aina keerulisemaks. Nii rütmi kui ka sammude ja liigutuste poolest
Portfoolio liigitus lähtuvalt selle funktsioonist: töömapp, kuhu kogutakse materjali õppeprotsessi käigus, näiteks õppeainete kaupa; näidismapp, millesse valib õppija õppeperioodi parimad tööd; 15 õpilase arengumapp, sellesse kogutakse pikema perioodi kestel tehtud tööd, mis iseloomustavad kõige paremini õppija arengut; esindusmapp siin säilitatakse oma parimaid töid: ettekande teese, uurimistulemusi, projekte jne, mida sobib esitada näiteks tulevikus mingile ametikohale kandideerimisel. 2.1.5. Miniuurimistöö Miniuurimistöö on probleemile lahenduse otsimisel põhinev lühike teoreetiline uurimus, mille koostamisel tuginetakse kirjandusallikatele. Miniuurimistöö koostatakse õppeaine raames, näiteks uurimistöö metoodika õppeaines. Miniuurimistöö koostamise eesmärk on õpetada kirjaliku teadustöö struktureerimist ja
Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse, valgusfoori keel, erialakeel (matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi. Inglise psühholoogid on kindlaks teinud, et ühetunnilise vestluse vältel zestikuleerib soomlane ühe korra, itaallane 80 korda, prantslane 120 korda ja mehhiklane 180 korda. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/4soprus/opetraam/suhtlemine.htm)
väljaselgitamiseks; tekitada isiklik suhe – kliendile peab jääma tunne, et treeneril ei ole ükskõik, kuidas või mida klient treeningtunnis teeb; • probleemide tekkimisel kuulata klientide soove ja pretensioone ning nende lahendamisel olla ennast valitsev, õiglane, delikaatne ja tähelepanelik (klient on kuningas!), vajadusel ka paindlik. Kriitika on see, mis tagab treeneri arengu; • olla oma töös täpne, korrektne ja kohusetundlik; • olla energiline, veenev ning rääkida selgelt ja kõigile kuuldavalt; • heatahtlikult naeratades jääda alati iseendaks – mitte olla eneseimetleja, pealetükkivalt emotsionaalne või võltsilt sõbralik. Treeneri isiksus ja sellest tulenevad võimed on ainult üks osa treeneri meisterlikkusest. Teise osa moodustavad tööks vajalikud teadmised ja oskused ning aeroobikatreenerite puhul ka hea kehaline vorm. TEOREETILISED TEADMISED
Alistavad käitumises kipute palju naeratama, vaikides kuulama ning teiste vajadusi enda omadest tähtsamaks pidama. Kui söandategi midagi öelda, laidetakse teie arvamused maha. Kui keegi palub teil midagi vastumeelselt teha, olete siiski nõus või mõtlete välja ettekäände, et mitte ei öelda. Alistuva kõnelemisviisiga kaasneb vaikne, nõrk, isegi ebalev hääl. Lausetes on palju pause, kõhklust ja sõnade otsimist. Ajate ümbernurgajuttu, kasutades sageli parasiitväljendeid. Teie kehahoiak on lodev või toetate mingile esemele. Teie käed kipuvad olema külmad, higised ja närvilised. Silmkontakt tuleb vaevaliselt pigem vaatate maha või kõrvale. - Oh, mis sa nüüd! Küll mina saan hakkama, aga vaata sina..." - aga tee ikka lõpuks nii nagu sina õigemaks pead, ma ju ei tea..." - aga see ei ole tegelikult minu jaoks nii tähtis" - ,,Oh mis mina nüüd!" Liigset alistuva käitumise kasutamist on seostatud madala enesehinnangu,
koostab juhendamisel endale, Asjaajamise alused, tavad ja sh elektrooniliselt lühi- ja nõuded. pikaajalise karjääriplaani Mõistab majanduse olemust kirjeldab juhendi alusel oma Interaktiivne loeng Koostab ettekande turumajanduse MAJANDUSE JA ja majanduskeskkonna majanduslikke vajadusi, Individuaalne ja toimemehhanismide kohta ja ETTEVÕTLUSE toimimist; lähtudes ressursside piiratusest rühmatöö esitleb seda rühmas. ALUSED selgitab juhendi alusel nõudluse Majanduse
annaabi.ee 
